-
„Eestikeelse kirjanduse neljasaja-aastases ajaloos esineb teatavasti küllaltki tühikuid,” kirjutas Albert (Andrus) Saareste 1929. aastal (Saareste 1929: 57). Peaaegu sajand on möödunud ja eestikeelse raamatu 500 aasta juubel läheneb, aga Saareste osutatud tühikuid leidub endiselt, need on visad täituma. Mainitud artiklis tutvustas Saareste kaht eestikeelset aabitsat aastatest 1694 ja 1698, mille leidis läti keeleteadlane ja Läti Kirjanduse Seltsi esimees Jānis Zēvers1 (1928) Lundi ülikooli raamatukogust. Saareste jõudis järeldusele, et aabitsate autor…
-
Tähelepanekuid ja märkmeid eesti insta- ja räppluulest
Mihhail Gasparov lõpetab monograafia Euroopa värsikultuuri ajaloost tõdemusega, et igas kultuuris toimub pidev suulise ja kirjaliku luule interaktsioon: suuliselt loodud värsivormid (folkloor) sulandatakse kirjalikku luulesse, samal ajal kui kirjalik ehk raamatuluule laskub uuesti rahva hulka (Gasparov 1996: 295). Lüürilise luule kui kunstiliigi tähtsus on viimasel kümnendil, eriti viimasel viiel aastal jõuliselt kasvanud ning selle taga on just Gasparovi mainitud luuletüüpide,…
-
Eesti-vadja linnasenimetus – ee linnas, tavaliselt mitm linnased, murdekeeles ka arhailisem linnaksed (EMS), vdj linnaz, linnahzõt (VOT 3: 122) – on pähkel, mille peale pole ühegi etümoloogi hammas seni hakanud. See näikse olevat kse-liiteline käändsõnatuletis, kuid sobivat tuletusalust pole võimalik osutada ei eesti ega vadja keelest; kummaski keeles ei ole ka muid linnasega samatüvelisi tuletisi. Murdelised lillakanimetused (Rubus saxatilis) linnas, linnaksed (Vilbaste 1993: 545) ja veel paljud teised selle metsamarja…
-
Kõnetempo ja silbikestuste analüüs
Kõneldes moodustame silpe ja sõnu, millest omakorda tekivad kuulajale mõistetavad sõnumid. Kõnelemiseks peab aju edastama motoorseid käske, et juhtida paljusid hingamis-, kõri-, näo- ja lõuapiirkonna lihaseid, aktiveerides samaaegselt erinevate keelesüsteemidega (semantika, süntaks, leksika, fonoloogia) seotud ajupiirkonnad. Artikulatoorsed ehk häälduslikud liigutused nõuavad ajalist ja ruumilist juhtimist, mis eeldab motoorse süsteemi ja keelesüsteemi koordineeritud koostoimet (Smith 2006). Kõne motoorse arengu uuringud (nt Sharkey, Folkins 1985; Smith,…
-
Eesti kirjandusarvustused novembrist 2020 detsembrini 2021
Teenisin mullu kirjandust Ants Orase kriitikaauhinna žüriis, mis pidi pärgama ühe ajavahemikus 1. XI 2020 kuni 30. X 2021 ilmunud retsensiooni. Töö käigus tuli läbi lugeda sadakond arvustust. Auhinnatava piire kitsendati seekord, loodetavasti ka edaspidiseks nii, et arvesse läheksid ainult arvustused äsjasele algupärasele ilukirjandusele. Seega jäid žürii pilgu, nagu ka järgneva ülevaate alt välja arvustused tõlkeraamatutele, kirjanduslikule esseistikale ja kirjandusloolistele publikatsioonidele, mida auhindamisel üksvahe arvesse võeti.…
-
Rahvus ja rahvuslus eesti ajakirjanduses
Artikli eesmärk on uurida, kuidas mõistsid eestlased rahvust tärkavas Eesti ühiskonnas XIX sajandi teisel poolel. Kasutame empiirilise alusena eestikeelses ajakirjanduses avaldatud eesti meremeeste Jaapani reisikirju alates varaseimast reisikirjast 1867. aastal kuni XIX sajandi lõpuni. Need ilmusid ajal, mil Eestis toimus rahvuslik ärkamine alates esimestest ideedest kuni poliitiliste nõudmiste tekkeni. Meremehed olid laia silmaringiga ja mitmekülgse elukogemusega ametirühm, kes puutusid maailmas rännates kokku erinevate maade ja rahvastega.…
-
(Inter)subjektiivne diskursusemarker (ma) kardan (et)
Esmapilgul tundub verbiga kartma kõik selge olevat: see väljendab subjekti emotsionaalset seisundit, hirmunud olekut, mida põhjustab võimalik oht. Karta võib kurja koera, tigedat naabrit, äikest, sõda, koroonat, ebaõnnestumist ja mida kõike. Aga mis oht ähvardab seda, kes ütleb: Kardan, et olete valesti aru saanud või Ma kardan, et meie õnned on üksteisest eemal? Nendes näidetes on kartma-verbi leksikaalne tähendus tuhmunud ning vorm kardan väljendab…
-
Artikli teema on igapäevases suhtluses esinevad lausungid, milles on kaks komponenti ja kaks suhtlustegevust: komplementlausega predikaadil põhinev arvamust väljendav diskursusemarker (edaspidi KP-marker) (ma) arvan (et) ja direktiiv. Näide 1 illustreerib artikli fookuses olevaid lausungeid.1 Vestluslõik on kõne infotelefonile, milles helistaja (H) soovib teada, mida peaks inimene tegema, kui ta on töötuks jäänud.
(1)
01
H:
.hhh tere. (.) .hhh öölge kas: te: oskate `öelda kuhu `elistada
02
kui inimene on jäänud `töötuks=et=mis: (.) ta peaks
03
`tegema=või.=h…
-
Artiklis käsitleme diskursusemarkereid, mis on kujunenud kõnelejat tähistava tegevussubjektiga pealausest, millele järgneb komplementlause (Ma arvan, et see kana on surnud.). Selliseid markereid nimetatakse ingliskeelse terminiga complement-taking predicate markers (CTP-markers), meie kasutame eestikeelset terminit komplementlausega predikaatidel põhinevad markerid, lühidalt KP-markerid.
KP-markerid esinevad eri keeltes (nt ingl I think, I guess ’ma arvan’, sks ich denke ’ma arvan’, ich glaube ’ma usun’; pr je pense ’ma arvan’, je crois ’ma usun/arvan’; rts…
-
Idapoolsetes soome-ugri keeltes on diskursusepartiklid üldiselt hilise arenguga elemendid (Majtinskaja 2010) ja nende seas esineb märkimisväärne hulk laene kontaktkeeltest. Üks sagedasematest vene modaalpartiklitest ved’ (ведь ’ju, eks ole, ikka, ehkki’)1 on laenatud enamikesse vene keelega lähikontaktis olevatesse soome-ugri keeltesse (Majtinskaja 2010).
Artikli eesmärk on võrrelda partikli ved’ laenamismudelit kolmes soome-ugri keeles: ersa, komi ja udmurdi keeles. Ersa kuulub uurali keelte volga harusse mordva keelte hulka ning seda kõneldakse peamiselt Mordva Vabariigis…
-
Diskursusepartiklid on osa partiklite sõnaklassist, mis on muutumatud ja lausungi süntaktilisest osast sõltumatud sõnad ning esinevad palju just suulises ja spontaanses keeles (Hennoste 2000: 1774; Erelt 2013: 19). Teistest partikliliikidest (nt suhtlus- ja toimetamispartiklitest) erinevad diskursusepartiklid eelkõige selle poolest, et nad ei esine kõnevoorus tavaliselt üksinda, vaid annavad pragmaatilise, kontekstist sõltuva lisatähenduse pigem lausungile (Hennoste 2000: 1777). Lausungis võivad mitu diskursusepartiklit esineda koos või moodustada ühendi, nagu näiteks eesti keele…
-
Artiklis antakse ülevaade diskursusepartiklitest, mida kasutavad isuri keele kõnelejad XXI sajandil. Partiklid üldiselt, eriti aga diskursusepartiklid, ei ole traditsioonilise keelekirjelduse keskne osa, seega ei ole üllatav, et grammatikates seesuguste perifeersete üksuste kohta enamasti infot napib. Isuri keele partiklite kohta puuduvad andmed pea täielikult.
Klara Majtinskaja (1982) esitab oma soome-ugri keelte kaassõnade, sidesõnade ja partiklite teemalises monograafias kümme isuri keele partiklit, millest vaid neljal on diskursusfunktsioon: Gā(n), Gǟ(n), Gi(n) ja kki(n). Mõni…
-
Vähendav ja tugevdav partikkel lihtsalt hädaabikõnedes
Sõna lihtsalt lähtub „Eesti keele seletava sõnaraamatu” järgi adjektiivsest tüvest lihtne ’keerukuseta’ (Õpetaja püüdis seletada võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt). Otsese tähenduse kõrval võib sõnal olla tugevdava või piirava rõhumäärsõna tähendus. Tugevdavana kannab lihtsalt tähendust ’lausa, otse’ (Ülesanne oli lihtsalt üle mõistuse raske), piiravana tähendust ’ei muud kui, ainult’ (Ta räägib seda lihtsalt kadedusest). (EKSS) Sõna kasutatakse suhtluses nii adverbi kui ka…
-
Tõenäosuspartikli vist pikk teekond eesti kirjakeeles
Artiklis keskendume episteemilise partikli vist sisu ja vormi muutumisele eesti kirjakeele tekstides vanimatest kirjapanekutest kuni tänapäevani. Tänapäeval väljendab vist keelekasutaja ebakindlust edastatava info tõesuse suhtes (vt EKI ühendsõnastik 2021; Hennoste jt 2021). Vanades tekstides esineb vist oma varasemal, lühenemata kujul vissist(i) ning väljendab kindlust, mitte ebakindlust.
Protsessi, mille käigus täistähenduslikest adverbidest kujunevad pragmaatilised partiklid, on teoreetilistes käsitlustes iseloomustatud kas pragmaatikat kui omaette…
-
Ühe keele kirjeldus peab muu hulgas sisaldama n-ö juhtelemente, millega kõneleja suunab adressaati mingit lausungit tõlgendama: kas lausungiga esitatud informatsioon on vaieldav või mitte, kas kõneleja usub või kahtleb, et see on tõde, ja kas ta arvestab sellega, et adressaat toetab seda informatsiooni või mitte, nii et ta pigem pakub informatsiooni kinnitamiseks või tagasi lükkamiseks. Sellise funktsiooniga elemendid esinevad eri keeltes ning on sageli partiklid. Näiteks on see funktsioon välja…
-
Käesoleva numbri teemaks on diskursusemarkerite hulka kuuluvad pragmaatilised partiklid ja komplementlausega predikaadil põhinevad markerid (KP-markerid) ning nende kasutamine eesti, liivi, isuri, udmurdi, komi ja ersa keeles.
Diskursusemarkeri mõiste varieerub: siinse teemanumbri kontseptsioon toetub käsitusele, mille kohaselt on diskursusemarker n-ö katustermin. See hõlmab nii üksikuid sõnu (nt küll, ju, ometi, nähtavasti) kui ka pikemaid kindla koosseisuga keelelisi üksusi (nt tundub, et; hea, et; minu arvates; minu teada; nagu näha; mine tea;…
-
Aastatel 1973–1974 ja 2016–2018 kogutud sõna-assotsiatsioonide võrdlus
1. Meelest ja selle mõõtmise meetmetest
Võib tunduda, et viis, kuidas igaüks maailma kogeb ja mõistab, on unikaalne ja kordumatu, kuid ometi juhivad seda teatud kokkulepped ja harjumuspärased seosed, mis on ühised teiste inimestega. Neist vaikimisi kehtivatest seostest koosneb üldisem maailmamõistmine, mida võib tinglikult nimetada sõnaga meel.1 Asjaolu, et meel ei kuulu kellelegi isiklikult, vaid on sotsiaalselt konstrueeritud, võib tunduda paradoksaalsena. Kui aga hakata…
-
Eesti keele kasutajat kõnetab kõigist häälikutest ja tähemärkidest enim õ, olles märgi tarvituselevõtust kakssada aastat hiljemgi uurijate ja avalikkuse tähelepanu all. 2016. aastal tähistati Tabiveres ja Äksis konverentsiga1 õ-märgi 200. sünnipäeva. Paar aastat hiljem tähistati Ida-Saaremaal õ ja ö häälikupiir turismiobjekti nn pruuni sildiga, aluseks Theodor Kaljo magistritöö (1928a, 1928b). Maanteeameti nõudel sildid küll eemaldati, kuid samas paigas avati 2020. aasta novembris kohaliku omavalitsuse eestvõttel häälikulist üleminekuala märkiv viiemeetrine piiritähis…
-
(Algus Keeles ja Kirjanduses nr 10)
2.2. „Ossiani” tõlked teistes keeltes
Peale saksakeelsete tõlgete lugesid siinsed sakslased „Ossiani laule” ka ajastu tähtsaimas võõrkeeles, prantsuse keeles. TLÜ AR Baltika XII liigis leidub kaks prantsuse proosatõlget, mis on kuulunud ehk mõnele perekond Maydelli liikmele (sissekirjutus: Maid.; mõlema kohaviidaks XII-472). Esimene Macphersoni „Ossiani laulude” täistõlge prantsuse keelde, Pierre Le Tourneuri „Ossian, fils de Fingal, barde du troisème siècle: poésies galliques” („Ossian, Fingali poeg, kolmanda sajandi…
-
Eesti Keele Instituudis (EKI) koostatakse alates 2019. aastast ühtset sõnastikku, mida 2020. aastast nimetatakse EKI ühendsõnastikuks (ÜS; keeleportaalis Sõnaveeb). Sellesse koondatakse varem eraldi seisnud pigem deskriptiivse, keelt kirjeldava seletava sõnaraamatu ja pigem preskriptiivse, keelekorralduslikke hinnanguid andva õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) info. Kuna kogu ÕS-ist EKI ühendsõnastikku lisatav info vaadatakse ajakohasuse seisukohast üle, siis on ilmnenud ÕS-i info mõned probleemid. Teiste seas on küsimusi tekitanud soovitused sõnade tähenduste kohta (vt nt Raadik 2020;…