-
EKP keskkomitee nomenklatuur ja liiduvabariigi kirjandusjuhid
Jaak Urmet (2016) on sovetiaja uurimise kohta kirjutanud:
Olen muuhulgas jõudnud tõdemuseni, et mitte midagi, absoluutselt mitte midagi Eesti ajaloo nõukogude perioodi puutuvat ei saa uurida ilma, et ei jõuaks varem või hiljem välja EKP1 keskkomiteesse. Ei saa kirjandust, kunsti ega teatrit; ei saa põllumajandust, kalandust ega metsandust; ei saa ehitust, rahandust ega sporti. Sest kogu elu Nõukogudemaal juhtis partei.
See kõlab muidugi liialdusena, sest…
-
Stalini preemia kui kirjanduselu nõukogustamise vahend Hans Leberechti näitel
Nõukogude ühiskonnas kontrollis poliitiline võim vaimuelu erinevate meetodite ja vahenditega. Kontrollimehhanismid olid nii eripalgelised repressioonid, institutsionaalne surve, tsensuuri rakendamine kui ka võimudepoolne n-ö õlale patsutamine ehk eri laadi tunnustused loomeinimeste kaasamiseks režiimi teenistusse. Kui seni on uurijate huviorbiidis olnud enamasti ühiskonna vaimuelu suukorvistamise repressiivne pool (ehk „piits”), siis vähem tähelepanu on osutatud sellele, kuidas nõukogude võim surus ühiskonda ideoloogiliselt…
-
Ida-Virumaalt pärit kirjanik Maarja Pärtna on oma värskes proosaluulekogus kirjutanud:
Kannan südame siseküljel murtud maastikku nagu sõrmega udusele aknaklaasile joonistatud panoraami. Põlevkivikarjääri neelatud külade, kuivendatud rabade, reostatud jõgede hääletuid paigahaavu, mille vereurmadesse tuleviku tuul külvab ülestõusmise lootust. Vägivallale otsa vaadates toetun toibumisvõimele, lakkamatule elujanule, oskusele võrsuda seal, kus teised veel ei võrsu. (Pärtna 2022: 71)
Pärtna on ühe hingetõmbega maininud mitut eelkõige nõukogude ajal põlevkivitööstuse löödud haava Eesti maastikesse. Siinse…
-
Stalinistlikus keelediskursis ehk 1920.–1950. aastate keelepoliitilisel võitlusväljal NSV Liidus on kaks autoritaarset peategelast, kõik ülejäänud on enam või vähem kaasajooksikud. Need kaks on Nikolai Jakovlevitš Marr (1864–1934) ning Jossif Vissarionovitš Stalin (1878–1953). Esimene neist, Nikolai Marr, oli väljaõppelt Peterburi ülikooli lõpetanud orientalist ning kutsumuselt kaukaasia keelte uurija, aastast 1912 Peterburi, seejärel – pärast ümbernimetamisi – Venemaa ja viimaks NSV Liidu Teaduste Akadeemia (TA) liige, elu lõpuaastail…
-
Teemanumbri aluseks on 5.–6. mail 2022. aastal toimunud konverentsi „Sovetiaja kirjandus- ja kultuurielu. Uued allikad, lähenemisviisid, tõlgendused” ettekanded. Konverentsil esinesid uurijad Eesti Kirjandusmuuseumist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest, Tallinna Kirjanduskeskusest ning Eesti Mälu Instituudist. Ürituse korraldamine lasus Tartu Ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri, Rahvusarhiivi ja Eesti Teaduste Akadeemia õlul.
Nõukogude aja kirjandus- ja kultuurielule pühendatud konverentsi korraldamine tundus siinkirjutajale mõttekas mitmel põhjusel. Perioodi uurimisel on ühiskonna vaimuelu…
-
Pealkirjaga esiletõstetud taarn : taarna ’kitsas püstloodis seintega kuristik’ (EKSS), on tänapäeva eesti tavakeeles kahtlemata üpris haruldane. Spetsiifilisemates tekstides tähistatakse selle sõnaga püstjaveerulisi kitsaid orge, mille on mägedes aja jooksul kõvadesse kivimitesse kulutanud voolav vesi, näitena kas või järgmine tekstilõik: Gunibi rajoonis [Dagestanis] asub ka Karadahhi taarn – väga kitsas ja pikk kuristik, mis on tekkinud seal aastatuhandeid voolanud väikse oja tõttu. [—] Taarna pikkus on umbes 400 meetrit, kõrgus…
-
Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole
Artikkel kajastab 22. IV 2022 konverentsil „150 aastat oma keelekorraldust” peetud samanimelist ettekannet.
1993. aasta Veski päeval lõpetas Emakeele Seltsi otsus keelekorralduse suunamises tekkinud vaikelu, mille oli põhjustanud vabariikliku õigekeelsuskomisjoni ehk VÕK-i passiivne olek.1 Sama aasta 17. detsembril taasalustas tööd Emakeele Seltsi keeletoimkond. Toimkonna staatuse määrab ES-i põhikiri praegu järgmiselt:
§ 271. Emakeele Seltsi keeletoimkond on eesti kirjakeele normi määramiseks kokkukutsutav toimkond, millel on Emakeele Seltsi juhatuse kinnitatud…
-
Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole
Artikkel on täiendatud versioon ettekandest konverentsil „150 aastat oma keelekorraldust” 22. IV 2022, ent olen siin kasutanud fragmente oma paarist varasemast ülevaateartiklist (Kasik 2018, 2020).
45 sõjajärgset aastat, mil Eestis valitses nõukogude võim, on eesti kirjakeele korraldamisel erineva kaaluga. Esimesel sõjajärgsel aastakümnel püüti eesti keelest teha nõukogulikku keelt, keelekorraldajatele jagati juhtnööre teaduste akadeemia juhtkonnast, riiklikust kirjastusest jm võimuasutustest. Järgmise veerandsaja aasta jooksul kuni 1970. aastate lõpuni juhtis keelekorraldust…
-
Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole
XX sajandi alguseks oli eestikeelne trükisõna muutunud küllaltki tavapäraseks, kuid esimestele katsetele vaatamata (vt nt Viht, Habicht 2022) ei olnud veel kokku lepitud eesti keele reeglites ja sõnavaras ega neid kinnistatud. Charles Ferguson (1968) eristab keele arengut kirjeldades kolme etappi: kirjapanek, standardiseerimine ning normingute ja sõnavara ajakohastamine. Seega oli XX sajandi alguseks eesti keel läbinud esimese etapi, XX sajandi esimese poole Eesti keelekorralduses keskenduti just teisele…
-
Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole
2022. aasta aprillis tähistasime eesti rahvusliku keelekorralduse 150. aastapäeva. Sellele mõeldes on õige hetk veel kord tagasi vaadata keelekorralduse „eelajale”, baltisaksa misjonilingvistide perioodile eesti kirjakeele kirjeldamisel ja kujundamisel. Selline tagasivaade tuletab ühtlasi meelde, et teadliku keelearendustöö esimesed dokumendid on XVII sajandi baltisaksa pastorite koostatud keeleõpetused, milles kirjeldati eesti keelt luterliku misjoni vahendina. Artiklis võtame arvesse kirjakeele loomise ja kujundamise taustaideoloogiaid ja sotsiaalset konteksti ning kirjeldame oluliste…
-
Noorte keelepruugi süsteemsem kogumine ja uurimine Eestis sai Andrus Saareste eestvedamisel alguse sadakond aastat tagasi. Üks esimesi teadusajakirja veergudele jõudnud ülevaateid oli Clarissa Alliku (1928) analüüs Tallinna 14–16-aastaste tüdrukute keelest. Noorte keelepruugi järjepidevam uurimine on meil olnud lünklik. Seda võib põhjendada nii uurimissuundade kui ka keeleandmete kogumise prioriteetidega, mõneti hoiakutegagi, mis pole lasknud nendes andmetes näha teadusele väärtuslikku. Silmas tuleb pidada sedagi, et suur osa senistest andmetest…
-
Soome-ugri etnograafia kujunemine teadusliku kolonialismi taustal
Soome-ugri rahvaste keelesugulus tõestati teaduslikult XVIII sajandil ning peagi hakkasid teadlased otsima nende rahvaste omavahelisi sarnasusi ka muudest kultuurivaldkondadest. Soome-ugri ühtsuse aluseks peeti kunagist algkeelt, algkodu ja ühiskultuuri. Arhailist ühisosa püüti leida soomeugrilaste välimuses ja hingeelus, vaimses ning ainelises kultuuris sarnasusi otsides. Nende ühtelangevuste funktsioon oli mitmekesiselt põhjendada soome-ugri suguluse ideed. Ühiskondlikus plaanis püüti aga demonstreerida soome-ugri maailma kultuurilist avarust. Soome-ugri idee toetamine materiaalsete…
-
Pikareskne humanism Jaan Krossi laagrinovellides
See artikkel sündis ammusest tähelepanekust, et Jaan Kross ei ole eriti põhjalikult kirjeldanud küllaltki pikka laagri- ja asumiskogemust, kuigi oma hilisemas loomingus – alates 1980. aastate algusest, kui sai võimalikuks kirjutada Eesti XX sajandi ajaloo teemadel – on ta belletriseerinud suure osa oma eri eluperioodidest. Kross, olles viibinud vangis Eestis nii sakslaste käes 1944 kui ka Nõukogude vanglas 1946–1947, kandis aastatel 1947–1951 karistust vangilaagrites Komimaal1…
-
Võõrsõnad tulevad keelde mitmel moel, aga eelduseks on alati mingit laadi keelekontakt. Viimase võib olla tinginud muu hulgas kultuuriline, poliitiline või majanduslik üleolek või võim: kirjasõna ja hariduse levik, vallutus, ränne jms. (Vt Myers-Scotton 2002; Paet 2018; Verschik 2019; Auer 2021: 147) Leksikaalsed laenud jaotuvad eesti keeles järgmiselt. Muganemisskaalal kõige võõramad on tsitaatsõnad, puhtvõõrkeelsed sõnad, mis kirjutatakse eesti tekstis nagu vastavas lähtekeeles. Võõruselt järgmised on võõrsõnad, muganenud, ent võõrapäraseid jooni…
-
Etnoloog Aliise Moora (snd Karu, 1900–1996) elas oma pika elu suurte muutuste ajajärgul. Sünniaasta määras kuulumise põlvkonda, mis läks kaasa ühiskonna moderniseerumisprotsessidega ning pidi kohanema maailmasõdadest tingitud poliitiliste muudatustega. Samal ajal võib Moorat nimetada „uueks naiseks”, st ta kuulus tollal suhteliselt väikesesse naiste gruppi, kes said ja tahtsid olemasolevaid eneseteostusvõimalusi ära kasutada (vt Kirss 2004: 16). Suulise talupojaühiskonna liikumine moodsa kirjaliku linnaühiskonna suunas tõi kaasa suure kultuuripöörde aastail 1905–1915 ja…
-
Juhan Liivi (1864–1913) luuleteoreetilisi tähelepanekuid on üksnes riivamisi käsitlenud Sirje Olesk (1989: 48–49, 141) põhjalikus doktoritöös eesti luulekultuuri teooriast ja praktikast. Liivi luulekäsitust ei ava aga Tiit Hennoste oma suurteoses „Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul” (2016). Liivi ei leidu Jaan Unduski kogumikus „Eesti kirjanike ilmavaatest” (2016). Tema teoreetiline arusaam on jäänud eesti kultuurile mõnevõrra võõraks.
Liiv on läinud kultuurilukku vaimupimeda laulikuna ja siinses artiklis küsin, mida teadis see pime laulik…
-
Viimased kaheksa aastat on olnud soome-ugri ja samojeedi (edaspidi soome-ugri) rahvastele väljakutsete ajaks. Venemaa Föderatsioon on võtnud selge kursi soome-ugri rahvaste vahelise koostöö piiramisele ja nende assimileerimisele. Sama toimub ka teiste rahvastega, kuid oma arvulise väiksuse ja territoriaalse laialipillutatuse tõttu on soome-ugri rahvad ühed haavatavamad.
Artikli kirjutamise ajal pole veel selged Venemaa Föderatsiooni 2020/2021. aasta rahvaloenduse andmed, kuid 2010. aasta rahvaloendus tekitas masendust. Soome-ugri keelte kõnelejaskond kahanes 2002. aasta rahvaloendusega…
-
2019. aastal tähistati kogu maailmas rahvusvahelist põliskeelte aastat, mille kuulutas välja ÜRO peaassamblee 2016. aastal. Põliskeelte aasta kujunes edukaks, kuid selgus, et ühest aastast on vähe, et tõsistele probleemidele laiemat tähelepanu juhtida, rääkimata lahendusteni jõudmisest. Seetõttu otsustas ÜRO põlisrahvaste püsifoorum teha ettepaneku pühendada põliskeeltele terve aastakümme. Selle kiitis ÜRO peaassamblee heaks 2019. aasta detsembris. Aastal 2022 algas 2032. aastani kestev rahvusvaheline põliskeelte aastakümme. Aastakümne eesmärk on taaselustada põliskeeli ja edendada…
-
Keelepoliitika roll üliõpilaste ja akadeemiliste töötajate keelevalikute suunamisel
Eesti ülikoolides on nii akadeemiliste töötajate kui ka tudengite hulgas levinud individuaalne mitmekeelsus ehk mitme keele oskus mis tahes tasemel (Cook 2016). Igas keeleolukorras valivad keelekasutajad oma keeleliste ressursside hulgast sobivaimad (Blommaert 2010), mis tähendab valikut mitme kultuuriliselt määratletud keele vahel, samuti nende lahus hoidmise ja koos kasutamise vahel (nn põim- ja rööpkeelsus, vt Mazak, Carroll 2016; Klaas-Lang 2021). Keeleolukord…
-
Juhatuseks
Viimasel aastakümnel on Eestis tähelepanuväärselt elavnenud piirkondlike murdeaabitsate avaldamine. Peale tunnetusliku huvi murrete kasutamise ning elus hoidmise vastu on sellel kohaidentiteediga seotud ning sotsiaal-majanduslikke põhjusi. Kuna tegu on eripäraselt eestilise nähtusega,1 mis ühelt poolt on piirkondliku dialekti esitamise tõttu äärmiselt spetsiifiline, teisalt aga sisu ja konteksti poolest kohutavalt haraline, võiks selle lähem uurimine kuuluda eri teadusalade kompetentsi keeleteadusest inimgeograafiani. Siinse lähenemise aluseks on semiootika, mille võimekust…