-
Filosoofia valdkondade poeetika ja retoorika sünnist Kreekas ja edasikestmisest mujalgi
Poeetika ja retoorika seisavad tänapäeval teineteisest üsna kaugel. Poeetika tõlgendus puhta, iseenda pärast tehtava luulekunstina (vt Till 2003a: 442; Unt 2003a: 9) välistab praktilise kasu ja asetab ta kirjandusteaduse, filosoofilise distsipliinina aga esteetika või tunnetusteoreetiliste uurimuste valda. Seevastu retoorika rakenduslikkus toob kaasa hajutatuse lingvistika (diskursuseanalüüs), riigiteaduste (poliitilise diskursuse analüüs), teoloogia (eksegees, homileetika) või muude distsipliinide vahel ja pisendamise iseseisva…
-
Lukianose elu ja looming
Bütsantsiaegne antiiktraditsiooni vahendav „Suda” entsüklopeedia iseloomustab „Vokaalide kohtu” autorit, II saj pKr elanud Lukianost Samosatast, järgmiselt:
Lukianos Samosatast, teda hüüti blasfeemiks ja teotajaks. Või pigem võiks teda nimetada jumalatuks, sest tema dialoogides esitatakse naeruväärsena jumaliku kohta kõneldut. Ta elas keiser Traianuse ajal ja hiljem. Esmalt oli ta Süürias Antiookias advokaat, kukkus aga sel alal läbi ning pühendus kõnede kirjutamisele ja neid on ta kirjutanud lõputult. Legendi järgi tapsid…
-
(1) Arhont Phaleroni Aristarchose1 aegu, algava pyanopsioni2 seitsmendal päeval esitas Sigma seitsme vokaali eesistumisel Tau vastu süüdistuse vägivallas ja aset leidnud röövimises: ta ütleb, et on eemaldatud kõikjalt, kus esineb kahekordne Tau.
(2) Nii kaua, oo kohtunikud vokaalid, kuni kannatasin väikest ebaõiglust tolle Tau poolt, kes kuritarvitas minu omandit ja tuli, kuhu polnud vaja, ei esitanud ma kahjukaebust. Samuti lasin osa kuuldut kõrvust mööda mõõdukuse tõttu, mida ma teatavasti järgin nii…
-
2012. aastal tõestas Jennifer Anne Doudna California ülikoolist koos oma prantsuse ametikaaslase Emmanuelle Charpentier’ga, et bakterite immuunsüsteemi CRISPR „kääride” ehk Cas9 süsteemi abil saab laboris muuta DNA-d palju täpsemalt ja universaalsemalt kui seni. Meisterdati uus skalpell – võimalus ümber lõigata DNA-d peaaegu mis tahes viisil. See avastus avab hiilgava perspektiivi alates viirustevastasest võitlusest ja haiguste ennetamisest kuni tõhusa vähiravi ja personaalmeditsiinini. Eelmisel aastal omistati kahele targale naisele selle eest Nobeli keemiaauhind.…
-
liisuma ’seismisel värskust kaotama, jääbima, seiskuma, lahtuma, lahtiselt seismise tõttu rammu ja maitset kaotama (nt õlu lahtises nõus, kohv, tee, arstirohi, viin, äädikas, toit, supp, kapsad, puder, küpse liha, piim, koor) / abstehen, verschalen’ on neid juhte, mille päritolu Julius Mägiste ei ole oma etümoloogiasõnaraamatus käsitlenud, samatähenduslikud murdelised liistuma ja liiskuma on ta aga esitanud etümoloogiata (EEW 4: 1307). Alo Rauna (1982: 75) arvates on liisuma eesti deskriptiivverb. Ent mõni…
-
Isiklikkus ei ole minu meelest patt seni, kuni loomuõigus ehk sakslaste Naturrecht, ladina ius naturae, koos ühiskondliku moraali ja normatiivse eetikaga ei hakka seda ahistama, lubades nende asemel igasuguseid alatusi (siinkirjutaja, olles ise küll mitmendat põlve ateist, lähtub neis asjus kalvinistlikust vaatekohast, vt Elonheimo 2006; Steele jt 2004; Zachman 2012). Niisiis ei arva ma end patustavat, kui kirjutan professor Jüri Talveti elutööst nõnda, nagu see minu…
-
Epistolaarne kirjandus, mis olemuselt on pihtimuslik ja mõtisklev, pakub võimaluse jälgida teadlaste, kirjanike, erinevate kirjutajate mõtteid, arvamusi ja suhtumisi sel ajahetkel, kui kiri on koostatud. Õnnelikematel juhtudel on säilinud ka vastuskirjad, moodustunud terviklik või osaline kirjavahetus, dialoog, mis avab üksikasjaliselt kirjade autorite mõttemaailma detaile ja loominguseiku hilisematele lugejatele.
Kuidas suutsid kaks eesti suurt keeleteadlast Julius Mägiste (1900–1978) ja Andrus Saareste (1892–1964) oma erialast tööd jätkata pagulastena Rootsis, sellest…
-
Folkloori taaskasutus kui toimetulekuviis
2020. aasta läheb maailma ajalukku koroonaviiruse SARS-CoV-2 (COVID-19) pandeemia aastana. 2019. aasta detsembris Hiinas Wuhani linnas alguse saanud viirusepuhang jõudis Eestisse 26. veebruaril 2020, kui ametlikult tuvastati esimene nakatunu. 12. märtsist 17. maini samal aastal kestis Eestis valitsuse kehtestatud eriolukord, mil kasutati viiruse leviku tõkestamiseks erimeetmeid: keelatud olid avalikud kogunemised, sh kultuurisündmused, konverentsid ja spordivõistlused, (õppe)töö toimus koduõppe- ja kaugtöövormis, riigipiiridel kehtis sanitaarkontroll, suletud olid kaubanduskeskused,…
-
Valev Uibopuu pagulasaastad
Valev Uibopuu (1913–1997) põgenes 1943. aastal Soome ja seejärel Rootsi, kus ta elas kuni surmani. Ta oli eesti pagulaskultuuri keskseid kujusid, kelle tegevus kirjaniku, kirjastaja, toimetaja, õppejõu ja keeleuurijana jäigi peamiselt pagulasaastatesse. Õige pea pärast Rootsi jõudmist sai Uibopuu tööd ajalehes Välis-Eesti, mistõttu elas ta järgmised kümme aastat Stockholmi lähistel: aastatel 1944–1946 Enebybergis ja Näsbyparkis, 1946–1953 Hägerstenis. 1953. aasta sügisel kolis ta Helsingisse oma esimese abikaasa, soome…
-
Oleme harjunud teadmisega, et alusuuringud on tehnoloogiate teenistuses: fundamentaalteadus annab uusi teadmisi ja rakendusteadus püüab nende teadmiste alusel uusi tehnoloogilisi vahendeid ja erinevaid rakendusi luua. Tegelikult on ammu kätte jõudnud aeg, mil võiks ka vastupidi väita: tehnoloogia abiga saame uusi teadmisi. Eriti hästi sobivad uurimisobjektideks just teaduse ebamäärased, nn hallid alad, kus tehnoloogia abil võiks selgust saada. Välted on eesti foneetikas ja sõnaprosoodias vist kõige enam uuritud ja käsitletud teema.…
-
Eesti keele sotsioperioodid re-revisited
Artiklis arutleme keelemuutuse ja sotsiolingvistilise muutuse tähenduse üle, vaatleme eesti keele muutusi käsitlevaid periodiseeringuid ja osutame uutele uurimishorisontidele. Teeme seda empiirilisi andmeid sünteesiva kirjanduse toel. Ühtlasi loodame, et artikkel taaselustab arutelu keele ja konteksti, keele muutumise ning suurandmetega kaasnevate küsimuste üle.
Põhjusi, miks keelemuutuse uurimine ja periodiseerimine ikka ja jälle luubi alla võtta, on mitu. Esmane, kõige sümboolsem põhjus tekkis õigupoolest mõni aasta tagasi, kui täitus…
-
Ajama on üks eesti keele analüütilisse põhjustamiskonstruktsiooni kuuluvatest verbidest. Lisaks esineb panema– ja laskma-põhjustamiskonstruktsioon (Kasik 2001; Tomson 2018) ning tuumverbidest tähenduselt läbipaistvamate verbidega põhjustamist väljendavad konstruktsioonid, nagu meelitama + ma-infinitiiv. Põhjustamissituatsiooni väljendamiseks kasutatakse ka tuletusmorfoloogilisi (nt jooksu-ta-ma) ja leksikaalseid kausatiive (nt avama).
Artikli eesmärk on kirjeldada ajama-põhjustamiskonstruktsiooni kujunemist ja kasutust, sh üksikasjalikumalt sagedamini esinevaid konstruktsioonitüüpe XVI–XXI sajandi eesti kirjakeele tekstide põhjal. Kõigepealt uuritakse kasutusnäidete tähendusi, et vastata kahele esimesele uurimisküsimusele: milliseid…
-
Ühissõidukid tekitasid XIX sajandi suurlinnades sotsiaalselt väga heterogeense ruumi, on kirjutanud Elizabeth Amann (2018: 185). Hobutramm ja -omnibuss ei erinenud tehniliselt kuigivõrd reisitõllast, süsteemina kujutasid nad aga põhjalikku uuendust: nad lõid regulaarse, suhteliselt kiire ühenduse enamiku linnaosadega, edendasid ja suurendasid mobiilsust, arendades niiviisi omakorda perifeeriaid, ning võimaldasid laiadele ühiskonnakihtidele taskukohast reisimist.(1) Algus pandi ennenägematule ühiskondlikule avatusele, erinevatest klassidest inimesed sattusid üheskoos „klaustrofoobselt kitsasse ruumi, mis tekitas võõraste vahele kohmetu intiimsuse” –…
-
Interneti võidukäiguga on kasvanud elektrooniliste tekstide hulk, mis ühest küljest on muutnud info kättesaadavamaks, kuid teisalt on tekitanud nõudluse tarkvaralahenduste järele, mis oleksid suutelised automaatselt eraldama tekstikogudes peituvat vajalikku infot. Lihtsaim info eraldamise viis on tekstide klassifitseerimine, mis aga lihtsusest hoolimata kätkeb mitmesuguseid probleeme. Varem loodud tekstikorpustesse valiti tekstid esindamaks eelnevalt kindlaksmääratud tekstiliigilist (žanrilist) jaotust, st tekstide tüüp või liik oli juba korpuse loomise käigus märgendatud. Praegused kolmanda…
-
1980. aastal leidis vabariiklik õigekeelsuskomisjon (VÕK), et eesti keele sagedasti esinevate üldkeelesõnade tähendusi ja kasutust ei ole vajalik ega võimalik ette kirjutada, sest leksikaalne tähendus on kõige kiiremini muutuv element keeles ja selle nihkeid ei ole suuteline fikseerima ka kõige operatiivsem õigekeelsusorgan (Viks 1985: 72). Sellegipoolest on alates „Eesti keele sõnaraamatust ÕS 1999” osa sõnade tähendusi ebasoovitatavaks märgitud. Esialgu rangemalt sõnastuses „ei tähenda”, seejärel alates ÕS 2006-st leebemalt sõnastuses „ei soovita…
-
„Päevased juhtumised”
seie raamatuse ülesse akkatud tähendama
3 Septembrist 1896.
Olen juba 51 aasta sees
siis veel akkan päeva
raamatud kirjutama
vatt sul õppetud mees.
(EKM EKLA, f 169, m 133: 5, l 3)
Tarvastu kihelkonnas Nahkla veski möldri peres sündinud, kuid 1883. aastal Rõuge kihelkonda Oina veski möldriks läinud Märt Siipseni (1846–1916) kirjutisi on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis üksteist mapitäit (EKM EKLA, f 169, m 129–139). Säilikud – peamiselt kladed, mis sisaldavad luulet, mõtisklusi, jutustusi, ajaleheartiklite…
-
Sõjajärgse Tartu palimpsest Bernard Kangro ja Jaan Kaplinski romaanides
Maastike tõlgendamine kihiliste ning palimpsestlikena on geograafias kontseptuaalse lähenemisena kinnistunud (Crang 1998: 22) ning ka humanitaarse suunaga linnauuringutele on inspiratsiooni pakkunud kas reaalsete (nt Huyssen 2003) või kirjanduslike linnamaastike (nt Plesske 2014) palimpsestlik loomus. On osutatud, et palimpsest on „tänapäevase linnaproosa põhimetafoor” (Plesske 2014: 304). Artiklis kasutatakse palimpsesti mõistet, vaatlemaks kirjanduslikke kujutusi linnast, mis on sõjas tugevasti kannatada saanud…
-
Skandaalse uudise vastuvõtt Facebooki grupis KalambuuR
„Aeg soosib lühivorme,” ütles kalamburist Keiti Vilms kogumiku „Poeetiliselt korrektne” (Juur jt 2019) Tartu esitlusel 2019. aasta aprillis, ning tema üldistaval väitel on tõepõhi all. Vilmsi ning teiste tuntud kalambuuriautorite kõrval tegutseb veebis ka rahvapäraseid sõnamänguhuviliste kogukondi. Käesolevas artiklis keskendun Facebooki grupile KalambuuR, mis on sõnamängukogukondadest suurim ja ilmselt tuntuim. Esmalt annan ülevaate grupist endast, avades selle liikmete käitumismustreid, postituste sisu ning ülesehitust…
-
Artikkel on ajendatud soovist uurida ruumi kogemist ja selle representatsiooni üldisemalt, käsitledes seda siiski ühe kunstilise teksti raames. Valisin uurimise objektiks iiri autori Desmond Hogani (snd 1950) novelli „Viimane kord” („The Last Time”).1 Tekst valmistas Tõlkijate Liidu 2017. aastal korraldatud tõlkevõistlusel osalejatele minajutustaja ruumitaju ja representeerimise poeetika iseärasuste tõttu suuri raskusi, kusjuures eriliseks takistuseks adekvaatse tõlke saamisel kujunesid ruumitaju kultuurilise kodeerimisega seotud probleemid.
Käsitlen Hogani tegelase individuaalset ja sotsiokultuurilist ruumirepresentatsiooni…
-
Keelelise ruumiloome fenomenoloogia kirjanduskogemuse näitel
See pole luule
see on maastik
mis ei lakka ilmumast
Cristina Chain, „Tahes-tahtmata”
(Lõunatuuled 2018: 49)
Sissejuhatus. Keele ruumilised dimensioonid
Kuidas on keel seotud ruumiga ja ruum keelega? Milline on keele ja ruumi vahekord? Üks võimalus on arvata, et keele mõisted on empiiriliselt eksisteerivate ruuminähtustega vastavusseoses. Kuid selline vastavusteooria ei selgita olukordi, kus teatud paigale, ruumile või maastikule omistatakse keele abil tähendusi (nt pühapaik, avalik ruum, looduskaitseala, kodumaa), nii et…