-
Keele- ja identiteedipoliitiline analüüs
Hea keele- ja identiteedipoliitika eesmärk on riigi etnolingvistilisest koostisest ja geopoliitilisest olukorrast lähtuvalt vähendada ressursi- ja väärtuspõhiste konfliktide ohtu erinevate rahvakihtide vahel ning tagada toimiv ja sidus ühiskond, mis on võimeline tegutsema ühiste eesmärkide nimel. Samas peab see poliitika jätma piisavalt ruumi arvamuste ja kultuuripraktikate paljususele, et mitte alla suruda innovatsiooni ja ühiskonna võimet reageerida muutustele.
Viimase paarikümne aasta arengud näitavad, et keele- ja kultuuriökoloogiline…
-
Eesti keelt teise keelena on Eestis aktiivselt õpitud ja õpetatud juba ligi kolmkümmend aastat. Vaatamata sellele on paljudel täiskasvanutel eesti keele oskusega probleeme. Centari 2018. aasta uuringu järgi ei ole pooltel muu emakeelega täiskasvanuist aktiivset eesti keele oskuse taset. Sama uuring näitab, et inimeste soov eesti keelt õppida on kõrge, kuid nende sõnul takistab õppimist eesti keele liigne raskus, vähesed võimalused eesti keeles suhelda, heade kursuste, õpetajate ja õpikute puudus,…
-
Keeleline teadlikkus (ingl linguistic awareness), mõnikord ka metalingvistiline teadlikkus (ingl metalinguistic awareness) on termin, mis viitab keele formaalsete aspektide teadlikule tajule, tundlikkusele keeleõppes, -õpetamises ja -kasutuses. Huvi keelelise teadlikkuse vastu on tärganud viimasel paaril kümnendil, samuti on suhteliselt hiljuti tekkinud ajakiri Language Awareness ja vastav teadusselts Association for Language Awareness, mille kodulehel leidubki esitatud definitsioon.(1) Ingliskeelses kirjanduses kasutatakse termineid linguistic awareness ja metalinguistic awareness sageli sünonüümselt; siin kasutatakse lühiduse mõttes varianti…
-
Salme Ekbaumi romaani „Ristitants” žanr, poeetika ja ajalooline kontekst
Suurpõgenemise käigus 1944. aastal Eestist Rootsi siirdunud ja sealt 1949. aastal Kanadasse ümber asunud Salme Ekbaum (1912–1995) tuli kirjandusse Eestis valminud autobiograafilise romaaniga „Valge maja”, mis ilmus 1946. aastal Rootsis. Erinevalt Rootsi-perioodist oli Ekbaumil Kanadas elades võimalik pühenduda üksnes kirjutamisele: lugejate ette jõudsid seitse luulekogu, lühijuttude kogumik, kaks mälestusteraamatut, neliteist romaani ja ajalehtedes ilmunud kirjutised. Ekbaumi kui kirjanikku on iseloomustatud isiklike…
-
Eesti keele sõnaraamat 2018
Kirjeldasime üsna põhjalikult 2010. aastal ilmunud artiklis „In spe: üheköiteline eesti keele sõnaraamat” (Langemets jt 2010), kuidas kavatseme koostada üheköitelist, nn lauasõnaraamatu mõõtu teost. Selline sõnaraamat kujutab endast tavaliselt järgmist leksikograafilist korrust võimsal vundamendil, milleks sageli on pika aja jooksul paljudes köidetes ilmunud akadeemiline sõnaraamat – meil on selleks mahukas eesti keele seletav sõnaraamat (EKSS 1988–2007, 2. trükk EKSS 2009). Uue üheköitelise sõnaraamatu ettevalmistustöid alustasime 2009.…
-
Lydia Koidula maailmavaatest ja mugandamisstrateegiatest tema saksa eeskujude valguses
Aastal 1973 kurtis üks Lydia Koidula peamisi eluloo ja loomingu uurijaid Aino Undla-Põldmäe Keele ja Kirjanduse veergudel, et Koidula jutulooming on tema kirjandusliku pärandi uurimisel jäetud „vaeslapse ossa” ning see piirab tõsiselt meie arusaama selle mõjust Koidula „kogu-loomingu kontekstis” (Undla-Põldmäe 1973: 520). Praeguseks on Koidula proosat käsitletud nii artiklites kui ka monograafiates, kuid uurijate tööd takistab jätkuvalt asjaolu, et ehkki Koidula…
-
Vennad Unduskid Merepiiga kohviku ees Rannamõisas 20. juulil 1976. Foto August Undusk, erakogu
Rein Undusk tähistas juulis oma 50. sünnipäeva, Jaan Undusk saab novembris 60. Neil mõlemal on oma eriline koht eesti kirjandusteadusliku mõtte loomises. Sünnipäevade puhul usutles neid Aare Pilv, kolleeg Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest. Kokku- ja lahkukõlad ei tulene vahetust vastastikmõjust: intervjueeritavad vastasid küsimustele eraldi kirja teel, siin on vastused kokku pandud.
Kuidas te ise hindate, kuivõrd on venna tegevus…
-
Sissevaateid Hando Runneli esseistikasse
Hando Runnelile 80. sünnipäevaks
Hando Runneli luulega on iga eestlane kokku puutunud vähemalt koolihariduse käigus ning küllap tuntakse ka sellele luulele loodud laule. Runneli luulet on uuritud palju (nt Muru 1999; Kaus 2006) ning kindlasti pakub elava klassiku looming tõlgendusteks jätkuvalt ainest. Viimase veerandsajandi jooksul on Runnel kirjutanud ennast eesti kultuurilukku „Eesti mõtteloo” raamatusarja algatajana 1995. aastal ja selle juhina, ka seda rolli on märgatud (2003. aastal sai…
-
Artikkel käsitleb kaht eesti keele konstruktsiooni – des– ja mata-tarindit –, mis vastavad tüpoloogilisele konverbitarindi määratlusele. Konverbitarind on infiniitne verbikonstruktsioon, mis talitleb teise sündmust väljendava konstruktsiooni vaba laiendina (vt Haspelmath 1995: 3; Ylikoski 2003: 222). Konstruktsiooni, mida konverbitarind laiendab, nimetatakse olenemata grammatilisest struktuurist põhilauseks. des-konverbitarind, mis koosneb des-vormist ja selle laienditest, väljendab põhilausega seotud sündmuse toimumist; mata-konverbitarind, mis koosneb mata-vormist ja selle laienditest, aga põhilausega seotud sündmuse toimumata jäämist.
Artikkel pakub süsteemi,…
-
Vene keelest, samuti vene keele vahendusel on eesti keeles käibele tulnud rohkesti laensõnu ja väljendeid.(1) Need on levinud trükisõna, raadio, televisiooni või muu meedia abil: jõudnud eesti kirjakeelde ning saanud järk-järgult tuttavaks või omaseks rahvalikus kõnepruugis. Samas leidub rohkesti näiteid, kus levikusuund on olnud vastupidine: esmalt on need laialt levinud rahvasuus ning jõudnud sealt kirjakeelde (Must 2000).
Siinses kirjutises vaadeldakse paari eesti (kirja)keelde jõudnud vene laenu: ment ja parask. Eriliseks muudab nimetatud…
-
Ülo Tedre (12. II 1928 – 9. III 2015). Heldur Niit (9. IX 1928 – 21. X 2010)
Alguses pidi kõik minema teisiti, sest esiotsa olid ju muud otsad täiesti lahtised. Heldur Niit kaldus huvidelt uuemasse kirjandusse, kuni . . . . kuni ilmusid Eduard Laugaste kaks artiklit „Eesti rahvalaulude uurimise metodoloogilisi lähtekohti” (Looming 1946, nr 4, lk 476–486) ja „Kokkuvõtteid ja hinnanguid eesti rahvaluuleuurimise seniste saavutuste kohta” (Looming 1947, nr 8, lk 995–1003). Nende mõjul otsustas Heldur Niitki õppida Tartus just folkloristikat, kuigi…
-
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteaduri Eda Kalmrega vestles tema 60 aasta juubeli puhul Vivian Siirman.
Eesti folkloristika on paljuski otsinud uurimisainest minevikust. Kuidas juhtus, et Teist sai tänapäeva folkloori uurija?
Jakob Hurda vanavara mõiste, nagu ka selle vanavara kogumine, oli omas ajas uuenduslik, aitas eestlust ja tulevast Eesti riiki üles ehitada. Rahvaluule seostamine eeskätt talupojakultuuriga, juttude, laulude ja lühivormide autentsuse otsingud olid ka lääne folkloristikas aktuaalsed vahest 1960.–1970. aastateni.…
-
Kohanimed sisaldavad informatsiooni meie ajaloo, keskkonna, kultuuriloo ja keele arengu kohta. Sellise väärtusliku pagasi tekkimist on soosinud asjaolu, et kohanimed on alati olnud avatud eri sõnaklassidele – nii üldnimed, isikunimed kui ka teised kohanimed on võinud vabalt moodustada uusi kohanimesid. Käesolevas artiklis on lähema vaatluse all just pärisnimedest ehk proopriumidest lähtunud nimed.
Nähtust, kus olemasolev nimi on kantud üle uut kohta tähistama, nimetatakse nimesiirdeks ning olemasolevast nimest lähtunud nime kutsutakse (sõltuvalt…
-
Senisest suurema koguse andmete kaasamine teadustöösse tekitab uue positivismilainena suurt entusiasmi nii teadlastes kui ka ühiskonnas. Mõlemad lähtuvad üldist tunnustust leidvast teadusfilosoofilisest põhi-mõttest, et kvantifikatsioon teeb teadusharu süstemaatilisemaks ja seega „teaduslikumaks”. Siit loomulikult ei järeldu, et kvalitatiivsed meetodid ei küündi teaduseni. Pigem püütakse selle teesiga väljendada kvantifikatsiooni suhtelist tähtsust: kui võimalik, võiks teadlane vaadata kvantitatiivsete meetodite poole, kuid kui teadusharu on mingil määral „loomult” kvalitatiivne või kui puhttehniliselt pole (veel)…
-
Käesolev artikkel arutleb, kuidas keelematerjal ja selle põhjal tehtav statistika võiks olla seotud keele kui süsteemi (ja mitte pelgalt keelekasutuse) kirjeldusega.
„Keele struktuuri sõltumatus keele kasutusest on eeldus, mille laialt levinud omaksvõttu keeleteaduses võib pidada strukturalismi-traditsiooni üheks pärandiks. See eeldus on sõnastatud mitmesuguste teoreetiliste eritlustena, nagu Saussure’i langue ja parole või Chomsky keelepädevus ja –kasutus.” (Hopper, Bybee 2001: 1) Seevastu Hans-Jörg Schmidi sõnul on korpuslingvistikas tavaks oletada, et keeleüksuste sagedusjaotused on…
-
Märksõna diskursuseanalüüs tekitab alati teatavat segadust: kas juttu on lingvistikast või ühiskonnateadustest, kas lähenemine on kriitiline või kirjeldav, on see meetod või laiem uurimissuund? Diskursusest kirjutatakse paljudes distsipliinides ning see toob endaga kaasa mõiste tähendusvarjundite arvu suurenemise. Siinne artikkel ei plaani kehtestada ühest tähendust, kuid soovib avada diskursuseanalüüsi (järgnevalt DA) laiemat arengukonteksti, näidates erinevaid arusaamu sellest, kuidas suhestada omavahel uuritav keelematerjal ja seda ümbritsev kontekst ning mida ja kuidas diskursuses…
-
Keeleteaduses on põnevad ajad: elame digihumanitaaria ajastul ning uurijatena on meil võimalik kasutada üha suuremat hulka erinevaid meetodeid, mille abil keeleandmeid koguda, ja üha rohkem (üha keerulisemaid) andmeanalüüsi vahendeid, mille abil andmetes korda luua ja neist tähenduslikke tulemusi kätte saada. Teadlasena olen veendunud, et suund keeleteaduse „kvantifitseerimise” poole on midagi, mis aitab tagada, et ka tähendust ja grammatikat uurides peame kinni heast teadustöö tavast. Iga teooria ja väide võiks olla…
-
Katseliste meetodite kasutamine on tänapäeval nii keeleteaduse kui ka üldisemalt humanitaar- ja sotsiaalteaduse oluline osa, ilma milleta suur hulk teadlasi oma igapäevaelu ette ei kujuta. Loetelukatset ja nimeandmiskatset on kasutatud erinevate semantiliste tähendusväljade uurimiseks kognitiivses lingvistikas ja psühholingvistikas (Majid jt 2011, 2015). Eestis on pikaaegne loetelukatsete tegemise traditsioon, mille edasiarendajaks võiks pidada Urmas Sutropit, kes võttis kasutusele nüüdseks nii lingvistikas kui ka teistes sotsiaal- ja humanitaarteadustes hästi…
-
Teaduse arenguloos on kirjeldatud mitmeid etappe, mis põhinevad oma ajas olemas olnud teadmistel ja oskustel ning nende põhjal tekkinud uuendustel. Nii on näiteks Thomas Kuhn, füüsik ja teaduse ajaloo uurija, eristanud 1962. aastal kolme suurt teaduse paradigmat või staadiumi, mis on seotud teaduse üldise kulu ning olemasolevate teadmiste kasutamisega. Neid staadiume võib pidada arenguetappideks, kuivõrd nad seostuvad mingi ajaperioodiga: 1) eksperimentaalne (empiiriline) teadus, mis kirjeldab reaalse maailma nähtusi ja protsesse…
-
Eesti keele kui teise keele õppe- ja hindamissüsteem põhineb Euroopa keeleõppe raamdokumendil (EKR 2007) nagu kogu Euroopa teiste keelte õppe- ja hindamissüsteem. Raamdokumendis on toodud kõigi keelte kohta kehtivad kommunikatiivse keelepädevuse kirjeldused kuue keeleoskustaseme kaupa: A1 ja A2 ehk algaja keeleomandaja, B1 ja B2 ehk iseseisev keelekasutaja, C1 ja C2 ehk keelevaldaja. Kommunikatiivse keelepädevuse arengut nähakse nii horisontaalselt (inimene tuleb toime järjest rohkemate suhtlusülesannetega) kui ka vertikaalselt (täidetavad ülesanded muutuvad…