-
Ökofeministlik ekskurss eesti looduskirjandusse
Raamat lindude elust.
Lähemal ajal ilmub Tartus „Looduse” kirjastusel huvitav,
paljude piltidega ilustatud raamat lindude elust Vaika saartel.
See on ainuke sellelaadiline töö eesti keeles.
Raamatu autoriks on keegi saarlanna,
kes pikemat aega uurinud lindude elu.
Sellise anonüümse teate avaldas Saare maakonna ajaleht Meie Maa oma kolmandal leheküljel teiste maakonnauudiste seas 5. mail 1932. aastal (Raamat lindude elust 1932)1. Et tegemist on eestikeelse looduskirjanduse algust tähistava teosega, oskasid toonased lehetegijad hämmastaval…
-
Alide Erteli elu ja looming
Eesti kirjandusloos tuntakse Alide Ertelit1 kui üht vähestest XX sajandi algusaastatel tegutsenud naiskirjanikest. Erteli aktiivsem loominguline tegevus jäi 1900.–1910. aastatesse. Ta oli ajakirjandusväljaannete kaastöötaja, avaldas eraldi raamatutena proosat ja draamat ning perioodikas luulet. Peale selle töötas Ertel õpetajana: ta on pidanud kodukooli sünnitalus, olnud kodukooliõpetaja mitmes Venemaa kubermangus, tegelenud laste harimisega Arula-Rebaste algkoolis (1914–1916), Pärnus (1921–1925) ja Kärdlas (1925–1927). Aktiivse ühiskonnategelasena lõi Ertel kaasa revolutsioonisündmustes…
-
Lapsepõlveprojektsioone naisautorite 1930. aastate teise poole realistlikus lasteproosas
Eesti lastekirjanduse arenguloos oli sõdadevaheline periood esimene suurem tõusulaine nii ilmunud algupärandite arvu, vilka kirjastamistegevuse kui ka žanrilise mitmekesistumise poolest (Krusten 1995: 97; Mattheus 2012: 108). Lastekirjandust hakati nägema kirjanduse täisväärtusliku osana, regulaarselt ilmusid lastekirjanduse arvustused ja aastaülevaated (Krusten 1984: 432; Mattheus 2012: 36) ning tõusid esile lastekirjandusele spetsialiseerunud autorid (Krusten 1984: 446).
Esimese iseseisvusaja lastekirjandus on leidnud käsitlemist ülevaatelistes tekstides, näiteks Reet…
-
Artikli huviorbiidis on seltskondlikult aktiivne moodne naine kui negatiivne tegelane Marta Sillaotsa ja Alide Erteli 1910. aastate proosaloomingus ning selle tegelase suhe nn uue naise ja naisemantsipatsiooniga. Uue naise (New Woman) mõiste pärineb inglise keeleruumist ja seostub naise positsiooni muutumisega XIX sajandi lõpus – XX sajandi alguses: suurema ühiskondliku aktiivsuse ja lisanduvate õigustega, mis tõi kaasa ka teistsuguse välimuse ja uued käitumismaneerid. Kuigi on selge, et uus naine vastandub mingil…
-
Ameerika kunstiteadlane Linda Nochlin on 1971. aastal kirjutatud essees „Miks pole olnud suuri naiskunstnikke?” käsitlenud küsimust, miks kunstiajalugu keskendub meesautorite teostele ja miks naiskunstnikud pole samavõrra nähtaval. Ta rõhutab, et kunsti tegemist määravad sotsiaalne kontekst (nt naiste võimalus haridust saada) ja spetsiifilised (kunsti)institutsioonid. Ent Nochlin tõdeb ka seda, et naiskunstnike töid ei ole hinnatud alati samaväärselt meeskunstnike töödega näiteks põhjusel, et naiskunstnike teemad ei sobinud valitsevate kunstiarusaamadega. (Nochlin 2000: 16–22)
Kui…
-
Pilk XX sajandi alguskümnendite eesti kirjandusele
Käesolev teemanumber on pühendatud XX sajandi alguskümnendite tuntud ja vähem tuntud naissoost eesti proosakirjanikele. See sündis vajadusest kirjutada naised tagasi kirjandusajalukku ja kultuurimällu. Enamik artikleid on alguse saanud 2022. aasta oktoobris Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis peetud konverentsilt „Kas sa Reed Morni oled lugenud?”, ent idee tegeleda unustatud naiskirjanikega sündis palju varem. Eret Talviste taust inglise modernismiuuringutes, kus on alates 1970-ndatest tehtud palju (taas)avastustööd, et…
-
Rosalie Ottessoni mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivis
Artiklis käsitleme 1960.–1970. aastail ENSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnale1 kaastööd teinud, Siberi Krasnojarski krai Ülem-Bulanka külast pärit Rosalie Ottessoni (eluaastad 1899–1979) saadetiste üht osa – mängude kirjapanekuid oma sünnikülast ja naabruses asuvast Ülem-Suetukist.
Ottessoni mängude ja mängusituatsioonide kirjeldustele läheneme rahvaliku kirjalikkuse (ingl vernacular literacy) mõiste kaudu, jälgides, missuguseid valikuid ta oma kogutu kirjapanijana tegi. Kuna folklooritekstid arhiivis ei kajasta…
-
2023. aasta kevadel Eesti Kirjanike Liidu liikmete seas puhkenud ja kolleegide ringist kiiresti väljunud arutelu Juhan Smuuli bareljeefi sobivusest Tallinna kesklinna kirjanike maja seinale tõi lisaks Smuuli kirjandusliku loomingu väärtusele – mille suhtes kellelgi suuri kahtlusi ei paistnud olevat – kõne alla keerukad teemad kollaboratsionismist, ideoloogia- ja võimutruudusest ning pimedusest kommunistliku režiimi kuritegude suhtes või suisa neis osalemisest. Järgneva artikli seisukohast kerkib küsimus: kas ei oleks hoopis õigem end sellisest…
-
1. Keeledebatt kui kriisi väljendus
Aastad 2020–2022 jäävad kindlasti meenutama koroonapandeemiat – aega, mil riigid ja inimesed õppisid end üksteisest isoleerima ning üha tähtsamaks sai interneti roll suhtluskanalina. (Sotsiaal)meediastunud infokeskkonnas hargnesid ennekuulmatud polariseerumised,1 millest ei jäänud puutumata ka keelevaldkond. Alates 2020. aasta sügisest võis igaüks oma kodus arvutiekraani taga kaasa elada intensiivsele debatile eesti keele ja selle sõnaraamatutes kirjeldamise vs. ettekirjutamise üle. Keeleteadlased ja -praktikud (nt keeletoimetajad, tõlkijad, ajakirjanikud) arutlesid avalikus meedias…
-
Praegusaja jõhkrad raielangid tekitavad kahetisi mõtteid ja tundeid. Loodusesõber muretseb vaesestuva elukeskkonna, majandusmees töökohtade ja majanduskasvu pärast. Sõjanduseksperdi vaatenurk on ootamatum, tema näeb pahupidi pööratud, auklikus ja risuses raielangis looduslikku miinivälja, mis takistab vastase liikumist. Jne.
Metsanduse oskussõnana tähistab (raie)lank raiumiseks määratud, looduses (ajalooliselt langipostide ja sihtidega) piiritletud (kuid alles kasvavat) metsaosa, üldkeeles aga esmajoones ikka raiesmikku, s.o ala, kust mets juba lageraiena maha võetud. Lisaks on lank oskussõnana kasutusel mäenduses…
-
Eesti külade võrk oli välja kujunenud XIII sajandiks. See arvamus põhineb suuresti Taani hindamisraamatu nimekirjadel peamiselt Harju- ja Virumaa kohta. Eesti linna- ja külanimede kohta ilmus 2016. aastal senist uurimisseisu kokku võttev „Eesti kohanimeraamat” (EKNR; veebiversioon 2018). Järge ootab talunimede ülevaade. Külanimed ja talunimed võivad olla omavahel seotud.
Eesti Keele Instituudis asuv Emakeele Seltsi kohanimekartoteek, mis nüüdseks on ka internetis kättesaadav, on kogutud ajavahemikus 1920–2000. Kuna 1944–1991 oli nõukogude aeg, mil…
-
Regilaulutraditsiooni vähem aktiivsetest osalistest
Regilaulude kogumisel ja uurimisel on tähelepanu keskmes laulikud, kes kehastavad aktiivselt laulukultuuri. Laulutraditsioon ei sisalda pelgalt teadmisi sõnadest ja viisidest ning oskustest neid õiges olukorras kasutada, vaid ka kommunikatsiooni kuulajate, kaasalauljate ning kogukonnaga. Laulikud on asjatundjad, kel on lisaks teadmistele ja oskustele ka vajadus ning tahe neid esinedes publikuga jagada ning samuti oma oskusi järgmistele põlvedele edasi anda. Laulikud hoiavad traditsiooni fookuses, tuletades selle tähtsust…
-
Kuhu paigutub Eestis kirjutatud venekeelne kirjandus, olgu luule või proosa – on see eesti või vene kirjandus? See on ajalooliste juurtega küsimus: niisuguseid tekste avaldati juba vast loodud Eesti Vabariigis. Sarnaselt küsib Cornelius Hasselblatt (2008: 29): „[—] Eesti kirjandusteadust käsitledes tuleb konstateerida, et üheks ülesandeks on oma uurimisobjekti määratlemine. Mida me käsitleme E/eesti kirjandusena?” XXI sajandi üksmeelne arusaam liigub selle poole, et Eestis loodud venekeelne sõnakunst on…
-
Olin ammu lubanud pidada ettekande sellest, kas Eesti kirjanduses on tühistamist ja tsensuuri,1 kui teema muutus ootamatult päevakajaliseks. Märtsikuus tuli mitmel pool jutuks tuntud kirjandusteoste uustrükkide ümberkirjutamine: Tauno Vahter võttis sõna kultuurilehes Sirp,2 Vikerraadios vestlesid Maarja Vaino juhatusel Indrek Koff ja Krista Kaer.3 Ilmus ka ajalehenupuke Agatha Christie uustrükkide ümbersõnastamise kohta,4 nii nagu neid on varem ilmunud teiste autorite teoste kohta.
Vahter, Koff ja Kaer kui kirjanduse vahendajad (kirjastajad, tõlkijad) rääkisid…
-
Ohtrasti ohte ümbritseb meid meie ajas. Eemale tõrjuda ma neid oma uurimusega ei saa, kuid ehk toob mõnevõrra lohutust ohu ja ohtra päritollu süvenemine.
Eesti keeles on kaks oht-sõna, nende partitiiviga vormiliselt ühtne liitsõna järelosis –ohtu ning vormi poolest sama sõnapere liikmeks sobiv ohter. Ainult viimasel on vasted väljaspool Eesti keeleala, otse idapiiri taga. Etümoloogiat ei ole ühelegi nendest sõnadest seni esitatud. Artiklis kaardistan võimalusi nende algupära leidmiseks.
„Eesti murrete sõnaraamat” (EMS)…
-
Kuidas Kreutzwaldi „Kalevipoeg” taasloob Goethe „Fausti”?
(Algus Keeles ja Kirjanduses nr 4)
Sarnaselt artikli esimese osaga on ka järgneva analüüsi eesmärk näidata, kuidas Harold Bloomi ja Paul de Mani teineteist täiendavate arusaamade abil retoorikast ja troopidest on „Kalevipoega” võimalik tõlgendada „Fausti” ümberkirjutusena. Kui aga eelmises eritluses oli fookuses rahvuseepose süžeeline ja temaatiline vastandumine Goethe suurteosele, siis järgnevalt tulevad võrdlemisele tekstikohad, kus „Kalevipoega” saab tõlgendada „Fausti” episoodide taasloomisena.
Bloomi mõjuärevuse teooria seisukohast on…
-
Kas põlvkondlik konflikt või lepitav läbirääkimine?
Ema ja lapse suhe kätkeb pere- ja lähisuhte võimu, mis on aegade ja rahvaste ülene ning eksisteerib nii sõja- kui ka rahuajal. Kultuuritekstidesse on kinnistunud stereotüübid, mis muu hulgas peegeldavad laste ootusi emale. Meenutatagu kas või muinasjuttude kurja võõrasema või regilaulude murevärsse ema surmast: „Eite viidi uksest väĺla, / armud läksid aknast väĺla.”1 Kuid regilauludes esineb ka tütarde tapmise motiiv.…
-
Prantsuse päritolu laen- ja võõrsõnade kiht eesti keeles on märkimisväärne – uusimas võõrsõnade leksikonis (VSL 2012) on prantsuse lähtekeelega märksõnu ligi 10% –, illustreerides hästi, milline on olnud prantsuse kultuuri mõju eesti keelele. Et sõnu laenatakse tavaliselt keelest, mis on vastavas valdkonnas mingis mõttes prestiižsem, on peale diplomaatia- (atašee, diplomaat), moe- (mansett, puuder) ja sõjandussõnade (kürassiir, seersant) prantsuse keelest laenatud rohkelt just kokandussõnu, sest prantsuse kokakunst on…
-
Paljude rahvaste hulgas tuntud muinasjututüübi „Sõbrad elus ja surmas” (ATU/SUS 470) keskmes on motiiv aja kulgemisest kiiremini teispoolsuses kui maa peal ja tüüpi kuuluvad muinasjutud kirjeldavad teispoolsusse sattunud elava inimese värvikaid kogemusi. ATU/SUS 470 muinasjuttude levinuima süžee järgi lubavad kaks sõpra teineteise pulmas osaleda. Üks neist sureb, elav sõber kutsub surnud sõbra oma pulma ning satub kutset esitades teispoolsusse. Seal ta kas rändab koos surnud sõbraga tolle maailmas, kus näeb…
-
Kuidas Kreutzwaldi „Kalevipoeg” vastandub Goethe „Faustile”?
Viimaste kümnendite üks mõjukamaid „Kalevipoja” käsitlusi on Jüri Talveti artikkel „Rahvust ehitav eepos”, kust pärineb peamine ajend siinse tõlgenduse loomiseks: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „„Kalevipoja” süžees ja koguni filosoofilises struktuuris võib jälgida sarnasust Johann Wolfgang von Goethe „Faustiga”” (Talvet 2003: 888). Selles lühikeses tsitaadis on peidus käesoleva artikli ja järgmises ajakirjanumbris ilmuva järje kaks teineteist toetavat eesmärki: esiteks demonstreerida, kuidas „Kalevipoega” on võimalik tõlgendada „Fausti”…