-
Eesti on olnud ajalooliselt ja on tänapäevalgi mitmekeelne, ja see on väljendunud ka luules. Siin on tegutsenud kõrvuti mitmed kirjandusväljad, mida on kuni viimase ajani vaadeldud eraldi. Eesti kirjanduslookirjutuses on seni lähtutud ükskeelsuse paradigmast (Yildiz 2012): eesti kirjandust on nähtud eestikeelse kirjandusena ja sel põhjusel on muudes keeltes kirjapandud tekstid vaatluse alt välja jäetud (viimati programmiliselt Hasselblatt 2006: 2). Viimastel kümnenditel on eesti keeles ilmunud uurimusi ja ülevaateid ka teistes…
-
Tänapäeva iirikeelne kirjandus kohalikus ja globaalses kontekstis
Tunnustatud poetess Máire Mhac an tSaoi esines 1988. aastal ajakirjas Poetry Ireland Review iirikeelse luuleajakirja Innti 11. väljaannet arvustades järgmise dramaatilise seisukohavõtuga:
Iiri keeles luuletamises on igal juhul midagi müstilist: luua elusat kirjandust kiirelt hääbuvas vähemuskeeles, mil peaaegu puudub kõnekeele tagamaa ja pole isegi heebrea või ladina kultuuri- või kultusstaatust? Tundub ilmvõimatu – ja ometi on see juhtunud. (Mhac an tSaoi…
-
Meä keel1 kuulub Uurali keelkonna läänemeresoome keelte harusse. Seda räägitakse Rootsi põhjapoolsemas osas, Soomes peetakse seda sageli soome keele murdeks. Meä ja soome keel on väga suurel määral vastastikku mõistetavad. Sellest hoolimata võib ühest küljest rootsi keele laenude suur hulk meä keeles tekitada soome keele kõnelejatele raskusi, teisest küljest on soome keel osaliselt meä keele kõnelejatele raskesti mõistetav soome kirjakeele arengu tõttu, milles meä keel pole osalenud. Alates 2000. aastast…
-
Kuidas varieerub hääbuva keele idiolekt?
Hõre asustus, lahusolek keelesugulastest, keelte ja murrete segunemine ning lähenev keelesurm1 pakuvad põnevat ainest keele varieerumise uurimiseks. Samas kasutavad variatiivsuslingvistid sellistes tingimustes kogutud keelematerjali harva. Põhjus on lihtne: tänapäeva variatiivsuslingvistika on eelkõige kvantitatiivne uurimissuund, mis jookseb võidu üha kasvavate andmekogudega. Mida suurem on korpus, seda paremini saab varieerumist tuvastada ja analüüsida üha komplekssemate statistiliste meetodite abil. Äärealade isolatsiooni, keelte ja murrete segunemise ja hääbumise…
-
Käesoleva artikli trotslik pealkiri on valitud, sest olen uurinud tükk aega ühte n-ö päris väikest keelt ja kardan, et seda ei tunnustata piisavalt. Keel ei ole väike. Keelekogukond, st kõnelejate arv võib olla väike, aga mitte keel ise! Kui tuba on väike, siis mahub sellesse vähem mööblit või mööbliesemed ise on väikesed. Väikese keelekogukonna keelel aga ei ole vähem käändeid, kõneviise või demonstratiive, ja morfeemid ning laused ei ole lühemad…
-
Artiklis võetakse kõne alla eesti keele funktsioonid ja võimalused varauusajal, keskendudes XVII sajandile ja XVIII sajandi esimesele poolele. Siinse käsitluse esimeses osas kirjeldatakse vaadet, mis avaneb eesti keele arengule, kui sellele läheneda kitsalt kirikukirjanduse tõlkimiseks loodud kirjakeele aspektist. Praktilistest asjaoludest tingituna on seesugune lähenemisnurk mõneti enesestmõistetav, sest varasemat suulist suhtlust ei saagi vahetult uurida. Ometi esindab selle tulemusel tekkiv pilt n-ö koloniaalset vaadet keele arenguloole, sest ajalooliselt on eesti keel…
-
Kirjutada Eesti minevikust eesti keeles
Ferdinand de Saussure’i lihtsad õpetussõnad, et me tunneme keeli üldiselt ainult kirja (pr l’écriture) kaudu ja et kirjalik dokument sekkub pidevalt isegi meie emakeeles, sobivad sisse juhatama järgnevat kirjutist. Tema edasine mõte, et „kaugemal kõneldava idioomi puhul saab veelgi vajalikumaks kirjalike tõendite poole pöördumine ning seda enam kehtib see surnud idioomide puhul”, osutab väga täpselt ajalookirjutuse praktikale. (Saussure 2017: 59; vrd Saussure 1971: 44) Tõsi,…
-
Väikese kultuuri imperiaalsest mõõtmest tsaaririigi võimu all
1836. aastal avastas mõjukas Venemaa rahvahariduse ministeeriumi ajakiri (vn Журнал Министерства народного просвещения) n-ö eesti müüdi. Väljaanne oli asutatud vaid kaks aastat varem eesmärgiga teavitada tsaaririigi väikesearvulist lugejaskonda ametlikest eeskirjadest ning haridus- ja teadusvaldkonna arengutest. Nüüd avaldati selles lühike tõlge uues kohalikus saksakeelses ajakirjas Das Inland ilmunud teatest vana eesti muistendi kohta, mis kõneles kuust. Tundub, et tekst kutsus Peterburis…
-
„Jörru, Jörru! Jooks ma tulen?” algab vanim trükis ilmunud ja palju tähelepanu pälvinud eesti rahvalaul. Laulu esmaavaldaja, Järva-Jaani pastor Christian Kelch (1657–1710) kirjutas selle oma kroonikaraamatusse järgmisel kujul:
Jörru! Jörru! jooks Ma Tullen?
Erra tulle Ellaken.
Micks ep ella eile tulnut:
Eile ollin Ella üxinesse
Nüht ollen Wirbi wiekesse
Tulle Home Homikulla
Sies ollen Jelle üxinesse
Karkotella Kaste Ella
Siuka Sittika Willula
Sieß ollen Walmis Wainijull
Kaunis karja Satemalle.
(Kelch 1695: 14)
Kelch oli tulnud Saksamaalt Eestisse 23-aastasena. Enne Järva-Jaani teenima asumist töötas…
-
Aeg ja ruum on inimese jaoks olulised kategooriad nii kogemuslikult (peame pidevalt ajas ja ruumis orienteeruma) kui ka keeleliselt (meil on vaja väljendada enda ja sündmuste asukohta ajas ja ruumis). William Frawley (1992: 337–339) järgi on inimeste igapäevamaailm üles ehitatud mugavale lihtsustatud ettekujutusele ajast. Artikkel võtab vaatluse alla selle, kuidas eesti keeles ajast räägitakse. Täpsemalt on artikli aluseks mõistemetafooride teooria (Lakoff, Johnson 1980; e k 2011) ning uurimise all sõna aeg…
-
Algupäraste proosaraamatute kaanetekstide analüüs
Lugeja tutvus paberraamatuga algab tavapäraselt selle puudutamisest ja sirvimisest, samal ajal ka kaantele trükitud teabe silmamisest. Raamat – ühtaegu nii intellektuaalne omand kui ka kultuuriline artefakt – köidab esiti tähelepanu oma välise kesta ehk kaanekujunduse ja -tekstiga. Kuigi raamatuga suhtlemise esmane kanal on visuaalne, muutub teksti lugemine lähemal tutvusel möödapääsmatuks. Kaanetekst kui raamatu esi-, taga- või sisekaanele paigutatud lühitutvustus on just selline žanr, mis…
-
Kungla on sõna, mida teab vast iga eestlane ja eesti kultuuriga kokkupuutunu. Sõna kindlasti tuntuim kasutuskoht on 1869. aastal loodud laulurida „Kui Kungla rahvas kuldsel a’al”, mida ühiselt lauldes ilmselt ei mõelda, millisest rahvast seal täpselt juttu on. Üldrahvaliku laulu sõnade autor Friedrich Kuhlbars sai mõjutusi Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Kalevipojast” ning ennemuistsetest juttudest, kus sõna Kungla esineb mitmeski paigas. Kungla mõiste paistab olevat varasem, kuid mitte palju: trükitult leidub sõna…
-
Feministliku lingvistika uurijad on lähtunud hüpoteesist, et keelekasutus peegeldab sugudevahelisi suhteid ning osaleb mitmesuguste soostereotüüpide taastootmises. Soolistatud keele uurimine ja ühtlasi selle neutraliseerimise vajadus on olnud aktuaalne paljudes keeltes (vt nt Gerritsen 2002; Pauwels 2003; Kirey-Sitnikova 2021). Ehkki Eestis on sotsiaal- ja humanitaarteadustes sooteemat käsitletud, on vaid üksikud uurimused sooliselt markeeritud sõnavara või laiemalt soospetsiifilise keelekasutuse kohta (vt Olt 2004; Puna 2006; Raadik 2016), ent mitte feministliku keeleteaduse vaatepunktist, samuti…
-
Teadmisloome, kontekstid ja dialoogid
Artikkel võtab vaatluse alla entsüklopeedia rolli ja selle teisenemise nõukogude ühiskonnas „Eesti nõukogude entsüklopeedia” (ENE) näitel. Keskendun kolmele küsimusele: 1) millistesse kontekstidesse ENE asetub; 2) kuidas algas ENE koostamine ning kuidas vormusid selles kohalikud pürgimused ja võimuambitsioonid; 3) kuidas suhtles ENE toimetus tulevase lugejaga ja millised dialoogimudelid ENE väljaandmisel esile tulevad.
ENE väljaandmise kaudu on võimalik jälgida sulaajale iseloomulikke teadmiste esitamise viise ning lugeja kui teadmiste vastuvõtja…
-
Peeter Sauteri „Indigo” kui sümptom
Peaaegu täpselt Peeter Sauteri „Indigo” keskel leidub lühike fragment, mis, nagu paljud teised „Indigo” fragmendid, võiks olla ka eraldiseisev laast. Peategelasele O. V-le tuleb korraga mõte kirjutada oma Leedu juhututtavale. Kõigepealt vene ja siis inglise keeles kirjutatud tekstis annab ta ülevaate oma eelmise päeva algusest: ärkamine kell kümme, imestamine selle üle, miks pole vannitoal akent (kust oleks ometi nii hea rahulikult välja vaadata), suitsetamine, võileiva…
-
Tänapäeva eesti keeles on kasutusel kaks rööpset sõnakuju – vanill ja vanilje. Olgugi et tegu on eksootilise asjaga – troopilise orhidee ja sellest saadava maailmas hinna poolest safrani järel teise maitseainega –, on seda tähistavad sõnakujud praegusajal pigem sagedasti kasutatavad, igapäevased. Üldkeele korpuse (ÜK 2021) 50 000 sagedasema sõna seas on vanill sageduselt 25 814. positsioonil ja vanilje 22 353. positsioonil. Siinne kirjutis püüab jälile saada, kust need rööpvormid tulevad, mispuhul…
-
Koha määramisel tekkivad infoprobleemid hädaabikõnedes
Hädaabinumbrile 112 helistatakse eeskätt politsei, kiirabi või pääste erakorralise abi saamiseks. Operatiivliinile omaselt on kõnedes oluline kiirus ja täpsus, sh juhtumi täpse koha välja selgitamine: mida kiiremini helistajalt vajalik kohainfo kätte saadakse, seda kiiremini jõutakse abivajajani. Selles artiklis käsitlen hädaabikõnedes koha selgitamisel tekkivaid infoprobleeme.
Kohainfo hankimine ei tekita hädaabikõnedes alati tõrkeid. Probleemideta infosaamise all mõistan olukorda, kus päästekorraldaja esitab kohainfo soovi ning saab…
-
Kuulumise, konviviaalsuse ja autohtoonsuse mõistetest
Artikli eesmärk on tutvustada teoreetilist sõnavara, mis on loodud uurimaks argist ühiselu ja erinevustega toimetulekut tänapäeva mitmekultuurilistes ja -keelsetes ühiskondades ehk teemasid, mis on pälvinud mujal palju tähelepanu, kuid mida uuemad Eestis ilmunud identiteedi- ja kultuurikäsitlused otseselt ei puuduta (nt Viik 2012; Ehala 2018; Raud 2018). Ülevaate keskmes on mõiste kuulumine ja sellest lähtuv identiteedi mõiste kriitika, põgusamalt tuleb juttu kohapealsusest ehk autohtoonsusest ning…
-
Kehad ja meeled Emil Tode „Raadios”
Ma ei ole kuskilt kunagi otsinud mitte midagi muud kui seda.
Kõikidest linnadest, kuhu olen läinud.
Kõikidest linnadest, kuhu ma olen unistanud minna.
Kõikidest küladest, mida ma olen näinud bussi- või rongiaknast
ja kuhu ma juba mõttes olen jõudnud ta elama paigutada. [—]
Ilma et ma oskaksin öelda, mis on see s e e.
Või kirjeldada, milline oleks see tema.
Mul on raske nõustuda väitega, et see on seksuaalkogemus.
(Tode 2002: 231)
Emil Tode proosadebüüt…
-
Artikkel on pühendatud Annile,
säravale teadlasele ja unustamatule kolleegile
Akadeemilised tekstid on enamasti kõrgkoolides ja teadusasutustes kirjutatavad lühemad ja pikemad argumenteerivad kirjutised, mille eesmärk on (uute) teadustulemuste dokumenteerimine, levitamine ja nende üle arutlemine. Akadeemiliste tekstide hulka kuuluvad nii teadlaste teadustekstid kui ka üliõpilaste õppetöö eesmärgil kirjutatud tekstid, olenemata sellest, kas need on mõeldud trükis avaldamiseks või jäävad käsikirjadeks (Jürine jt 2014). Akadeemilised tekstid moodustavad omaette tekstiliigi ehk žanri, mida defineerime kui kindla…