-
Folkloori taaskasutus kui toimetulekuviis
2020. aasta läheb maailma ajalukku koroonaviiruse SARS-CoV-2 (COVID-19) pandeemia aastana. 2019. aasta detsembris Hiinas Wuhani linnas alguse saanud viirusepuhang jõudis Eestisse 26. veebruaril 2020, kui ametlikult tuvastati esimene nakatunu. 12. märtsist 17. maini samal aastal kestis Eestis valitsuse kehtestatud eriolukord, mil kasutati viiruse leviku tõkestamiseks erimeetmeid: keelatud olid avalikud kogunemised, sh kultuurisündmused, konverentsid ja spordivõistlused, (õppe)töö toimus koduõppe- ja kaugtöövormis, riigipiiridel kehtis sanitaarkontroll, suletud olid kaubanduskeskused,…
-
Valev Uibopuu pagulasaastad
Valev Uibopuu (1913–1997) põgenes 1943. aastal Soome ja seejärel Rootsi, kus ta elas kuni surmani. Ta oli eesti pagulaskultuuri keskseid kujusid, kelle tegevus kirjaniku, kirjastaja, toimetaja, õppejõu ja keeleuurijana jäigi peamiselt pagulasaastatesse. Õige pea pärast Rootsi jõudmist sai Uibopuu tööd ajalehes Välis-Eesti, mistõttu elas ta järgmised kümme aastat Stockholmi lähistel: aastatel 1944–1946 Enebybergis ja Näsbyparkis, 1946–1953 Hägerstenis. 1953. aasta sügisel kolis ta Helsingisse oma esimese abikaasa, soome…
-
Oleme harjunud teadmisega, et alusuuringud on tehnoloogiate teenistuses: fundamentaalteadus annab uusi teadmisi ja rakendusteadus püüab nende teadmiste alusel uusi tehnoloogilisi vahendeid ja erinevaid rakendusi luua. Tegelikult on ammu kätte jõudnud aeg, mil võiks ka vastupidi väita: tehnoloogia abiga saame uusi teadmisi. Eriti hästi sobivad uurimisobjektideks just teaduse ebamäärased, nn hallid alad, kus tehnoloogia abil võiks selgust saada. Välted on eesti foneetikas ja sõnaprosoodias vist kõige enam uuritud ja käsitletud teema.…
-
Eesti keele sotsioperioodid re-revisited
Artiklis arutleme keelemuutuse ja sotsiolingvistilise muutuse tähenduse üle, vaatleme eesti keele muutusi käsitlevaid periodiseeringuid ja osutame uutele uurimishorisontidele. Teeme seda empiirilisi andmeid sünteesiva kirjanduse toel. Ühtlasi loodame, et artikkel taaselustab arutelu keele ja konteksti, keele muutumise ning suurandmetega kaasnevate küsimuste üle.
Põhjusi, miks keelemuutuse uurimine ja periodiseerimine ikka ja jälle luubi alla võtta, on mitu. Esmane, kõige sümboolsem põhjus tekkis õigupoolest mõni aasta tagasi, kui täitus…
-
Ajama on üks eesti keele analüütilisse põhjustamiskonstruktsiooni kuuluvatest verbidest. Lisaks esineb panema– ja laskma-põhjustamiskonstruktsioon (Kasik 2001; Tomson 2018) ning tuumverbidest tähenduselt läbipaistvamate verbidega põhjustamist väljendavad konstruktsioonid, nagu meelitama + ma-infinitiiv. Põhjustamissituatsiooni väljendamiseks kasutatakse ka tuletusmorfoloogilisi (nt jooksu-ta-ma) ja leksikaalseid kausatiive (nt avama).
Artikli eesmärk on kirjeldada ajama-põhjustamiskonstruktsiooni kujunemist ja kasutust, sh üksikasjalikumalt sagedamini esinevaid konstruktsioonitüüpe XVI–XXI sajandi eesti kirjakeele tekstide põhjal. Kõigepealt uuritakse kasutusnäidete tähendusi, et vastata kahele esimesele uurimisküsimusele: milliseid…
-
Ühissõidukid tekitasid XIX sajandi suurlinnades sotsiaalselt väga heterogeense ruumi, on kirjutanud Elizabeth Amann (2018: 185). Hobutramm ja -omnibuss ei erinenud tehniliselt kuigivõrd reisitõllast, süsteemina kujutasid nad aga põhjalikku uuendust: nad lõid regulaarse, suhteliselt kiire ühenduse enamiku linnaosadega, edendasid ja suurendasid mobiilsust, arendades niiviisi omakorda perifeeriaid, ning võimaldasid laiadele ühiskonnakihtidele taskukohast reisimist.(1) Algus pandi ennenägematule ühiskondlikule avatusele, erinevatest klassidest inimesed sattusid üheskoos „klaustrofoobselt kitsasse ruumi, mis tekitas võõraste vahele kohmetu intiimsuse” –…
-
Interneti võidukäiguga on kasvanud elektrooniliste tekstide hulk, mis ühest küljest on muutnud info kättesaadavamaks, kuid teisalt on tekitanud nõudluse tarkvaralahenduste järele, mis oleksid suutelised automaatselt eraldama tekstikogudes peituvat vajalikku infot. Lihtsaim info eraldamise viis on tekstide klassifitseerimine, mis aga lihtsusest hoolimata kätkeb mitmesuguseid probleeme. Varem loodud tekstikorpustesse valiti tekstid esindamaks eelnevalt kindlaksmääratud tekstiliigilist (žanrilist) jaotust, st tekstide tüüp või liik oli juba korpuse loomise käigus märgendatud. Praegused kolmanda…
-
1980. aastal leidis vabariiklik õigekeelsuskomisjon (VÕK), et eesti keele sagedasti esinevate üldkeelesõnade tähendusi ja kasutust ei ole vajalik ega võimalik ette kirjutada, sest leksikaalne tähendus on kõige kiiremini muutuv element keeles ja selle nihkeid ei ole suuteline fikseerima ka kõige operatiivsem õigekeelsusorgan (Viks 1985: 72). Sellegipoolest on alates „Eesti keele sõnaraamatust ÕS 1999” osa sõnade tähendusi ebasoovitatavaks märgitud. Esialgu rangemalt sõnastuses „ei tähenda”, seejärel alates ÕS 2006-st leebemalt sõnastuses „ei soovita…
-
„Päevased juhtumised”
seie raamatuse ülesse akkatud tähendama
3 Septembrist 1896.
Olen juba 51 aasta sees
siis veel akkan päeva
raamatud kirjutama
vatt sul õppetud mees.
(EKM EKLA, f 169, m 133: 5, l 3)
Tarvastu kihelkonnas Nahkla veski möldri peres sündinud, kuid 1883. aastal Rõuge kihelkonda Oina veski möldriks läinud Märt Siipseni (1846–1916) kirjutisi on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis üksteist mapitäit (EKM EKLA, f 169, m 129–139). Säilikud – peamiselt kladed, mis sisaldavad luulet, mõtisklusi, jutustusi, ajaleheartiklite…
-
Sõjajärgse Tartu palimpsest Bernard Kangro ja Jaan Kaplinski romaanides
Maastike tõlgendamine kihiliste ning palimpsestlikena on geograafias kontseptuaalse lähenemisena kinnistunud (Crang 1998: 22) ning ka humanitaarse suunaga linnauuringutele on inspiratsiooni pakkunud kas reaalsete (nt Huyssen 2003) või kirjanduslike linnamaastike (nt Plesske 2014) palimpsestlik loomus. On osutatud, et palimpsest on „tänapäevase linnaproosa põhimetafoor” (Plesske 2014: 304). Artiklis kasutatakse palimpsesti mõistet, vaatlemaks kirjanduslikke kujutusi linnast, mis on sõjas tugevasti kannatada saanud…
-
Skandaalse uudise vastuvõtt Facebooki grupis KalambuuR
„Aeg soosib lühivorme,” ütles kalamburist Keiti Vilms kogumiku „Poeetiliselt korrektne” (Juur jt 2019) Tartu esitlusel 2019. aasta aprillis, ning tema üldistaval väitel on tõepõhi all. Vilmsi ning teiste tuntud kalambuuriautorite kõrval tegutseb veebis ka rahvapäraseid sõnamänguhuviliste kogukondi. Käesolevas artiklis keskendun Facebooki grupile KalambuuR, mis on sõnamängukogukondadest suurim ja ilmselt tuntuim. Esmalt annan ülevaate grupist endast, avades selle liikmete käitumismustreid, postituste sisu ning ülesehitust…
-
Artikkel on ajendatud soovist uurida ruumi kogemist ja selle representatsiooni üldisemalt, käsitledes seda siiski ühe kunstilise teksti raames. Valisin uurimise objektiks iiri autori Desmond Hogani (snd 1950) novelli „Viimane kord” („The Last Time”).1 Tekst valmistas Tõlkijate Liidu 2017. aastal korraldatud tõlkevõistlusel osalejatele minajutustaja ruumitaju ja representeerimise poeetika iseärasuste tõttu suuri raskusi, kusjuures eriliseks takistuseks adekvaatse tõlke saamisel kujunesid ruumitaju kultuurilise kodeerimisega seotud probleemid.
Käsitlen Hogani tegelase individuaalset ja sotsiokultuurilist ruumirepresentatsiooni…
-
Keelelise ruumiloome fenomenoloogia kirjanduskogemuse näitel
See pole luule
see on maastik
mis ei lakka ilmumast
Cristina Chain, „Tahes-tahtmata”
(Lõunatuuled 2018: 49)
Sissejuhatus. Keele ruumilised dimensioonid
Kuidas on keel seotud ruumiga ja ruum keelega? Milline on keele ja ruumi vahekord? Üks võimalus on arvata, et keele mõisted on empiiriliselt eksisteerivate ruuminähtustega vastavusseoses. Kuid selline vastavusteooria ei selgita olukordi, kus teatud paigale, ruumile või maastikule omistatakse keele abil tähendusi (nt pühapaik, avalik ruum, looduskaitseala, kodumaa), nii et…
-
1. Sissejuhatus: korpuslingvistika
Kasutuspõhise keeleteaduse seisukohast on keelesüsteemi kirjeldamisel kandvaks jõuks keelekasutus (Diessel 2017). Kasutuspõhine keeleteadus on välja arenenud 1980.–1990. aastatest pärit funktsionaalse ja kognitiivse keeleteaduse uurimistöödest, mille rõhuasetus oli pragmaatilistel ja kontseptuaalsetel teguritel. Praeguseks on see-eest kasutuspõhises keeleteaduses keskne esinemissagedus ja selle mõju keelesüsteemile (nt Arnon, Snider 2010; Bybee, Hopper 2001; Bybee 2006, 2007, 2010; Divjak 2019; Hay 2001). Sageduse mõju ilmneb keeles igal tasandil (Bod jt 2003: 10). Tsiteerides…
-
Ruumis orienteerumise viisid eesti keeles
Ruumisuhteid väljendavaid sõnu on maailma keeltes alates 1980. aastatest suhteliselt palju uuritud (vt Pütz, Dirven 1996; Bloom jt 1996; Levinson 2003; Levinson, Wilkins 2006). Ruumisuhete sõnad on pälvinud tähelepanu peamiselt kolmel põhjusel: 1) ruum on inimese tajus esmane; 2) ruum on universaalne, kultuurist sõltumatu; 3) kahest esimesest tingitud keeltevaheline sarnasus ja samal ajal hästi uuritav ruumiväljendite varieeruvus. Alates kognitiivse lingvistika esiletõusust 1970. aastatel on ruumikeele uurimine olnud…
-
Eelmisel aastal õpetasime Tallinna Ülikoolis kursust, mis toetas mitteformaalset õppimist.1 Eksamiks otsisime lahendust, mis teadmiste kontrolli asemel süvendaks ja kinnistaks õpitut, soodustaks dialoogi ja avalikku arutelu, muudaks õppimise ruumi ehk õpiruumi tähendust. Planeerisime Teadlaste foorumis2 õppekohtumise, juhindudes ETV saate „Suud puhtaks” formaadist, mis on 1960. aastatest tuntud nn foorumteatri väljendus (vt kirjeldust allpool). Kursuse tagasisidest selgus, et õppijad kogesid eksamit siiski formaalõppena, põhjuseks ruumi füüsiline asukoht – paiknemine ülikoolis. Eksam…
-
Mõistekasutus loob arusaama õppimise sisust
Sellega, kuidas mõistame õppimise tähendust, mõtestame inimeseks olemist ning kujundame ühiskonnas inimestevahelisi ja institutsionaalseid suhteid, mõjutades nii kõiki ühiskonna liikmeid. Õpikäsitus ongi arusaam sellest, mis eesmärkidel ja kuidas õpitakse ja millistes suhetes on selles protsessis osalejad, ning selle arusaama rakendamine praktikas (HTM 2017). Õpikäsitused on ajas muutuvad ühiskondlikud kokkulepped, mis on seotud inimeste uskumuste, tavade ja suhetega, ning väljenduvad nii oskuskeeles kui ka tavakasutuses.…
-
Artikkel vaatleb, kuidas keeles liiklemisest mõeldakse ja kirjutatakse, keskendudes sõna liiklema enese tähendusseostele, ennekõike selle reguleerivatele ja kohustavatele konnotatsioonidele. Näitan, et liiklema ja sellest tuletatud sõnad liiklus ja liikleja ei ole pelgalt ruumilise tegevuse tähistajad. Need väljendavad mõtlemisviisi, mille järgi „liiklus on erinevate liiklejatüüpide koostoime tulemus” (intervjuu, 16. XI 20161), ja arusaama, et jalakäijatel „on ka kindlasti olulised kohustused liiklejatena” (intervjuu, 16. XI 2016) ning nende…
-
Eesti ühiskond pöörab üha enam tähelepanu meie igapäevasele elukeskkonnale. Ka ühiskonna demokraatlikud protsessid, mis liiguvad kord avatuse ja sidususe, siis jälle sulgumise ja eraldatuse poole, on toonud eesti keelde uusi sõnaühendeid. Üks nendest on avalik ruum. Ruumi mõiste kasutamine ja sidumine omadussõnaga avalik ei ole ainult keelefilosoofiline küsimus, vaid katse jõuda ühisele arusaamale meid ümbritsevast ruumist ja selle kasutusest. Seejuures tuleb arvestada mõiste mitmetähenduslikkust: ruum esineb nii argi- kui ka…
-
1. Teoreetiline raamistik ja eesmärk
Kui käsitleme ruumi keeles, on võimalus uurida maastikke ja maastikusõnavara. Ümbritsevad ju maastikud meid kõikjal, sest nii nagu igal inimesel on keha, on igasugune inimtegevus seotud keskkonnaga, milles see tegevus toimub (Burenhult, Levinson 2008). Stephen C. Levinson ja David P. Wilkins tõdevad, et keeled erinevad olenevalt sellest, millises keskkonnas või ümbruses neid räägitakse, seega on maastik ja keel ning kultuur omavahel tugevalt seotud (Levinson, Wilkins 2006:…