-
Väikese kultuuri imperiaalsest mõõtmest tsaaririigi võimu all
1836. aastal avastas mõjukas Venemaa rahvahariduse ministeeriumi ajakiri (vn Журнал Министерства народного просвещения) n-ö eesti müüdi. Väljaanne oli asutatud vaid kaks aastat varem eesmärgiga teavitada tsaaririigi väikesearvulist lugejaskonda ametlikest eeskirjadest ning haridus- ja teadusvaldkonna arengutest. Nüüd avaldati selles lühike tõlge uues kohalikus saksakeelses ajakirjas Das Inland ilmunud teatest vana eesti muistendi kohta, mis kõneles kuust. Tundub, et tekst kutsus Peterburis…
-
„Jörru, Jörru! Jooks ma tulen?” algab vanim trükis ilmunud ja palju tähelepanu pälvinud eesti rahvalaul. Laulu esmaavaldaja, Järva-Jaani pastor Christian Kelch (1657–1710) kirjutas selle oma kroonikaraamatusse järgmisel kujul:
Jörru! Jörru! jooks Ma Tullen?
Erra tulle Ellaken.
Micks ep ella eile tulnut:
Eile ollin Ella üxinesse
Nüht ollen Wirbi wiekesse
Tulle Home Homikulla
Sies ollen Jelle üxinesse
Karkotella Kaste Ella
Siuka Sittika Willula
Sieß ollen Walmis Wainijull
Kaunis karja Satemalle.
(Kelch 1695: 14)
Kelch oli tulnud Saksamaalt Eestisse 23-aastasena. Enne Järva-Jaani teenima asumist töötas…
-
Aeg ja ruum on inimese jaoks olulised kategooriad nii kogemuslikult (peame pidevalt ajas ja ruumis orienteeruma) kui ka keeleliselt (meil on vaja väljendada enda ja sündmuste asukohta ajas ja ruumis). William Frawley (1992: 337–339) järgi on inimeste igapäevamaailm üles ehitatud mugavale lihtsustatud ettekujutusele ajast. Artikkel võtab vaatluse alla selle, kuidas eesti keeles ajast räägitakse. Täpsemalt on artikli aluseks mõistemetafooride teooria (Lakoff, Johnson 1980; e k 2011) ning uurimise all sõna aeg…
-
Algupäraste proosaraamatute kaanetekstide analüüs
Lugeja tutvus paberraamatuga algab tavapäraselt selle puudutamisest ja sirvimisest, samal ajal ka kaantele trükitud teabe silmamisest. Raamat – ühtaegu nii intellektuaalne omand kui ka kultuuriline artefakt – köidab esiti tähelepanu oma välise kesta ehk kaanekujunduse ja -tekstiga. Kuigi raamatuga suhtlemise esmane kanal on visuaalne, muutub teksti lugemine lähemal tutvusel möödapääsmatuks. Kaanetekst kui raamatu esi-, taga- või sisekaanele paigutatud lühitutvustus on just selline žanr, mis…
-
Kungla on sõna, mida teab vast iga eestlane ja eesti kultuuriga kokkupuutunu. Sõna kindlasti tuntuim kasutuskoht on 1869. aastal loodud laulurida „Kui Kungla rahvas kuldsel a’al”, mida ühiselt lauldes ilmselt ei mõelda, millisest rahvast seal täpselt juttu on. Üldrahvaliku laulu sõnade autor Friedrich Kuhlbars sai mõjutusi Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Kalevipojast” ning ennemuistsetest juttudest, kus sõna Kungla esineb mitmeski paigas. Kungla mõiste paistab olevat varasem, kuid mitte palju: trükitult leidub sõna…
-
Feministliku lingvistika uurijad on lähtunud hüpoteesist, et keelekasutus peegeldab sugudevahelisi suhteid ning osaleb mitmesuguste soostereotüüpide taastootmises. Soolistatud keele uurimine ja ühtlasi selle neutraliseerimise vajadus on olnud aktuaalne paljudes keeltes (vt nt Gerritsen 2002; Pauwels 2003; Kirey-Sitnikova 2021). Ehkki Eestis on sotsiaal- ja humanitaarteadustes sooteemat käsitletud, on vaid üksikud uurimused sooliselt markeeritud sõnavara või laiemalt soospetsiifilise keelekasutuse kohta (vt Olt 2004; Puna 2006; Raadik 2016), ent mitte feministliku keeleteaduse vaatepunktist, samuti…
-
Teadmisloome, kontekstid ja dialoogid
Artikkel võtab vaatluse alla entsüklopeedia rolli ja selle teisenemise nõukogude ühiskonnas „Eesti nõukogude entsüklopeedia” (ENE) näitel. Keskendun kolmele küsimusele: 1) millistesse kontekstidesse ENE asetub; 2) kuidas algas ENE koostamine ning kuidas vormusid selles kohalikud pürgimused ja võimuambitsioonid; 3) kuidas suhtles ENE toimetus tulevase lugejaga ja millised dialoogimudelid ENE väljaandmisel esile tulevad.
ENE väljaandmise kaudu on võimalik jälgida sulaajale iseloomulikke teadmiste esitamise viise ning lugeja kui teadmiste vastuvõtja…
-
Peeter Sauteri „Indigo” kui sümptom
Peaaegu täpselt Peeter Sauteri „Indigo” keskel leidub lühike fragment, mis, nagu paljud teised „Indigo” fragmendid, võiks olla ka eraldiseisev laast. Peategelasele O. V-le tuleb korraga mõte kirjutada oma Leedu juhututtavale. Kõigepealt vene ja siis inglise keeles kirjutatud tekstis annab ta ülevaate oma eelmise päeva algusest: ärkamine kell kümme, imestamine selle üle, miks pole vannitoal akent (kust oleks ometi nii hea rahulikult välja vaadata), suitsetamine, võileiva…
-
Tänapäeva eesti keeles on kasutusel kaks rööpset sõnakuju – vanill ja vanilje. Olgugi et tegu on eksootilise asjaga – troopilise orhidee ja sellest saadava maailmas hinna poolest safrani järel teise maitseainega –, on seda tähistavad sõnakujud praegusajal pigem sagedasti kasutatavad, igapäevased. Üldkeele korpuse (ÜK 2021) 50 000 sagedasema sõna seas on vanill sageduselt 25 814. positsioonil ja vanilje 22 353. positsioonil. Siinne kirjutis püüab jälile saada, kust need rööpvormid tulevad, mispuhul…
-
Koha määramisel tekkivad infoprobleemid hädaabikõnedes
Hädaabinumbrile 112 helistatakse eeskätt politsei, kiirabi või pääste erakorralise abi saamiseks. Operatiivliinile omaselt on kõnedes oluline kiirus ja täpsus, sh juhtumi täpse koha välja selgitamine: mida kiiremini helistajalt vajalik kohainfo kätte saadakse, seda kiiremini jõutakse abivajajani. Selles artiklis käsitlen hädaabikõnedes koha selgitamisel tekkivaid infoprobleeme.
Kohainfo hankimine ei tekita hädaabikõnedes alati tõrkeid. Probleemideta infosaamise all mõistan olukorda, kus päästekorraldaja esitab kohainfo soovi ning saab…
-
Kuulumise, konviviaalsuse ja autohtoonsuse mõistetest
Artikli eesmärk on tutvustada teoreetilist sõnavara, mis on loodud uurimaks argist ühiselu ja erinevustega toimetulekut tänapäeva mitmekultuurilistes ja -keelsetes ühiskondades ehk teemasid, mis on pälvinud mujal palju tähelepanu, kuid mida uuemad Eestis ilmunud identiteedi- ja kultuurikäsitlused otseselt ei puuduta (nt Viik 2012; Ehala 2018; Raud 2018). Ülevaate keskmes on mõiste kuulumine ja sellest lähtuv identiteedi mõiste kriitika, põgusamalt tuleb juttu kohapealsusest ehk autohtoonsusest ning…
-
Kehad ja meeled Emil Tode „Raadios”
Ma ei ole kuskilt kunagi otsinud mitte midagi muud kui seda.
Kõikidest linnadest, kuhu olen läinud.
Kõikidest linnadest, kuhu ma olen unistanud minna.
Kõikidest küladest, mida ma olen näinud bussi- või rongiaknast
ja kuhu ma juba mõttes olen jõudnud ta elama paigutada. [—]
Ilma et ma oskaksin öelda, mis on see s e e.
Või kirjeldada, milline oleks see tema.
Mul on raske nõustuda väitega, et see on seksuaalkogemus.
(Tode 2002: 231)
Emil Tode proosadebüüt…
-
Artikkel on pühendatud Annile,
säravale teadlasele ja unustamatule kolleegile
Akadeemilised tekstid on enamasti kõrgkoolides ja teadusasutustes kirjutatavad lühemad ja pikemad argumenteerivad kirjutised, mille eesmärk on (uute) teadustulemuste dokumenteerimine, levitamine ja nende üle arutlemine. Akadeemiliste tekstide hulka kuuluvad nii teadlaste teadustekstid kui ka üliõpilaste õppetöö eesmärgil kirjutatud tekstid, olenemata sellest, kas need on mõeldud trükis avaldamiseks või jäävad käsikirjadeks (Jürine jt 2014). Akadeemilised tekstid moodustavad omaette tekstiliigi ehk žanri, mida defineerime kui kindla…
-
„Eestikeelse kirjanduse neljasaja-aastases ajaloos esineb teatavasti küllaltki tühikuid,” kirjutas Albert (Andrus) Saareste 1929. aastal (Saareste 1929: 57). Peaaegu sajand on möödunud ja eestikeelse raamatu 500 aasta juubel läheneb, aga Saareste osutatud tühikuid leidub endiselt, need on visad täituma. Mainitud artiklis tutvustas Saareste kaht eestikeelset aabitsat aastatest 1694 ja 1698, mille leidis läti keeleteadlane ja Läti Kirjanduse Seltsi esimees Jānis Zēvers1 (1928) Lundi ülikooli raamatukogust. Saareste jõudis järeldusele, et aabitsate autor…
-
Tähelepanekuid ja märkmeid eesti insta- ja räppluulest
Mihhail Gasparov lõpetab monograafia Euroopa värsikultuuri ajaloost tõdemusega, et igas kultuuris toimub pidev suulise ja kirjaliku luule interaktsioon: suuliselt loodud värsivormid (folkloor) sulandatakse kirjalikku luulesse, samal ajal kui kirjalik ehk raamatuluule laskub uuesti rahva hulka (Gasparov 1996: 295). Lüürilise luule kui kunstiliigi tähtsus on viimasel kümnendil, eriti viimasel viiel aastal jõuliselt kasvanud ning selle taga on just Gasparovi mainitud luuletüüpide,…
-
Eesti-vadja linnasenimetus – ee linnas, tavaliselt mitm linnased, murdekeeles ka arhailisem linnaksed (EMS), vdj linnaz, linnahzõt (VOT 3: 122) – on pähkel, mille peale pole ühegi etümoloogi hammas seni hakanud. See näikse olevat kse-liiteline käändsõnatuletis, kuid sobivat tuletusalust pole võimalik osutada ei eesti ega vadja keelest; kummaski keeles ei ole ka muid linnasega samatüvelisi tuletisi. Murdelised lillakanimetused (Rubus saxatilis) linnas, linnaksed (Vilbaste 1993: 545) ja veel paljud teised selle metsamarja…
-
Kõnetempo ja silbikestuste analüüs
Kõneldes moodustame silpe ja sõnu, millest omakorda tekivad kuulajale mõistetavad sõnumid. Kõnelemiseks peab aju edastama motoorseid käske, et juhtida paljusid hingamis-, kõri-, näo- ja lõuapiirkonna lihaseid, aktiveerides samaaegselt erinevate keelesüsteemidega (semantika, süntaks, leksika, fonoloogia) seotud ajupiirkonnad. Artikulatoorsed ehk häälduslikud liigutused nõuavad ajalist ja ruumilist juhtimist, mis eeldab motoorse süsteemi ja keelesüsteemi koordineeritud koostoimet (Smith 2006). Kõne motoorse arengu uuringud (nt Sharkey, Folkins 1985; Smith,…
-
Eesti kirjandusarvustused novembrist 2020 detsembrini 2021
Teenisin mullu kirjandust Ants Orase kriitikaauhinna žüriis, mis pidi pärgama ühe ajavahemikus 1. XI 2020 kuni 30. X 2021 ilmunud retsensiooni. Töö käigus tuli läbi lugeda sadakond arvustust. Auhinnatava piire kitsendati seekord, loodetavasti ka edaspidiseks nii, et arvesse läheksid ainult arvustused äsjasele algupärasele ilukirjandusele. Seega jäid žürii pilgu, nagu ka järgneva ülevaate alt välja arvustused tõlkeraamatutele, kirjanduslikule esseistikale ja kirjandusloolistele publikatsioonidele, mida auhindamisel üksvahe arvesse võeti.…
-
Rahvus ja rahvuslus eesti ajakirjanduses
Artikli eesmärk on uurida, kuidas mõistsid eestlased rahvust tärkavas Eesti ühiskonnas XIX sajandi teisel poolel. Kasutame empiirilise alusena eestikeelses ajakirjanduses avaldatud eesti meremeeste Jaapani reisikirju alates varaseimast reisikirjast 1867. aastal kuni XIX sajandi lõpuni. Need ilmusid ajal, mil Eestis toimus rahvuslik ärkamine alates esimestest ideedest kuni poliitiliste nõudmiste tekkeni. Meremehed olid laia silmaringiga ja mitmekülgse elukogemusega ametirühm, kes puutusid maailmas rännates kokku erinevate maade ja rahvastega.…
-
(Inter)subjektiivne diskursusemarker (ma) kardan (et)
Esmapilgul tundub verbiga kartma kõik selge olevat: see väljendab subjekti emotsionaalset seisundit, hirmunud olekut, mida põhjustab võimalik oht. Karta võib kurja koera, tigedat naabrit, äikest, sõda, koroonat, ebaõnnestumist ja mida kõike. Aga mis oht ähvardab seda, kes ütleb: Kardan, et olete valesti aru saanud või Ma kardan, et meie õnned on üksteisest eemal? Nendes näidetes on kartma-verbi leksikaalne tähendus tuhmunud ning vorm kardan väljendab…