-
-
Areaalsed, universaalsed või relativistlikud
-
-
-
-
-
-
-
Keelenähtuste levik ja geograafiline varieerumine
Kui võtta keeleuurimist pigem jumaliku tõe otsinguna kui hookuspookusena (vt nt Mulder 1993: 141), jõuame varem või hiljem huvini selle vastu, mida on keeltes ühist, sarnast või erinevat ja mis võiks seda põhjustada, kuidas keeleline materjal ja vormivõtted levivad. Keeltes peegelduvad nende kõnelejate suhtlusvõimalused senise asustusloo, infolevi- ja liikumisvõimaluste piires, nii seostuvad ühisjooned tihti geograafilise lähedusega ja kujunevad keelendite ja struktuurijoonte levikualad. Keelenähtuste levik…
-
Iidne vanasõna „Sõbrad on isegi kaugel viibides lähedal”, mida tundis juba suur kõnemees Cicero,(1) on suurepärane rahvatarkus kirjeldamaks pikka ja sügavat sõprust, mis seob Arvo Krikmanni Tartus, Eestis, ja mind ennast kaugel Burlingtonis, Vermontis, Ameerika Ühendriikide kirdenurgas. Võiks küsida, kuidas meie, kaks folkloristi ja parömioloogi, omavahel tuttavaks saime, aga on ju hästi teada, et sarnaste huvidega teadlased leiavad ikka üksteist üles, kus maailma paigas nad ka ei elaks.…
-
Tõnu Õnnepalu 2009. aastal ilmunud autobiograafiline romaan „Paradiis” räägib intiimse loo ühest kohast kaugel Hiiumaa lääneservas, nimelt Kõpu poolsaarel asuvast Kaleste külast, mille keskmeks on kirjanikule tosin aastat koduks olnud Mäe talu. Äratuntavalt tegelikul geograafial põhinev ruumiline olustik raamib ühtlasi mitmeid erinevaid ajakihistusi, kõigele kokku on antud metafoorne toponüüm Paradiis ja sellest jutustatakse kirjutamisolevikku jääva kohalolu kaudu: „2009. aasta kevadel sai Õnnepalu loa elada nädal aega samas külas Kiviränga talus…
-
Ühe vana tõlke algust otsides
-
-
Siis tuli peen Mehaanik, pilgu peale lõi
ja ütles tähtsalt: „See on salalaegas,
sest puudub lukuauk. . . .
Kuid minu käes see lihtne asi, eks me näe, kas. . . .
[—]
„Ei siit, ei sealt, ei nii, ei naa. . . .”
Ja viimaks väsib, kuidagi ei saa. . . .
Kuid Laekal, mis nii saladuslik näis,
ei lukku olnudki – see lihtsalt lahti käis.
Ivan Krõlov, „Laegas”(1)
I
Sürrealistlikus kujutavkunstis eristatakse kaht suunda. Salvador Dalí maalis sürreaalseid (ta ise ütles: ekstaatilisi) nägemusi lausa akadeemilise hoolikusega. Teine suund lähenes abstraktsionismile, kus…
-
Artikkel põhineb 16. novembril 2012 Tallinna Ülikoolis toimunud seminaril „Tarkus tõlkes” peetud ettekandel.
Tõlkimine on üks täiesti omanäoline tegevus. Senikaua kui leidub erinevaid keeli, püsib ka tõlkimine nähtusena kusagil lugemise ja kirjutamise vahepeal. Kindlasti on see vaevarikkam kui lugemine, kuid samas nõuab originaalse teose kirjutamisest väiksemat vaimupingutust. Tõlkimisest rääkides tuleks pidada silmas ka seda, mille tõlkega on tegemist. Näiteks kasutusjuhendi ja ilukirjandusteose tõlkimine on kaks erilaadset tegevust, millele seatud normid –…
-
-
Ühes tähtpäevakõnes Kersti Merilaasile on Jaan Kross öelnud, et luuletaja olemasolu kingituslikkus on enam kui ilmne asi, pannes üksiti enesele ja teistele lugejatele ette iseendid õnnitleda selle puhul, et Kersti Merilaas olemas on (Kross 1982: 14–15). Siinne arutlus on samuti alguse saanud tähtpäevakõnedest – Kersti Merilaasi ja August Sanga 100. sünniaastapäeva tähistamisest 2013. aasta sügistalvel –, kuid keskendub argisematele küsimustele. Argipäeviti kiputakse õnnitluste jagamise ja kingituste kokkuarvamise asemel hoopis rohkem…
-
Vaade valdkonnaseostele rahvalaulu „Eesti mees ja tema sugu” uurimuste näitel
Folkloristika tekkeajal XIX sajandi keskel ja teisel poolel oli rahvaluule valdavalt seotud kahe aruteluvaldkonnaga: rahvaluule kui r a h v a s i l m e l ä b i nähtud ajalugu ja rahvaluule kui eestikeelne kirjandus. Tänapäeva folkloristikas on esil küsimused folkloori kujunemise dünaamikast muutuvas ühiskonnas, kus märksõnadeks on globaalsus, mitmekultuurilisus, infotehnoloogia, sotsiaalmeedia (vt nt Laineste 2012; Kõiva…
-
SISSEJUHATUS
Kirjanduslugude kirjutamine muutus kirjanduse tõlgendamise oluliseks võimaluseks Euroopas XIX sajandil ja esialgu peeti selle all silmas narratiivses vormis esitatud ülevaateid kirjandusest, sageli rahvuskirjandustest. Kirjandusloolise mõtte üks olulisemaid kujundajaid viimastel aastakümnetel, David Perkins, on väitnud, et kirjanduslugudel on kaks põhivormi: narratiivne ja entsüklopeediline (Perkins 1992: 20). On aga ilmne, et narratiivne vorm on ajalugude vormi kujundava alusstruktuurina primaarne. Perkins on uurinud kirjandusloo jutustamise võimalusi ja vaadelnud muuhulgas inglise romantismi konstrueerimise lugu…
-
1. SISSEJUHATUS
Lühendamine kõige laiemas mõttes võib tähendada mis tahes laadi keeleüksuse lühendamist. Sõnamoodustuse seisukohalt märgib lühendamine sellist sõnamoodustusviisi, kus uus sõna saadakse pikema sõna või sõnaühendi lühendamise teel, jättes sellest ära mingi(d) osa(d). Selles üldises raamistikus on võimalik eristada kaht, teineteisest põhimõtteliselt erinevat lühendamistüüpi. Ü h e l j u h u l on lühendamise eesmärk moodustada olemasoleva sõna kõrvale teine, sedasama tähendust väljendav lühem sõna (näide 1). T e…