Rubriik
Valdkond
Aasta
Elust, mis pühendatud murretele
Foto: Riikka Mahlamäki-Kaistinen / Keskisuomalainen
29. augustil täitub 85. eluaasta Anu Haagil, Eesti Keele Instituudi kauaaegsel murdekogujal ning leksikograafil. Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli soome-ugri keelte eriharu (eriprogrammiga läänemeresoome keelte sõnavara alal), asus ta 1965. aastal tööle instituudi murdesektorisse ja jäi sinna tervelt 43 aastaks. Ta on kogunud murdesõnavara ja kohanimesid peamiselt eestirootslaste, saarte ja läänemurde aladelt, uurinud saksa laensõnu eesti (murde)keeles, avaldanud küsitluskavu ning tuumakaid teadusartikleid. Murdematerjalidega on ta tegelenud ka murdearhiivi juhatajana (1991–2001) ning Emakeele Seltsi murdetoimkonna vanemana (1993–1996).
Anu Haagi suuremate saavutuste seast tuleb esile tõsta tema pühendumust eesti murrete sõnaraamatu (EMS) koostamisele (1970–1995) ja toimetamisele (1996–2008), millega haakuvad ka…
29. augustil täitub 85. eluaasta Anu Haagil, Eesti Keele Instituudi kauaaegsel murdekogujal ning leksikograafil. Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli soome-ugri keelte eriharu (eriprogrammiga läänemeresoome keelte sõnavara alal), asus ta 1965. aastal tööle instituudi murdesektorisse ja jäi sinna tervelt 43 aastaks. Ta on kogunud murdesõnavara ja kohanimesid peamiselt eestirootslaste, saarte ja läänemurde aladelt, uurinud saksa laensõnu eesti (murde)keeles, avaldanud küsitluskavu ning tuumakaid teadusartikleid. Murdematerjalidega on ta tegelenud ka murdearhiivi juhatajana (1991–2001) ning Emakeele Seltsi murdetoimkonna vanemana (1993–1996).
Anu Haagi suuremate saavutuste seast tuleb esile tõsta tema pühendumust eesti murrete sõnaraamatu (EMS) koostamisele (1970–1995) ja toimetamisele (1996–2008), millega haakuvad ka…
Maastikust ja inimeste mõtteilmast terviklikku pilti kokku pannes
Foto: Marek Laimets
2. augustil täitub 60 eluaastat Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) kohapärimuse uurijal Mari-Ann Remmelil. Vestlesime inimeste ja maastike suhetest, kohatundest, uurija vastutusest ja loovusest.
Mis tõi sind Tartusse eesti filoloogiat õppima ja folkloristi teed valima?
Küllap see pidi nii minema. Olin üritanud kahel aastal sisse saada Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) graafikaosakonda: mind köitis joonistamine, samuti raamatud ja illustratsioonid. Siis aga sattusin tööle kultuuriministeeriumi juurde ja tutvusin inspireerivate inimestega, kes olid õppinud Tartu ülikoolis ajalugu. Mõtlesin, et kui ei saa Tallinnasse, proovin siis ka Tartusse. Selgus, et see uks oli minu jaoks lahti. Ajaloostuudiumi välistasin, sest numbrid ja aastaarvud mulle ei meeldi,…
2. augustil täitub 60 eluaastat Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) kohapärimuse uurijal Mari-Ann Remmelil. Vestlesime inimeste ja maastike suhetest, kohatundest, uurija vastutusest ja loovusest.
Mis tõi sind Tartusse eesti filoloogiat õppima ja folkloristi teed valima?
Küllap see pidi nii minema. Olin üritanud kahel aastal sisse saada Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) graafikaosakonda: mind köitis joonistamine, samuti raamatud ja illustratsioonid. Siis aga sattusin tööle kultuuriministeeriumi juurde ja tutvusin inspireerivate inimestega, kes olid õppinud Tartu ülikoolis ajalugu. Mõtlesin, et kui ei saa Tallinnasse, proovin siis ka Tartusse. Selgus, et see uks oli minu jaoks lahti. Ajaloostuudiumi välistasin, sest numbrid ja aastaarvud mulle ei meeldi,…
Rehabiliteeritud tuhar
„Eesti keele seletav sõnaraamat” (EKSS) ütleb, et tuhar : tuhara on ’tuharalihastest ja rasvpadjanditest moodustuv kere paariline taguosa’: Parem, vasak tuhar. Paksud, pringid, vormikad tuharad. Suurest istumisest on tuharad valusaks jäänud. Püksid olid liiga pingul ümber tuharate. Kaunikujuliste tuharatega näitsik. Andis poisile laksu tuharale. Patsutab hobust tuharale. Tuharasse süstima. Sõna tuhar ühis- ja murdekeelsed sünonüümid on „Sünonüümisõnastiku” (SYS: sub tuhar) järgi kannikas, näkk, nekk ja nägar.
Vanemast leksikograafiast ilmneb, et sõna on ajalooliselt tuntud üksnes lõunaeesti murdekeeles: Arßbälle [’tuharad’] / Tuhharra, Lende [’niue, puus’] / Tuhharra (Gutslaff 1648); tohhara, tuhhara d. ’tagumik, tuharad, perse / Hintere, Gesäß, Arsch’ (Hupel 1818: 178, 249, 253); tohhar : tohara…
Vanemast leksikograafiast ilmneb, et sõna on ajalooliselt tuntud üksnes lõunaeesti murdekeeles: Arßbälle [’tuharad’] / Tuhharra, Lende [’niue, puus’] / Tuhharra (Gutslaff 1648); tohhara, tuhhara d. ’tagumik, tuharad, perse / Hintere, Gesäß, Arsch’ (Hupel 1818: 178, 249, 253); tohhar : tohara…
Under ja Ivask
Enam kui kolm aastakümmet on kestnud eesti olukirjanduse õitseaeg. Trükisõnas on avalikkuse ette jõudnud kümneid ja võib-olla et juba sadu tuhandeid lehekülgi päevikumärkmeid, kirjavahetusi, ülestähendusi oma ja teiste elust, isiklikku ja ametlikku dokumentatsiooni – kirjavara, mis algselt polnud enamasti mõeldud avalikuks levitamiseks ega lugemiseks. Sellele seltsivad biograafilised ja üha sagedamini omaeluloolised – halvemal juhul egotsentrilised – jutustused või dramatiseeringud, mis säilitavad süžeeliselt ja stiililiselt lähedase kokkupuute olukirjandusliku algmaterjaliga, taotlemata puhtilukirjanduslikku efekti.
Nõukogude okupatsioon ei soosinud seda sorti kirjavara avalikkuse ette toomist, eriti mis puutus aega alates Eesti Vabariigi asutamisest. Isegi ettevaatliku eneseväljendusega päevikud ja kirjavahetused heiastasid teavet või meeleolusid, mis ei…
Nõukogude okupatsioon ei soosinud seda sorti kirjavara avalikkuse ette toomist, eriti mis puutus aega alates Eesti Vabariigi asutamisest. Isegi ettevaatliku eneseväljendusega päevikud ja kirjavahetused heiastasid teavet või meeleolusid, mis ei…
Amerikaniseerunud eestlase tegelastüüp ja tema koomilised kujutamisviisid
„Miks me hurdime neid keda laavime?” küsib tuntud hüüatus. Nii päris millenniumipõlvkonna neiu Älice, kes postitas regulaarselt läinud kümnendi keskpaigas oma Facebooki leheküljel „Älice megaa põnev elu .” (sic!). Älice’i naiivsed anglitsismidest kubisevad mõttevälgatused saavutasid omal ajal üsnagi suure vaatajaskonna ja paistsid kõnetavat eri põlvkondade inimesi. Kas tegemist oli pelgalt internetitrolliga või sai konto inspiratsiooni ka päriselust, jääb praegu vastamata: siinne käsitlus lähtub Älice’ist kui tegelasest.
Älice’i peegeldused elust imiteerivad lühikesi päevikusissekandeid või blogistiili, mida Facebook reklaami ja infovahetuse kõrval võimaldab. Temas võib näha oma aja noore stereotüüpi: 2018. aasta emakeelepäeval kõrvutas Eesti Päevaleht ajastutruuduse kandjatena Älice’i postitust oma isast ja viinerist…
Älice’i peegeldused elust imiteerivad lühikesi päevikusissekandeid või blogistiili, mida Facebook reklaami ja infovahetuse kõrval võimaldab. Temas võib näha oma aja noore stereotüüpi: 2018. aasta emakeelepäeval kõrvutas Eesti Päevaleht ajastutruuduse kandjatena Älice’i postitust oma isast ja viinerist…
Kaitstud doktoritööd
15. mail kaitses Külliki Steinberg Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse erialal doktoritöö „Marta Sillaots: Translator and Her Multipositional Agency in the Interwar Literary Landscape of the Republic of Estonia” („Marta Sillaots: tõlkija ja tema mitmepositsiooniline agentsus sõdadevahelise Eesti Vabariigi kirjandusmaastikul”). Juhendajad olid Katiliina Gielen (TÜ) ja Outi Paloposki (Turu ülikool, Soome), oponent oli Malin Carlström (Göteborgi ülikool, Rootsi).
Doktoritöö keskmes on Marta Sillaotsa (1887–1969) elu ja töö viljaka tõlkija, kirjanduskriitiku ja kirjanikuna. Väitekirjas vaadeldi mikroajaloolise juhtumiuuringuna Sillaotsa rolle Eesti kirjandusmaastikul, tema tõlkijaagentsuse kujunemist ning muutumist. Analüüsi raamib mitmepositsioonilisuse kontseptsioon – Sillaots oli lisaks kirjaniku ning tõlkija ametile tegev eri (kirjandus)valdkondades: õpetajana,…
Doktoritöö keskmes on Marta Sillaotsa (1887–1969) elu ja töö viljaka tõlkija, kirjanduskriitiku ja kirjanikuna. Väitekirjas vaadeldi mikroajaloolise juhtumiuuringuna Sillaotsa rolle Eesti kirjandusmaastikul, tema tõlkijaagentsuse kujunemist ning muutumist. Analüüsi raamib mitmepositsioonilisuse kontseptsioon – Sillaots oli lisaks kirjaniku ning tõlkija ametile tegev eri (kirjandus)valdkondades: õpetajana,…
Lühikroonika 6
5. mail Eesti Kirjandusmuuseumi seminaril esines Ian Gwin ettekandega „The Mermaid Cycle: Water-spirits and Transfigurality across Fairy Tale Genres” („Näkineiu tsükkel: vetehaldjad ja nende ümberkehastumine muinasjuttudes”). Esineja tutvustas oma kirjutamisjärgus väitekirja seda osa, mis selgitab vetehaldjalugude ja XIX sajandi kunstmuinasjuttude seoseid. Ta tõi näiteid, kuidas usundilised muistendid ähvardavast vetevaimust kombineeruvad erootiliste muinasjuttudega.
6. mail peeti Tartus Õpetatud Eesti Seltsi koosolek, kus Kairit Kaur kõneles Byroni baltisaksa retseptsioonist. George Gordon Byron oli XIX sajandi esimese veerandi tuntumaid romantilisi poeete. Kirjandusse tõi ta byronliku kangelase kuju: üksildase vaba hinge, sageli õilsa röövli, väliselt karmi ja kättesaamatu, keda ümbritsesid kirglikud naised. Byroni isik ja…
6. mail peeti Tartus Õpetatud Eesti Seltsi koosolek, kus Kairit Kaur kõneles Byroni baltisaksa retseptsioonist. George Gordon Byron oli XIX sajandi esimese veerandi tuntumaid romantilisi poeete. Kirjandusse tõi ta byronliku kangelase kuju: üksildase vaba hinge, sageli õilsa röövli, väliselt karmi ja kättesaamatu, keda ümbritsesid kirglikud naised. Byroni isik ja…
Lühidalt
„Õpetaja 12. Uluotsa maja” on omapärane ja asendamatu raamat, memuaarne täiendus asjalik-akadeemilistele artiklitele, kirjanduslugudele ja monograafiatele. Selle kaante vahel on Tartu kirjanduselu XX sajandi teisel poolel, alates selle sõjajärgsest laastatusest kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni. Sellise raamatu saigi kirja panna juba Stalini ajal luuletava imelapsena Õpetaja tänava majja tee leidnud Lehte Hainsalu, kelle osaks sai seista Tartu kirjanike eest hiljem, Nõukogude aja lõpul. Näib, nagu saanuks ta „mandaadi” sellise raamatu kirjutamiseks juba 30. oktoobril 1982, otsekui kingiks päev enne oma 44. sünnipäeva, kui ta Kalju Kääri surma järel valiti Eesti NSV Kirjanike Liidu Tartu osakonna sekretäriks. Seda ametikohta, mis hiljem nimetati…
Intrigeerivalt poorne tervik
Möödunud raamatuaasta kaleidoskoopiliselt mitmekülgsete sündmuste üks ere täht oli Piret Lotmani algatusel ning Eesti ja Läti rahvusraamatukogu ühise ettevõtmisena valminud kogumik, mis ilmus eelmisel kevadel enam-vähem ühel ja samal ajal kahes keeles, eesti keeles pealkirjaga „See esimene raamat”, läti keeles „Tā pirmā grāmata”. Väliste parameetrite järgi võiks 50 lühiartiklit sisaldavat kaksikkogumikku pidada pelgalt ilusaks juubeliüllitiseks, mis sobib kaunistama raamaturiiulit nii Eestis kui ka Lätis, aga kust midagi uut ja huvitavat oodata oleks kohatu. „See esimene raamat” ja „Tā pirmā grāmata” on mõlemad pilkupüüdva kujundusega. Nii eesti kui ka läti käsitlused pärinevad autoritelt, kes on oma uurimisobjekti või sellega lähedalt külgnevate…
Kivi kahe ilma veere peal
Eestis viimastel kümnenditel ilmunud kohapärimust hõlmavad suuremad akadeemilised väljaanded on siiani peamiselt keskendunud kas maakondadele,1 kihelkondadele2 või kitsamatele piirkondadele kihelkonna sees.3 Arheoloog Heiki Valgu „Miikse Jaanikivi ja jaanipäev” ujub selles mõttes vastuvoolu: ette on võetud kõigest üks koht, üks objekt, ning mindud selle uurimisega süvitsi. Autor toetub peale pärimustekstide ka arheoloogilisele materjalile ja ajaloolistele dokumentidele. Jaanikivi lugu seostub tihedalt teiste Miikse külas paiknevate loodusobjektide, ehitiste, ajaloosündmuste ning piirkonna religioossete ja geograafiliste eripäradega.
Väga mahuka teose saatesõnas (lk 11–19) märgib autor, et raamatu kirjutamise tagamaad ulatuvad 1980. aastate teise poolde, kui talle sattusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ette erakordselt rohkearvulised teated Miikse Jaanikivi…
Väga mahuka teose saatesõnas (lk 11–19) märgib autor, et raamatu kirjutamise tagamaad ulatuvad 1980. aastate teise poolde, kui talle sattusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ette erakordselt rohkearvulised teated Miikse Jaanikivi…
Miks on Kadri Jalakas nagu Indrek Paas?
Piret Peikeri enam-vähem samanimelisel doktoritööl1 põhineva raamatu pealkiri kõlab hirmutavalt abstraktselt, kui sellele otsa vaadata: „Modernsuse diskursused. Eesti kirjanduse juhtum”. Eriti selle esimene osa võiks tähendada kõike ja mitte midagi! Õieti pole lugu sugugi nii hull, tegu on lihtsalt ingliskeelse raamatuga eesti kirjandusloost. Eriti labaselt ümber tõlkides ütleb pealkiri, et juttu on sellest, kuidas eesti kirjandus on välja kujunenud rahvuskirjandusena ning oma sündimisest kuni tänapäevani peegeldanud ühiskondlikke protsesse väga laias mõttes: ühiskonna uuenemist ehk moderniseerumist. See tundub iseenesest üsna tavapärane viis eesti kirjanduslugu rääkida, kuigi seda alati nii eksplitsiitselt ei teadvustata. Diskursused viitab sellele, et analüüsis on peale ilukirjandusteoste olulisel…
Poliitilised meetmed võivad lugemise päästa
Laialdased uuringud kinnitavad, et kogu läänemaailmas on viimase neljakümne aasta jooksul lugemisharjumust iseloomustanud ühesuunaline trend: inimesed loevad aasta-aastalt vähem raamatuid ja raamatute lugemise tähtsus näib kahanevat. Teiselt poolt on täheldatud, et loeme võib-olla rohkem kui veel kunagi maailma ajaloos: erinevate digitaalsete sõnumitehnoloogiate kohaletoimetatud lühitekstid käivad meiega ööpäev läbi kaasas. Kui levivad lühitekstid, loetakse pikki tekste vähem, aga ühtlasi ka pealiskaudsemalt.1
Minu enese mõne aasta tagune uurimus2 andis ülevaate lugemise arengust Soomes 1980. aastatest kuni 2010. aastate lõpuni. Soomet võib lugemise seisukohast huvitavaks uurimismaterjaliks pidada seepärast, et seda on hinnatud kultuuriliselt harukordselt homogeenseks riigiks, kus selliste ajalooliste tegurite puudumise tõttu nagu feodaalaadel…
Minu enese mõne aasta tagune uurimus2 andis ülevaate lugemise arengust Soomes 1980. aastatest kuni 2010. aastate lõpuni. Soomet võib lugemise seisukohast huvitavaks uurimismaterjaliks pidada seepärast, et seda on hinnatud kultuuriliselt harukordselt homogeenseks riigiks, kus selliste ajalooliste tegurite puudumise tõttu nagu feodaalaadel…
Muusad ja mehed
Kui Liidia Tuulse ilmus esmakordselt kodumaise lugeja ette väikseformaadilise luulevalikuga „Tiivalöök. Luulet 1963–1983” (1989), tervitas tulevane kirjandusprofessor Piret Viires seda raamatut veidi nõutul toonil.1 Ühelt poolt oli nõutuse põhjus tollal veel üsna tundmatu väliseesti kirjandus, teiselt poolt hämmastas arvustajat Liidia Tuulse tavatult hiline debüüt luuletajana. Arvustuse lõpus manitseb Viires võtma seda raamatut neutraalselt ja normaalselt „funktsioneeriva rahvuskirjanduse taustal” ning mitte liigitama seda siin- või sealpool Läänemerd loodud kirjanduse hulka. Tagantjärele vaadates on see ju eluterve suhtumine. Praeguseks on eesti pagulaskirjandust koos konteksti ning sisemiste ja väliste seostega saadud normaalselt ja neutraalselt lugeda vähemalt põlvkonna jagu aega. Samuti on ilmunud mahukaid…
Kas sõnad loevad veel midagi?
Noore autori Andreas Kübara (snd 1997) debüütromaan algab lukuauguga kaanel. Pealtnäha lihtne kujundus vajutab teosele pitseri. Mitmekihiline teos pakatab sümbolitest. Kindlasti on see armastusromaan – nagu iga sügav romaan inimeksistentsist on armastusromaan. Mõneti võib „Seda ilusat armastuslugu. . . .” pidada põnevusromaaniks, sest käivitav sündmus on olemas, kuid vaba teadvusevoolu järgiv kirjutus, mis hüppab liinilt liinile ja põimib sisse ohtralt kõrvalharusid, lükkab romaanis toodud kadumisjuhtumi lahenduse tagaplaanile. Esile jääb muude sündmuste rägastikus ühe peategelase kaotusvalu ja küsimus: kas on elu pärast lähedase surma?
Kübara romaani võiks nimetada isegi muinasjutuks täiskasvanutele, kuid fantastilised ja sürrealistlikud elemendid teenivad siinjuures pigem põhiküsimuse huve. Autor lubab endale selle…
Kübara romaani võiks nimetada isegi muinasjutuks täiskasvanutele, kuid fantastilised ja sürrealistlikud elemendid teenivad siinjuures pigem põhiküsimuse huve. Autor lubab endale selle…
Häbenev inimene
Häbi on inimkultuuri alus. Erk valvur, kes meie sees piirangute ja ettekirjutuste toimimist jälgib. Ühtlasi reedab see, et häbitundes pole midagi loomulikku, vaid häbitunnet peab sotsiaalsete ja kultuuriliste reeglite kaudu arendama. Nende normide kujunemist inimeses ongi Mudlum jutukogumikus „Nööpidest ja muust häbiväärsest” väga hästi vaadelnud. Ehkki lood ei ole kronoloogilises järjestuses ning mõni on jutustatud esimeses, mõni kolmandas isikus, ilmneb neis ühtne arengukaar naise häbenema õppimisest: esimesest potilkäimisest kuni täiskasvanuea töö- ja sugueluni.
Teemast tulenevalt on Mudlum neis lugudes oma uuriva ja tähelepaneliku pilgu pööranud varasemate raamatute keskmes olnud asjade maailmalt pisut enam inimkehale. Ent eks ole suur osa materiaalsest maailmastki…
Teemast tulenevalt on Mudlum neis lugudes oma uuriva ja tähelepaneliku pilgu pööranud varasemate raamatute keskmes olnud asjade maailmalt pisut enam inimkehale. Ent eks ole suur osa materiaalsest maailmastki…
Milleks meile ÕS?
Jätkub eelmises numbris alanud mõttevahetus 2025. aasta õigekeelsussõnaraamatu teemal. Seekordses osas saavad sõna Tartu Ülikooli suulise kõne ja vestlusanalüüsi teadur, kirjandus- ja meediauurija Tiit Hennoste; Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang; Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor Merilin Aruvee; Tartu Ülikooli emeriitprofessor, endine Eesti Keele Instituudi (EKI) direktor Urmas Sutrop ning Tallinna Prantsuse Lütseumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anneli Oidsalu.
Kuidas hindate 2025. aasta ÕS-i? Kas ja kuidas seda kasutate?
Tiit Hennoste: Ma ei kasuta ÕS-i peaaegu üldse. Aja jooksul on valdav osa norminguid pähe kulunud ja kui vaja, siis parandab keeletoimetaja. Teisalt, kui uskuda, et Sõnaveeb = ÕS +…
Kuidas hindate 2025. aasta ÕS-i? Kas ja kuidas seda kasutate?
Tiit Hennoste: Ma ei kasuta ÕS-i peaaegu üldse. Aja jooksul on valdav osa norminguid pähe kulunud ja kui vaja, siis parandab keeletoimetaja. Teisalt, kui uskuda, et Sõnaveeb = ÕS +…
Mõned intellektuaalid on nagu rebased
Foto: Margus Ansu / Postimees
7. juunil tähistas 70 aasta juubelisünnipäeva folklorist ja keeleteadlane, Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Eesti Keele Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi endine direktor, pikaajaline Eesti Keelenõukogu liige Urmas Sutrop. Keele ja Kirjanduse palvel rääkis ta pisut oma mitmekülgsetest huvidest.
Alustasite oma teadlasteed bioloogina. Kuidas jõudsite taimerakkude peenehituse uurimisest keeleteaduseni?
Sellel kõigel on eellugu. Minu ema töötas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumis eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Seal kohtas ta minu isa, kes oli pärast Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist suunatud sinna masinaehituse ja mehhaniseerimise õpetajaks. Vaekülas moodustus sõpruskond: minu ema, isa, vene filoloog Meeri Tramm ja kirjanik Mats Traat.
Meil oli kodus tollase aja…
7. juunil tähistas 70 aasta juubelisünnipäeva folklorist ja keeleteadlane, Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Eesti Keele Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi endine direktor, pikaajaline Eesti Keelenõukogu liige Urmas Sutrop. Keele ja Kirjanduse palvel rääkis ta pisut oma mitmekülgsetest huvidest.
Alustasite oma teadlasteed bioloogina. Kuidas jõudsite taimerakkude peenehituse uurimisest keeleteaduseni?
Sellel kõigel on eellugu. Minu ema töötas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumis eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Seal kohtas ta minu isa, kes oli pärast Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist suunatud sinna masinaehituse ja mehhaniseerimise õpetajaks. Vaekülas moodustus sõpruskond: minu ema, isa, vene filoloog Meeri Tramm ja kirjanik Mats Traat.
Meil oli kodus tollase aja…
Ain Kaalep oma tee alguses
Tänavu juunis on 100. sünniaastapäev Ain Kaalepil, kes oli kirjandusest huvituv noormees juba lühikesel sõjajärgsel „järel-Eesti ajal”. Marta Sillaots (1887–1969) oli tollal veel hästi tuntud prosaist, lastekirjanik, kriitik ja tõlkija, kes elas Tallinnas Nõmmel ja oli enda ümber koondanud kirjandushuviliste noorte ringi, kes olid peamiselt lähedal oleva Tallinna 10. Keskkooli viimaste klasside õpilased ja kogunesid aeg-ajalt „tädi Marta” koju kirjandusest rääkima. Ain Kaalep on Sillaotsa 100. sünniaastapäeva märkimiseks kirjutanud südamliku loo sellest, kuidas ta Tallinnas käies külastas Sillaotsa ja tema kirjandusringi ja mida ta seal koges.1 Selles mälestuskillus nimetab ta ülikoolikaaslast Evi Puskarit, kes saatis tema avaldamata luuletusi Sillaotsale, millest…
ahvatlema
Pealkirjas nimetatud eesti verb on etümoloogide vaateväljas olnud rohkem kui kaks sajandit, kuid veenev tulemus on kummatigi jäänud saavutamata. Alljärgnevas sõnaloos uurin varasemaid etümoloogiaid ja esitan uue võimaliku päritoluseletuse.
ahvatlema kuulub teadupärast paljuliikmelisse sõnaperesse, millel on kolm tüvevarianti: kirjakeeles aktsepteeritud ahvata– ja avata- ning murdekeelne ahata-. „Eesti keele seletav sõnaraamat” (EKSS) ütleb, et ahvatlema on ’(kedagi kutsuvalt, erutavalt kuhugi või midagi tegema või tegutsema jne) meelitama, peibutama; kiusatusse viima, võrgutama’: Reklaam peab ostjat ahvatlema. Noori ahvatlevad kauged maad ja mered. Mätastel punetavad pohlad lausa ahvatlesid korjama. Rikkus, au, võim teda ei ahvatle. Mees ahvatles sõbragi eksiteele, kuriteole. Näkineid ahvatlenud noormeest enda…
ahvatlema kuulub teadupärast paljuliikmelisse sõnaperesse, millel on kolm tüvevarianti: kirjakeeles aktsepteeritud ahvata– ja avata- ning murdekeelne ahata-. „Eesti keele seletav sõnaraamat” (EKSS) ütleb, et ahvatlema on ’(kedagi kutsuvalt, erutavalt kuhugi või midagi tegema või tegutsema jne) meelitama, peibutama; kiusatusse viima, võrgutama’: Reklaam peab ostjat ahvatlema. Noori ahvatlevad kauged maad ja mered. Mätastel punetavad pohlad lausa ahvatlesid korjama. Rikkus, au, võim teda ei ahvatle. Mees ahvatles sõbragi eksiteele, kuriteole. Näkineid ahvatlenud noormeest enda…
1905. aasta revolutsioonikirjanduse kaks näidet: „Wõitluse päiwil” ja „Edasi. Tööliste jõulualbum”
1905. aasta detsembris ilmus kaks kirjandusalbumit, mille meeleolu seob võidujoovastus, vihavaen valitseva korra vastu ning revolutsioonikihk: nooreestlaste „Wõitluse päiwil” ja tööliste jõulualbum „Edasi”. Teoste stiil aga erineb märgatavalt, nooreestlaste revolutsiooniromantika asetub vastamisi tööliskirjanike provokatiivse väljenduslaadiga. Sellel ühiskondliku käärimise ja poliitilise vastutegevuse ajal oli ilukirjanduse eesmärgiks saanud kihutus. „Wõitluse päiwil” astus sõgedale parteivihale, väikekodanlikule rumalusele ja nn kohvilaua moraalile vastu tormi ja tungi paatosega (Tuglas 1918: 13). Gustav Suits (1905a: 7) on albumi sissejuhatuses sõnastanud selle lähtealuse: „Elu on wõitlus”, täpsemalt „Wõitlemine uue ühiskonna korra pärast, wõitlemine, mis inimeses kõik kõrge ja kauni ning kõik madala ja alatu lahti päästab [—]”.…
Kirjatsura Setomaal
Vastseliina kihelkonnast pärit ajakirjanik, tõlkija, harrastusajaloolane ja rahvaluulekoguja Hindrik Prants (1858–1932) kuulub põlvkonda, kelle noorpõlve maailmatunnetust kujundasid sellised rahvusliku ärkamise sümboleiks saanud ettevõtmised nagu esimene laulupidu, eesti seltside rajamine ja eestikeelse ajakirjanduse tekkimine.
Prantsu suur unistus oli töötada ajakirjanikuna. Tollane ajakirjandus oli kaastöödele võrdlemisi avatud, pakkudes tavainimesele mitmesuguseid võimalusi avalikus kirjaruumis osaleda. Kirjutada võisid nii need, kes tahtsid ühiskondlikel teemadel sõna võtta, kui ka need, kes soovisid end loominguliselt väljendada. On kõneldud isegi kirjutamismaaniast (vt Möldre 2016: 274), mis toona paljusid haaras. Samal ajal kui Prants ajakirjanduses oma esimesi samme astus, otsis ta ka muid kirjakultuuris osalemise võimalusi. Uut laadi kirjutamiskogemust…
Prantsu suur unistus oli töötada ajakirjanikuna. Tollane ajakirjandus oli kaastöödele võrdlemisi avatud, pakkudes tavainimesele mitmesuguseid võimalusi avalikus kirjaruumis osaleda. Kirjutada võisid nii need, kes tahtsid ühiskondlikel teemadel sõna võtta, kui ka need, kes soovisid end loominguliselt väljendada. On kõneldud isegi kirjutamismaaniast (vt Möldre 2016: 274), mis toona paljusid haaras. Samal ajal kui Prants ajakirjanduses oma esimesi samme astus, otsis ta ka muid kirjakultuuris osalemise võimalusi. Uut laadi kirjutamiskogemust…
Kaitstud doktoritööd
9. aprillil kaitses Hele-Andra Kuulmets Tartu Ülikoolis doktoritöö „Cross-Lingual Transfer Learning and Evaluation in Low-Resource Settings” („Keeltevaheline siirdeõpe ja selle hindamine väheste ressurssidega oludes”). Juhendaja oli prof Mark Fišel (TÜ), oponendid prof Barbara Plank (Müncheni Ludwig Maximiliani ülikool, Saksamaa) ja filosoofiadoktor Jindřich Helcl (Oslo ülikool, Norra).
Meie igapäevaellu üha enam sekkuva tehisaru üks põhikomponente on keelemudel, tänu millele suudab tehisaru inimkeele peeneid nüansse mõista. Selleks et keelemudel inimkeelt hästi mõistaks, tuleb seda treenida suurte tekstikogumite peal. Enamik maailmas kõneldavaid keeli pole teksti kujul vajalikus mahus kättesaadavad. Seetõttu on tehisaru võimalused paljudes keeltes piiratud, süvendades ressursirikaste ja ressursivaeste keelte vahelist tehnoloogilist ebavõrdsust.…
Meie igapäevaellu üha enam sekkuva tehisaru üks põhikomponente on keelemudel, tänu millele suudab tehisaru inimkeele peeneid nüansse mõista. Selleks et keelemudel inimkeelt hästi mõistaks, tuleb seda treenida suurte tekstikogumite peal. Enamik maailmas kõneldavaid keeli pole teksti kujul vajalikus mahus kättesaadavad. Seetõttu on tehisaru võimalused paljudes keeltes piiratud, süvendades ressursirikaste ja ressursivaeste keelte vahelist tehnoloogilist ebavõrdsust.…
Lühikroonika 5
1. aprillil Tallinnas toimunud hõimuklubi õhtul kõneles Mika Keränen teemal „Möhkö mees Mika – kas Soome passiga tohib olla üldse karjalane?”. Eestis on Mika Keränen tuntud eelkõige lastekirjanikuna. Ta peab end aga karjalaseks ja tema sulest on ilmunud varjunime Tommi Turunen all kodumurdes kirjutatud luulekogu „Latvis”.
8.–10. aprillini toimus Tartus Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu Ülikoolis Eesti humanitaarteaduste aastakonverents „Hic sunt dracones. Humanitaarsed maailmad”. Konverentsi pealkirja alla koondus 42 ettekandepaneeli 252 suulise ettekandega, lisaks 17 posterettekannet, üheksa ümarlauda ja neli praktilist töötuba. Plenaaresinejad olid arheokeemik Ester Oras (TÜ, „Biomolekulaarhumanitaaria: kahes maailmas korraga või kahe maailma vahel?”), latinist Kristi Viiding (Underi ja…
8.–10. aprillini toimus Tartus Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu Ülikoolis Eesti humanitaarteaduste aastakonverents „Hic sunt dracones. Humanitaarsed maailmad”. Konverentsi pealkirja alla koondus 42 ettekandepaneeli 252 suulise ettekandega, lisaks 17 posterettekannet, üheksa ümarlauda ja neli praktilist töötuba. Plenaaresinejad olid arheokeemik Ester Oras (TÜ, „Biomolekulaarhumanitaaria: kahes maailmas korraga või kahe maailma vahel?”), latinist Kristi Viiding (Underi ja…
In memoriam Jaan Ross
Foto: Tairo Lutter, Õhtuleht/Scanpix
Jaan Ross oli väga mitmekülgne, nii füüsiku kui ka lüüriku vaimuga teadlane, interdistsiplinaarne mitte üksnes teaduses, vaid laiemalt kogu oma intellektuaalses tegevuses. Eri valdkondade ja asutustega seotud töö ja suhtluse tõttu kujunes tal Eesti humanitaarias keskne eri teadusalasid ühendav ja vahendav roll, mis oli iseäranis oluline tema mitmekesises korralduslikus tegevuses, kus ta aitas kujundada eri valdkondi ühendavaid uurimis- ja koostöövorme.
Jaan Ross sündis ja kasvas Tartus haritlaste perekonnas, tema isa oli atmosfäärifüüsik akadeemik Juhan Ross, ema Maimo Ross oli matemaatik. 1975. aastal lõpetas Jaan Ross Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooria alal ning 1980. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse ja -pedagoogika…
Jaan Ross oli väga mitmekülgne, nii füüsiku kui ka lüüriku vaimuga teadlane, interdistsiplinaarne mitte üksnes teaduses, vaid laiemalt kogu oma intellektuaalses tegevuses. Eri valdkondade ja asutustega seotud töö ja suhtluse tõttu kujunes tal Eesti humanitaarias keskne eri teadusalasid ühendav ja vahendav roll, mis oli iseäranis oluline tema mitmekesises korralduslikus tegevuses, kus ta aitas kujundada eri valdkondi ühendavaid uurimis- ja koostöövorme.
Jaan Ross sündis ja kasvas Tartus haritlaste perekonnas, tema isa oli atmosfäärifüüsik akadeemik Juhan Ross, ema Maimo Ross oli matemaatik. 1975. aastal lõpetas Jaan Ross Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooria alal ning 1980. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse ja -pedagoogika…
Uurimus edelaläänemeresoome keeltest
Uurali keelkonna jagunemine kuueks haruks oli pikka aega, enam-vähem kuni XX sajandi lõpuni, üldtunnustatud käsitlus. Need harud olid idast läände samojeedi, ugri, permi, volga, läänemeresoome ja saami. Volga haru, kuhu kuuluvad mari ja mordva keeled, on alati olnud problemaatiline. Mordva keelte ja mari keele eraldiseisvat arengut ilma ühise volga algkeeleta oletati juba 1960. aastatel.1 Nüüdseks on seatud kahtluse alla ka ugri haru olemasolu.2 Välja on pakutud uus binaarne jaotus soome-permi ja ugri-samojeedi haruks.3 Idapoolsete keelte hargnemise spetsiifilised probleemid ei puutu siinkohal asjasse, piisab teadmisest, et läänemeresoome haru iseseisvat olemasolu ei ole kunagi kahtluse alla seatud. Küll aga puudub üksmeel selles,…
Midagi enamat kui järjekordne „kadunud maailma” meenutus
Raamatu saatesõna järgi olid Valentine von Krause mälestused algselt tõlgitud „sünnipäevakingina” ning idee nende trükis avaldamiseks tekkis tõlkija Reet Benderil koostöös muuseumiga alles hiljem. Taoline rõhuasetus raamatu väljaandmist saatnud isiklikele motiividele mõjub sümpaatselt, võib aga varjutama jääda selle kujunduselt nägusa ja ligitõmbava mälestusteraamatu tegelikku väärtust ning analüütilist potentsiaali, mida pealiskaudse lugemise käigus ei pruugi olla lihtne hoomata.
Krause mälestused paigutuvad viimase paari aastakümne jooksul hoogu kogunud suundumusse avaldada eesti keeles baltisaksa mälestuskirjandust, valdavalt küll suurmeeste mälestusi ja juba eelnevalt saksa keeles trükis ilmunud raamatuid. Rakvere arsti Adolf Nikolai Eberhardti ja Sinaida Bogoslavskaja perekonda sündinud Valentine von Krause mälestused on aga mingis…
Krause mälestused paigutuvad viimase paari aastakümne jooksul hoogu kogunud suundumusse avaldada eesti keeles baltisaksa mälestuskirjandust, valdavalt küll suurmeeste mälestusi ja juba eelnevalt saksa keeles trükis ilmunud raamatuid. Rakvere arsti Adolf Nikolai Eberhardti ja Sinaida Bogoslavskaja perekonda sündinud Valentine von Krause mälestused on aga mingis…
Minu kangelane Kasemaa
Kohtusin Andrus Kasemaaga eelmisel suvel roosiaia vastuvõtul 20. augustil. Istusin parajasti oma sõbraga lauakese taga, sõin mingit uhket rooga ja libistasin veel uhkemat joogikest oma ülesmukitud huulte vahelt kurgust alla – kui äkitselt nägin teda! Täiesti tavalises jopis üks blond peanupuke, natuke segaduses, parasjagu pildistas ta aia uhket vaadet ja/või mängivat bändi. Alguses mõtlesin, et äkki ma eksin, kuid pikema vaatlemise peale sain aru, et tegemist on tõepoolest the one and only – Kasemaaga! Mõtlesin endamisi siis: „Juhhei, siin on minu võimalus!” Lugeja võib arvata must mida tahes, aga inimeste juurde ma esimesena naljalt end esitlema ei lähe (ja seda…
Noorte hääl
Aliis Aalmann on viimaste aastate eesti kirjanduse suurim komeet. Teiste tunnustuste seas on ta võitnud nelja aasta jooksul Betti Alveri kirjandusauhinna, Gustav Suitsu luulepreemia ja Friedebert Tuglase novelliauhinna, seega on noor kirjanik ühtlaselt tugev nii luules kui ka proosas. Aalmanni esimeses proosakogus peegelduvadki äratuntavalt autori luuletaja-tugevused. Esiteks iseloomustab raamatut psühholoogiline sügavus, tundetooni tabamine, häälestuse hoidmine. „Kes aias” on tundeproosa, kuigi selles esineb klassikalise novelližanri juurde kuuluvaid pööranguid ja puänte. Teiseks kannab kompositsiooni rütmitunnetus, lood on tihedad, stseenide vaheldumine sujuv ja veenev, hoidutakse tühiheietamisest – viimane on muidu nii noorkirjanike üldine nõrkus kui ka vaba mõttevoogu võimendava ajastu pahe. Lugude rütmile…
Milleks meile ÕS?
Eesti kirjakeele juubeliaasta lõpus ilmunud õigekeelsussõnaraamatut (ÕS 2025) on teatavasti saatnud pikad vaidlused ÕS-i vajalikkuse, olemuse ja vormi üle: mida ja kuidas normida, kuivõrd arvestada tegelikku keelekasutust, kas ja kuidas anda suuniseid, kas paber-ÕS-i on vaja? Ilmumise eel jõuti lausa õiguslike küsimusteni, ilmumise järel aga algatati sõnavalikut kritiseeriv petitsioon. Et ÕS puudutab paljusid ja teema on sedavõrd mitmetahuline, palus Keel ja Kirjandus eri taustaga keeleinimestel jagada oma mõtteid nii sõnaraamatu kui ka sellega seotud arutelu kohta. Avaldame vastused mitmes osas. Esimeses osas saavad sõna Eesti Keele Instituudi (EKI) juhtivleksikograaf, ÕS 2025 töörühma juht Margit Langemets; keeleteadlane, fraseoloog, sõnaraamatute koostaja, EKI…
Kirjandusega tegelemise võimalustest ja eneseparoodilise pilgu vajalikkusest
Foto: Johanna Roos
12. mail tähistas 60. sünnipäeva Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppejõud, kirjanduskriitik, luuleuurija, lõunaeesti kirjandusloo võimaluste asjatundja ning Keele ja Kirjanduse kolleegiumi liige Mart Velsker. Sel puhul vastas ta lahkelt allolevatele küsimustele.
Teadupoolest õppisid sa keskkoolis matemaatika-füüsika eriklassis ja eriala valikul kaalusid ka füüsikat. Mille mõjul valisid ülikooli astudes just eesti filoloogia? Sellega haakuvalt, juba ülikooliõpingute ajal pühendusid eesti luule uurimisele: kas enne olid hakanud luulet kirjutama ja siis tekkis tahe seda uurida või vastupidi, omaenda luulelooming on uurijatöö vili?
Eriala valikul oli korraga mitu põhjust ja raske on öelda, mis neist oli peamine. Keskkoolis oli üks mu kirjandusõpetajaid Kersti Lepajõe…
12. mail tähistas 60. sünnipäeva Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppejõud, kirjanduskriitik, luuleuurija, lõunaeesti kirjandusloo võimaluste asjatundja ning Keele ja Kirjanduse kolleegiumi liige Mart Velsker. Sel puhul vastas ta lahkelt allolevatele küsimustele.
Teadupoolest õppisid sa keskkoolis matemaatika-füüsika eriklassis ja eriala valikul kaalusid ka füüsikat. Mille mõjul valisid ülikooli astudes just eesti filoloogia? Sellega haakuvalt, juba ülikooliõpingute ajal pühendusid eesti luule uurimisele: kas enne olid hakanud luulet kirjutama ja siis tekkis tahe seda uurida või vastupidi, omaenda luulelooming on uurijatöö vili?
Eriala valikul oli korraga mitu põhjust ja raske on öelda, mis neist oli peamine. Keskkoolis oli üks mu kirjandusõpetajaid Kersti Lepajõe…