-
Aastal 1919, kui pandi alus eestikeelsele Tartu ülikoolile, loodi ka esimene eesti keele professori ametikoht maailmas. 2012. aastal ehk 93 aastat hiljem asutati Tartu Ülikoolis kümme rahvus-professuuri, millest kolm on eesti keele professuurid: need on tänapäeva eesti keele, eesti keele võõrkeelena ning eesti keele ajaloo ja murrete professuur. Eesti keele õpetamine Tartu ülikoolis lektori tasemel algas küll juba rohkem kui 200 aastat tagasi, kui 1803. aastal loodi eesti ja soome…
-
SISSEJUHATUS
Aastal 2002 otsiti sõnavõistlusel eestlasele suupärasemaid vasteid kaheteistkümnele Euroopa Liidu tekstides tihti esinevale sõnale või sõnaühendile [ad hoc-komisjon,globaliseerumine, (Euroopa) integratsioon, kriisireguleerimine, nulltolerants, opt-in/opt-out, subsidiaarsus, struktuurifondid, task force, twinning, valitsusväline organisatsioon ja (ühenduse)acquis] (Erelt 2003). Võistlusest on möödas enam kui kümme aastat, mis võimaldab teha esmaseid järeldusi väljapakutud sõnade juurdumise kohta eestlaste keelekasutuses. Autorile teadaolevalt on siinse uurimuse näol tegemist esimese kvantitatiivse analüüsiga sellel teemal.
Sõnavõistlus on keelekorralduse vaatepunktist mitmes mõttes ainulaadne vahend.…
-
Küsimus eesti rahvuskultuuri keskmest ja/või kestvusest on nõudmas järjest enam tähelepanu. Ühe võimaluse selle üle arutleda pakub tüviteksti mõiste ning sellega seonduv (rahvus)kultuuri tekstuaalse eneseteadvuse probleem.(1) Just selleni jõuti ka paari aasta taguses tihedas mõttevahetuses eksistentsiaalsusest.(2) Selles põnevas diskussioonis osalejana arutleb eesti kultuuri põhja üle artiklis „Heroism ja eksistentsialism” teiste hulgas Tiit Hennoste, avaldades muuhulgas arvamust, et „eesti kultuur on kindlasti kirjanduskeskne” ning kõik „muud kunstid on tulnud rahvusele ligi…
-
Kajar Pruulile(1)
Mis on luule? Esmapilgul kuulub see – nagu küsimus õnnest või elu mõttest – niisuguste igaveste küsimuste hulka, millele selget ja ammendavat vastust ei tahetagi. Samas võib see üles kerkida ka argiolukordades, kus tekstide liigitamine osutub praktiliselt tähtsaks: alates bibliograafitööst kuni õiguslike vaidlusteni. Enne vastuse otsimist uurigemgi, millistes olukordades ja missuguse tagamõttega seda küsimust esitatakse.
Sageli teevad seda luuletajad eneserefleksioonis, kui püüavad oma tegevust iseenda või teiste jaoks põhjendada. Näidetena…
-
Õnneks on asju, mis ei aegu. Aegumatute väärtuste hulka kuuluvad ka meie regivärsilised rahvalaulud. Nüüd, kui meie tänapäevane regilauluharrastus on leidnud esiletõstmist ja imetlust koguni filmi näol välismaalase silmade läbi („Regilaul”, režissöör Ulrike Koch), tundub asjakohane selle pärimusžanri arhiivides peituva alusmaterjali väärttrükise tutvustamine.
Juba rohkem kui kümme aastat tagasi ilmus Põhja-Eesti esinduslikku lauluala kajastav „Vana Kandle” VIII köide: Jõhvi ja Iisaku regilaulud (Tartu, 1999), mille toimetaja ja mitme saatesõna kirjutaja on…
-
Emmanuel Levinasi „Teisiti kui olla ehk teispool olemust”
Humanitaar- ja sotsiaalteadustes hakatakse 1990. aastate keskel rääkima eetilisest pöördest, mille tekkepõhjuseks näib olevat tõrge niinimetatud kahtlusefilosoofiate suhtes, mis on maad võtnud alates Nietzschest ja pääsenud domineerima poststrukturalistlikus äärmusrelativismis. Eetilist pööret seostatakse eelkõige prantsuse-juudi filosoofi Emmanuel Levinasi nimega, kelle puhul, paradoksaalsel kombel, ei saa küll rääkida otsesest vastandumisest poststrukturalismile. Pigem on tegu eetilise diskursuse uuendamisega üsnagi postmodernistlikus vaimus, mille lahutamatuks osaks on…
-
SISSEJUHATUS
Käesolevat artiklit ajendas meid kirjutama mure eesti keele jätkusuutlikkuse pärast XXI sajandil ühiskonna kommunikatsioonisüsteemi osana. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambul sätestab, et Eesti keelepoliitika juhtivaks printsiibiks on eesti rahvuse, keele ja kultuuri jätkusuutlikkus. Seatud eesmärk annab võimalusi erinevateks tõlgendusteks. Praegune Eesti keelepoliitiline diskursus, mis avaneb seadustekstides, arenguprogrammides ning ajakirjanduses, käsitleb eesti keelt sageli inimesest eraldiseisva nähtusena. Keele arengu visioonides on sisuliselt kõrvale jäetud nii inimesed, kelle jaoks eesti…
-
Ülelend viimase kümnendi eestikeelsest tõlkeilukirjandusest
Olen juba mõnda aega vastanud ajalehtede aastalõpuküsitlustele, kus palutakse nimetada kümme parimat aasta jooksul ilmunud eestikeelset teost. Viimati vastates mõistsin erilise selgusega, et tegu on tahtmatu blufiga. Tundus kummaline nimetada parimaid aasta jooksul ilmunud eesti algupärandeid, kui kaks kolmandikkuneist lugemata. Tõlkekirjandusest rääkimata. See viib üsna loogiliselt omakorda mõttele, et kas praegu ei toodeta raamatuid – ka n-ö kõrgkirjandust – liiga palju? Või on…
-
-
Meieisapalve kasutamine loitsuna eesti rahvausundis
Eesti rahvausund on väga mitmekihiline ja kätkeb endas palju erinevaid uskumusi ja kombeid. Meieni jõudnud rahvausundi kirjeldused pärinevad peamiselt XIX sajandi lõpust ja XX sajandi algusest, mil kristlus oli juba sajandeid olnud usuelu autoriteet. Üks religioosse sünkretismi eredamaid näiteid on meieisapalve kasutamine maagilistel eesmärkidel. Järgnevas käsitluses vaatlen, kuidas sulandus kristlik meieisapalve loitsulisse lausumisse. Aines, millel käesolev töö põhineb, on pärit M. J. Eiseni ja tema…
-
Tõlkijad ja toimetajad enne ja nüüd
Valgustuse postihobusteks nimetas omal ajal tõlkijaid Puškin ja kohane on selline võrdlus kahtlemata ka siin ja praegu. Tõlkekirjandus on olnud eesti kultuuri ja keele ämmaemandaks ja käepikenduseks, ka meie kaasaegsesse kirjandusse annab ta algupärase loomingu kõrval mahult, kaalult ja loetavuselt igati võrdväärse panuse. Nagu on öelnud Ott Ojamaa (2010 [1969]: 63): „[T]õlkekirjandus pole originaalkirjanduse vaenlane ega hävitaja. Ta realiseerib ainult neid keeles…
-
Jaan Krossi romaani „Keisri hull” (1978) leitmotiivide kasutamise eripära(1) (nagu ka kogu tema romaaniloomingu mikropoeetikat) ei ole uurijad veel kirjeldanud. Teeme siis esimese katse, mis võimaldab mitte ainult läheneda kirjaniku kunstiilma arhitektoonikale tervikuna, vaid ka lähemalt konkretiseerida tervet hulka aspekte, mis on seotud Krossi teosega ning mida on juba varem käsitletud artiklites ja arvustustes.
Leitmotiivi all on vastavalt kirjandusteaduses väljakujunenud traditsioonile mõistetud tekstis korduvat elementi (selleks võivad olla sõna, sõnaühend, paralleelsed…
-
Muutub kõik, mis elab. Ainult surnud ei muutu enam.
Sellepärast tõmbabki meid kauge minevik,
et leida sealt midagi, mis on püsiv.
Rooma päevik, 1976, lk 16.
Ristikivi juubeliaasta hakkab ümber saama, on peetud sümpoosione ja lausutud tooste. Sademel on olnud aega settida ning võib öelda, et vaikne Solna haigekassa ametnik oli paguluse väljapaistvaim romaanikirjanik. Kõige kaugemale rännanud eesti autor, seda nii ajas ja ruumis. Liigsesse sentimentaalsusesse laskumata: ma…
-
-
-
Rühmatöö, dokumentaalteater ja verbatim-tehnika
Viimastel kümnenditel etenduskunstides ja kirjanduses toimunud nihked tekitavad küsimusi teatri ja draama vahekorrast. Reeglite lõdvenemine on viinud seni kehtinud kirjandusliikide definitsioonide ähmastumiseni. Millised on draamakirjanduse piirid täna? Artikkel vaatleb lääne teatris levinud lavalise tekstiloome strateegiaid, mida Eestis pole veel laialdaselt kasutatud. Esiteks, teksti loomine rühmatöö meetodil, kus lavastusprotsessi aluseks ei ole valmis näidend. Teiseks, teksti koostamine mitmest dokumentaalsest allikmaterjalist ning kolmandaks, verbatim-meetod ehk intervjuude ja…
-
K. J. Petersoni oodide vaimuloolisest taustast (Järg)
SAKSA VAHEMEHED?
Võtkem kõigepealt vaatluse alla Klopstock, „saksa Pindaros”. Pole välistatud, et just Klopstocki pindaroslik maine on põhjustanud tema mõjude otsimist ka Petersoni juures. Oma päevaraamatus mainib Peterson Klopstocki ainult kui „Messiase” autorit, seda seoses Miltoni nimega: mõlemad luuletajad on kurivaimu – jumala vägeva vastasmängija – esile mananud ainult seetõttu, et näidata paremini jumala suurust (Peterson 2001: 76). Vormiliselt ei tule „Messias” mõjustajana…
-
Quattuor Lustra: Papers celebrating the 20th anniversary of the re-establishment of classical studies at the University of Tartu. Toim Ivo Volt ja Janika Päll. Morgensterni Seltsi toimetised IV–V. Societas Morgensterniana (Tartu University Press), 2012.
1889. aastal kirjutas saksa klassikalise filoloogi Eugen Peterseni naine Ida oma mehe endisele õpilasele ja peresõbrale Franz Studniczkale, kellele pakuti klassikalise filoloogia ja arheoloogia professori kohta Tartus, et ta läheks „immer tausendmal lieber nach Dorpat…
-
Viimastel aastatel kostab õpetajate ja hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini, et noored ei taha tänapäeval lugeda. Lugemise all peavad kurtjad silmas eelkõige ilukirjanduse lugemist, kuigi igapäevaselt loevad inimesed mitmel eesmärgil. Ka noored loevad uurimuste andmetel iga päev mitut liiki tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus.
Lugedes kulgeb ainuüksi arvuti taga üsna suur osa koolijärgsest päevast. Seal veedab umbes kolmveerand koolilapsi kaks kuni neli tundi ja enam. Pooled õpilastest…
-
Taas kord on trükivalgust näinud raamatutäis eesti regilaule – „Monumenta Estoniae antiquae” I, „Vana Kandle” kümnes osa, mis sisaldab naaberkihelkondade Paide ja Anna laule. Seeria üheksas osa Lüganuse kihelkonna lauludega ilmus 2009. aastal.(1)
Iga „Vana Kandle” (edaspidi VK) osa ilmumisega tavatsetakse naljatledes meenutada esimeste Jakob Hurda koostatud köidete ilmumisaastaid (1875– 1886) ning koostamise põhimõtet – iga kihelkonna regilauluvara avaldatakse ühes raamatus – ja siis arvutada, mitmesaja aasta pärast saaks kõik eesti…