-
Selle aasta 18. märtsil 100. sünnipäeva tähistav Liidia Tuulse (Haas) on oma põlvkonna hulgas ainus, kellest Rootsis ligemale kahekümne aasta möödudes 1944. aasta põgenemisest sai luuletaja. Liidia Tuulse ei ole kunagi kahetsenud, et luuletamine tuli tema ellu küpses eas. Oma kirjanduslikke kulgemisi alustas ta 1930. aastal noorteajakirjas Kevadik ilmunud Rabindranath Tagore luuletõlgetega ja ajalehes Postimees avaldatud reisikirjadega 1937. aastal. Luuletustega astus Liidia Tuulse lugejate ette 1961. aasta kevadel…
-
Aastal 2003 viisid Martin Ehala ja Katrin Niglas kooliõpilaste seas läbi esindusliku uuringu, mille eesmärk oli saada ülevaade hoiakutest, mis võiksid mõjutada noorte keele-eelistusi olukordades ja keskkondades, kus on võimalik valida eesti ja inglise keele vahel, näiteks veebisuhtluses, meelelahutust tarbides, koolis ja ülikoolis, tööelus ning segaperekonnas (vt Ehala, Niglas 2004). Valimisse arvatud 1887 õpilase vastustest ilmnes, et noored küll väärtustavad oma emakeelt identiteedi osana, kuid on samal ajal üsna skeptilised…
-
Pärimuse ümberpööramine Kreutzwaldi „Kalevipojas”*
Alguses oli maa tasane. Ta loodi täiesti tasasena, ilma mägede ja orgudeta, ilma silmapaistva reljeefita: oli vaid ühtlane, ääretu ruum, silmapiirist silmapiirini kõikjal ühesugune. Vanaisa ise tahtis nõnda, võib-olla sellepärast, et sile tasandik sobis tema lihtsa geomeetrilise vaimuga – erinevused, fraktaalsed kõverad ja ootamatud üleminekud talle eriti ei meeldinud. Maa oli täiuslik, ideaalse vormiga, käimine ei nõudnud mingit pingutust ja põldu võis harida vähemagi…
-
-
„IDEEPE”(1)
Johannes Aaviku sõjaaegne isiklik päevik (31. jaanuarist 1942 kuni 1. detsembrini 1943), mis üllitati tema 130. sünniaastapäevaks (8. XII 2010), muudab kindlasti järelpõlve pilti Aaviku isiksusest ning tema keeleuuendusest. „Ideepe” (< idee + päevik) pidi Aaviku kavatsuse järgi esitama „kogu Keeleuuenduse filosoofia ja ideoloogia. . . ..” (697(2)). Koos Aaviku isiksuse detailvaadetega näitab päevaraamat ka radikaalset keeleuuendust uudses rakenduslikus valguses, sest päeviku keel on keeleuuenduslik.
Keeleuuendusest on eesti avalikkuses kõneldud-kirjutatud palju üldsõnalist pateetikat. Radikaalse…
-
K. J. Petersoni oodide vaimuloolisest taustast
PINDAROSE-KULTUS
Renessansist alates sai tavaks pidada vanakreeka luuletajat Pindarost (V saj eKr) poeedi võrdkujuks ja sageli ka kõigi aegade suurimaks lüürikuks.(1)Nii nagu Homeros eepilises, nii oli Pindaros lüürilises luules siitpeale ületamatu-jäljendamatu looja. Kui taheti esile tõsta mõne rahvusliku luuletaja erilist väge või algupära, siis nimetati ta selle rahva Pindaroseks. Prantslane Pierre de Ronsard avaldas 1550. aastal oma menuka esikkogu „Oodid”, mis hakkas pihta tosina pindarosliku…
-
1. SISSEJUHATUS
Kogemissündmust väljendavates konstruktsioonides on tüüpiliselt kaks osalist: kogeja (K), kelle sisemist seisundit mingi väline tegur mõjutab, ning stiimul (St), mis selle seisundi või seisundimuutuse põhjustab. Olulisem on kahtlemata kogeja ise, kes tajub, tunneb ja mõtleb, stiimulit ei pruugi aga alati olla üldse olemas või pole see oluline: näiteks lauses Mul on igav on olemas küll kogeja (mina), ent mitte stiimulit, mis seda seisundit kuidagi põhjustaks. Reeglina ongi kogemissündmuses kogeja prominentsem…
-
Merel ihalen kallast
ja kaldal merd.
Pimedast surmavallast
läbi viib mõtete lend.
Tuul aina puhub ja puhub.
Aiman tas iseend
nägevat päevades, kuhu
õisi on varisend.
Artur Alliksaar
Omaenese inimese- ja luuletajakogemuse põhjal võin kinnitada: jah, luule väljendab tõepoolest seda, mis mõistuspäraselt peaks olema keele abil väljendamatu, võimatu. Jah, luules võib võimatu võimalikuks saada.
Siin peaks muidugi arvesse võtma seda, et enamik tekste, mis teesklevad luuletusi, ei ole luule, sest neis puudub see kaasahaarav jõud ja intensiivsus, ilma milleta jääb…
-
Eesti ja Portugali kirjandussuhetest
Järgnev motiivisõrmitsus on ajendatud Paul-Eerik Rummo luuletusest „Santa Maria”, mis ilmus tema teises kogus „Tule ikka mu rõõmude juurde” (1964). Luuletuse moto viitab Aleksander Suumani samanimelisele maalile ja sealt edasi luuletuse reaalelulisi taustu uurides avaneb väike narratiiv, mis oma olemuslikus suurejoonelisuses on just sobiv pidulikuks meenutuseks luuletaja 70. sünnipäeva puhul. Niisiis –
1960. aastate algupoole sularomantilises luules on kesksel kohal laeva, mere, meresõidu ja maailma avastamise kujutelm.…
-
Eestis on praegu 16 muuseumi, mida võime seostada konkreetse kirjanikuga. Suurem osa neist ongi kirjanikumuuseumid, vaid mõne puhul moodustab kirjanikupärand ainult osa kogutervikust. Olgu need muuseumid siinkohal tähestiku järjekorras üles loetletud: Ahja muuseum (Tuglase „Väikese Illimari” maastik), A. H. Tammsaare muuseum Kadriorus, A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel, Anna Haava mälestustuba, August Kitzbergi tubamuuseum, Betti Alveri muuseum, C. R. Jakobsoni talumuuseum, Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum, Eduard Vilde muuseum, Lydia Koidula…