Lühikroonika 6
5. mail Eesti Kirjandusmuuseumi seminaril esines Ian Gwin ettekandega „The Mermaid Cycle: Water-spirits and Transfigurality across Fairy Tale Genres” („Näkineiu tsükkel: vetehaldjad ja nende ümberkehastumine muinasjuttudes”). Esineja tutvustas oma kirjutamisjärgus väitekirja seda osa, mis selgitab vetehaldjalugude ja XIX sajandi kunstmuinasjuttude seoseid. Ta tõi näiteid, kuidas usundilised muistendid ähvardavast vetevaimust kombineeruvad erootiliste muinasjuttudega.
6. mail peeti Tartus Õpetatud Eesti Seltsi koosolek, kus Kairit Kaur kõneles Byroni baltisaksa retseptsioonist. George Gordon Byron oli XIX sajandi esimese veerandi tuntumaid romantilisi poeete. Kirjandusse tõi ta byronliku kangelase kuju: üksildase vaba hinge, sageli õilsa röövli, väliselt karmi ja kättesaamatu, keda ümbritsesid kirglikud naised. Byroni isik ja looming leidis palju imetlejaid ja jäljendajaid üle kogu Euroopa. Esineja tutvustas seda, mis jõudis Byroni vaimustuse lainest Baltimaile, tuginedes kultuuriloolistele kogudele ja otsides jälgi loomingulisest retseptsioonist baltisaksa ajakirjanduses.
7. mail toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Rutt Hinrikuse 80. sünniaastapäevale ja Ühenduse Eesti Elulood 30. tegevusaasta täitumisele pühendatud konverents „Naine elulookirjutuse ja kirjanduse peeglis”. Esinesid Sirje Olesk („Rutt Hinrikuse elutööst EKLA-s. Kirjanduslooline osa”), Tiiu Jaago („Naine suguvõsaajaloos”), Carolin Krajňák („1944. aastal läände põgenenud naispianistide saatusest Hilja Saarne ja Valentine Riivese näitel”), Aigi Rahi-Tamm („„Elulood on kui aja hääled ja teated tuleviku jaoks.” 2004. aasta eluloovõistluse „Sõja mõjud minu ja minu pere elus” järellainetes”), Tiina Kirss („„See, kes mäletab, jääb ellu.” Naiste elu, looming ja mälestused Rutt Hinrikuse teadustöös”), Marilyn Mägi („Laulatusest lahutuseni. Lahkuminekunarratiivid Eesti naiste elulugudes Nõukogude perioodil”), Mirjam Hinrikus („Naine nii ohvri kui vägivallatsejana. Tammsaare „Kõrboja peremees” 1922”), Marianne Lind („Emadus ja katkestus tänapäeva kirjanduses”) ja Johanna Ross („Berta Kuusberg ja vabavärsipoleemika”). Rutt Hinrikuse fondi esimesed stipendiumid said Janet Laidla, Anu Saluäär-Kall ja Hanna Saar.
8. mail korraldas Emakeele Selts Väike-Maarjas F. J. Wiedemanni keelepäeva. Tänavune keeleauhinna laureaat Anu Lamp pälvis auhinna pikaajalise mõjuka panuse eest eesti keele kõlakultuuri ja selge väljenduse väärtustamisel näitleja, õppejõu ning tõlkijana. Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilased pidasid ettekande „Anu Lambi loometöö analüüs ajakirjanduses ilmunud arvustuste põhjal”. Laureaati tutvustas Riina Roose. Anu Lamp esitas katkendi Valdur Mikita raamatust „Metsik lingvistika”. Vestlusringi keelest laval ja väljaspool lava juhtis Raul Rebane.
13. mail peeti Eesti Kirjandusmuuseumis seminar „Emotsioonide arengumustrid Eesti kultuuris”. Samanimelises projektis osalejad tutvustasid, kuidas emotsioonide ja nende väljendusviiside kultuurimustrite kujutamine erineb žanride (elulugude, muistendite, kogumisvõistlustele laekunud materjalide ja regilaulude) ning aja lõikes. Ene Vainik, Mark Mets ja Kaarel Veskis tutvustasid emotsioonisõnastikku. Esinesid Kadri Vider („Meetodid ja andmestike ettevalmistus”), Taive Särg, Mark Mets, Kadri Vider („Muusikaga seotud emotsioonide väljendamine sõnades”), Triinu Ojamaa („Tonaalsusanalüüsi rakendamisest elulootekstide uurimisel”), Mare Kalda ja Maris Kuperjanov („Emotsioonirohked mudelolukorrad jutumaailmades ning üllatunud uurija”), Liina Saarlo („Emotsioonisõnavara regilaulukorpuses: kuidas lugeda tundeid?”) ja Kuldar Taveter („Emotsioonisõnastiku laiendamine ja rakendamine konstrueeritud emotsioonide teooria põhjal”). Seminari lõpetas arutelu.
14. mail korraldati Tallinna Ülikoolis Oma Keele seminar. Avasõnavõtuga esinesid Oma Keele seminari idee algataja Andra Kütt-Leedis ja Oma Keele toimetajaHelen Hint. Järgnes õpilaste vestlusring raamatute lugemisest. Üliõpilaste ja õppejõudude lugemisharjumustest kõnelesid TLÜ üliõpilased Ave Pille ja Mirjam Süsi, eesti teaduskeele teemadel arutlesid Helena Lemendik (TÜ) ja Peep Nemvalts (TLÜ). Veel esinesid Margit Langemets (EKI, „Uuest ÕS-ist ja Sõnaveebist”) ning Tiit Hennoste (TÜ, „Partiklitest”).
19. mail toimus Tallinnas Sisekaitseakadeemias terminipäev „Mõiste, mõiste, mis see on? Mõnest mõistest ja kuidas me mõistetest räägime”. Margo Loor rääkis hea koosoleku pidamisest ja tulemuslikest aruteludest, Reet Hendrikson tutvustas terminitööd toetavat prototüüpi ja Katrin Karu riigiteenuse tõlke mõistet. Kaide Tammel arutles, mis on riigi kaaperdamine, rändeekspert Marian Juurik esitles Euroopa rändevõrgustiku sõnaraamatut. Mária Ferenčíková Bratislava politseiakadeemiast rääkis sealsest terminitööst.
19. mail korraldas Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond Kärdlas Hiiumaa Muuseumis rahvusvahelise seminari „Rahvahuumor ja huumorikirjaoskus äärealadel” („Folk humour and humour literacy on the outskirts”). Ettekannetes käsitleti seda, kuidas huumor peegeldab piirkondlikku identiteeti, geograafilistel ja kultuurilistel äärealadel elavate inimeste elu: näiteks hiidlased ja nende huumor Eestis, polešukid Valgevenes, pošehonlased Venemaal, mägismaalased ja sileeslased Poolas ning Ribnica ja Lembergi elanikud Sloveenias. Eestist esinesid Anastasiya Fiadotava, Piret Voolaid, Risto Järv, Sergei Troitski. Osalesid ka Poola, Sloveenia, Hispaania ja Tšehhi teadlased.
21. mail andis Hõimurahvaste programmi juhtkomisjon välja selleaastase Ilmapuu auhinna, mille pälvisid kaks Eestis elavat soome-ugri aktivisti – vadjalane Ekaterina Kuznetsova ja komi Nikolay Kuznetsov. Ekaterina Kuznetsovat tunnustati julguse ja püsivuse eest kujundada vadja (ja laiemalt ingeri) identiteeti ning vadjalaseks olemist Venemaal. TÜ lektor ja Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Nikolay Kuznetsov pälvis auhinna mitmekülgse tegevuse eest komi keele ja kultuuri dokumenteerimise, säilitamise, vahendamise ja nähtavuse nimel.
28. mail peeti Tartus Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulik kõnekoosolek, kus ettekandega esines Marju Kõivupuu („Harglast I. Harglata. Paigapärimus muutuvas maastikus Hargla kihelkonna näitel”). Eesti folkloristika preemia 2026 pälvis Liina Saarlo. Toimus ka Akadeemilise Rahvaluule Seltsi üldkoosolek.
29. mail toimus Tartus Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi (EAUS) kevadkoosolek „Kutsumuse ja elukutse usundilised mõõtmed”. Ettekannetega esinesid Ain Riistan („Piiblitõlked ja piiblitõlkijad teaduse, kultuuri ning religiooni lõikepunktides”), Atko Remmel ja Tõnno Jonuks („Uususundist pärandieksperdiks”), Anne Kull („Homo viator: kas turististki võib saada palverändur ja vastupidi?”), Mare Kõiva („Filosoof, õpetaja, kirjamees? Aleksander Heintalu 85 ja Gunnar Aarma 110”), Kristel Kivari („Eneseareng ettevõtjaks: vaimne kogukond ja co-working”) ja Helena Pruul („Eneseleid loodusest. MTÜ Sümbioosis, Eesti Ökokogukondade Ühendus”). Toimus ka EAUS-i aastakoosolek.