-
Siis tuli peen Mehaanik, pilgu peale lõi
ja ütles tähtsalt: „See on salalaegas,
sest puudub lukuauk. . . .
Kuid minu käes see lihtne asi, eks me näe, kas. . . .
[—]
„Ei siit, ei sealt, ei nii, ei naa. . . .”
Ja viimaks väsib, kuidagi ei saa. . . .
Kuid Laekal, mis nii saladuslik näis,
ei lukku olnudki – see lihtsalt lahti käis.
Ivan Krõlov, „Laegas”(1)
I
Sürrealistlikus kujutavkunstis eristatakse kaht suunda. Salvador Dalí maalis sürreaalseid (ta ise ütles: ekstaatilisi) nägemusi lausa akadeemilise hoolikusega. Teine suund lähenes abstraktsionismile, kus…
-
Artikkel põhineb 16. novembril 2012 Tallinna Ülikoolis toimunud seminaril „Tarkus tõlkes” peetud ettekandel.
Tõlkimine on üks täiesti omanäoline tegevus. Senikaua kui leidub erinevaid keeli, püsib ka tõlkimine nähtusena kusagil lugemise ja kirjutamise vahepeal. Kindlasti on see vaevarikkam kui lugemine, kuid samas nõuab originaalse teose kirjutamisest väiksemat vaimupingutust. Tõlkimisest rääkides tuleks pidada silmas ka seda, mille tõlkega on tegemist. Näiteks kasutusjuhendi ja ilukirjandusteose tõlkimine on kaks erilaadset tegevust, millele seatud normid –…
-
-
Ühes tähtpäevakõnes Kersti Merilaasile on Jaan Kross öelnud, et luuletaja olemasolu kingituslikkus on enam kui ilmne asi, pannes üksiti enesele ja teistele lugejatele ette iseendid õnnitleda selle puhul, et Kersti Merilaas olemas on (Kross 1982: 14–15). Siinne arutlus on samuti alguse saanud tähtpäevakõnedest – Kersti Merilaasi ja August Sanga 100. sünniaastapäeva tähistamisest 2013. aasta sügistalvel –, kuid keskendub argisematele küsimustele. Argipäeviti kiputakse õnnitluste jagamise ja kingituste kokkuarvamise asemel hoopis rohkem…
-
Vaade valdkonnaseostele rahvalaulu „Eesti mees ja tema sugu” uurimuste näitel
Folkloristika tekkeajal XIX sajandi keskel ja teisel poolel oli rahvaluule valdavalt seotud kahe aruteluvaldkonnaga: rahvaluule kui r a h v a s i l m e l ä b i nähtud ajalugu ja rahvaluule kui eestikeelne kirjandus. Tänapäeva folkloristikas on esil küsimused folkloori kujunemise dünaamikast muutuvas ühiskonnas, kus märksõnadeks on globaalsus, mitmekultuurilisus, infotehnoloogia, sotsiaalmeedia (vt nt Laineste 2012; Kõiva…
-
SISSEJUHATUS
Kirjanduslugude kirjutamine muutus kirjanduse tõlgendamise oluliseks võimaluseks Euroopas XIX sajandil ja esialgu peeti selle all silmas narratiivses vormis esitatud ülevaateid kirjandusest, sageli rahvuskirjandustest. Kirjandusloolise mõtte üks olulisemaid kujundajaid viimastel aastakümnetel, David Perkins, on väitnud, et kirjanduslugudel on kaks põhivormi: narratiivne ja entsüklopeediline (Perkins 1992: 20). On aga ilmne, et narratiivne vorm on ajalugude vormi kujundava alusstruktuurina primaarne. Perkins on uurinud kirjandusloo jutustamise võimalusi ja vaadelnud muuhulgas inglise romantismi konstrueerimise lugu…
-
1. SISSEJUHATUS
Lühendamine kõige laiemas mõttes võib tähendada mis tahes laadi keeleüksuse lühendamist. Sõnamoodustuse seisukohalt märgib lühendamine sellist sõnamoodustusviisi, kus uus sõna saadakse pikema sõna või sõnaühendi lühendamise teel, jättes sellest ära mingi(d) osa(d). Selles üldises raamistikus on võimalik eristada kaht, teineteisest põhimõtteliselt erinevat lühendamistüüpi. Ü h e l j u h u l on lühendamise eesmärk moodustada olemasoleva sõna kõrvale teine, sedasama tähendust väljendav lühem sõna (näide 1). T e…
-
Postkoloniaalne identiteediloome Jaan Kaplinski ja Derek Walcotti luules
Jaan Kaplinski ja Derek Walcott on kaks luuletajat, kellel esmapilgul näib olevat üsna vähe ühist. Põhjamaine Kaplinski on troopiliselt Kariibi mere saarelt pärit Walcottist kauge juba geograafiliselt, kardinaalselt erinev on neid ümbritsev looduskeskkond, samuti ühiskonna kooslus. Erinev on seegi, et tänapäevasel St. Lucial – Walcotti kodumaal – puudub oma autentne pärimuskultuur, nagu ka rahvuskeel; erinevusi on ka kahe maa minevikus. Ja ometigi…
-
Ungari kirjanduse aktiivsem ilmumisaeg koondub aasta lõikes kahe sündmuse ümber. Loomulikult on oluliseks teguriks ka jõulud nagu mujalgi maailmas, kuid üldiselt on aasta olulisemaid uusi raamatuid Ungaris oodata kevadsuvel. Pika traditsiooniga pidulik raamatunädal (Ünnepi Könyvhét) on toimunud juba 84 korda. Ungari kirjastused tulid esimest korda raamatupäevadel tänavale oma väljaandeid müütama 1929. aastal, sellest peale on traditsioon olnud järjepidev. Vaid 1957. aastal jäi raamatunädal ära, sest kirjanike liit saadeti laiali ja…
-
Ülemöödunud sajandi 60. aastail tekkis baltisaksa ja vene keskajakirjanduse vahel terav poleemika Läänemere kubermangude saatuse üle. Sellel oli omakorda mitmeid põhjusi (Poola ülestõus, Saksamaa tugevnemine, peaaegu edutu poolsajand siinsete alade venelikustamises riigikeele ja vene kultuuri alusel, süvenev vene natsionalism jm). Keskne küsimus seisnes kubermangude edasistes võimalikes suundumustes. Baltisakslased soovisid siinsete provintside lätlaste ja eestlaste lõimumist saksa meele ja keele alusel, venelased aga eestlaste ja lätlaste koondumist impeeriumi, vene keele ja…
-
-
29. märtsil sai meie enfant terrible Linnar Priimägi 60-aastaseks. Sel puhul on teda küsitlenud Joel Sang.
Rahvusraamatukogu artiklite andmebaasis on Sinu nime all 716 kirjet. Peale selle oled avaldanud luulekogu, kaks esseekogumikku, propagandasõnastiku, reklaamikunsti käsiraamatu ja monograafia „Klassitsism” (1242 lk). Oled esinenud kultuuriajakirjaniku, kirjandus-, kunsti-, teatri- ja filmikriitikuna, Wagneri asjatundjana, semiootiku, esteetiku ja keeleteadlasena, lavastaja, lavakujundaja ning näitlejana, ETV saatejuhina – loetelu pole kaugeltki täielik. Oled sõna võtnud nii pornograafia kui…
-
Hasso Krulli loojanatuurist
Umbes kümme aastat tagasi, kui ilmus Hasso Krulli eepos „Meeter ja Demeeter”, kirjutas Jaan Kaplinski (2004: 123), et teos kuulub „kategooriasse, mida tavaliselt nimetatakse kirjandusklassikaks”. Kuigi antud hinnang ei olnud sugugi esimene või viimane kiitus Krulli teostele, võib seda seika tagantjärele küllaltki tähenduslikuks pidada. Krulli loominguline küpsus oli lõplikult saavutatud ja teekond marginaalsusest keskmesse sai mõnes mõttes läbi. Ometi ei ole siinkohal oluline mitte niivõrd teatepulga üleandmise…
-
Der dörptsche Student gibt mit Bescheidenheit zu,
daß erst der Gott kommt, dann der Kaiser von
Russland und erst dann der dörptsche Student.
Dr. Bertram.(1)
1.
Mõnevõrra liialdatult võiks väita, et pea kõik baltisakslased on kirjutanud mälestusi ehk memuaare. Vähemalt kipub esmapilgul selline mulje jääma trükki jõudnud mälestuste hulka vaadates. Eesti keelde on neist kas osaliselt või tervikuna tõlgitud üsna väike osa. Samas võib väita, et asjad on paremad kui Lätis, sest…
-
Semantika, ontoloogia ja sündmuste esitus kahe valdkonna näitel
-
Pidula koolmeistri Jakob Laulu rahvavalgustuslikust tegevusest
Eesti Rahvaluule Arhiivis on talletatud huvitavat pärimust Muhu Madli kohta. Ta olevat Muhust Saaremaale pagenud ning tema peamiseks pelgupaigaks saanud Kihelkonna kandis Odalätsi küla taga metsas ühe haralise jändriku männi okstevahe. Puud, mille otsa Madli uue „kodu” rajas, hakati rahvasuus kutsuma Muhu Madli männiks.
Mall Hiiemäe arvates pole Madli puu otsas elamist võimalik tõestada. Seepärast on see pigem folkloorne üldistus paiga kohta, kus Madlit oli…
-
1. SISSEJUHATUS
Üks eesti keelt enim mõjutanud keeli on saksa keel, mis on olnud eesti keelega tihedas kontaktis juba keskajast peale. Alates XIII sajandi algusest kuni XX sajandi alguseni elas Eesti alal eestlaste hulgas ka sakslasi, kes olid valitsevaks kihiks. Nii oli XIX sajandi lõpuni ametlik suhtluskeel saksa keel (XVI sajandini keskalamsaksa, hiljem ülemsaksa), eesti keelt kõneles eelkõige talurahvas. Sellises pikka aega kestnud kontaktis avaldasid mõlemad keeled vastastikku teineteisele mõju, mille ilminguid…
-
-
Svenile juubeliks
Mida kujutab endast Kivisildniku luule — täna, mil otsekui märkamatult on tema sulest ilmunud luulekogude arv ületanud 20 piiri? Juba mõnda aega mainitakse, et Kivisildnikust on saanud kui mitte veel klassik, siis tugev kirjanduslik autoriteet (Rummo 1996: 1422; Noorhani 1998: 239). Ootamatult on selle autorikuju taga peituv eraisik Sven Sildnik saanud 50 aastat vanaks. Kuigi Kivisildniku raamatud on leidnud pidevalt arvustajate tähelepanu ning ilmunud on ka hulganisti intervjuusid, jäävad…
-
Leedus raamatupoodides käies avaneb üsna tuttavlik pilt: raamatute hulk aina kasvab, palju avaldatakse nii algupärast kui ka tõlkekirjandust. Pilt on kirev ja valik seinast seina. Kirjutavad kõik ja kõigest. Kirjastustest saadud andmete järgi ilmub aastas keskmiselt 600–700 uut ilukirjandusteost, millest umbes 450 on leedu autorite looming. Nii suuremahuline produktsioon teeb nii lugeja kui ka kriitiku elu raskeks, kõigega lihtsalt ei jõua puhtfüüsiliselt kursis olla, kõigele ei jõua hinnangut anda ja…