-
Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole
Artikkel on täiendatud versioon ettekandest konverentsil „150 aastat oma keelekorraldust” 22. IV 2022, ent olen siin kasutanud fragmente oma paarist varasemast ülevaateartiklist (Kasik 2018, 2020).
45 sõjajärgset aastat, mil Eestis valitses nõukogude võim, on eesti kirjakeele korraldamisel erineva kaaluga. Esimesel sõjajärgsel aastakümnel püüti eesti keelest teha nõukogulikku keelt, keelekorraldajatele jagati juhtnööre teaduste akadeemia juhtkonnast, riiklikust kirjastusest jm võimuasutustest. Järgmise veerandsaja aasta jooksul kuni 1970. aastate lõpuni juhtis keelekorraldust…
-
Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole
XX sajandi alguseks oli eestikeelne trükisõna muutunud küllaltki tavapäraseks, kuid esimestele katsetele vaatamata (vt nt Viht, Habicht 2022) ei olnud veel kokku lepitud eesti keele reeglites ja sõnavaras ega neid kinnistatud. Charles Ferguson (1968) eristab keele arengut kirjeldades kolme etappi: kirjapanek, standardiseerimine ning normingute ja sõnavara ajakohastamine. Seega oli XX sajandi alguseks eesti keel läbinud esimese etapi, XX sajandi esimese poole Eesti keelekorralduses keskenduti just teisele…
-
Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole
2022. aasta aprillis tähistasime eesti rahvusliku keelekorralduse 150. aastapäeva. Sellele mõeldes on õige hetk veel kord tagasi vaadata keelekorralduse „eelajale”, baltisaksa misjonilingvistide perioodile eesti kirjakeele kirjeldamisel ja kujundamisel. Selline tagasivaade tuletab ühtlasi meelde, et teadliku keelearendustöö esimesed dokumendid on XVII sajandi baltisaksa pastorite koostatud keeleõpetused, milles kirjeldati eesti keelt luterliku misjoni vahendina. Artiklis võtame arvesse kirjakeele loomise ja kujundamise taustaideoloogiaid ja sotsiaalset konteksti ning kirjeldame oluliste…
-
Noorte keelepruugi süsteemsem kogumine ja uurimine Eestis sai Andrus Saareste eestvedamisel alguse sadakond aastat tagasi. Üks esimesi teadusajakirja veergudele jõudnud ülevaateid oli Clarissa Alliku (1928) analüüs Tallinna 14–16-aastaste tüdrukute keelest. Noorte keelepruugi järjepidevam uurimine on meil olnud lünklik. Seda võib põhjendada nii uurimissuundade kui ka keeleandmete kogumise prioriteetidega, mõneti hoiakutegagi, mis pole lasknud nendes andmetes näha teadusele väärtuslikku. Silmas tuleb pidada sedagi, et suur osa senistest andmetest…
-
Soome-ugri etnograafia kujunemine teadusliku kolonialismi taustal
Soome-ugri rahvaste keelesugulus tõestati teaduslikult XVIII sajandil ning peagi hakkasid teadlased otsima nende rahvaste omavahelisi sarnasusi ka muudest kultuurivaldkondadest. Soome-ugri ühtsuse aluseks peeti kunagist algkeelt, algkodu ja ühiskultuuri. Arhailist ühisosa püüti leida soomeugrilaste välimuses ja hingeelus, vaimses ning ainelises kultuuris sarnasusi otsides. Nende ühtelangevuste funktsioon oli mitmekesiselt põhjendada soome-ugri suguluse ideed. Ühiskondlikus plaanis püüti aga demonstreerida soome-ugri maailma kultuurilist avarust. Soome-ugri idee toetamine materiaalsete…
-
Pikareskne humanism Jaan Krossi laagrinovellides
See artikkel sündis ammusest tähelepanekust, et Jaan Kross ei ole eriti põhjalikult kirjeldanud küllaltki pikka laagri- ja asumiskogemust, kuigi oma hilisemas loomingus – alates 1980. aastate algusest, kui sai võimalikuks kirjutada Eesti XX sajandi ajaloo teemadel – on ta belletriseerinud suure osa oma eri eluperioodidest. Kross, olles viibinud vangis Eestis nii sakslaste käes 1944 kui ka Nõukogude vanglas 1946–1947, kandis aastatel 1947–1951 karistust vangilaagrites Komimaal1…
-
Võõrsõnad tulevad keelde mitmel moel, aga eelduseks on alati mingit laadi keelekontakt. Viimase võib olla tinginud muu hulgas kultuuriline, poliitiline või majanduslik üleolek või võim: kirjasõna ja hariduse levik, vallutus, ränne jms. (Vt Myers-Scotton 2002; Paet 2018; Verschik 2019; Auer 2021: 147) Leksikaalsed laenud jaotuvad eesti keeles järgmiselt. Muganemisskaalal kõige võõramad on tsitaatsõnad, puhtvõõrkeelsed sõnad, mis kirjutatakse eesti tekstis nagu vastavas lähtekeeles. Võõruselt järgmised on võõrsõnad, muganenud, ent võõrapäraseid jooni…
-
Etnoloog Aliise Moora (snd Karu, 1900–1996) elas oma pika elu suurte muutuste ajajärgul. Sünniaasta määras kuulumise põlvkonda, mis läks kaasa ühiskonna moderniseerumisprotsessidega ning pidi kohanema maailmasõdadest tingitud poliitiliste muudatustega. Samal ajal võib Moorat nimetada „uueks naiseks”, st ta kuulus tollal suhteliselt väikesesse naiste gruppi, kes said ja tahtsid olemasolevaid eneseteostusvõimalusi ära kasutada (vt Kirss 2004: 16). Suulise talupojaühiskonna liikumine moodsa kirjaliku linnaühiskonna suunas tõi kaasa suure kultuuripöörde aastail 1905–1915 ja…
-
Juhan Liivi (1864–1913) luuleteoreetilisi tähelepanekuid on üksnes riivamisi käsitlenud Sirje Olesk (1989: 48–49, 141) põhjalikus doktoritöös eesti luulekultuuri teooriast ja praktikast. Liivi luulekäsitust ei ava aga Tiit Hennoste oma suurteoses „Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul” (2016). Liivi ei leidu Jaan Unduski kogumikus „Eesti kirjanike ilmavaatest” (2016). Tema teoreetiline arusaam on jäänud eesti kultuurile mõnevõrra võõraks.
Liiv on läinud kultuurilukku vaimupimeda laulikuna ja siinses artiklis küsin, mida teadis see pime laulik…
-
Viimased kaheksa aastat on olnud soome-ugri ja samojeedi (edaspidi soome-ugri) rahvastele väljakutsete ajaks. Venemaa Föderatsioon on võtnud selge kursi soome-ugri rahvaste vahelise koostöö piiramisele ja nende assimileerimisele. Sama toimub ka teiste rahvastega, kuid oma arvulise väiksuse ja territoriaalse laialipillutatuse tõttu on soome-ugri rahvad ühed haavatavamad.
Artikli kirjutamise ajal pole veel selged Venemaa Föderatsiooni 2020/2021. aasta rahvaloenduse andmed, kuid 2010. aasta rahvaloendus tekitas masendust. Soome-ugri keelte kõnelejaskond kahanes 2002. aasta rahvaloendusega…
-
2019. aastal tähistati kogu maailmas rahvusvahelist põliskeelte aastat, mille kuulutas välja ÜRO peaassamblee 2016. aastal. Põliskeelte aasta kujunes edukaks, kuid selgus, et ühest aastast on vähe, et tõsistele probleemidele laiemat tähelepanu juhtida, rääkimata lahendusteni jõudmisest. Seetõttu otsustas ÜRO põlisrahvaste püsifoorum teha ettepaneku pühendada põliskeeltele terve aastakümme. Selle kiitis ÜRO peaassamblee heaks 2019. aasta detsembris. Aastal 2022 algas 2032. aastani kestev rahvusvaheline põliskeelte aastakümme. Aastakümne eesmärk on taaselustada põliskeeli ja edendada…
-
Keelepoliitika roll üliõpilaste ja akadeemiliste töötajate keelevalikute suunamisel
Eesti ülikoolides on nii akadeemiliste töötajate kui ka tudengite hulgas levinud individuaalne mitmekeelsus ehk mitme keele oskus mis tahes tasemel (Cook 2016). Igas keeleolukorras valivad keelekasutajad oma keeleliste ressursside hulgast sobivaimad (Blommaert 2010), mis tähendab valikut mitme kultuuriliselt määratletud keele vahel, samuti nende lahus hoidmise ja koos kasutamise vahel (nn põim- ja rööpkeelsus, vt Mazak, Carroll 2016; Klaas-Lang 2021). Keeleolukord…
-
Juhatuseks
Viimasel aastakümnel on Eestis tähelepanuväärselt elavnenud piirkondlike murdeaabitsate avaldamine. Peale tunnetusliku huvi murrete kasutamise ning elus hoidmise vastu on sellel kohaidentiteediga seotud ning sotsiaal-majanduslikke põhjusi. Kuna tegu on eripäraselt eestilise nähtusega,1 mis ühelt poolt on piirkondliku dialekti esitamise tõttu äärmiselt spetsiifiline, teisalt aga sisu ja konteksti poolest kohutavalt haraline, võiks selle lähem uurimine kuuluda eri teadusalade kompetentsi keeleteadusest inimgeograafiani. Siinse lähenemise aluseks on semiootika, mille võimekust…
-
Eesti on olnud ajalooliselt ja on tänapäevalgi mitmekeelne, ja see on väljendunud ka luules. Siin on tegutsenud kõrvuti mitmed kirjandusväljad, mida on kuni viimase ajani vaadeldud eraldi. Eesti kirjanduslookirjutuses on seni lähtutud ükskeelsuse paradigmast (Yildiz 2012): eesti kirjandust on nähtud eestikeelse kirjandusena ja sel põhjusel on muudes keeltes kirjapandud tekstid vaatluse alt välja jäetud (viimati programmiliselt Hasselblatt 2006: 2). Viimastel kümnenditel on eesti keeles ilmunud uurimusi ja ülevaateid ka teistes…
-
Tänapäeva iirikeelne kirjandus kohalikus ja globaalses kontekstis
Tunnustatud poetess Máire Mhac an tSaoi esines 1988. aastal ajakirjas Poetry Ireland Review iirikeelse luuleajakirja Innti 11. väljaannet arvustades järgmise dramaatilise seisukohavõtuga:
Iiri keeles luuletamises on igal juhul midagi müstilist: luua elusat kirjandust kiirelt hääbuvas vähemuskeeles, mil peaaegu puudub kõnekeele tagamaa ja pole isegi heebrea või ladina kultuuri- või kultusstaatust? Tundub ilmvõimatu – ja ometi on see juhtunud. (Mhac an tSaoi…
-
Meä keel1 kuulub Uurali keelkonna läänemeresoome keelte harusse. Seda räägitakse Rootsi põhjapoolsemas osas, Soomes peetakse seda sageli soome keele murdeks. Meä ja soome keel on väga suurel määral vastastikku mõistetavad. Sellest hoolimata võib ühest küljest rootsi keele laenude suur hulk meä keeles tekitada soome keele kõnelejatele raskusi, teisest küljest on soome keel osaliselt meä keele kõnelejatele raskesti mõistetav soome kirjakeele arengu tõttu, milles meä keel pole osalenud. Alates 2000. aastast…
-
Kuidas varieerub hääbuva keele idiolekt?
Hõre asustus, lahusolek keelesugulastest, keelte ja murrete segunemine ning lähenev keelesurm1 pakuvad põnevat ainest keele varieerumise uurimiseks. Samas kasutavad variatiivsuslingvistid sellistes tingimustes kogutud keelematerjali harva. Põhjus on lihtne: tänapäeva variatiivsuslingvistika on eelkõige kvantitatiivne uurimissuund, mis jookseb võidu üha kasvavate andmekogudega. Mida suurem on korpus, seda paremini saab varieerumist tuvastada ja analüüsida üha komplekssemate statistiliste meetodite abil. Äärealade isolatsiooni, keelte ja murrete segunemise ja hääbumise…
-
Käesoleva artikli trotslik pealkiri on valitud, sest olen uurinud tükk aega ühte n-ö päris väikest keelt ja kardan, et seda ei tunnustata piisavalt. Keel ei ole väike. Keelekogukond, st kõnelejate arv võib olla väike, aga mitte keel ise! Kui tuba on väike, siis mahub sellesse vähem mööblit või mööbliesemed ise on väikesed. Väikese keelekogukonna keelel aga ei ole vähem käändeid, kõneviise või demonstratiive, ja morfeemid ning laused ei ole lühemad…
-
Artiklis võetakse kõne alla eesti keele funktsioonid ja võimalused varauusajal, keskendudes XVII sajandile ja XVIII sajandi esimesele poolele. Siinse käsitluse esimeses osas kirjeldatakse vaadet, mis avaneb eesti keele arengule, kui sellele läheneda kitsalt kirikukirjanduse tõlkimiseks loodud kirjakeele aspektist. Praktilistest asjaoludest tingituna on seesugune lähenemisnurk mõneti enesestmõistetav, sest varasemat suulist suhtlust ei saagi vahetult uurida. Ometi esindab selle tulemusel tekkiv pilt n-ö koloniaalset vaadet keele arenguloole, sest ajalooliselt on eesti keel…
-
Kirjutada Eesti minevikust eesti keeles
Ferdinand de Saussure’i lihtsad õpetussõnad, et me tunneme keeli üldiselt ainult kirja (pr l’écriture) kaudu ja et kirjalik dokument sekkub pidevalt isegi meie emakeeles, sobivad sisse juhatama järgnevat kirjutist. Tema edasine mõte, et „kaugemal kõneldava idioomi puhul saab veelgi vajalikumaks kirjalike tõendite poole pöördumine ning seda enam kehtib see surnud idioomide puhul”, osutab väga täpselt ajalookirjutuse praktikale. (Saussure 2017: 59; vrd Saussure 1971: 44) Tõsi,…