-
SISSEJUHATUS
Viiulimängijana oli A. H. Tammsaare sügavalt mõjutatud muusikast. Ta mõistis hästi mõtiskluse tundetoone tabada ja pidada. Juba tema proosalüürikast alates võib tähele panna musikaalse häälestuse ja väljenduse otsimist. Sõnastuse sisendavat rütmi võib tajuda ka tema küpsemas proosaeepikas. Musikaalsus avaldub sügaval stiiliühtsuse tasandil, mille kirjeldamisel on ikka tsiteeritud „nõmmede ja laante helisemist” või kiidetud maalähedast onomatopöad (vt Siirak 1963: 330; Haug 2010: 37; Vaino 2011: 80–94).
Arvustajana või oma tegelaste suu läbi…
-
Hajamärkmeid eesti kirjanduskriitikast 2013–2014
Kriitikaülevaated olid omal ajal Eesti NSV kirjanike kongresside oluline osa. Siis võeti kirjanduskriitika ette viis- või kuusaastakute kaupa, kuni 1990. aastate alguses ülevaadete tegemise ja avaldamise regulaarsust tabas katkestus, nagu sai paradigmamuutus osaks kogu kultuurile. Katkestusest saigi moesõna. Jutuks tuli kriitika aga ikka, seda väärtustati ja uuritigi, eriti selliste pühendunud kirjandusteadlaste poolt nagu Maie Kalda ja Rein Veidemann. Uue regulaarsuse poole rühkimine algas aga alles aastal…
-
Mati Hint on oma artikli „Kolme häälikuvälte eksituse mehaanika” (2015) ehitanud üles kriitikana minu artikli „Eesti keele sõnaprosoodia lõuna-läänemeresoome taustal” (Pajusalu 2014) kohta. Nimetatud artiklis lähtun eesti välteid liivi ja vadja keelega võrreldes kõnetakti- ehk sõnavälte kontseptsioonist. Mati Hint peab seda kontseptsiooni häälikuvälte teooria edasiarenduseks. Püüan järgnevaga näidata, et sõnavälte teooria on olemuslikult veel kaugem häälikuvälte omast kui silbivälte teooria. Pean vajalikuks kohe rõhutada, et minu ja Hindi suhtumises häälikuvälte…
-
Kodu kuvand ja inimsuhted Mati Undi 1960.–1970. aastate loomingus
Siinse artikli aluseks on ettekanne A. H. Tammsaare Muuseumi 10. sügiskonverentsil „Kodu kuvand eesti kirjanduses läbi aegade”, mis toimus 1. detsembril 2014.
Kodu kuvand Mati Undi loomingus ei tundu iseenesestmõistetava teemana. Mati Unt on ikka olnud eesti kirjanduse (ja teatri) kass, kes kõnnib omapead. Ning tema varased teosed on palju rohkem inimese- kui kohakesksed.
Ometi. Inimsuhted leiavad alati aset k u s k i…
-
Arusaamine sellest, mida tõlkides tehakse või mida kujutab endast tõlkeprotsess, on olnud juba pikemat aega tõlkeuuringute huviorbiidis. Tõlkimise kohta on välja kujunenud teatud hoiakud ja ka tõlketeadus oma praegusel kujul, alates 1970. aastatest, hoiab endas arvutult metafoore ning definitsioone, mis erinevad üksteisest palju, kuid millest ükski ei pretendeeri ainuõige või läbinisti vale tiitlile.
1960.–1970. aastatel oli olukord tõlkimise defineerimisel lihtsam. „Tõlkimist määratleti peamiselt ekvivalentsusteooriate abil ja tõlketeaduse eesmärk oli nimetatud ekvivalentsussuhete…
-
2014. aastal oli meil võimalus käia kolmel tehisintellektikonverentsil, mis meie arust sobivad illustreerima viimaste aastate arenguid keeletehnoloogia valdkonnas, millesse meie endi töö on kuulunud. Seetõttu esitamegi muljed neist ühtse ülevaatena.
Kolm konverentsi olid järgmised (ajalises järjestuses): 1) ICAART-2014 (International Conference on Agents and Artificial Intelligence) toimus 6.–8. märtsil 2014 Lääne-Prantsusmaal Angers’s (www.icaart.org/?y=2014); 2) INISTA-2014 (IEEE International Symposium on Innovations in Intelligent Systems and Applications) toimus 23.–25. juunil 2014 Lõuna-Itaalias Alberobellos (www.inista.org)…
-
30. märtsil saab 50-aastaseks Märt Väljataga – kirjandusteadlane, tõlkija, kriitik, ajakirja Vikerkaar peatoimetaja ja Eesti Humanitaarinstituudi õppejõud. Mõned juubeliküsimused küsis temalt Johanna Ross.
Kui hakata peale ammusemast ajast, siis õpinguid alustasid sa tegelikult keeleteaduse vallas, kirjanduse peale oled üle läinud hiljem ja tasapisi. Kas 1980. aastate alguses oli see veel ideoloogilistel kaalutlustel tehtud valik? Või mida üldse arvata nõukogude kirjandusteadusest tänase pilguga?
Keeleteadus tundus millegi reaalsema ja…
-
-
KOMME PIDADA KONGRESSE
Kirjanike kongress ei ole iseenesest nõukogulik nähtus, aga viis, kuidas neid Eesti NSV-s peeti, on läbi nõukogude aja olnud üsna spetsiifiline, st nõukogulik. Samamoodi peeti ka kunstnike, heliloojate, kolhoosnike jne kongresse. Viimane, IX kirjanike kongress Eesti NSV-s toimus 1986. aasta aprilli lõpus, just neil soojadel kevadpäevadel, kui üles lendas radioaktiivne pilv Tšernobõlis. Järgmine kongress oleks pidanud olema viie aasta pärast, 1991. aastal. Siis seda enam ei peetud, vaid…
-
SISSEJUHATUS: PROSOODIA JA FONOLOOGIA
Karl Pajusalu on hiljuti avaldatud artiklis „Eesti keele sõnaprosoodia lõuna-läänemeresoome taustal” (Pajusalu 2014) käsitlenud läänemeresoome keelte lõunarühma keelte – ka eesti keele – prosoodiat mitmest vaatepunktist: läänemeresoome lõunarühma keelte hargnemine algläänemeresoomest, prosoodilised uuendused lõunaläänemeresoomes, toonivastandused liivi ja eesti keeles, prosoodiauuendusi mõjutanud häälikumuutused, rõhusiirded jm.
Pajusalu ülevaatlik artikkel jätab mulje, et selles on teadlikult kõrvale jäetud eesti keele prosoodia uurimise ja tõlgendamise ajajärk 1960–1990, mil valitsevaks meetodiks oli eksperimentaalfoneetika…
-
-
Jaan Krossi „Rakvere romaan” ilmus 1982. aastal. See on kirjaniku teine suur ajalooline romaan, mille tegevus toimub Vene impeeriumis. Erinevalt „Keisri hullust” leiavad „Rakvere romaani” sündmused aset XVIII sajandi teisel poolel (peamiselt selle aastasaja kolmandal veerandil, keisrinna Katariina II ajal). Seda romaani ei ole seni saatnud samavõrd põhjalik uurijahuvi kui mitmeid teisi Krossi teoseid.(1)
Nagu romaanis „Keisri hull” (ja veel paljudes Krossi ajaloolistes teostes) on ka „Rakvere romaani” peategelaseks minajutustaja, kes…
-
Artikkel põhineb A. H. Tammsaare Muuseumi korraldatud konverentsil „Kodu kuvand eesti kirjanduses läbi aegade” 1. detsembril 2014 peetud ettekandel. Ingliskeelsed tsitaadid on tõlkinud artikli autor.
Luuleliselt liigendatud proosapalas „Jää ja kanarbik. Migrandi märkmeid” on Jaan Kaplinski oma luuletusi ja jutte kirjeldanud koduotsimise lugudena, täpsustades, et need on „olevate ja olematute, võimalikkude ja võimatute kodude antoloogiad” (Kaplinski 1989: 1446). Kodu ja kodutunde kujutamine Kaplinski loomingus on köitvalt nüansirikas ja mitmekesine,…
-
VENE FORMALISMI SAATUS
Formalism oli vene kirjandusteaduse koolkond(1) aastail 1914–1928. Formaliste ei huvitanud mitte kirjandus, vaid kirjandusteadus. Kirjandus pälvis nende tähelepanu üksnes kui objekt, mis erineb kõikidest teistest ja mida tuleb uurida talle ainuomaste vahenditega. Nois vahendeis, omaenda teaduslikus aparatuuris püütigi eeskätt selgusele jõuda.
Ent kuidas roog, nõnda kahvel. Esmalt tuli selgeks teha, mis on kirjanduslikkus, ilukirjanduse differentia specifica. Võtmeks võeti veendumus, et tekst on tehtud sõnadest ja lähtuda tuleb…
-
-
Tallinna prosaist Andrei Ivanov
Kirjandus ei saa kahjuks inimest millegagi aidata,
sest seda kirjutab ju samuti inimene.
Andrei Ivanov „Jahedus südame all”
Mis tähendab kirjaniku jaoks seitse aastat? Mida ta selle ajaga jõuab? USA-s ilmuv venekeelne ajakiri Novõi Žurnal avaldas 2007. aastal Andrei Ivanovi jutustuse „Minu Taani onuke”. Autori kohta kirjutati, et ta on sündinud Tallinnas ja lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli. Jutustus tõi tundmatule autorile Mark Aldanovi nimelise kirjanduspreemia(1) laureaadi tiitli noorsooteema parima käsitluse…
-
Nõukogude Eestis oli Keele ja Kirjanduse Instituudi (KKI) ja Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi (KM) teadlastel võimalusi konverentsidel üles astuda napilt. Samal ajal täienesid asutuste koosseisud ülikooli lõpetanud noortega, kellel oli vanemate kolleegide kõrvalt veelgi raskem esinema pääseda. Sellest vajadusest kasvas välja noorteadlaste konverentside traditsioon, mida on algusest peale iseloomustanud tihe asutuste- ja erialadevaheline koostöö. Ettekannetega on saanud üles astuda ka üliõpilased, kes viimastel aastakümnetel ongi peamised esinejad. Käesolevas ajaloolises…
-
Aleksander Eduard Kesküla (1882–1963) on kindlasti üks müstilisemaid mehi Eesti (ja mitte ainult Eesti) ajaloos. Tema põrandaaluses rollis 1905. aasta revolutsiooni ajal ning suurejoonelises, ehkki üksiküritajalikus poliitilises tegevuses Esimese maailmasõja päevil pole kellelgi seni õnnestunud täit selgust saada. Osalt on sellise olukorra põhjustanud Kesküla ise, kes elu lõpuni järgis konspiratsioonireegleid ning eelistas tegutseda suuremat tähelepanu äratamata. Teiseks ja eelmisega seotud probleemiks on raskesti leitavad allikad, mis tähendab, et Kesküla biograafiat…
-
-
Küsimus Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) kogudesse laekunud naljandite folkloristlikust kuuluvusest kerkis 1930. aastatel žanripõhiste koopiakartoteekide loomise käigus. Adudes, et isikujutud kohalikest inimestest võivad olla naljandite algmaterjaliks, kutsus naljandite temaatilise süsteemi loomisega põhjalikult tegelenud Rudolf Põldmäe rahvaluulekogujaid selliseid lugusid (nt lapsesuunalju ja ehalkäimiste meenutusi) kirja panema ning ERA-le saatma (vt Põldmäe 1938, 1939, 1940). Õhku jäi küsimus eesti rahvanaljandi traditsionaalsusest, sest selgus, et ligi pooled kirjapanekutest ERA kogudes on esindatud üheainsa…