-
des-, mata- ja maks-konverbitarindi sõnajärg
1. Konverbitarind ja sõnajärg
Käsitlen artiklis eesti keele des-, mata– ja maks-konverbitarindi sõnajärge, mille varieerumine on pälvinud tähelepanu seoses nn lauselühendite keerukaks peetavate komareeglitega (Erelt 2019: 150–154; EKK: SÜ 137). Siin käsitlen seda nähtust teise nurga alt, andes ülevaate teguritest, mis mõjutavad konverbitarindi sõnajärje varieerumist kirjakeeles.
des-, mata– ja maks-tarindi sõnajärjes varieerub nii tarindi asukoht põhilause suhtes kui ka konverbi asukoht tarindis. Näitlikustan varieerumist des-tarindiga,…
-
Nõukogude subjektsus Luise Vaheri 1941. aasta päevikus I
Elu ei astunud meil siis kaugeltki
kõps-kingadel – tipa-tapa.
Neljakümnes aasta ja Nõukogude Eesti loomine
oli kõike muud kui jalutuskäik
kruusatatud ning rehitsetud pargiteel.
(Vaher 1961)
Pargiteedel astuti siiski ka neljakümnendal aastal. Luise Vaher (1912–1992), keda tunneme eelkõige sõjajärgse Nõukogude Eesti populaarsete nn ajaviiteromaanide autorina, kandis tollal veel neiupõlvenime Kapstas, oli ajalehe Valga Enamlane toimetaja, värske parteikandidaat ja uue linnapea (endise töötatöölise ja süüdimõistetud Nõukogude spiooni) Kristjan…
-
Johannes Semperi (1892–1970) kuni Teise maailmasõjani kirjutatud teostes torkab silma tema esteetiline programm. See on seotud millegi tervikliku ja orgaanilisega, st elusale loodusele – Semperi loomes eriti taimsele – taandatavaga (nt Semper 1927a: 11, 21). Kui kunstiteos ei ole terviklik, ei ole selle vorm ja sisu sulandunud loomulikult ning see on „laboratoorlikult” osadeks lagundatav, seega mitteorgaaniline: abstraktsete, keeleuuenduse tarvis loodud tehislike sõnadega koormatud tekstis laiuvad Semperi sõnul „klorofüllita laigud” (Semper…
-
Rahvaluulekogujate äratussõnad ja avalikkuse kõnetamine
Üiijan veel kora armsad Jakubi kihelgona sugu venad ja õõed ärkakem omiti kora ülesse aeg on juba amu tööle hakata sest villi on valmis kübse ja tahab rutulist kogu panemist muitu kui vanaks jäeb siis puteneb ärra aeg on juba amu käes võtkem siis suled sirbite eest käte ja hakakem tööle kelel vähägi aega on kelel endal aega ei ole se ütelgu teistele…
-
Metafoorses tähenduses on varjusurm (ingl seeming death, sks Scheintod) tänapäevalgi eesti keeles aktiivses kasutuses. Sellega märgitakse tavaliselt midagi, mis on küll olemas, aga ei toimi, siinkohal olgu näiteks mõned juhupealkirjad meediast: „Aktsiafondid on varjusurmas”, „Hüpnoosravi Eestis on varjusurmas” jne. Samal ajal ei ole selle sõna sisuline tähendus päriselt ununenud ega avalikkusest kadunud. Aeg-ajalt leiab ajakirjandusest rahvusvaheliste teabeagentuuride tõlkelugusid uudistest, kus keegi surnuks arvatu on ootamatult enne matuseid ellu ärganud. Need…
-
Minu kinoskäigud algasid saksa ajal. Käis sõda. Ärevuse ja mure tasakaalustamiseks oli vaja midagi ilusat, rahustavat. Mängukaaslase ema käis kirikus. Minu ema kinos. [—] Nõukogude ajal ema õmbles laua taga palju. Sai harva kinos käia. Siis oli nii, et keset tuba kareldes tuli film talle võimalikult ilmekalt ette mängida.
(EKM ERA, DK 638, 24–25 < Tartu l < Viljandi l – K. H., snd 1938 (2019))
Meedia laste mängude eeskuju ja suunajana
Lapsed…
-
Eulenburgi skandaal ja Magnus Hirschfeld XX sajandi alguse Eesti ajakirjanduses
Tänapäevased identiteedikategooriad „heteroseksuaalsus” ja „homoseksuaalsus” on modernsed mõisted, mis kujunesid välja alles XIX sajandiks ning jõudsid aegamisi meditsiinidiskursusest tavakeelde.(1) Eelmodernses eesti talupojakultuuris ilmselt polnud vajadust inimesi seksuaalse eelistuse järgi liigitada, mis muidugi ei tähenda, nagu oleks kogu ühiskond vaevata mahtunud heteronormatiivsesse mudelisse.(2) Eestikeelse ühiskonna moderniseerumise protsessi ning euroopalikku mõtteruumi jõudmise käigus said siiski ühel hetkel ka siinmail tuntuks sõnad ja mõisted, millega…
-
Subjektiivse kogemuse ja meediamõju seostest
Viimastel kümnenditel on pärimuse levikuviisid ja inspiratsiooniallikad oluliselt muutunud ja moderniseerunud, määrava tähtsuse on omandanud massimeedia mõju: uskumuste, hoiakute ja kujutelmade vormumisel on oma roll teleseriaalidel, filmidel, YouTube’i kanalitel, sotsiaalmeedia postitustel, uudisteportaalidel ja koguni mobiiliäppidel. Paralleelselt on suurenenud isegi väikeste laste ligipääs heterogeensele meediasisule. 2007. ja 2018. aasta üle-eestiliste koolipärimuse kogumise aktsioonide käigus valdavalt 4.–12. klassi õpilastelt laekunud materjalist ilmnes, et suur osa lastest…
-
Spordiülekandeid kommenteerivate ajakirjanike – spordikommentaatorite – töö on tähelepanuväärne kogu maailmas. Põhja-Ameerikas näiteks võivad mõjukamad neist pääseda valdkondlikku kuulsuste halli (Sports Broadcasting Hall of Fame), Venemaal on aga loodud assotsiatsioon (Российская ассоциация спортивных комментаторов), mis on muuhulgas seadnud eesmärgiks uute kommentaatorite koolitamise (vt nt Kalenjuk 2019: 8).
Spordikommentaatorite lennukas keeleloome mõjub ehedalt ja sageli humoorikalt, mistõttu on nende naljakate ütluste ülestähendamisest saanud pärimuse kogumise valdkond. Mujal maailmas on ilmunud otsereportaažide tsitaatide…
-
Kehavälise viljastamise teekonna visualiseerimisest Instagramis
Kehaväline viljastamine (ingl in vitro fertilization, lühidalt IVF) on ravimeetod, mis võib viljatusprobleemiga paarile olla viimane võimalus lapseootele jääda. Meetod seisneb munaraku viljastamises seemnerakkudega laboritingimustes ja hõlmab erinevaid protseduure. Naisele tähendab see korduvaid arstivisiite, analüüse ja uuringuid, keha ettevalmistamist süstitavate ja suukaudsete ravimitega, munasarjade punktsiooni(1), munarakkude viljastamise järgset embrüote siirdamist ja külmutamist, rasedust säilitavat ravi ning lootust, et protseduur ja rasestumine õnnestub.(2) Kuigi pealtnäha võib…
-
Rahvusnaljad on läbi aegade olnud populaarsed: väidetakse isegi, et need on sageduselt kolmandal kohal pärast suhte- ja poliitikateemalisi anekdoote (vt Shifman 2007: 198). Etnilist huumorit peetakse konteksti- ja kultuuritundlikuks, st teatud naljad levivad vaid teatud gruppide hulgas, samal ajal kui teised naljateemad – seks, poliitika, elukutsed – on universaalsemad ning levivad globaalselt. Christie Davies (1990) on seda põhjendanud naljategelase valiku sõltuvusega nalja rääkija ja sihtmärgi kultuurilistest ja ajaloolistest suhetest. Daviese…
-
Mõistest, ametist ja rollist
Terminite kuraator ja kureerimine kasutusväli on viimase paarikümne aastaga laienenud ning tähendus koos sellega hägustunud. Kuraatorid kureerivad nii muuseumis ja kunstisaalis kui ka muudel tegevusaladel. Enamasti omistatakse kuraatori roll mingi ürituse või tegevuse juhtijale, tegevuskava välja töötajale: kantsler kureerib ministeeriumis osakondi,(1) raadiokanal kureerib muusikafestivali kontserdi repertuaari.(2) Sarnasest põhimõttest lähtudes on nimetatud ametimehi, kes korraldavad ja infot vahendavad. Näiteks oli 2019. aastal infot vahendav lüli korralduskomitee ja kollektiivide…
-
Kivisildnik on piiride ületaja õpikunäide. Esteetiliste ja eetiliste kokkulepete korduv rikkumine moodustab lahutamatu osa tema autoriidentiteedist. Käsitledes Kivisildnikku, tuleb tahes-tahtmata puudutada kinnistunud mentaliteetide mõrandamist, ambivalentset suhtumist traditsioonilisse kirjandusse ja kirjanduse piiridesse, isegi elementaarsete viisakusreeglite eiramist. XX sajandi lõpukümnendil ilmunud Kivisildniku tekste olengi põgusalt vaadelnud transgressiivse kirjanduse seisukohalt (vt Kraavi 2016: 822–824, 2017: 45, 65). Käesoleva artikli eesmärgiks on pöörata tähelepanu piire ületavatele troopidele ja võtetele (nt karneval, räusk, jeremiaad, religioonitõlgendus)…
-
Siberi eestlaste muinasjutud Eesti Rahvaluule Arhiivis
Artikkel põhineb Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna(1) Siberi eestlasest kaastöölise Rosalie Ottessoni (1899–1979) kirja pandud muinasjuttudel. Ottesson saatis arhiivile paljudesse koolivihikutesse talletatud mitmekesist rahvapärimust huvitava vanapärase traditsiooniga külakogukonna kohta (kokku 78 saadetist, ligi 3000 lk – Korb 2015: 13). Kirjapandud jutupärimusest moodustavad olulisima osa usundilised muistendid, kuid Ottesson on talletanud ka üle 100 muinasjutu. Samas on muistendi ja muinasjutu piir hajus, eristamisel on peetud olulisimaks kriteeriumiks…
-
Küsimus Armeenia Raadiole: Mis on ühist kirikuõpetajal ja teeviidal?
Armeenia Raadio vastab: Mõlemad näitavad teed, aga ise seda teed ei käi.
(1980; Viikberg 1997: 119)
Kuigi religiooni peetakse traditsiooniliselt tõsiseks, huumorivabaks eluvaldkonnaks (Capps 2006: 414) ning sellega naljatades võib kergesti ületada lubatud-lubamatu huumori nähtamatu piiri,(1) leidub religioonis küllaldaselt koomilist potentsiaali, mida on riskidele vaatamata – või just nende tõttu(2) – alati varmalt ära kasutatud. Naljakaid lugusid vaimulikest tuntakse üle Euroopa ja sellest annab tunnistust suur…
-
Tõnu Õnnepalu luulelise mõttepäeviku „Kevad ja suvi ja” juhatab sisse lause: „Pühendan need ülestähendused tagantjärele Sinule” (Õnnepalu 2009a: 11). Niisuguses pühenduses ja sina poole pöördumises ei ole iseenesest midagi iseäralikku: paljud kirjandusteosed on austuse, tänulikkuse või millegi muu märgiks suunatud mõnele konkreetsele, enamasti lähedasele isikule ja lüüriline pöördumine on luuletraditsiooni osa. Ent Õnnepalu võtte muudab märkimisväärseks luulepäeviku lõpu eel tehtud retooriline pööre, millega väljendatakse sina-kuju kui eksplitsiitse adressaadi tähenduslikkuse tõusu:…
-
Tegusõnal kuppama : kupata ’(kupatamisel) keema’ ja selle tuletisel kupatama : kupatada ’toiduaineid soolase, kibeda või hapu maitse vähendamiseks või mürkainete kõrvaldamiseks veidi aega rohkes vees keetma; kedagi (sunniviisil) kuhugi saatma, ajama või midagi tegema panema; kiiresti sõitma, kihutama, tuhatnelja ajama; tormama, jooksma; (kuhugi) loopima, paiskama, virutama, ajama (puid ahju; lund taevast alla vms); (löömise, peksmise kohta)’ (EKSS 2: 577–579) pole usutavat etümoloogiat. Alljärgnevalt uurin verbitüve levikut, tuletushargmikku ja semantikat…
-
Siinne artikkel käsitleb soome dramaturgia retseptsiooni eesti teatris perioodil 1944–1991 üldvaates, süvenemata eraldi ühtegi lavastusse. Otsitakse vastuseid küsimustele: milline oli soome dramaturgia lavastamise dünaamika ajas? Millised olid valikud (klassika ja kaasaegse dramaturgia vahekord, žanriline jaotus, autorid) ja mis neid mõjutas? Mis funktsiooni täitsid soome dramaturgia lavastused eesti kultuuris? Huvi pakub ka Eestis tehtud repertuaarivalikute suhestumine soome draamakaanoniga. Artikkel on üles ehitatud kronoloogiliselt – stalinismiajast pöördeajani. Alustuseks võetakse vaatluse alla teatrirepertuaari…
-
(Algus Keeles ja Kirjanduses nr 10)
„Ehstländische poetische Blumenlese für das Jahr 1779” ja saksa laul kui rahvavalgustuse vahend Baltimaades
Nägime artikli esimeses osas, et Johann Gottfried Herderi ettepanek võtta luule loomisel mõõtu rahvalaulust ei leidnud veel niipea Baltimaade kirjandustes rakendust. Pöörame nüüd tähelepanu teisele 1779. aasta luulesündmusele, kogumikule „Ehstländische poetische Blumenlese für das Jahr 1779” („Eestimaa poeetiline lillevalik 1779. aastaks”). See sisaldas kolme väljaandja, kirjastaja Johann Friedrich Ernst Albrechti (1752–1814), tema…
-
Sissevaade Peeter Sauteri loomingusse
Minu hüpoteesi kohaselt tuleb kodu eesti kirjanduses esile valdavalt puuduvana, kadunud koduna (Luks 2014: 731). Kodutuskogemus on kirjandusteoses sageli seotud konkreetse probleemi või motiiviga (nt kodu tegelik puudumine või kaotamine, sunnitud pagulus või vangipõlv, naasmine pika äraoleku järel võõraks jäänud koju), mis suunab ühtlasi teose tõlgendamist. Ent selles artiklis tuleb vaatluse alla k o d u s a s e t l e i d e v k o d u t u s k o g e m u s, milles puudub selge probleem ja esiletungiv põhjus – tegemist on kodutuskogemuse…