-
Nõukogudeaegsed reisikogemused biograafilistes allikates
Reisimine muutus Nõukogude Eestis 1960. aastatel eliidi harrastusest üldrahvalikuks vaba aja veetmise viisiks. Selleks ajaks oli möödas sõjajärgne stalinistliku perioodi hirmuõhustik, rahva jõukus oli hakanud kasvama ning riikki toetas turismi kui nõukogude kodanikule ideoloogiliselt sobivat ajaveetmise viisi. Loodeti, et reisimine äratab inimestes patriootlikke tundeid, tugevdab rahvustevahelisi sõprussidemeid, suunab aduma sotsialismi ülimuslikkust ja tunnetama Nõukogude Liitu ühise kodumaana (Gorsuch, Koenker 2006: 5). Suurenenud riiklikud investeeringud sihtkohtadesse…
-
Eesti Keele Instituudi (EKI) tänapäeva keele sõnaraamatutöö on varasemaga võrreldes suuresti muutunud. 2017. aastal alustasime sõnastikuteabe koondamist ühtsesse andmebaasi Ekilex, kasutaja näeb kogu infot keeleportaalis Sõnaveeb (Tavast jt 2018; Langemets jt 2021). Alates 2020. aastast nimetame üldkeele ühendkogu EKI ühendsõnastikuks (ÜS). Sellest saab kasutaja infot sõnade õigekirja, vormistiku ja tähenduste kohta, leiab sünonüüme, näiteid ja teiste keelte vasteid, osalt ka päritoluinfot. Eeldatavalt aastaks 2025 on ühendsõnastikus ka terviklik õigekeelsussõnaraamat (ÕS). Ühendsõnastik on…
-
„Meie päevil pole „Ossiani laulud” enam loetavad,” konstateeris Hugo Raudsepp 1923. aastal ilmunud ülevaates „Tundeelu ärkamine ja arenemine inglise kirjanduses 18. aastasajal” (Raudsepp 2012: 127). Eesti keeles on sellest šoti kirjaniku James Macphersoni (1736–1795) epohhi loovast teosest ilmunud tõepoolest vaid üksikuid lühikesi katkeid, needki enamasti mõne muukeelse tõlke või adaptsiooni vahendusel. Ka haritud eesti lugejad ei oska tihtipeale midagi kosta küsimuse peale, mida teavad nad „Ossiani lauludest”. Miks peaks siis…
-
Filosofeerijate parim harjutus on disputatsioon, kui ta on selline,
mida nõuab tõe täpne väljaselgitamine.1
Tartu Academia Gustavo-Carolina filosoofiaprofessor
Michael Dau, 1695. aastal
Ülikoolides on teadmiste edastamiseks üldiselt kasutatud loenguvormi. Ent juba antiigis oli selge, et loengust üksi jääb väheks: loengus antud teadmised peaksid kinnistuma ja muutuma omaseks – juhuslikust teadmisest tuleb kujundada harjumus. Niisiis on vaja loengus saadud teadmisi korrata, kaitsta ja ümber lükata, kontrollida, nende üle vaielda – teisisõnu disputeerida.
Disputatsioonilise…
-
Arhiivide digiteerimine nii Eestis kui ka mujal võimaldab kirjanduse ajaloo uurijal pääseda infole ligi oluliselt lihtsamal ja kiiremal viisil kui seni. Füüsiliselt arhiivis kohal olemine ja arhivaalide lappamine või kohmakas seadmes mikrofilmide käsitsemine on jäämas eilsesse. Nii Eesti kui ka Saksamaa arhiivid on oma digimistegevuses jõudnud tasemeni, kus mahukaid teavikumassiive võib täiskujul sirvida mis tahes hetkel oma isikliku ekraani taga. Ootame pikisilmi, millal jõuavad digimisprotsessis sama arvestatavale järjele Eesti naaberriigid…
-
Eesti ajaloolise kliimauurimise digitaalsest pöördest
Ajalugu saab ja peab tegema ka ilma matemaatiliste meetoditeta. Kuid mõnes mõttes tundub mulle ajaloolane, kes kaasajal ei taha kasutada neid meetodeid, umbes inimesena, kes tahab sõita Moskvasse. Kuid otsustab mitte sõita Estoniaga1, vaid võtab kepi kätte ja hakkab jala minema. . . . (Juhan Kahk 1988 [1980])
„Eile tabas meie linna selline rahetorm, millist ei mäleta ka kõige vanemad inimesed,” kirjutati Rigasche Zeitungis 11. mail 1872. aastal…
-
Perekonnanimede eestistamise andmebaasi analüüs
Nimi on oluline tunnus, mille põhjal tehakse isikut nägemata järeldus tema soo, rahvuse, sugulussuhete (patronüümid), sageli ka vanuse ning muude omaduste kohta. Kuna Eesti esimesel iseseisvusajal oli oluline rahvusriigi ülesehitamine, hakati rohkem tähelepanu pöörama ka nimede keelsusele. Tolleaegne nimede eestistamise kampaania puudutas sadu tuhandeid inimesi, kuid tegu on vaid osaliselt läbi uuritud teemaga. Selle taga on nähtud nii poliitilisi võtteid vaikival ajastul rahvale tegevuse pakkumise…
-
Eitussõna paiknemine võru ja seto eituslausetes
Varieerumine on keele olemuslik osa: keel võib varieeruda nii kõnelejate vahel kui ka ühe inimese kasutuses, sõltuvalt registrist (nt teaduskeel vs. ajakirjanduskeel) ja tekstitüübist (nt uudis vs. arutlus), suhtluskanalist (nt suuline vs. kirjalik suhtlus) ja suhtlusolukorrast (nt ametlik vs. mitteametlik suhtlus), suhtlejate vanusest, soost, haridusest, tegevusalast, päritolust ja omavahelistest suhetest, aga ka inimese kognitiivsetest võimetest (nagu mälu), vahetust keelelisest ümbrusest jne. Kõige…
-
XXI sajandil on traditsiooniline sõnaraamatutöö oluliselt muutunud, tuues kaasa nii hõlbustusi kui ka katsumusi sõnaraamatu koostajale ja kasutajalegi. Siin artiklis keskendume digipöördele, mis sai Eesti Keele Instituudis (EKI) alguse 2017. aastal uue sõnastikusüsteemi Ekilex loomisega. Ent seda ei saa sugugi pidada sõnaraamatutöö ainsaks digipöördeks. Esimeseks digipöördeks võiks paradoksaalsel moel lugeda õnnelikku juhust, et 1960-ndatel alustatud „Eesti kirjakeele seletussõnaraamat” (EKSS) ei jõudnud ilmuma hakata varem kui 1980-ndate lõpul – ajal, mil…
-
Digitaalne lugemine on kujunemas humanitaarteaduste võtmemõisteks. Oluliseks tõukeks sellele on tarkvara arenguga kaasnevad võimalused, mis on humanitaaridele harjumuspärase lähilugemise kõrvale toonud kauglugemise, suurte tekstikorpuste ning metaandmete tõlgendamise jm. Digitaalse lugemise eripäraks on aga asjaolu, et see sisaldab peale sõnaliste tekstide lugemise ka vaatamist ja kuulamist (vt Ojamaa, Torop 2020). Väidame, et üleminek raamatukeskselt kultuurilt veebikesksele kultuurile on lugemise just sel moel varasemast hõlmavamaks muutnud. Samuti on digitaalses keskkonnas aktuaalseks saanud…
-
Kirjandust väärindava metodoloogia arendamine tsiteerimisvõtte näitel
Digimeetodite kasutuselevõtt on kirjandusteadusse toomas uurimisviise, mis võivad põhjalikult ümber kujundada senised arusaamad kirjanduskeelest ja kirjandusajaloost laiemalt. Arvutilingvistid on välja arendanud tänuväärseid kvantitatiivse keeleanalüüsi meetodeid ja tööriistu, mis sobivad loomuliku keele uurimiseks ja töötlemiseks. Eesti keeleteaduses on arvutuslikud meetodid juba kanda kinnitanud, ent kirjandusteaduses on neil põhinevaid lähenemisi vaid põgusalt katsetatud. Miks? Keeleteaduses on deskriptiivsed uurimismeetodid (sh arvutustel ja mõõtmistel põhinevad)…
-
Stilomeetria ja mitmemõõtmelise tekstianalüüsi alused
Arvutuslikud meetodid ja töövahendid on viimasel ajal jõudsalt humanitaarteadustesse levinud. See on taaskäivitanud arutelu uurimisobjekti ning selle matemaatilise esituse või analüüsis kasutatava mudeli vahelise suhte üle. Kas midagi niivõrd kompleksset nagu romaan saab uurida nii lihtsal moel nagu selles esinevate sõnade loendamine? Ehkki mõned uurijad leiavad, et tänapäevased loomuliku keele töötluse tehnikad on kirjandusteaduse ja selle uurimisobjektide komplekssuse jaoks olemuslikult sobimatud (Da 2019),…
-
Digihumanitaaria tõus ja langus
Digihumanitaaria (ingl digital humanities) on üks humanitaarteaduste kõige edukamaid lendsõnu viimasel viieteistkümnel aastal. Selle kiiluvees on tehtud ja tehakse mitmekesist ja sisukat uurimistööd ning võib julgelt tõdeda, et digihumanitaaria on kujundanud humanitaarteaduste praegust palet enam kui ükski teine uus lähenemine. Selle eduloo taustal ei saa jätta siiski tähelepanuta, et digihumanitaaria on mitmes mõttes probleemne nimetus. Väidame käesolevas artiklis, et kuigi see on olnud väga vajalik lipukiri humanitaarse…
-
Keele ja Kirjanduse teemanumbri mõte tekkis seoses digikultuuri aasta toimumisega 2020. aastal. Numbri toimetajad on eest vedanud erinevaid digihumanitaaria-alaseid tegevusi Eestis ning pidevalt pidanud vastama küsimustele: mis on digihumanitaaria ja miks seda vaja on? Teemanumbri eesmärk ongi tutvustada eestikeelsele lugejaskonnale, mis on digihumanitaaria, milline on digihumanitaaria hetkeseis Eestis ja mida selle raames tehakse, ning püüda selle kaudu vastata, mida annab digi juurde humanitaariale. Siinsed artiklid kajastavad üsna hästi Eesti digihumanitaaria…
-
Varauusajal kuulus eesti keeleala mitmekeelsesse kultuuriruumi, mille valitsevaks keeleks oli saksa keel (Johansen, zur Mühlen 1973: 1–27; Plath 2012; Bender 2021). Reformatsioonijärgsetel sajanditel, mil suuline suhtlus taandus üha jõulisemalt leviva kirjaliku dokumenteerimisviisi ees, hakati Martin Lutheri õpetuse ajel intensiivselt arendama eesti kirjakeelt. XVI sajandist on eri põhjustel säilinud vähe materjale, kuid kaks järgnevat sajandit pakuvad kirjutatud keele uurimiseks hulgaliselt ainest. Kõige pingelisemaks kirjakeele edendamise ajaks kujunes XVII sajand ning XVIII…
-
Artiklis võtan vaatluse alla lüürilise subjekti kodutuskogemuse Ene Mihkelsoni luules. Kodu(tuse) temaatikat esineb Mihkelsoni luules palju: kodu kujundit sisaldavaid luuletusi on üle 50, mingis eluruumis (toas, majas, harva ka korteris või talus) asumise kogemust või sellega suhestumist kirjeldab üle 100 luuletuse. Artiklis väldin lähenemist, mille järgi tõlgendatakse Mihkelsoni luule painavat atmosfääri tema proosas avaneva arheloo, metsavenna tütre autobiograafilise mineviku lahtirullumise võtmes (vt Kiin 2005: 30), millele kirjaniku varasem looming sai…
-
Lisandusi Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu asutamise loole aastatel 1943–1946
Teine maailmasõda lõhestas Eesti kirjanikkonna. Sõja lõppedes oldi silmitsi olukorraga, kus osa kirjanikke oli jäänud vabasse maailma ja teised okupeeritud Eestisse. Kujunev külm sõda ja maailma lõhestav raudne eesriie välistasid esialgu igasugused kirjanike institutsionaalsed ja isiklikud suhted. Kuid nii ühed kui ka teised pidid muutunud oludega kohanema ning läbi tegema uue institutsionaliseerumisprotsessi. Kui paguluses toimus see kirjanike endi soovil, demokraatliku iseorganiseerumise…
-
Veel kord Tartu nime päritolust
Nimede etümoloogiat on keerulisem selgitada kui üldsõnade algupära. Viimaste kohta on teada nii sõnakuju kui ka selle tähendus – tõsi küll, mõlemad võivad olla aja jooksul vähemal või suuremal määral muutunud. Seevastu nimedest on teada vaid nende kuju, kuid tähendus, st nimepaneku motiiv jääb enamasti aegade hämarusse. Nii on ilmselt ka praeguse Tartu linna, Muinas-Eesti Ugandi maakonna põhjapoolse keskuse nimega.
Toomemäel kõrgunud linnust mainiti esimest…
-
Artikli teemaks on eesti verbivormide moodustusmehhanism, kusjuures keskendutakse küsimustele: mis on verbi algvorm ning milline on muude vormide moodustamise võimalik sõltuvushierarhia?
Sõnastikes on tavaks kasutada eesti tegusõna esindajana ma-infinitiivi. Esimese, 1732. aastal trükis ilmunud eesti-saksa sõnastiku autor Anton Thor Helle pakkus välja ka omapoolsed reeglid, kuidas võiks ma-infinitiivist muid vorme moodustada (Helle 2006: B29–B31). XIX sajandi keskel kirjutas Eduard Ahrens omakorda: „Verbitüveks on imperatiiv, millest tuletatakse kõik teised vormid” (Ahrens 2003…
-
Siberi eestlaste eesnimed ja hüüdnimed
Esmakordsel kohtumisel eestlastega Siberis Krasnojarski krai Ülem-Suetuki külas üllatas mind siira uudishimuga esitatud küsimus: „Kelle omad te olete?” Oldi harjunud, et külas käivad külaelanike Eestis ja mujal elavad sugulased. Minul ega ka mu tookordsel reisikaaslasel Astrid Tuisul paraku seal sugulasi ei olnud. Oli vaid huvi Siberi eestlaste vastu, mis süvenes iga järgmise Siberi-reisiga.
Siinses artiklis käsitlen Siberi eestlaste eesnimesid ja nimepaneku traditsiooni. Siberi eestlaste perekonnanimed…