-
-
1. SISSEJUHATUS
Artikkel põhineb 2008. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritööl (Alas 2008b), mille eesmärk oli anda ülevaade kohanimede muutumist puudutavast teooriast ning uurida nimede muutumist, et teada saada, kui suur ja milline osa nimedest on viimasel kolmel sajandil säilinud või muutunud. Kolme andmekogu võrdluses on vaadeldud nii lingvistilisi kui ka ekstralingvistilisi tegureid ja tegurikimpe, mis on kohanimede muutumist põhjustanud või suunanud. Kohanimede muutumise uurimisega on Eestis vähe tegeldud (vt Simm 1971;…
-
SISSEJUHATUS
Artikli eesmärk on analüüsida impersonaalse lause objekti käände ja asukoha seoseid. Põhiküsimuseks on, kas täisobjekt, mis on nominatiivis (s.t käändes, mis on tavaliselt subjekti käändeks), kaldub paiknema lauses enne verbi nagu subjektki.
Artikli taustaks on laiem küsimus, mil määral on eesti impersonaalil passiivile iseloomulikuks peetavaid tunnuseid. Passiivi temaatika on tüpoloogilises keeleteaduses olnud aktuaalne juba pikka aega. Arutletud on selle üle, mis on passiivi põhifunktsioon ja milliseid konstruktsioone passiivina määratleda (vt nt…
-
Lõhn on inimesele üks kõige võimsamaid aistinguid – mälupiltide avaja, n-ö võti mineviku meelelaekasse. Juhuslik lõhnaviirg võib meid hetkega kanda igapäevategemiste juurest minevikuradadele. Elustuvad pildid, mis on ehk aastakümneid püsinud puutumatult kusagil mälusopis.
Kuidas see toimub? Kõiki aroome võetakse vastu tuhandete imepisikeste retseptoritega, mis asuvad väikeses piirkonnas otse ninajuure ees. Retseptorid edastavad aistinguid mööda närvikiudusid peaaju erinevatesse piirkondadesse. Üheks selliseks osaks on limbiline süsteem – ajupiirkond, mis tegeleb muuhulgas lõhnataju, emotsioonide…
-
Identiteedile omistatakse lihtsustatult kahetist iseloomu: esmalt peaks ta väljendama kestvust, jäävaid väärtusi ja tundeid, teisalt aga ka teistest eristumist (Mathisen 1993: 37). Identiteeti on defineeritud kui sotsiaalse suhtlemisega seotud mõtlemis- ja käitumismalli, mida rahvus oluliseks peab. Rahva enesemääratlus muutub pidevalt vastavalt inimestevahelistele suhetele riigi sees ja riikide vahel (Aarelaid 2012). Kõik need kontseptid viitavad sellele, et identiteeti tuleks suhtuda kui ajalooliste protsessidega seotud dünaamilisse fenomeni.
Eestlaste rahvusliku ärkamise ajal XIX sajandil…
-
I
Mats Traadi „Minge üles mägedele” sisaldab endas mitut lugu, klassikaliselt panoraamse ja suure proosateose puhul on see ootuspärane. Kriitika on jõudnud juba mitmele aspektile tähelepanu pöörata, eriti on rõhutatud seda, et „Minge üles mägedele” on ühe koha lugu, Palanumäe lugu. On asutud eesti kultuuri osaks rääkima ka Traadi protomaastikke, Kuutsemäge ja Kuudse talu, mis asub mäe jalamil (nt Palli 2010; Annus 2011). Omaette pikaks looks on saanud ka kirjutamis- ja…
-
Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist
Der Doctor Fehlmann wird dich schelten,
thust du nicht den Mantel an.
Lastelaulust
Suurest Lievenite suguvõsast pärit Marie (Méry) von Bruiningki, Liivimaa maanõuniku Karl Axel Christer von Bruiningki noorema poja Ludolf August von Bruiningki abikaasa nimi ei ole Eesti kultuuriloos päris tundmatu. Bruiningkite perekonna liikmena kuulus ta XIX sajandi esimesel poolel selle ümber koondunud sõprusringi, millele on eriti eesti nõukogude historiograafias omistatud tähtis roll. Ringi olemasolu on…
-
Selle aasta 18. märtsil 100. sünnipäeva tähistav Liidia Tuulse (Haas) on oma põlvkonna hulgas ainus, kellest Rootsis ligemale kahekümne aasta möödudes 1944. aasta põgenemisest sai luuletaja. Liidia Tuulse ei ole kunagi kahetsenud, et luuletamine tuli tema ellu küpses eas. Oma kirjanduslikke kulgemisi alustas ta 1930. aastal noorteajakirjas Kevadik ilmunud Rabindranath Tagore luuletõlgetega ja ajalehes Postimees avaldatud reisikirjadega 1937. aastal. Luuletustega astus Liidia Tuulse lugejate ette 1961. aasta kevadel…
-
Aastal 2003 viisid Martin Ehala ja Katrin Niglas kooliõpilaste seas läbi esindusliku uuringu, mille eesmärk oli saada ülevaade hoiakutest, mis võiksid mõjutada noorte keele-eelistusi olukordades ja keskkondades, kus on võimalik valida eesti ja inglise keele vahel, näiteks veebisuhtluses, meelelahutust tarbides, koolis ja ülikoolis, tööelus ning segaperekonnas (vt Ehala, Niglas 2004). Valimisse arvatud 1887 õpilase vastustest ilmnes, et noored küll väärtustavad oma emakeelt identiteedi osana, kuid on samal ajal üsna skeptilised…
-
Pärimuse ümberpööramine Kreutzwaldi „Kalevipojas”*
Alguses oli maa tasane. Ta loodi täiesti tasasena, ilma mägede ja orgudeta, ilma silmapaistva reljeefita: oli vaid ühtlane, ääretu ruum, silmapiirist silmapiirini kõikjal ühesugune. Vanaisa ise tahtis nõnda, võib-olla sellepärast, et sile tasandik sobis tema lihtsa geomeetrilise vaimuga – erinevused, fraktaalsed kõverad ja ootamatud üleminekud talle eriti ei meeldinud. Maa oli täiuslik, ideaalse vormiga, käimine ei nõudnud mingit pingutust ja põldu võis harida vähemagi…
-
-
„IDEEPE”(1)
Johannes Aaviku sõjaaegne isiklik päevik (31. jaanuarist 1942 kuni 1. detsembrini 1943), mis üllitati tema 130. sünniaastapäevaks (8. XII 2010), muudab kindlasti järelpõlve pilti Aaviku isiksusest ning tema keeleuuendusest. „Ideepe” (< idee + päevik) pidi Aaviku kavatsuse järgi esitama „kogu Keeleuuenduse filosoofia ja ideoloogia. . . ..” (697(2)). Koos Aaviku isiksuse detailvaadetega näitab päevaraamat ka radikaalset keeleuuendust uudses rakenduslikus valguses, sest päeviku keel on keeleuuenduslik.
Keeleuuendusest on eesti avalikkuses kõneldud-kirjutatud palju üldsõnalist pateetikat. Radikaalse…
-
K. J. Petersoni oodide vaimuloolisest taustast
PINDAROSE-KULTUS
Renessansist alates sai tavaks pidada vanakreeka luuletajat Pindarost (V saj eKr) poeedi võrdkujuks ja sageli ka kõigi aegade suurimaks lüürikuks.(1)Nii nagu Homeros eepilises, nii oli Pindaros lüürilises luules siitpeale ületamatu-jäljendamatu looja. Kui taheti esile tõsta mõne rahvusliku luuletaja erilist väge või algupära, siis nimetati ta selle rahva Pindaroseks. Prantslane Pierre de Ronsard avaldas 1550. aastal oma menuka esikkogu „Oodid”, mis hakkas pihta tosina pindarosliku…
-
1. SISSEJUHATUS
Kogemissündmust väljendavates konstruktsioonides on tüüpiliselt kaks osalist: kogeja (K), kelle sisemist seisundit mingi väline tegur mõjutab, ning stiimul (St), mis selle seisundi või seisundimuutuse põhjustab. Olulisem on kahtlemata kogeja ise, kes tajub, tunneb ja mõtleb, stiimulit ei pruugi aga alati olla üldse olemas või pole see oluline: näiteks lauses Mul on igav on olemas küll kogeja (mina), ent mitte stiimulit, mis seda seisundit kuidagi põhjustaks. Reeglina ongi kogemissündmuses kogeja prominentsem…
-
Merel ihalen kallast
ja kaldal merd.
Pimedast surmavallast
läbi viib mõtete lend.
Tuul aina puhub ja puhub.
Aiman tas iseend
nägevat päevades, kuhu
õisi on varisend.
Artur Alliksaar
Omaenese inimese- ja luuletajakogemuse põhjal võin kinnitada: jah, luule väljendab tõepoolest seda, mis mõistuspäraselt peaks olema keele abil väljendamatu, võimatu. Jah, luules võib võimatu võimalikuks saada.
Siin peaks muidugi arvesse võtma seda, et enamik tekste, mis teesklevad luuletusi, ei ole luule, sest neis puudub see kaasahaarav jõud ja intensiivsus, ilma milleta jääb…
-
Eesti ja Portugali kirjandussuhetest
Järgnev motiivisõrmitsus on ajendatud Paul-Eerik Rummo luuletusest „Santa Maria”, mis ilmus tema teises kogus „Tule ikka mu rõõmude juurde” (1964). Luuletuse moto viitab Aleksander Suumani samanimelisele maalile ja sealt edasi luuletuse reaalelulisi taustu uurides avaneb väike narratiiv, mis oma olemuslikus suurejoonelisuses on just sobiv pidulikuks meenutuseks luuletaja 70. sünnipäeva puhul. Niisiis –
1960. aastate algupoole sularomantilises luules on kesksel kohal laeva, mere, meresõidu ja maailma avastamise kujutelm.…
-
Eestis on praegu 16 muuseumi, mida võime seostada konkreetse kirjanikuga. Suurem osa neist ongi kirjanikumuuseumid, vaid mõne puhul moodustab kirjanikupärand ainult osa kogutervikust. Olgu need muuseumid siinkohal tähestiku järjekorras üles loetletud: Ahja muuseum (Tuglase „Väikese Illimari” maastik), A. H. Tammsaare muuseum Kadriorus, A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel, Anna Haava mälestustuba, August Kitzbergi tubamuuseum, Betti Alveri muuseum, C. R. Jakobsoni talumuuseum, Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum, Eduard Vilde muuseum, Lydia Koidula…