-
Juri Lotmani retseptsioon eesti kirjandusmaastikul
Artiklis vaatlen Juri Lotmani (1922–1993) retseptsiooni Eestis, kus teda, juudi soost teadlast, kes kirjutas vene keeles valdavalt vene kultuurist, hakati käsitama ühe väljapaistvama Eesti intellektuaalina. Mitme rahvusliku ja/või kultuurilise identiteedi kooslus tundub loomulikuna, kui lähtuda Marek Tamme ja Kalevi Kulli (2015) pakutud „Eesti teooria” kontseptsioonist, mis hõlmab ka Tartu–Moskva semiootikakoolkonda. Eesti teooria võimalikuks pidamine läheb esmapilgul vastuollu teaduse rahvusvahelise olemusega. Ent seesugused sõnaühendid nagu Prantsuse…
-
Linnased on olnud õllepruulimisel oluline komponent, et teraviljas sisalduvast tärklisest tekiksid joogi kääritamiseks vajalikud suhkrud. Läänemeresoomlased tarvitasid õlut hiljemalt I aastatuhandel, nagu on järeldatud samatüvelistest sõnadest neis keeltes.1 Seevastu linnaseid ei nimetata läänemeresoome keeltes ühtmoodi. Eestlased on juba vähemalt XVI sajandil linnaseid kodus teinud nii enda tarbeks kui ka mõisale. Linnaste valmistamise protsess algas odraterade mõnepäevase leotamise ja nõrutamisega. Paisunud ja pehmenenud terad asetati umbes 15–20 cm paksuse lademena põrandale…
-
Igapäevasesse keeletarvitusse kuuluvad ka arvsõnad, mis elu konkretiseerivad. Tähenduse järgi jagatakse need põhi-, järg- ja murdarvsõnadeks, vormilise ülesehituse järgi on tegu liht- ning liitarvsõnadega. Lihtarvsõnad koosnevad ühest, liitarvsõnad aga kahest või enamast sõnast, mis võivad olla kirjutatud kokku või lahku. Meie arvsõnade süsteem paistab olevat üldjoontes lihtne, mõistlik ning arusaadav.
Eesti keeles on arvude väljendamisel kasutusel kümnendsüsteem (st kümme kümmet ühest sajani), mis on iseloomulik teistelegi sugulaskeeltele ja ulatub tagasi…
-
Artikli eesmärk on asetada Ene Mihkelsoni proosa modernistliku romaaniuuenduse uurimise teoreetilisse raami, mille üle on modernismiuuringute rahvusvahelisel areenil juba pool sajandit väideldud, kuid mida ei ole veel kasutatud eesti romaanitraditsiooni analüüsimisel. See puudutab modernistliku romaani poeetika peamist aspekti: j u t u s t u s e n õ r g e n e m i s t ja selle asendumist kujutamisviisiga, mille nimetan Fredric Jamesoni eeskujul s t s e e n i l i s e k s k u j u t a m i s e k s. Sissejuhatuses käsitlen lähemalt selle määratlemisvõimalusi. Artikli laiem eesmärk on Mihkelsoni loomingu analüüsiga panustada eesti modernistliku romaani poeetika süstemaatilisse uurimisse.
Modernistlikku…
-
Mul oli plaan kirjutada artikkel mansi rahvaluule maailmapildist sellisel kujul, nagu see peegeldub Ungari teadlaste XIX sajandil kogutud tekstides. Ometi alustan kirjutamist meie oma regilaulust. Miks? Mansi lauludes ja lugudes ning eesti regivärsilises rahvalaulus on minu jaoks ilmselt midagi, mis neid ühendab. Kuigi mansi eepiliste laulude värsimõõt ei vasta regilaulude omale, leidub neis tuttavaid poeetilisi võtteid: vormelkeelt, parallelismi ja algriimi. Viimane erineb eesti omast küll selle poolest, et sõnatuletuses rohkesti…
-
No kes ei teaks Sipsikut, Eno Raua loodud raamatutegelast, üsna antsaka välimusega isepäist kaltsunukku, kes oskab rääkida ja mõtelda. Eno Raua lastelugude tegelase sünniaasta on 1961, kui ajakiri Täheke avaldas esimesed Sipsiku-lood (aasta hiljem oli neid juba raamatu jagu) ja Edgar Valteri käe all oli samas sündinud Sipsiku väline kuju – suurte silmade ja sakris juustega kentsakas põngerjas, triibuline ürp seljas.
Aga kust tuleb Sipsiku nimi ja mida see võiks tähendada?…
-
Supermees jooksis hüperkiiresti megaraskel ultramaratonil
Tänapäeva tarbimisühiskonnas on kaupade, elamuste ja teenuste erakordsuse ja esmaklassilisuse rõhutamise vajadus suurem kui kunagi varem. Valikuvõimaluste paljususes peab iga teenusepakkuja näitama, et tema pakutav on parem kui konkurentide oma. Seetõttu on reklaamikeeles, meedias, aga ka noorte kõnepruugis kasutusele võetud palju vahendeid ainulaadsuse ja täiuslikkuse rõhutamiseks (Pakuła-Borowiec 2013: 29).
Eesti keeles on omaduste esiletoomiseks mitmeid viise. Intensiivsust saab väljendada neutraalse adverbiga väga või eesosisega…
-
Teise maailmasõja järel allus eesti kultuuriväli Nõukogude Liidu juhtide diktaadile,1 muutunud oli nii kirjanduselu korraldus kui ka selle roll ühiskonnas. Tänapäevases Stalini aega käsitlevas kirjandusuurimuses võetaksegi valdavalt vaatluse alla kirjandusse puutuvate institutsioonide toimimine (Hennoste 2011; Kreegipuu 2005), sh tsensuur (Veskimägi 1996), kirjanike elusaatused ja kirjutamistingimused (Kalda 2001; Olesk 2002; Annuk 2006). Teoreetilistes käsitlustes lahatakse nt sotsialistliku realismi terminit (Undusk 2008; Veidemann 2001). Eeskätt ilukirjandustekstidele keskenduvaid uurimusi aga kuigi…
-
Kjell Westö ruumipoeetika
Ta lennutas sinist tuulelohet.
Meil kõigil on oma tuulelohed.
Lohed kukuvad maha.
Meie, inimesed, peame elama.
Kjell Westö, „Tuulelohed Helsingi kohal”
Mind kui romaanikirjanikku kõige rohkem mõjutanud lause kõlab nii: „Kui ma kummardan, võin ikka veel tunda käe all munakivide soojust neil tänavail, kus sa kunagi kõndisid” (Westö 2006: 314). Lause pärineb soomerootsi kirjaniku Kjell Westö (snd 1961) romaanist „Kus kõndisime kunagi”,1 sedasi kirjutab ajakirjanik Ivar Grandell oma armastatule, näitlejanna Henriette Hultqvistile.…
-
Filoloogiadoktor (Tartu, 1970, kinnitatud Moskvas 1971) Harald-Heino Peep (1931–1998) oli Tartu ülikooli eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri juhataja aastail 1966–1980, väliskirjanduse kateedri juhataja aastail 1980–1992 ja kirjandusteooria professor ülikooli filosoofiateaduskonnas alates 1992. aastast kuni oma ootamatu surmani Jyväskyläs. Neile küllalt vähestele, kes pääsesid teda lähemalt tundma, kuulus tema dialektilisus sõna antiigiaegses tähenduses igapäisesse kogemusse.
Harald Peebu dialektilisus avaldus ennekõike õppetöös, sest selles oli ta vabam kui artiklites, mida kammitsesid lugejaskonna…
-
Ühe sorteerimiskatse tulemused
Liikumisverbid on verbiklass, mis on pälvinud keeleteadlaste suure tähelepanu mitmel põhjusel: liikumisverbide ja nende konstruktsioonide analüüsimine võimaldab uurida keele toimimismehhanisme, sh keele ja meele seoseid, ning võrrelda omavahel keeli ja keelterühmi (vt nt Slobin 1996; Talmy 2000; Goschler, Stefanowitsch 2013). Liikumisverbide tähendust on seega palju uuritud, ent uurimislugu ilmestab teatav ühetaolisus. Enamasti keskendutakse uurimustes sellele, kas liikumisverb on viisi- või suunaverb (Slobin 2004; Papafragou jt 2008; Ibarretxe-Antuñano…
-
Settinud seosed 2019.–2020. aasta kirjanduskriitikast
Ülevaade on väljajätteline žanr: millestki paratamatult v a a d a t a k s e ü l e. Kas üle vaadata tasub pigem sellest, millest auditooriumienamus niikuinii ei räägi, ei huvitu? Või võib julgemalt üle vaadata just neist asjust, millest on palju räägitud, ning keskenduda küsimusele, kas midagi olulist on metakriitilisest diskussioonist välja jäänud? Olen kaldunud viimase lähenemise poole. Sellest johtuvalt võivad mu rõhuasetused mõjuda üldistusjõuetuseni…
-
Kuigi folklooris käsitletakse seksi ja pornograafiaga seotud teemasid, pole olnud sellest kombeks kõnelda ega vastavaid allikaid publitseerida või uurida. Nii on osa pärimusest kogujate ja uurijate fookusest välja jäänud näiteks liigse vulgaarsuse ja vägivaldsuse pärast (Kalkun, Sarv 2014; Kalkun 2016). Kuna folkloristika sündis rahvuslikust ideoloogiast kantud distsipliinina, siis on folkloorist püütud otsida pigem kaunist ja ülevat, mis toetaks ideed rahva kõrgest moraalist.
Järgnevas uurime folkloorseid allikaid ja kohtute materjale kõrvutades,1…
-
Artiklis keskendutakse teatrikunsti kaheplaanilisusele ja sellest sündivale ambivalentsuse poeetikale. Artikkel on jagatud kolme ossa. Esimeses osas tutvustatakse teatrikunsti kaheplaanilise toimimise erinevaid käsitlusi, teises kaheplaanilisusest tekkivat ambivalentsuse poeetikat ning kolmandas osas toodud näited Teatri NO99 lavastustest demonstreerivad erinevaid ambivalentsuse allikaid.
Kuigi nimetatud fenomenide selgitamiseks kasutatakse artiklis peamiselt kirjandus- ja teatriteoreetilisi materjale, on ambivalentsuse poeetika rakendatav ka teistele kaunitele kunstidele (muusikale kui pigem mitterepresentatsioonilisele kunstiliigile siiski kõige vähem). Kuna empiirilised näited pärinevad teatrist,…
-
Jaan Malini häälutus „Eesti”
Kõlaluule kui muusika ja kirjanduse piirimail asuva nähtuse käsitlemiseks puuduvad väljakujunenud meetodid, kuid mõnel juhul on seda võimalik analüüsida teatavat tüüpi muusikana (Perloff 2009; Lehrdal 2001). Muusikaga seob kõlaluulet eelkõige teksti1 ja esituse iseloomulik suhe: esimene ei ole kõlaluules reeglina kunstilises mõttes autonoomne ja eneseküllane, vaid pigem juhis esitajale, kes sellest alles kunstilise terviku vormib (see on ka põhjus, miks kõlaluule sõnalisi osi iseseisvate, st…
-
Mõne aasta eest märkis lürikoloog Dieter Burdorf, et isegi kui luuletus kätkeb selgeid autobiograafilisi komponente, on empiiriline autor ja verbaalselt moodustatud mina sootuks erinevad. Ta väidab, et luule autobiograafiline lugemine on küll võimalik, aga see muudab luuletuse pigem dokumendiks kui ilukirjanduslikuks teoseks. (Burdorf 2017: 23) Selline provokatiivsevõitu seisukoht võib tuua kaasa – igati õigustatult – mitmesuguseid küsitavusi. Esmalt jääb häguseks, mida peetakse silmas luule autobiograafilise lugemise all. Ilmselt on tegemist…
-
Olla nööpauk. Olla nööpauk mõne pintsaku
hõlmas. Olla nööpauk ja hoida endas nööpi
ja sellega tervet pintsakut ja samal ajal
vaadata oma nööbi läbi maailma ja inimesi ja
teisi nööpauke.
Toomas Liiv
Motiiv
Kuigi klassikaline novell on kirjandustest ja kirjastustest taandumas, on selle žanri nimetus endiselt prestiižne ja termini määratlus, vastupidi, laieneb. Mida kõike novellideks viimati on peetud: olupilte, lühemaid või pikemaid jutustusi, proosalüürika kallet või lühemat teadvusevoolu, (oma)eluloolisi ülevaateid, novellette, laaste, följetone. . . . Kõike seda, mis…
-
Luulekunst kui lõbu ja õpetus
Kui küsite: Mis ma tahtsin? Eesti kirjavara jõudu mööda kasvatada!
Jaan Bergmann
Jaan Bergmanni (1856–1916) varaseim teadaolev käsikirjaline luulekogu pärineb aastast 1875, kui luuletaja oli vaevalt saanud kaheksateistkümneseks. Juba selles esimeses käsikirjas avaldub tema ilukirjandusliku loomingu intellektuaalne mõõde: siht avardada eestikeelse luule võimalusi ja piire, tuues sinna lääne vanemaid traditsioone ning liites neid eesti rahvaliku luulega. Bergmanni kirjanduslikult viljakaim periood algas 1877. aastal, kui ta…
-
Poeetika mõistet mureluule pole piibliluule1 kohta veel kasutatud. Sellel on mõtet, kui tunnistada pika ajalooga žanriloolist probleemi: žanride piirid ei jookse mitte mööda piibliheebrea luule suuri korpusi, nagu psalmi-, prohveti- või tarkuskirjandus, vaid risti ja põiki läbi nende. Üks piibliraamat ei esinda kunagi ühte või mitut ainult sellele raamatule omast žanri, vaid sellesse on laenatud ja segatud paljusid. Võib rääkida väiksematest genuiinselt psalmilikest, prohvetlikest ja tarkuslikest žanridest, nagu kaebelaul, tänulaul,…
-
Kreeka romaanides esinevate kordusfiguuride vahendamisest
Juba antiikajal kirjutati romaane ja romaanilaadseid teoseid. Nn vanakreeka romaanid paigutatakse enamasti ajavahemikku I sajandist eKr kuni IV sajandini pKr. Sellest perioodist pärinevad viis enam-vähem täielikult säilinud romaani, lisaks fragmente mitmest osaliselt säilinud romaanist (Morgan 1994: 5–8). Eeskuju on nad saanud paljudest teistest žanridest: ajalookirjandusest, draamast, eepostest jne, ent üheks mõjutajaks on kindlasti olnud ka tolleaegne retoorikaõpetus (Hägg 1983: 109), retoorika käsiraamatud ja retoorikaharjutused (kr…