-
Süstemaatilise polüseemia uurimine võimaldab heita pilgu eri tähendusvaldkondade seostele. Adjektiiv võib rõhutada erinevas kontekstis nimisõna erinevat omadust, näiteks kõva pind viitab puudutamisel jäigale, koostiselt tihedale pinnale, kõva iseloom kangele, järeleandmatule loomusele ja kõva hääl hoopis valjule, tugevale häälele. Uurides adjektiive rühmana, saab aimu, mis tüüpi tähenduste vahel regulaarsed tähendusülekanded toimuvad, ja seega, milliste teiste valdkondadega on uuritav semantiline valdkond enim seotud.
Siinse uurimuse eesmärk on selgitada seaduspärasusi eesti kompimisadjektiivide semantilises…
-
Sõna esinaine varasem kasutussoovitus tekitas omajagu poleemikat. Nimelt on eesti keelekorraldus olnud seisukohal, et kui esimeheks saab nimetada nii mees- kui ka naissoost isikut, kes töötab mingisuguse organisatsiooni eesotsas, siis esinaine seevastu saab olla naine, kes juhib ainult naistest koosnevat kollektiivi (vt Mäearu 2008). Siiski esineb esinaine väga sageli ka segasoolise organisatsiooni juhi tähenduses (Kaukonen 2021; Risberg, Kaukonen 2022).
Artikli eesmärk on teada saada, kuivõrd soovitus tegelikus keelekasutuses kajastub. Keskendun küsimusele,…
-
(Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole)
Eesti keelekorraldus on oma pika ajaloo1 vältel lahendanud üsna erinevaid ülesandeid. Kui eelmise sajandi algul tegeleti ennekõike murrete põhjal ühtse kirjakeele loomisega ja selle kodifitseerimisega (ühiste normingute loomisega; vt Plado 2022; Kasik 2011; Erelt 2002; Tauli 1938; Tuglas 1932), siis hilisematel perioodidel on tegeletud ka normingute ja soovituste ülevaatamisega ning nende ajakohasuse küsimusega (vt nt EKI teatmik: Keelekorralduse teisenemine; EKI teatmik: Mis on muutunud; Erelt 2002:…
-
Moderniseeruv loodusekäsitlus
Moderniseerumisprotsess mõjutas XIX sajandi inimese elu mitmel tasandil. Muu hulgas tõi see kaasa inimese ja looduse suhte teisenemise. Modernne suhtumine loodusesse väljendus üldiselt kahel moel: esiteks tähendas see loodusteadusliku maailmapildi levitamist, teiseks looduse estetiseerimist kunstis ja kirjanduses. Kui esimene viis rõhutab inimese ja looduse vahelist erinevust, samal ajal ka suurt erinevust loodusteadusliku ja varasema – religioosse – maailmapildi vahel, siis teine justkui üritab seda ületada. Ka Eestis võib XIX…
-
on sel vahet, kas elu hääbub
varjatult ja nimetult, jõudmata ühtegi
loetellu, määrajasse, luuletusse
või kaob kirglike vaidluste ja
täpsete mõõtmiste saatel?
(Pärtna 2019: 58)
Möödunud sügisel nägin elus esimest korda lähedalt metskurvitsat, kelle mängulende olin maikuus harrastusteadlasena loendanud. Imeilus pruunikirju pika nokaga lind oli lennanud Londonis Saint Pauli katedraali juures kontorihoone suurte klaasakende vastu surnuks ning keegi oli tõstnud ta prügikasti kaanele. Võib-olla oli temagi tulnud Eestist – siinsete kurvitsate talvitusalade kese on…
-
Kirjandusajalugu käsitleb enamjaolt kirjanike isikuid, teoste ilmumisega seonduvat ning kirjanduslikke tähtsündmusi. Olemas on ka Katrin Raidi (2002) ja Sirje Oleski (2022) monograafiad Eesti Kirjanike Liidu ajaloost, mis valgustavad kirjanduse tähtsaima organisatsiooni n-ö bürokraatlikku poolt. Senini on põhjalikumalt uurimata kirjandusloo see tahk, mis puudutab kirjandusõpet koolides.
Ilmunud on küll Katrin Kalamees-Ruubeli doktoritöö „Eesti keele ja kirjandusõpetuse roll eesti õppekeelega üldhariduskooli õppekavas 1917–2014. Ajaloolis-analüütiline käsitlus” (2014), mis on inspireerinud siinset artiklit. Kalamees-Ruubel…
-
Kultuurist sai Hruštšovi ajal välismaailmaga suhtlemisel vahetuskaup (Mikkonen 2013: 44). Läänega kultuurisidemete loomise poliitika kaudu sooviti propageerida sotsialismi saavutusi välismaal ja kasvatada Nõukogude Liidu sõprade arvu (David-Fox 2014: 30–35; Kozlov, Gilburd 2013: 362–401). Ühtlasi avas see ukse välisturismile ning kontaktidele läänega, mille vastu stalinismi ajal jõhkralt oli võideldud (Jones 2006). Mõlemal pool piiri intensiivistusid kadunud pereliikmete, sõprade ja kolleegide otsingud. ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakonna juurde moodustati 1956. aastal…
-
1944. aasta sügisel langes Eesti pea viiekümneks aastaks Nõukogude Liidu uue okupatsiooni alla, mis tähendas Eesti ja maailma vahelise suhtluse ranget kontrolli. Eriti raskeks kujunes stalinismi aeg. Kuigi eestlased ei pääsenud enam välismaale, lubati kuni 1949. aasta märtsiküüditamiseni siit kirju saata (Raudsepp 2018: 264–265). Välismaale said stalinismi ajal sõita ainult üksikud inimesed.
Stalini surm 1953. aastal andis NSV Liidus lootuse muutusteks ja raudse eesriide murenemiseks, suurem pööre toimus pärast Stalini isikukultuse…
-
Eesti kirjanduse tajuilmad 1960.–1980. aastatel
Eesti maastikuökoloogi ja kultuuriloolase Jaan Eilarti raamatus „Inimene, ökosüsteem ja kultuur. Peatükke looduskaitsest Eestis” leidub tsitaat Tammsaare 1930. aasta lühipalast „Raamatute raamat”:
„On olemas imeline raamat, tõeline raamatute raamat, mida loeti enne inimest, loeb inimene ja loetakse ka pärast teda. [—] Et aga inimene isegi on pisitillukene osa tõelisest raamatute raamatust – loodusest, siis ei saa tema enesegi raamatus muud olla kui ikkagi midagi, mis leidub…
-
Siinse artikli fookuses on naisfiloloogi kuju hilisnõukogude (1970.–1980. aastate) Eesti kultuuris. Seda vaatlema ajendasid mind vastava perioodi ilukirjandusteosed, kus korduva motiivina esines naisfiloloog kui naeruväärne figuur, saamatu ja õnnetu nii töö- kui ka pereelus. Keerdküsimuse tüüpi rahvalik nali ütleb: „Mis vahet on mees- ja naisfiloloogil?” – „Meesfiloloog ei ole mees, aga naisfiloloog ei ole filoloog.” Siin kajastub irooniline suhtumine mõlemast soost filoloogidesse, mind aga huvitab esmajoones naisfiloloogi kuvand, kes, nagu…
-
Artiklis tuleb vaatluse alla Kaarel Irdi (1909–1986) töö Vanemuise teatrijuhina põhirõhuga 1960.–1970. aastatel.1 Käsitletakse eeskätt tema seost nõukogude kultuuripoliitika mitmesuguste suunistega, riiklikult oluliste tähtpäevade tähistamisega ja parteilis-ideoloogiliste ettekirjutustega – ning Irdi strateegiaid nende olukordade lahendamiseks. Juttu tuleb Vanemuise teatri tähtpäevadest, mida Ird osavalt vastandas riiklikele korraldustele, samuti Vanemuise üleliidulistest ja rahvusvahelistest suhetest ning loomingulisest tasemest neil aastail. Riiklike suuniste all on siin mõeldud peamiselt valitsusorganitest teatritele saadetud juhtnööre, ettekirjutusi ja…
-
Kirjanik – inimhingede insener ei „vaatle” tegelikkust, vaid e h i t a b,
kujundab elu, hinnates kõiki kujutatavaid elunähtusi parteilisest seisukohast.
(Jermilov 1950)
Kirjandus oli Nõukogude Liidu kultuuripoliitikas oluline ideoloogiatöö vahend, millel oli ühiskondlikult suur roll: selle kaudu sai kasvatada uut, nõukogude inimest. Ka artikli alguses toodud tsitaat rõhutab kirjanduse ühiskonda kujundavat osa. Sirje Olesk (2014a: 132) on tõdenud: „Kirjandus oli Nõukogude ühiskonnas mõõtmatult olulisem nähtus, kui ta on seda praegu. Ja selle ühiskonna kõike ja kõiki…
-
1. Kirjanike ja kirjanduse roll nõukogude ideoloogiatöös
Eestis alustasid kommunistliku partei esindajad juba esimesel nõukogude võimu kehtestamise aastal selgitustööd kirjanike ideoloogiliselt kasvatava rolli olulisuse kohta nõukogude ühiskonnas. Retoorika oli kantud üldisest uue ühiskonna ülesehitamise vaimust ning kirjanikud tituleeriti inimhingede insenerideks, nagu neid oli nimetanud Jossif Stalin 1932. aastal mitteformaalsel kohtumisel nõukogude kirjanikega, kus ta selgitas sotsialistliku realismi meetodit (Jemeljanov 2006: 177–178). Võimude ülevõetud ajakirjandusväljaanded võtsid väljendi kiiresti omaks, näiteks ilmus 24.…
-
EKP keskkomitee nomenklatuur ja liiduvabariigi kirjandusjuhid
Jaak Urmet (2016) on sovetiaja uurimise kohta kirjutanud:
Olen muuhulgas jõudnud tõdemuseni, et mitte midagi, absoluutselt mitte midagi Eesti ajaloo nõukogude perioodi puutuvat ei saa uurida ilma, et ei jõuaks varem või hiljem välja EKP1 keskkomiteesse. Ei saa kirjandust, kunsti ega teatrit; ei saa põllumajandust, kalandust ega metsandust; ei saa ehitust, rahandust ega sporti. Sest kogu elu Nõukogudemaal juhtis partei.
See kõlab muidugi liialdusena, sest…
-
Stalini preemia kui kirjanduselu nõukogustamise vahend Hans Leberechti näitel
Nõukogude ühiskonnas kontrollis poliitiline võim vaimuelu erinevate meetodite ja vahenditega. Kontrollimehhanismid olid nii eripalgelised repressioonid, institutsionaalne surve, tsensuuri rakendamine kui ka võimudepoolne n-ö õlale patsutamine ehk eri laadi tunnustused loomeinimeste kaasamiseks režiimi teenistusse. Kui seni on uurijate huviorbiidis olnud enamasti ühiskonna vaimuelu suukorvistamise repressiivne pool (ehk „piits”), siis vähem tähelepanu on osutatud sellele, kuidas nõukogude võim surus ühiskonda ideoloogiliselt…
-
Ida-Virumaalt pärit kirjanik Maarja Pärtna on oma värskes proosaluulekogus kirjutanud:
Kannan südame siseküljel murtud maastikku nagu sõrmega udusele aknaklaasile joonistatud panoraami. Põlevkivikarjääri neelatud külade, kuivendatud rabade, reostatud jõgede hääletuid paigahaavu, mille vereurmadesse tuleviku tuul külvab ülestõusmise lootust. Vägivallale otsa vaadates toetun toibumisvõimele, lakkamatule elujanule, oskusele võrsuda seal, kus teised veel ei võrsu. (Pärtna 2022: 71)
Pärtna on ühe hingetõmbega maininud mitut eelkõige nõukogude ajal põlevkivitööstuse löödud haava Eesti maastikesse. Siinse…
-
Stalinistlikus keelediskursis ehk 1920.–1950. aastate keelepoliitilisel võitlusväljal NSV Liidus on kaks autoritaarset peategelast, kõik ülejäänud on enam või vähem kaasajooksikud. Need kaks on Nikolai Jakovlevitš Marr (1864–1934) ning Jossif Vissarionovitš Stalin (1878–1953). Esimene neist, Nikolai Marr, oli väljaõppelt Peterburi ülikooli lõpetanud orientalist ning kutsumuselt kaukaasia keelte uurija, aastast 1912 Peterburi, seejärel – pärast ümbernimetamisi – Venemaa ja viimaks NSV Liidu Teaduste Akadeemia (TA) liige, elu lõpuaastail…
-
Teemanumbri aluseks on 5.–6. mail 2022. aastal toimunud konverentsi „Sovetiaja kirjandus- ja kultuurielu. Uued allikad, lähenemisviisid, tõlgendused” ettekanded. Konverentsil esinesid uurijad Eesti Kirjandusmuuseumist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest, Tallinna Kirjanduskeskusest ning Eesti Mälu Instituudist. Ürituse korraldamine lasus Tartu Ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri, Rahvusarhiivi ja Eesti Teaduste Akadeemia õlul.
Nõukogude aja kirjandus- ja kultuurielule pühendatud konverentsi korraldamine tundus siinkirjutajale mõttekas mitmel põhjusel. Perioodi uurimisel on ühiskonna vaimuelu…
-
Pealkirjaga esiletõstetud taarn : taarna ’kitsas püstloodis seintega kuristik’ (EKSS), on tänapäeva eesti tavakeeles kahtlemata üpris haruldane. Spetsiifilisemates tekstides tähistatakse selle sõnaga püstjaveerulisi kitsaid orge, mille on mägedes aja jooksul kõvadesse kivimitesse kulutanud voolav vesi, näitena kas või järgmine tekstilõik: Gunibi rajoonis [Dagestanis] asub ka Karadahhi taarn – väga kitsas ja pikk kuristik, mis on tekkinud seal aastatuhandeid voolanud väikse oja tõttu. [—] Taarna pikkus on umbes 400 meetrit, kõrgus…
-
Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole
Artikkel kajastab 22. IV 2022 konverentsil „150 aastat oma keelekorraldust” peetud samanimelist ettekannet.
1993. aasta Veski päeval lõpetas Emakeele Seltsi otsus keelekorralduse suunamises tekkinud vaikelu, mille oli põhjustanud vabariikliku õigekeelsuskomisjoni ehk VÕK-i passiivne olek.1 Sama aasta 17. detsembril taasalustas tööd Emakeele Seltsi keeletoimkond. Toimkonna staatuse määrab ES-i põhikiri praegu järgmiselt:
§ 271. Emakeele Seltsi keeletoimkond on eesti kirjakeele normi määramiseks kokkukutsutav toimkond, millel on Emakeele Seltsi juhatuse kinnitatud…