-
Laulu „Kui ma olin väiksekene” allikatest ja autoritest
Üks eesti kultuuri tähtteoseid, laul „Lauliku lapsepõli” ehk algussõnade järgi „Kui ma olin väiksekene”, põhineb rahvalauludel ning sai oma hästituntud kuju lauljanna Aino Tamme (1864–1945) ja helilooja Miina Härma (1864–1941, aastani 1935 Hermann) koostöös. Laul on käibel nii koori-, soolo- kui ka seltskonnalauluna, ilmunud arvukates laulikutes ning taas rahvasuhu tagasi läinud. Tutvustan selle rahvalaulutöötluse tuntud ja tundmata allikaid, otsides lauluteksti päritolu,…
-
Koosoleku motiiv sotsialistliku korra retrospektiivsel kujutamisel
[Lapeteus] [s]ulges küll silmad, kuid tunne, et ta viibib koosolekul, süvenes.
(Kuusberg 1963: 91)
Sotsialistlikku korda kujutavates teostes on koosolekustseenidel sageli kaalukas roll. Olen varem käsitlenud koosoleku motiivi eesti sotsrealistlikes proosateostes (Sapunjan 2021). Siinse artikli eesmärk on laiendada uurimisobjekti nii ruumiliselt kui ka ajaliselt. Toon koosoleku kujutamise näiteid mujalt raudse eesriide taha jäänud totalitaarse ühiskonna kogemust jagavast kirjandusest ning käsitlen teoseid, mis vaatavad totalitaarset süsteemi…
-
Indefiniitpronoomeniteks nimetatakse asesõnu, mille peamine funktsioon on väljendada umbmäärasust (Haspelmath 1997: 11), teisisõnu viidata „mingile täpselt määratlemata või tundmatule asjale, nähtusele või tunnusele” (EKK 2020: 167). Vormiliselt koosnevad need maailma keeltes tavaliselt tüvest (nt ingl –body, sm kuka-) ja indefiniitsuse markerist (nt ingl some- ja sm -kaan). Indefiniitsuse marker on afiks (nt ingl some-, sm -kin) või partikkel, mis paikneb pronoomeni tüve kõrval. Sufiksaalne indefiniitsuse marker on tavaliselt sõnas viimasel…
-
Margit Lõhmuse „Sterne” kui vastuhakk normile
Miks mu sees kõik põleb, ilma et väljast isegi suitseks? Ei, ei ma ei saa enam nii.
Ma pean ka, ma pean ka. . . . minema, elama ja keppima.
(Lõhmus 2019: 32)
Margit Lõhmuse jutukogu „Sterne” (2019) sai ilmumise ajal palju tähelepanu: see nomineeriti Betti Alveri debüüdipreemiale ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnale, raamatust ilmusid arvustused nii päevalehtedes kui ka olulisemates kultuuriväljaannetes, nagu Keeles ja Kirjanduses, Vikerkaares,…
-
Käesoleva artikli laiem eesmärk on vaadelda baltisaksa ajaloolist huumorit: anekdoote, nalju, naljalugusid, mis näikse eestikeelsele lugejale olevat üsna tundmatud. Samas moodustavad need just kultuuri- ja mentaliteediloolisest aspektist Eesti ja Läti kultuuripärandi lahutamatu osa. Kitsam fookus on Pastorenwitze ehk vaimulike kohta käivad naljad kui baltisaksa anekdootide püsialaliik. Järgnevalt kasutatakse termineid anekdoot, naljand ja nali sünonüümselt, üritades katta baltisaksa omatermini Pratchen kõikuvaid, üheselt ja täpselt defineerimata tähendusi.
Ajalooline balti kirjakultuur kujutab endast kultuurivälja,…
-
Keeleideoloogiline vaidlus liiderliku üle
Keeleideoloogilised arutelud ühtaegu peegeldavad ja (taas)loovad arusaamu keele kohta. Artiklis tõstame fookusesse keeleideoloogiate tahu, milles pealtnäha on juttu küll keelest, kuid taustal seostatakse keelt teiste ühiskondlike nähtustega. Millest kõneldakse keelevaidlustes peale keele? Kes on need, kes oma seisukohti väljendavad? Juhtumiuuring, mille näitel keeleideoloogiaid käsitleme, on 2023. aasta märtsis ja aprillis peamiselt ajakirjanduses peetud avalik arutelu sõna liiderlik tähenduste üle. Lühidalt kokku võttes on see vana laensõna…
-
Hübriididentiteeti toetav transkeelsus
Kultuurilooliste isikute ja sündmuste käsitlemisel on oluline mõista nende kaasaega. Selleks tuleb arvesse võtta ajaloolist elukorraldust: keskseid institutsioone, seadusandlust, riigi sise- ja välispoliitilisi eesmärke ning isegi selliseid detaile nagu käibel olev raha, selle väärtus, transpordivõrk ja teede olukord. Need aspektid aitavad paremini mõista omaaegseid sündmusi ja isikute tegutsemist.
Igor Severjanini (Igor Vassiljevitš Lotarjov, 4. (16.) V 1887 Peterburi – 20. XII 1941 Tallinn) elulugu, mis jaguneb Vene-…
-
Iidsetest aegadest saati on alkoholi sisaldavad joogid olnud kultuurilistes väljendustes olulised ja kuulunud eri rahvaste tähtpäevatavade juurde. Need on olnud näiteks seotud muistsete bakhanaalide ning muude maagiliste ja tähtsate rituaalidega. Veini tunneme tänini ristiusu traditsiooniliste rituaalide osana – Jeesus muutis vee veiniks, vein tähistab tema verd – ning veini osatähtsust nüüdisaegsetel vastuvõttudel, eraviisilistel tähtsündmustel ja avalikel pidudel ei saa alahinnata. Eesti kultuuriuurijad on eraldi analüüsinud viinaviskamisega seotud tahke Arktikas, esmajoones…
-
Eesti looduslike pühapaikadega – nagu hiiepaigad, pühad veed ja kivid – on seotud ohtralt jutupärimust, mis avab nende paikade tähtsust ja rolli nii füüsilises maastikupildis kui ka rahvausus. Artikli eesmärk on selgitada, mis on vägivalla või konflikti funktsioonid looduslike pühapaikadega seonduvates lugudes ökosemiootilisest või pärimusökoloogilisest vaatenurgast (vt Maran 2022; Päll 2022a, 2022b: 62–63). Vägivaldsetena käsitan artiklis konflikte, milles vähemalt ühele osapoolele tehakse tahtlikult mingit laadi kahju. See hõlmab kõige selgemalt…
-
Mõis ja vägivald XIX sajandi lõpu rahvaluulekogujate tekstides
XIX sajandi lõpus kogutud folkloor sisaldab väga palju ainest mõisa ja talurahva suhetest – oli ju mõis üks lähimineviku taluelu olulisi reaalsusi. Teema ilmub rahvaluulekogudesse erinevates žanrides tekstide kaudu ning mõisa ja talu suhet võidakse käsitleda nii olevikulise kui ka minevikulisena, nii positiivse, negatiivse kui ka neutraalsena. Käesoleva artikli keskmes on tekstid, mis seavad esiplaanile mõisnike (ja mõisaga seotud…
-
Regivärsilise ballaadi „Mareta laps” näide
Noor naine läheb end välja tuulutama, „mängides mäele”; võib-olla on ta end seks puhuks üles löönud – „pani pauad kaelajeni / hõbedad üle õlade” – ja võib-olla ka mitte. Talle järgneb temast jõukam positsioonikas „saks”. Mis seal looduse keskel, „taga tamme haavikussa / lehtedessa lepikussa” edasi juhtub, pole päris selge. Mees lubab naisele midagi või hoopiski keelab või käsib tal midagi teha, võib-olla…
-
Eesti rahvaluuleteaduse ajaloo üks aabitsatõde on, et esimene seni teadaolev kirjeldus eestlaste laulmisest pärineb Saxo Grammaticuse (ca 1150–1220) teosest „Gesta Danorum”, kus on juttu taanlaste ja rootslaste lahingust eestlaste vastu Ölandi saare juures 1170. aastal (Laugaste 1963: 15–16, 287).1 Anu Saluääre taani keelest tõlgitud versioonis leiab selle lahingupildi järgmises sõnastuses:
[Ölandi] saare elanikelt said nad [taanlased] teada, et kuralased koos eestlastega valmistusid mererööviretkeks ühes lähedases sadamas, ja kõigest jõust aerudele surudes…
-
Ostensioon ja kriminaalsed legendid
Põlvas puhkes paanika pärast seda, kui sotsiaalmeedias levis kulutulena teade linnas ringi sõitnud
kahtlasest valgest kaubikust, kust karanud Edu poe lähedal välja maskis kahemeetrine mees, et röövida
koolipoiss. Politseil oli see juba mitmes selletaoline juhtum uurida. Kurjakuulutava teate postitanud neiu
väitis, et lugu juhtunud eelmise kolmapäeva õhtul tema teismelise vennaga, kelle kinnitusel olla teisedki
poisid samalaadsetesse olukordadesse sattunud. Põlvas liikunud ka hirmujutt, et pätid pidid ründama
pimedas üksikuid inimesi, et nende…
-
Folkloristid Diane Goldstein, Sylvia Grider ja Jeannie Thomas märgivad, et „vaatamata põlvkondadepikkusele ratsionalismi ja valgustusajastu mõjule läheb tarbijatele endiselt korda üleloomulikkus” (Goldstein jt 2007: 2). Samuti pole olnud ühtegi ajastut, mil inimesed oleksid olnud ükskõiksed vähemasti neid endid ähvardava vägivalla suhtes. Käesolevas artiklis vaatlen üleloomulikkuse ja vägivalla kooslust jutustamisainena. Keskmes on tänapäevastes kogemuslugudes esinevad kirjeldused kokkupuudetest füüsiliselt agressiivsete vaimolenditega, paigutatuna traditsiooniliste (st kuni XX sajandi esimese pooleni kogutud) isikukogemuslugude taustale.…
-
Folkloristlik-lingvistiline lähenemine
Huumorit on valdavalt käsitletud kui loomingulist, autonoomset ning rohujuuretasandilt võrsuvat vastuhakuviisi. Selle kaudu osutavad ühiskonna liikmed puudujääkidele ning vastuoludele igapäevaelu poliitilises ja sotsiaalses korralduses. Huumori motiive tuvastada ja mõista on keeruline, kuid olenemata selle loomis- ja levitamiskavatsusest on ilmne, et suur osa huumorist kujutab sihtmärki poliitiliselt ebakorrektselt, solvavalt või teotavalt. Rünnak maskeeritakse vabandusega „see oli vaid nali”. Huumor võib seega ohustada harmoonilist koosolemist, kollektiivset identiteeti ning suhtlusnorme.
Mis…
-
Muinasjutud, nagu seda hästi teame, on lood, mis räägivad edust ja hästiminekust kõigi raskuste kiuste ning lõpevad õnnelikult – koos lootusrikka viipega kangelaste elamisele tänapäevani. Kuid muinasjuttudes leidub ka verd ja vägivalda, julmustki. Eredalt tuli see esile, kui alustasime Tartu Ülikooli ja Eesti Kirjandusmuuseumi töörühmaga eesti muinasjuttude akadeemilise väljaandeseeria koostamist. Juba esimese köite (EMj I:1) tänuväärsete eellugejate tagasisidest tuli välja, et see ülevaatlik teadusväljaanne võib kohati osutuda lugemisel probleemseks just…
-
Lihtsustav vaade rahvaluulele ja rahvakultuurile on stereotüüpiderohke, tihtilugu ka ilustav. Oma juuri soovitakse sageli näha paremana, kui need tegelikult on. Kui minevikust on saanud aja- ja kultuurilugu, käibivad muud nähatahtmised, vajadused ja ideoloogiad. Minevikust korjatakse välja ilus või õilistav, see, mis tõstab enesetunnet praeguses ajas. Rahvakultuuri sisse kirjutatud herderlik rahvuse algvaim on puhas ja hea ning kui selles peakski leiduma häirivaid dissonantse, on need põhjendatavad mingite ebasoodsate…
-
„Eesti keele seletav sõnaraamat” (EKSS) kirjeldab tegusõna kuhtuma : kuhtuda tähendusvälja nii: ’jõuetuks või viletsaks muutuma, väsima; raugema, vaibuma; kustuma; närbuma, närtsima; pleekima, luituma, kahvatuks muutuma’.
kuhtuma ei kuulu eesti kümne tuhande sagedama sõna hulka (Kaalep, Muischnek 2002: 47), kuid „Eesti keele mõistelise sõnaraamatu” (EKMS 2: 1186 sub nõrkema) ja EKSS-i ekstserptid ning Google’i otsingutulemused osutavad, et tegemist pole enam haruldusega, nagu XX sajandi alguskümnendeil, kui Johannes Aavik (1921: 47) tutvustas „Uute…
-
Parallelismid Giacomo Leopardi, Tõnu Õnnepalu ja Jan Kausi loomingus
Itaalia XIX sajandi luuletaja ja filosoofi Giacomo Leopardi (1798–1837) ilukirjanduslik looming on eelkõige tänu Maarja Kangro ja Märt Väljataga vahendusele eesti keeles kättesaadav juba aastaid, eraldi raamatuna on ilmunud „Mõtted” (2008) ja „Valitud teosed” (2016), mis annab esindusliku ülevaate canto’dest1 ja moraalipaladest. Vähem tuntud on Leopardi loomingu kunstifilosoofiliseks lätteks olevad teoreetilised arutlused. 1820-ndatel mõttepäevikus „Zibaldone”2 välja arendatud loomingupõhimõtete tuum on…
-
Taustu, eeskujusid ja väljakutseid
1. Kapist välja
Kui aastal 2011 sai konstruktsioone käsitleva väitekirja pealkirjaks olla „Teine grammatika” (Sahkai 2011), mis viitas selle lähenemise alternatiivsele iseloomule, siis aastal 2024 ei ole konstruktsioonipõhine keelekäsitus enam midagi uut ega erakordset. See on iseseisvunud mitmesuguseid keelenähtusi käsitlevaks kirjeldusraamistikuks (vt nt Goldberg 2003; Booij 2010; Gras, Elvira-García 2021); sel alal toimub juba 20 aastat eraldi konverentside seeria,1 välja antakse spetsialiseeritud ajakirju2 ning ilmunud on põhjalik…