-
Sissevaateid Hando Runneli esseistikasse
Hando Runnelile 80. sünnipäevaks
Hando Runneli luulega on iga eestlane kokku puutunud vähemalt koolihariduse käigus ning küllap tuntakse ka sellele luulele loodud laule. Runneli luulet on uuritud palju (nt Muru 1999; Kaus 2006) ning kindlasti pakub elava klassiku looming tõlgendusteks jätkuvalt ainest. Viimase veerandsajandi jooksul on Runnel kirjutanud ennast eesti kultuurilukku „Eesti mõtteloo” raamatusarja algatajana 1995. aastal ja selle juhina, ka seda rolli on märgatud (2003. aastal sai…
-
Artikkel käsitleb kaht eesti keele konstruktsiooni – des– ja mata-tarindit –, mis vastavad tüpoloogilisele konverbitarindi määratlusele. Konverbitarind on infiniitne verbikonstruktsioon, mis talitleb teise sündmust väljendava konstruktsiooni vaba laiendina (vt Haspelmath 1995: 3; Ylikoski 2003: 222). Konstruktsiooni, mida konverbitarind laiendab, nimetatakse olenemata grammatilisest struktuurist põhilauseks. des-konverbitarind, mis koosneb des-vormist ja selle laienditest, väljendab põhilausega seotud sündmuse toimumist; mata-konverbitarind, mis koosneb mata-vormist ja selle laienditest, aga põhilausega seotud sündmuse toimumata jäämist.
Artikkel pakub süsteemi,…
-
Vene keelest, samuti vene keele vahendusel on eesti keeles käibele tulnud rohkesti laensõnu ja väljendeid.(1) Need on levinud trükisõna, raadio, televisiooni või muu meedia abil: jõudnud eesti kirjakeelde ning saanud järk-järgult tuttavaks või omaseks rahvalikus kõnepruugis. Samas leidub rohkesti näiteid, kus levikusuund on olnud vastupidine: esmalt on need laialt levinud rahvasuus ning jõudnud sealt kirjakeelde (Must 2000).
Siinses kirjutises vaadeldakse paari eesti (kirja)keelde jõudnud vene laenu: ment ja parask. Eriliseks muudab nimetatud…
-
Ülo Tedre (12. II 1928 – 9. III 2015). Heldur Niit (9. IX 1928 – 21. X 2010)
Alguses pidi kõik minema teisiti, sest esiotsa olid ju muud otsad täiesti lahtised. Heldur Niit kaldus huvidelt uuemasse kirjandusse, kuni . . . . kuni ilmusid Eduard Laugaste kaks artiklit „Eesti rahvalaulude uurimise metodoloogilisi lähtekohti” (Looming 1946, nr 4, lk 476–486) ja „Kokkuvõtteid ja hinnanguid eesti rahvaluuleuurimise seniste saavutuste kohta” (Looming 1947, nr 8, lk 995–1003). Nende mõjul otsustas Heldur Niitki õppida Tartus just folkloristikat, kuigi…
-
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteaduri Eda Kalmrega vestles tema 60 aasta juubeli puhul Vivian Siirman.
Eesti folkloristika on paljuski otsinud uurimisainest minevikust. Kuidas juhtus, et Teist sai tänapäeva folkloori uurija?
Jakob Hurda vanavara mõiste, nagu ka selle vanavara kogumine, oli omas ajas uuenduslik, aitas eestlust ja tulevast Eesti riiki üles ehitada. Rahvaluule seostamine eeskätt talupojakultuuriga, juttude, laulude ja lühivormide autentsuse otsingud olid ka lääne folkloristikas aktuaalsed vahest 1960.–1970. aastateni.…
-
Kohanimed sisaldavad informatsiooni meie ajaloo, keskkonna, kultuuriloo ja keele arengu kohta. Sellise väärtusliku pagasi tekkimist on soosinud asjaolu, et kohanimed on alati olnud avatud eri sõnaklassidele – nii üldnimed, isikunimed kui ka teised kohanimed on võinud vabalt moodustada uusi kohanimesid. Käesolevas artiklis on lähema vaatluse all just pärisnimedest ehk proopriumidest lähtunud nimed.
Nähtust, kus olemasolev nimi on kantud üle uut kohta tähistama, nimetatakse nimesiirdeks ning olemasolevast nimest lähtunud nime kutsutakse (sõltuvalt…
-
Senisest suurema koguse andmete kaasamine teadustöösse tekitab uue positivismilainena suurt entusiasmi nii teadlastes kui ka ühiskonnas. Mõlemad lähtuvad üldist tunnustust leidvast teadusfilosoofilisest põhi-mõttest, et kvantifikatsioon teeb teadusharu süstemaatilisemaks ja seega „teaduslikumaks”. Siit loomulikult ei järeldu, et kvalitatiivsed meetodid ei küündi teaduseni. Pigem püütakse selle teesiga väljendada kvantifikatsiooni suhtelist tähtsust: kui võimalik, võiks teadlane vaadata kvantitatiivsete meetodite poole, kuid kui teadusharu on mingil määral „loomult” kvalitatiivne või kui puhttehniliselt pole (veel)…
-
Käesolev artikkel arutleb, kuidas keelematerjal ja selle põhjal tehtav statistika võiks olla seotud keele kui süsteemi (ja mitte pelgalt keelekasutuse) kirjeldusega.
„Keele struktuuri sõltumatus keele kasutusest on eeldus, mille laialt levinud omaksvõttu keeleteaduses võib pidada strukturalismi-traditsiooni üheks pärandiks. See eeldus on sõnastatud mitmesuguste teoreetiliste eritlustena, nagu Saussure’i langue ja parole või Chomsky keelepädevus ja –kasutus.” (Hopper, Bybee 2001: 1) Seevastu Hans-Jörg Schmidi sõnul on korpuslingvistikas tavaks oletada, et keeleüksuste sagedusjaotused on…
-
Märksõna diskursuseanalüüs tekitab alati teatavat segadust: kas juttu on lingvistikast või ühiskonnateadustest, kas lähenemine on kriitiline või kirjeldav, on see meetod või laiem uurimissuund? Diskursusest kirjutatakse paljudes distsipliinides ning see toob endaga kaasa mõiste tähendusvarjundite arvu suurenemise. Siinne artikkel ei plaani kehtestada ühest tähendust, kuid soovib avada diskursuseanalüüsi (järgnevalt DA) laiemat arengukonteksti, näidates erinevaid arusaamu sellest, kuidas suhestada omavahel uuritav keelematerjal ja seda ümbritsev kontekst ning mida ja kuidas diskursuses…
-
Keeleteaduses on põnevad ajad: elame digihumanitaaria ajastul ning uurijatena on meil võimalik kasutada üha suuremat hulka erinevaid meetodeid, mille abil keeleandmeid koguda, ja üha rohkem (üha keerulisemaid) andmeanalüüsi vahendeid, mille abil andmetes korda luua ja neist tähenduslikke tulemusi kätte saada. Teadlasena olen veendunud, et suund keeleteaduse „kvantifitseerimise” poole on midagi, mis aitab tagada, et ka tähendust ja grammatikat uurides peame kinni heast teadustöö tavast. Iga teooria ja väide võiks olla…
-
Katseliste meetodite kasutamine on tänapäeval nii keeleteaduse kui ka üldisemalt humanitaar- ja sotsiaalteaduse oluline osa, ilma milleta suur hulk teadlasi oma igapäevaelu ette ei kujuta. Loetelukatset ja nimeandmiskatset on kasutatud erinevate semantiliste tähendusväljade uurimiseks kognitiivses lingvistikas ja psühholingvistikas (Majid jt 2011, 2015). Eestis on pikaaegne loetelukatsete tegemise traditsioon, mille edasiarendajaks võiks pidada Urmas Sutropit, kes võttis kasutusele nüüdseks nii lingvistikas kui ka teistes sotsiaal- ja humanitaarteadustes hästi…
-
Teaduse arenguloos on kirjeldatud mitmeid etappe, mis põhinevad oma ajas olemas olnud teadmistel ja oskustel ning nende põhjal tekkinud uuendustel. Nii on näiteks Thomas Kuhn, füüsik ja teaduse ajaloo uurija, eristanud 1962. aastal kolme suurt teaduse paradigmat või staadiumi, mis on seotud teaduse üldise kulu ning olemasolevate teadmiste kasutamisega. Neid staadiume võib pidada arenguetappideks, kuivõrd nad seostuvad mingi ajaperioodiga: 1) eksperimentaalne (empiiriline) teadus, mis kirjeldab reaalse maailma nähtusi ja protsesse…
-
Eesti keele kui teise keele õppe- ja hindamissüsteem põhineb Euroopa keeleõppe raamdokumendil (EKR 2007) nagu kogu Euroopa teiste keelte õppe- ja hindamissüsteem. Raamdokumendis on toodud kõigi keelte kohta kehtivad kommunikatiivse keelepädevuse kirjeldused kuue keeleoskustaseme kaupa: A1 ja A2 ehk algaja keeleomandaja, B1 ja B2 ehk iseseisev keelekasutaja, C1 ja C2 ehk keelevaldaja. Kommunikatiivse keelepädevuse arengut nähakse nii horisontaalselt (inimene tuleb toime järjest rohkemate suhtlusülesannetega) kui ka vertikaalselt (täidetavad ülesanded muutuvad…
-
Novembris 2017 toimus Tartu Ülikoolis V konverents sarjast „Teoreetiline keeleteadus Eestis” (23.–24. XI 2017).(1) Konverentsi pealkirjaks sai seekord „Kvantitatiivne pööre keeleteaduses – mis saab teooriast?”. Selline pealkiri oli ajendatud viimasel ajal keeleteaduses toimunud ulatuslikust suundumusest kvantitatiivsete meetodite poole. Tavaliseks on muutumas suuremahulised korpusuuringud koos keeruliste statistiliste mudelitega, üha enam püütakse teha eksperimente, et selgitada välja tegelik keelekasutus vastandina keeleuurija enesevaatlusele. Seejuures on võimalik uurimisküsimusi esitada ja saadud andmeid tõlgendada mitmetest teoreetilistest raamistikest…
-
Teoreetilistest alustest ja kvantitatiivsetest lähenemistest
Lapsesuu on kõigile nii tuttav ja emakeel nii omane, et leidub palju värvikaid näiteid suurtelt mõtlejatelt, kes kirjeldavad, kuidas lapsed keelt omandavad. Püha Augustinus, keda tsiteerib Ludwig Wittgenstein (2005 [1953]), väidab mäletavat seda, kuidas ta õppis keelt, kui vanemad osutasid erinevatele asjadele ja nimetasid neid.(1) Wittgenstein seab selle mälestuse kahtluse alla: tema meelest on keeletekke kontekst keelemäng ja keele eeldus soov suhelda. XX sajandi kuulsaim…
-
Modernism kui poeetika ja ajalookirjutuse probleem
Praegu tundub, et Eesti taasiseseisvumise järgse aastakümne üks laia-haardelisem ja tungivam kirjandusteaduslik arutelu toimus – vastavate mujal aset leidnud debattide suhtes hilinenult – postmodernismi ümber (vt Kraavi 2005: 37; Viires 2008: 43–52). Kuna postmodernism oma eesliitega on derivatiivne või sekundaarne mõiste, eeldaks sellealane diskussioon ka modernismi problemaatika läbiarutamist, mida aga tehtud ei ole. Postmodernism ja modernism on saanud eesti kirjandusteaduse töövahenditeks enam-vähem samal ajal (Hennoste 2003a…
-
Artikkel käsitleb lauseeituse väljendamist põhjaeesti kirjakeele vaimulikes ning õpetlikes tekstides. Lauseeituse all peetakse silmas eitust, mille mõjualasse kuulub kogu lause, nt Täna ajalehed ei ilmu, ent selle hulka arvestatakse ka negatsioon, mille fookuses on mõni muu lauseelement, mida tähistatakse nt partikliga mitte või rõhutamisega, nt Laps ei vaja mitte maiustusi, vaid armastust (Erelt 2017: 181, 186–187). Erinevalt tänapäeva eesti kirjakeelest, kus negatsiooni vormistatakse põhiliselt eitussõnaga ei (Erelt 2017: 182), võis…
-
Mõisnike ja talutüdrukute suhetest regilaulus ning valgustusajastu saksa kirjameeste teostes
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis ja Eesti Kultuuriloolises Arhiivis on terve hulk teateid esimese öö õigusest. Need on pärit valdavalt XX sajandist. Seesama teema võetakse vahel kõne alla ka kohvilauavestlustes ja sotsiaalmeedia postitustes.(1) Pole kahtlust, et kujutelm esimese öö õigusest on hõivanud koha eestlase kultuurimälus. Ometigi ei tähenda kõnealuse fraasi tuttavlikkus ega isegi mitte selle puhutine eksimine muidu arvestatavatesse…
-
Foto Maiu Sikk
Keeleteadlane Anna Verschik on sündinud Peterburis venekeelses juudi perekonnas, ent jõudnud varases teismeeas äratundmisele, et eesti keel on tema keel. Täitnud südamesoovi õppida Tartus eesti filoloogiks, on ta püsivalt elanud Eestis ning panustanud sügava austuse ja pühendumusega siinsesse keele- ja kultuuriruumi. Alates 2002. aastast on Anna Verschik töötanud Tallinna Ülikoolis, sellest enam kui kümnendi üldkeeleteaduse professorina. 50 aasta juubeli puhul vesteldi Keele ja Kirjanduse toimetuses.
Olete…
-
On tõsiasi, et hõlpsasti etümologiseeritavate sõnade hulka ei kuulu ee roobas : roopa ~ rööbas : rööpa, samuti roobe : roope ~ rööbe : rööpe, roop : roobe ~ rööp : rööbi ’pikk kitsas jälg, loha, s.o vagujas (lohistamis)jälg; (rhvl) auk (sõidu)teel(1); sõiduki ratta või jalase (sügavam paralleelne) jälg (pinnases, teel); paralleelselt kulgevad jooned, jäljed vms; raudtee- vms rööbas(2); rööbaspuude varb ehk rööbas’ (EKMS I: 792 jälg, II: 244 kõrvuti, III: 1247 tee; EKSS 4: 875, 939).
Levikupilt…