-
1. Sissejuhatus: korpuslingvistika
Kasutuspõhise keeleteaduse seisukohast on keelesüsteemi kirjeldamisel kandvaks jõuks keelekasutus (Diessel 2017). Kasutuspõhine keeleteadus on välja arenenud 1980.–1990. aastatest pärit funktsionaalse ja kognitiivse keeleteaduse uurimistöödest, mille rõhuasetus oli pragmaatilistel ja kontseptuaalsetel teguritel. Praeguseks on see-eest kasutuspõhises keeleteaduses keskne esinemissagedus ja selle mõju keelesüsteemile (nt Arnon, Snider 2010; Bybee, Hopper 2001; Bybee 2006, 2007, 2010; Divjak 2019; Hay 2001). Sageduse mõju ilmneb keeles igal tasandil (Bod jt 2003: 10). Tsiteerides…
-
Ruumis orienteerumise viisid eesti keeles
Ruumisuhteid väljendavaid sõnu on maailma keeltes alates 1980. aastatest suhteliselt palju uuritud (vt Pütz, Dirven 1996; Bloom jt 1996; Levinson 2003; Levinson, Wilkins 2006). Ruumisuhete sõnad on pälvinud tähelepanu peamiselt kolmel põhjusel: 1) ruum on inimese tajus esmane; 2) ruum on universaalne, kultuurist sõltumatu; 3) kahest esimesest tingitud keeltevaheline sarnasus ja samal ajal hästi uuritav ruumiväljendite varieeruvus. Alates kognitiivse lingvistika esiletõusust 1970. aastatel on ruumikeele uurimine olnud…
-
Eelmisel aastal õpetasime Tallinna Ülikoolis kursust, mis toetas mitteformaalset õppimist.1 Eksamiks otsisime lahendust, mis teadmiste kontrolli asemel süvendaks ja kinnistaks õpitut, soodustaks dialoogi ja avalikku arutelu, muudaks õppimise ruumi ehk õpiruumi tähendust. Planeerisime Teadlaste foorumis2 õppekohtumise, juhindudes ETV saate „Suud puhtaks” formaadist, mis on 1960. aastatest tuntud nn foorumteatri väljendus (vt kirjeldust allpool). Kursuse tagasisidest selgus, et õppijad kogesid eksamit siiski formaalõppena, põhjuseks ruumi füüsiline asukoht – paiknemine ülikoolis. Eksam…
-
Mõistekasutus loob arusaama õppimise sisust
Sellega, kuidas mõistame õppimise tähendust, mõtestame inimeseks olemist ning kujundame ühiskonnas inimestevahelisi ja institutsionaalseid suhteid, mõjutades nii kõiki ühiskonna liikmeid. Õpikäsitus ongi arusaam sellest, mis eesmärkidel ja kuidas õpitakse ja millistes suhetes on selles protsessis osalejad, ning selle arusaama rakendamine praktikas (HTM 2017). Õpikäsitused on ajas muutuvad ühiskondlikud kokkulepped, mis on seotud inimeste uskumuste, tavade ja suhetega, ning väljenduvad nii oskuskeeles kui ka tavakasutuses.…
-
Artikkel vaatleb, kuidas keeles liiklemisest mõeldakse ja kirjutatakse, keskendudes sõna liiklema enese tähendusseostele, ennekõike selle reguleerivatele ja kohustavatele konnotatsioonidele. Näitan, et liiklema ja sellest tuletatud sõnad liiklus ja liikleja ei ole pelgalt ruumilise tegevuse tähistajad. Need väljendavad mõtlemisviisi, mille järgi „liiklus on erinevate liiklejatüüpide koostoime tulemus” (intervjuu, 16. XI 20161), ja arusaama, et jalakäijatel „on ka kindlasti olulised kohustused liiklejatena” (intervjuu, 16. XI 2016) ning nende…
-
Eesti ühiskond pöörab üha enam tähelepanu meie igapäevasele elukeskkonnale. Ka ühiskonna demokraatlikud protsessid, mis liiguvad kord avatuse ja sidususe, siis jälle sulgumise ja eraldatuse poole, on toonud eesti keelde uusi sõnaühendeid. Üks nendest on avalik ruum. Ruumi mõiste kasutamine ja sidumine omadussõnaga avalik ei ole ainult keelefilosoofiline küsimus, vaid katse jõuda ühisele arusaamale meid ümbritsevast ruumist ja selle kasutusest. Seejuures tuleb arvestada mõiste mitmetähenduslikkust: ruum esineb nii argi- kui ka…
-
1. Teoreetiline raamistik ja eesmärk
Kui käsitleme ruumi keeles, on võimalus uurida maastikke ja maastikusõnavara. Ümbritsevad ju maastikud meid kõikjal, sest nii nagu igal inimesel on keha, on igasugune inimtegevus seotud keskkonnaga, milles see tegevus toimub (Burenhult, Levinson 2008). Stephen C. Levinson ja David P. Wilkins tõdevad, et keeled erinevad olenevalt sellest, millises keskkonnas või ümbruses neid räägitakse, seega on maastik ja keel ning kultuur omavahel tugevalt seotud (Levinson, Wilkins 2006:…
-
EKSS ütleb, et laim : laimu on ’laimamine; laimavad sõnad, laimav jutt’. Seda selgitust toetavad näitelaused See on alatu, solvav, räpane, tige laim. Ära aja laimu! Laimu levitama, külvama. Laim on karistatav. Samal ajal on laim eesti õigustermin, mille tähendussisu on ’teadvalt vale ja teist isikut häbistava väljamõeldise levitamine’ (Esterm). laimama : laimata sisu avab EKSS aga nii: ’kellegi kohta valet, häbistavat väljamõeldist levitama’.
Sünonüümisõnastikus on laim esindatud sünonüümireaga laimdus van,…
-
Reiner Brockmanni vanemate matusetrükised
Artikli eesmärk on tutvustada kahest matusetrükisest lähtuvalt tulevase Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professori ja juhuluuletaja Reiner Brockmanni (1609–1647) vanemaid ja pere suhtlusringkonda, täpsustada tulevase gümnaasiumiprofessori eluloo mõnda seika enne tema isa surma 1626. aasta suvel ning taasavaldada ja tuua teaduskäibesse luuletus, mille Brockmann kirjutas isa surma puhul.1
Omaaegse tava kohaselt võidi perekonnas kasutada põlvest põlve samu eesnimesid. Nii kannavadki mitmed käesolevas kirjutises esinevad isad ja pojad…
-
Siinses artiklis on vaatluse all tööliskirjandus ning selle mõiste määratlemisega seotud probleemid. Kas on võimalik üheselt defineerida tööliskirjanduse ja -kirjaniku mõistet ning millel see põhineks? Artiklis antakse põgus ülevaade senistest uurimustest ja eri perioodide peamistest teoreetilistest seisukohtadest nii Eestis kui ka mujal. Samuti on lühidalt vaadeldud varasema eesti tööliskirjanduse omapärasid, seda peamiselt XX sajandi alguse teoste ning albumites „Edasi” (1905–1914/1915) ja „Mõtted” (1909, 1911) ilmunud tekstide põhjal.
Tööliskirjanduse uurimine on tänapäeva…
-
Märksa veenvamalt kui paljudes muudes proosatekstides selgineb
Mihkelsoni romaaniloomingu taustal tõsiasi, et sisu ja keeleline elluviidus
on üksnes nimetamises lahutatavad ning et põhimisel tasandil langeb
sisu sattumuslikkus ühte keelelise elluviiduse paratamatusega.
(Tomberg 2011: 115)
Ene Mihkelsoni romaanide peategelased püüavad välja selgitada, mis minevikus juhtus. Neid vaevab seetõttu skeptitsismiäng, sest minevik ei anna ennast niisama kätte – see on mässitud tõrkuvate teabeallikate vastuolulisse võrku. Peategelasel ja lugejal temaga koos ei õnnestu kuidagi luua objektiivset minevikupilti, mis…
-
Retrospektiivne vaade müüdiloomele
Eestlased ja nende sugulased liivlased ei elanud mitte nagu naabrid Lätlased metsades lahus, vaid neil olivad kindlad külad ja linnad, kellele vaenlase vägevus ja vahvus kaua aega midagi teha ei jõudnud. (Jakobson 1991 [1868]: 17)
Kuna kõige tähtsam maastikutüüp on Eestis olnud ilmselt mets, siis kõlbab ka sõna „metsarahvas” enesemääratluseks päris kenasti. [—] Kuna metsarahvaid on maailmas veelgi vähem kui põlisrahvaid (osa loodusrahvaid on seotud mere, osa…
-
Traditsiooniliselt mõistetakse polüseemia all nähtust, kus ühele fonoloogilisele vormile vastab kaks või enam omavahel seotud tähendust (Taylor 2003: 637). Kuigi igapäevases inimestevahelises kommunikatsioonis tekitab polüseemia harva probleeme, on see tõsiseks väljakutseks nii teoreetilistele kui ka rakenduslikele semantikakäsitustele: näiteks ühe ja sama sõna tähenduste loetlemisel ja nende alltähendusteks liigitamisel võivad eri sõnaraamatute koostajate arvamused erineda, samuti näevad tehisintellekti loojad ja arvutilingvistid palju vaeva polüseemsete sõnade semantiliste esituste väljatöötamisega (Ravin, Leacock 2000:…
-
Jaan Jõgever (1860–1924) oli ajavahemikus 1909–1918 Tartu ülikooli eesti keele lektor. Selles ametis peetud rahvaluuleloengute ligi 1100 lehekülge hõlmavad käsikirjaköited asuvad Tartu ülikooli raamatukogus (TÜR, f 34, s 28, 29, 30, 31, 33). Käsikirjade esimene köide algab loengukursuse sissejuhatusega ja see omakorda pöördumisega „Auustatud herrad!”. Selline algus pakkus kahte üllatusmomenti. Esiteks, tegemist ei ole konspektide või märkmetega selle kohta, millest loengus kavatseti juttu teha, vaid loengus ette loetava täistekstiga (sel…
-
Vahekokkuvõtteid piirialadelt
Folkloristlikku vaatepunkti esindav artikkel arutleb kohapärimuse kui mitme eriala huvisfääri kuuluva uurimisvaldkonna vajalikkuse üle. Ajal, mil paljud pärandväärtused on löögi alla sattunud, soovivad autorid osutada senini eesti pärimuskultuuris olulisel kohal püsinud kohapärimuse mitmeplaanilisele ja dünaamilisele rollile nii teadlaste kui ka kohalike inimeste jaoks. Fookuses on Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) kohapärimuse töörühma tegevus ja uurimissuunad kahe viimase kümnendi vältel, ühtlasi antakse ülevaade kohapärimuse mõiste kujunemisest…
-
Viitamine on suhtluslik tegu, millega viiakse vastavusse referent ja keeleline väljend. Referent võib olla reaalse maailma isik, ese, olukord või sündmus, aga see võib olla ka mõni mõte, tekst või hoopis kujuteldav nähtus. Referent võib seega olla ükskõik mis, mida inimene keelekasutuses suudab käsitleda terviklikuna. Keeleline väljend, millega referendile viidatakse, võib olla üksik nimisõna (poiss, puu, inflatsioon), pikem nimisõnafraas (ilus isamaa, see pikakarvaline kass; too etendus, mis toimus eelmisel laupäeval),…
-
Realismi ja müüdi probleem Mati Undi retseptsioonis
Praegu võib suure kindlusega väita, et Mati Undi looming on saavutanud keskse koha Teise maailmasõja järgse kodu-eesti proosakirjanduse pildis. Samuti kõnetavad tema teosed uute lugejate põlvkondi, mida näitavad viimaste aastate üliõpilastööd (Remmel 2015; Berg 2015; Puudersell 2019), mälestusteraamat (Kesküla 2008), interdistsiplinaarne artiklikogumik (Sarapik, Viires 2010) ja Undi loomingu erinevaid taustu täpsustavad artiklid (vt Vaino 2019; Puudersell 2017). Undi jätkuv ajakohasus ja püsiv huvi tema…
-
1. Ühest edukalt ebaõnnestunud kavatsusest
33 aastat tagasi, 1987. aastal, sai Mihhail Bulgakovi nimi ootamatul kombel keskseks ühes Eestis peetud vaidluses, mis eksplitsiitselt oli esteetilise loomuga, implitsiitselt aga ideoloogiline. See vaidlus on paljuski säilitanud oma aktuaalsuse, öeldu mõtestamine teeb sellest nõukogude epohhi lõpu väärtusliku tunnistuse.
Diskussiooni lähtepunktiks oli 16. juunil 1987 eesti- ja venekeelses paralleelajalehes Õhtuleht / Vetšerni Таllinn ilmunud Mihhail Korsunski artikkel – vene keeles pateetilise pealkirjaga „Kustumatu mälu” („Память…
-
Nõukogude subjektsus Luise Vaheri 1941. aasta päevikus II
(Algus Keeles ja Kirjanduses nr 3)
1941. aastal pealetungivate Saksa vägede eest Nõukogude tagalasse evakueerumisel peetud päevikus kirjeldab Luise Vaher, kes sellal kandis neiupõlvenime Kapstas, nähtut ja kogetut suure avameelsusega, ja seda ka üpris intiimsetes detailides. Juba tollal lopsaka keelekasutusega Kapstas kirjutab päevikut optimistlikus, raskusi trotsivas toonis, kuid sellest ei puudu ka üksindusäng ning kriitiline pilk nõukogude igapäevaelule. Kapstase suhestumine ideoloogia ja…
-
Keskendudes mõnele üksikule sõnale, märkame eneselegi üllatuseks, kui sagedasti ja erinevas tähenduses seda kasutatakse. Sõna võib ilmutada end kontekstis, mida ehk oodatagi ei oskaks. Enamasti aga ei hakka me juurdlema, mis on selle algne tähendus. Üks selline sõna on geenius – kõigile tuttav ja suupärane, mugav kasutada oma kõne ilmestamiseks. Kui hakata süvenema selle pealtnäha lihtsa sõna tähenduse kujunemislukku, etümoloogiasse ja semantikasse, muutub olukord intrigeerivaks. Jacques Derrida pole asjata öelnud,…