-
Lisandusi rahvaloenduse andmetele
Peatselt lõpeb „Eesti keele arengukava 2011–2017” kuusaastak ja eesti keele seisundi hindamine on päevakohane niihästi vahekokkuvõtte tegemiseks kui ka uue arengukava sihtide sättimiseks. Allan Puur, Leen Rahnu ning Jaak Valge (2016) on sellega algust teinud, andes rahvaloenduste andmete põhjal ülevaate Eestis kõneldavatest emakeeltest, eesti keele oskusest teise keelena ja keelevahetuse protsessidest viimase 25 aasta jooksul. Küllap on neil ka õigus, et rahvaloenduste analüütiline potentsiaal keelepraktikate uurimisel pole…
-
1. Perspektivismist multinaturalismini
Perspektivism on tänapäeval mõtleva inimese tunnus, kuid epistemoloogiline perspektivism pole nii üldlevinud. Väheseid rõõmustab Friedrich Nietzsche idee, et „kui elu ei põhineks perspektiivsetel hinnangutel ja näivustel, poleks teda kunagi olemas olnudki” (Nietzsche 1999: 53), ja veel vähem on neid, kes vaimustusega loeksid järgmist lõiku:
Härrad filosoofid, hoidugem siis nüüdsest peale paremini sellest vanast ohtlikust mõistejampsist, mis on postuleerinud „tunnetuse puhast, tahtetut, valutut, ajatut subjekti”, hoidugem sääraste vasturääkivate mõistete, nagu…
-
Rahvastikuteaduses, epidemioloogias, tervisestatistikas ja mujalgi olulise termini suremus kasutamisel ilmneb vähene rangus, mis pärsib erialakeelte arengut. Rahvastiku tervise eri tahkude hindamisel annaks selgus suremuses kätte võtme teistegi samasse mõistevälja (Erelt 2007: 44) kuuluvate terminite – (esmas)haigestumus, (haiguse) levimus ja elu(le)mus – ning neist tuletatud lähiterminite tähenduse täpsustamiseks. Ühine häda nimetatud oskussõnadega tuleb esile otsekohe, kui on käsil eriala- või aimetekst mõistestiku defineerimise vajadusega. Kirjutaja, retsensent ja toimetaja võivad olla eri…
-
Küsimused on oluline keelevahend meie igapäevasuhtluses. Nende detailne analüüs aitab mõista suhtluse olemust ning selles valitsevaid norme, mida me vesteldes järgime. Küsimust defineeritakse harilikult selle eesmärgi järgi täita küsija teadmistes infolünk (Metslang 1981: 5), ent nendega saab teha muidki tegevusi peale küsimise.
Eesti keeles ei ole suulise argisuhtluse põhjal avatud küsimusi üksikasjalikult analüüsitud. Kirjakeele põhjal on küsimuste vormi ja seoseid lauseliikmetega käsitlenud Helle Metslang oma uurimuses „Küsilause eesti keeles” (1981) ning…
-
Side Eestiga ja välitööde jätk
Ajavahemikul 1991–2013 tegin Eesti Rahvaluule Arhiivi ekspeditsioonigrupi koosseisus folkloristlikke välitöid erinevates tänini püsinud Siberi eesti kogukondades. Külastatud eestlaste esivanemad olid XIX sajandi viimasel kümnendil ja XX sajandi algul välja rännanud või sattunud Siberisse veelgi varem muul moel, näiteks sõjapõgenikena või Vene tsaarivõimude väljasaadetuina.
Välitöödel keskendusime maapiirkondades elavate vanema põlvkonna eestlaste küsitlemisele, nende sünniaastad jäid ajavahemikku 1910–1950. Kuna olin kogumismatkade algataja ja organiseerija, pidasin…
-
Joel Sang andis mulle üles kirjutada filoloogia hääbest meie nüüdiskultuuris, probleemist, mida olen kahetsedes seiranud, tõdedes, et klassikalise üldhariduse kustudes kaob midagi kallist – vaimumaailm, milles minu põlvkonna humanitaarid on kasvanud ja kodunenud (Priimägi 2010a). Põlvkondade vahetus, paratamatus, öeldakse. X-generatsioonist on saanud Y-generatsioon ja sellest omakorda Z-generatsioon. Rooma tähestik läbi. Kas nüüd peaks algama kõik uuesti, uuel ringil, A-st? Kas peaksime uskuma Vergiliust, kes neljandas ekloogis lubab, et mitmeastmelise allakäigu…
-
Näiteid eesti nüüdiskirjandusest
Lääne ühiskonna olulise tunnusjoonena on läbi ajastute teadvustatud sotsiaalse korra ja kultuurilise traditsiooni raames kehtestatud kokkulepete järgimist. Üldjoontes laieneb see hoiak ka kunstide valdkonda. Kunstiteose teemavalik või sündmustik peaksid viima ühiskonna toimimist ja inimese minakäsitlust kinnitava ning toetava eetilise programmini, nõnda et ideaalis asetuksid konfliktid, kujundid ja tehnikad institutsionaalselt õigeks hinnatud raamidesse (nt kristlik moraalikäsitlus, seadusandlus, poliitiline ideoloogia, keeleline norm). Esteetilisi valikuid reguleerivad niisiis erinevad…
-
Nalja funktsioon ja hävituse mõõtmed (:)kivisildniku viimase aja luules
Kivisildniku luule lähtepositsioon
Millalgi selle sajandi esimese kümnendi keskel muutis Kivisildnik oma luuletajanime (:)kivisildnikuks ja millalgi siis toimus tema luules ka märgatav teisenemine. Nimelt suunas ta oma kõnelejapositsiooni energia formaalsete kirjanduskonventsioonide (mis on üleüldse luule? kuidas kirjandusruumis käitutakse?) ründamiselt normatiivsema (kirjandus)poliitika ajamisele (milline on hea luule? milline on õige elu?), tehes seda siiski endale omase vastandumis- ja ümberpööramistehnika kaudu. Seda…
-
Anna Sophie ja Gustav Adolf Stackelbergi Euroopa-reisist 1797–1799
Põnevad leiud
Kui otsisin oma doktoritööd „Luuletavad naised Eesti-, Liivi- ja Kuramaal, 1654–1800” (Kaur 2013) ettevalmistavas faasis Balti naiste tekste ajast enne 1800. aastat, sattusin huvitavale vihjele. XVIII sajandil Põltsamaal elanud saksa kunstnikule Gottlieb Weltéle pühendatud näituse kataloogis (vt Maarjamaa rokokoo 2007) mainis kunstiteadlane Dorothee von Hellermann Welté ühe õpilase, Sophie von Stackelbergi käsikirjalist reisipäevikut aastatest 1797–1799, milles oli jäädvustatud mehe ja pojaga ettevõetud…
-
Iseseisvunud Eesti Vabariigis alustati üsna pea nimede eestistamisega. Eelkõige puudutas see perekonnanimesid, vähemal määral ka eesnimesid ja toponüüme. Juba 1921. aastal anti välja koguteos ja juhised inimeste nimede eestistamiseks (Eestlasele. . . . 1921). Siiski ei saavutanud nimemuutmised 1920. aastatel veel kogu ühiskonda puudutavat mõju. Aktiivsemalt toimus ees- ja perekonnanimede eestistamine 1930. aastate keskel, kui möödus ühtlasi sada aastat perekonnanimede panekust (Must 2000: 62–63). Ka kohanimede eestistamisel olid 1920. aastad justkui ettevalmistus millekski…
-
Veebruarikuus tehti teatavaks üheksa Eesti teaduse tippkeskust, mis pälvisid Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusraha. Humanitaaria valdkonnas rahastatakse aastatel 2016–2023 Eesti Kirjandusmuuseumi hallatavat Eesti-uuringute Tippkeskust (EUTK, ingl Centre of Excellence in Estonian Studies ehk CEES), mille juht on EKM-i folkloristika osakonna juhtivteadur Mare Kõiva. Tippkeskus koondab 15 personaalset ja institutsionaalset uurimisgruppi (peamiselt nn PUT-id ja IUT-id), milles osaleb üle 60 doktorikraadiga teadustöötaja ning üle 50 doktorandi EKM-ist, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste…
-
Käesolev artikkel(1) on pühendatud Boris Pasternaki Nobeli preemia (1957) pälvinud romaani „Doktor Živago” viimase peatüki tõlkele. Romaani peategelane on arst, kes on kogu elu kirjutanud ka värsse. Viimase peatüki nimetas Pasternak vastavalt „Juri Živago luuletused”, millega romaani autor „kinkis” oma teose nimitegelasele vaat et oma luule paremiku.
„Juri Živago luuletuste” tõlkimisloost on teada, et kõige rohkem on neid tõlgitud inglise keelde. Christopher Barnes, kes on kirjutanud neist vahendustest põhjaliku artikli, kus on…
-
Terminil filoloogia on eri keeltes ja teaduskultuurides erinev tähendus ja maine. Mõnel pool, nagu näiteks Prantsusmaal, on see mõistena vähe kasutusel ega moodusta omaette teadusvaldkonda, samas kui teisal, näiteks Venemaal või Saksamaal, on tegemist sügavalt juurdunud akadeemilise traditsiooniga. Ingliskeelsetes maades on filoloogia olnud ajalooliselt kõrges hinnas, ent minetanud XX sajandil suure osa oma akadeemilistest positsioonidest. Seda huvitavam on diskussioon „tagasipöördumisest filoloogia juurde” (return to philology), mida on ingliskeelses teadusmaailmas peetud…
-
Filoloogia kitsamas mõttes tähendab vanade tekstide toimetamist, seletamist ja algse kuju taastamist. Pretensioonikamas tähenduses, mille see sõna sai XVIII sajandil Giambattista Vicolt, on filoloogia aga enam-vähem seesama mis mõttelugu. Erich Auerbach võtab vicoliku arusaama kokku nõnda: „Teadust, mis püüab dokumente tõlgendades kindlaks teha, mida need tõeks on pidanud, nimetatakse filoloogiaks. Säärane laiem filoloogia hõlmab kõike, mida Saksamaal nimetatakse vaimulooks” (Auerbach 1965 [1958]: 15). Oma kõrgajal, XIX sajandil lähtus filoloogia eeldusest,…
-
Sissejuhatuseks
Käesolevas artiklis vaadeldakse August Kitzbergi, Jaan Lattiku, Ernst Enno ja Hermann Julius Schmalzi loomingut, eesmärk on lähemalt uurida lõunaeesti keele kasutamist nelja kirjaniku proosatekstides.
Lähenemisviisi taustaks on varasemad käsitlused kirjandusteostes kasutatud murde kohta. Proosas on murret kasutatud valdavalt tegelaskõnes (vt nt Wales 2001: 106). Et aru saada, kuidas toimib fiktiivne keel tegelaskõnes, on vaja esmalt teada, kuidas toimib reaalne keel reaalses maailmas. Seega on stiiliuurimise ja fiktiivse dialoogi uurimise lähtekohtadeks ühelt…
-
Filoloogia keskmeks on keel. Iga rahvusliku filoloogia eelduseks on vastava rahvakeele ning selles loodud rahvaluule ja kirjanduse olemasolu.(1) Rahvusliku filoloogia sünnist saab rääkida siis, kui on tekkinud kõiki kolme valdkonda uuriv teadus. Miskeelne see teadus olema peab, ei ole filoloogia määratlusega kuidagi piiratud. Eesti filoloogia tekke üle arutlemisel osutub metakeele küsimus siiski oluliseks ning paistab olevat otstarbekas eristada filoloogia välis- ja sisevaadet. Välisvaade oleks niisuguse jaotuse korral mingi keele ning selles…
-
Filoloogia on tekstiteadus, mis ühendab keeleteadust, poeetikat ja ajalugu. Mida enam eemaldub keeleteadus tekstidest või kirjandusteadus keelest, seda vähem säilib filoloogiat. Uuema aja kirjandusteadlased ei pea end enam filoloogideks, vaid kalduvad kultuuriuurijaiks; keeleteadlased omakorda on pigem lingvistid, keeletehnoloogid. Pelk filoloogiks või filoloogiaks nimetamine ei taga veel nimele vastavat sisu. Kõige ehtsamad eesti filoloogid on meie emakeele ja kirjanduse õpetajad – maa sool kui polükristall. Kirjandusteaduse üks tuumtegevusi on teksti poeetikakeskne…
-
Olen oma viimaste aastate avalikke esinemisi alustanud Eesti riigi olemasolu mõtte põhjendamisega ja alustan ka siin artiklis samaga: Eesti riigi olemasolu ainus mõte, põhjendus ja õigustus on eesti keel, eesti kultuur ja eesti elulaad. Ei Eesti osa Euroopa Liidu majanduses – vähem kui 0,2 % (ja sellestki suur osa välismaalaste omanduses) – ega asend cordon sanitaire’il ole Eesti riigi piisavaks põhjenduseks.
Eesti filoloogia kui rahvuskultuuri ülioluline komponent on osa Eesti riigi…
-
Eesti teadustraditsioonis on rahvaluulet pikka aega peetud filoloogia valdkonnaks. Eesti folkloriste on eelkõige huvitanud sõnakunst, mis varieerub ja ringleb vabalt suulistes ja kirjalikes suhtluskanalites. Lisaks pärimuslikule tekstile põhilise uurimisobjektina on eriala ühtsust kujundanud retrospektiivne vaateviis, soov säilitada kaduvat ja otsida tõde minevikust. Et teaduslikud otsingud kipuvad alati varasemaid piire ületama, oleks siiski tarbetu otsida folkloristika tuuma kui permanentset keskpunkti, mille ümber peaks toimuma pidev koondumine. Selles artiklis püüangi…
-
Filoloogia lagunemine ja selle korduv teema mitte üksnes eesti filoloogias ega Keele ja Kirjanduse veergudel. Nagu Marek Tamm kirjeldab oma ülevaateartiklis „Tagasipöördumine filoloogia juurde: vaade Ameerikast”, on sama juhtmotiiv tuntud ka lääne teoreetilises mõtlemises vähemalt möödunud sajandi kaheksakümnendatest aastatest alates, tihedalt seotuna sooviga pöörduda filoloogia juurde tagasi. Aga nii nagu samasse jõkke ei saa astuda kaks korda, pole võimalik tagasi pöörduda ka samasse filoloogiasse.
Nikolai Gogoli romaanis „Surnud hinged” on väga…