Rubriik
Valdkond
Aasta
Laenud tulnud, laenud läinud või jäänud
Uute kultuurinähtuste, tarbeesemete, toitude, looma- ja taimeliikide nimetuste tulek eesti keelde on pikaajaline protsess, milles on olulist osa etendanud võõrkeeltest laenatud sõnavara. Kui teistel rahvastel leitakse olevat midagi uut ja teistmoodi, aga vajalikku, mis tuleks tingimata kasutusele võtta, siis võetakse see miski käibele harilikult koos vastava nimetusega. See ülevõetud nimetus võib jääda muutmata, seda võidakse suupärastada oma keele järgi või siis tõlkida oma keelde.
Eesti keele suurima laensõnade rühma moodustavad saksa (sh alam- ja ülemsaksa) laenud, andes tunnistust Euroopa elukorralduse tulekust meie maale alates XIII sajandist. Suur osa kogu elukorralduse uuenemisega kaasas käinud laensõnadest on tulnud eesti keelde suulise suhtluse…
Eesti keele suurima laensõnade rühma moodustavad saksa (sh alam- ja ülemsaksa) laenud, andes tunnistust Euroopa elukorralduse tulekust meie maale alates XIII sajandist. Suur osa kogu elukorralduse uuenemisega kaasas käinud laensõnadest on tulnud eesti keelde suulise suhtluse…
Raamatu ja kirja tähendused eesti vanas kirjakeeles
2025. aastal tähistatakse eesti raamatu ja kirjakeele viiesaja-aastaseks saamist. Selle põhjuseks on teade 1525. aastal ilmunud mitmekeelsest vaimulikust trükisest, milles oli ka eestikeelseid tekste (vt Johansen 1959). Paraku ei ole seda 500 aasta vanust raamatut leitud, mistõttu pole täit kindlust selle autorites, keeltes ega sisus. Eesti kirjakeele ja raamatuloo algust ähmastab andmete nappus, seda on tulnud käsitleda, üldistades kaudset teavet ja fragmentaarseid keeleandmeid. Samas on reformatsioonijärgsel XVI–XVII sajandi Eesti- ja Liivimaal näha kohalike põhja- ja lõunaeestikeelsete tekstide laadi, autorkonna ja sihtrühmade kiiret mitmekesistumist. Silmatorkav on esimeste eestikeelsete tekstide varieeruvus nii kirjaviisi, vormistiku kui ka sõnatähenduste poolest. Kirjakeele kahel esimesel aastasajal…
Maakeeles on kirjutatud…
See teemanumber on pühendatud eesti raamatu aastale, varasemale kirjasõnale ning ühtlasi eesti kirjakeelele, selle kunagistele ja praegustele kujundajatele ja uurijatele.
2025. aastal tähistatakse 500 aasta möödumist esimese eestikeelse trükise ilmumisest. Ent seda raamatut ümbritseb tänini salapära – sellest pole jäänud muud jälge kui sissekanne Lübecki toomdekaani protokolliraamatus: 8. novembril 1525 on üles tähendatud raesekretäri ettepanek turuplatsil ära põletada ühelt kaupmehelt konfiskeeritud vaaditäis kirjavara, saksakeelsed luterlikud raamatud ja „missis in vulgari liuonico, lettico ac estonico”. Paar nädalat hilisemast sissekandest selgub, et saksakeelsed raamatud ongi usuasjatundjate arvates põletamist väärt, aga mis sai ülejäänutest, pole teada. (Kivimäe 1975)
Esimene vihje eestikeelsele trükisele on niisiis seotud…
2025. aastal tähistatakse 500 aasta möödumist esimese eestikeelse trükise ilmumisest. Ent seda raamatut ümbritseb tänini salapära – sellest pole jäänud muud jälge kui sissekanne Lübecki toomdekaani protokolliraamatus: 8. novembril 1525 on üles tähendatud raesekretäri ettepanek turuplatsil ära põletada ühelt kaupmehelt konfiskeeritud vaaditäis kirjavara, saksakeelsed luterlikud raamatud ja „missis in vulgari liuonico, lettico ac estonico”. Paar nädalat hilisemast sissekandest selgub, et saksakeelsed raamatud ongi usuasjatundjate arvates põletamist väärt, aga mis sai ülejäänutest, pole teada. (Kivimäe 1975)
Esimene vihje eestikeelsele trükisele on niisiis seotud…
Kaitstud doktoritööd
4. novembril kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Mari Laan doktoritöö „Tõlkevälja kujunemine ja kujundamine: hispaania-eesti tõlkelugu”. Doktoritöö juhendajad olid Tallinna Ülikooli dotsendid Anne Lange ja Ülar Ploom, oponendid olid Tartu Ülikooli kaasprofessorid Maria-Kristiina Lotman ja Elin Sütiste. Vt doktoritöö tutvustust lk 1147. (https://www.etera.ee/zoom/202499/view?page=1&p=separate&tool=info)
26. novembril kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Peeter Tinits doktoritöö „Cultural Evolution in Language and Art” („Kultuuri evolutsioon keeles ja kunstis”). Doktoritöö juhendajad olid Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Krista Kerge ja Tallinna Ülikooli professor Reili Argus, oponendid Pennsylvania Ülikooli dotsent Gareth Roberts ja Heriot-Watti Ülikooli dotsent Monica Tamariz.
Põhinedes ökoloogia ja evolutsioonibioloogia meetoditel, püüab evolutsiooniline lähenemine kultuurinähtustele mõista, miks on teatud…
26. novembril kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Peeter Tinits doktoritöö „Cultural Evolution in Language and Art” („Kultuuri evolutsioon keeles ja kunstis”). Doktoritöö juhendajad olid Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Krista Kerge ja Tallinna Ülikooli professor Reili Argus, oponendid Pennsylvania Ülikooli dotsent Gareth Roberts ja Heriot-Watti Ülikooli dotsent Monica Tamariz.
Põhinedes ökoloogia ja evolutsioonibioloogia meetoditel, püüab evolutsiooniline lähenemine kultuurinähtustele mõista, miks on teatud…
Lühikroonika
11. novembril korraldasid Eesti Keelenõukogu ja Tartu Ülikool Tallinnas seminari „Emakeeleõpetus muutuvas ühiskonnas”. Avasõnavõtus kõneles Helin Kask (HTM) emakeeleõpetuse tulevikust. Teised esinejad olid Maija Yli-Jokipii (TLÜ, Tampere ülikool, „Soome kogemused. Soome keele õpe paralleelselt kahe õppekavaga – komistuskivid ja tipplahendused”), Kaja Sarapuu (Eesti Emakeeleõpetajate Selts, „Emakeeleõpetuse sõlmed ja aasad”), Katarin Leppik (TLÜ, „Millist grammatikat vajab tekstikeskne lähenemine?”), Kati Käpp (TÜ, Vanalinna Hariduskolleegium, „Miks ja mida gümnaasiumis kirjutatakse? Õpilase vaade”) ja Ilona Tragel (TÜ, „Kas žanr on ettekirjutus või järeldus? Vaade õpikutesse”).
11. novembril tutvustas Eesti Teaduste Akadeemias oma uurimistööd Tallinna Ülikooli Baltika välisuurija stipendiumi laureaat Messan Tossa. Valgustust kui varauusaja kultuurilist…
11. novembril tutvustas Eesti Teaduste Akadeemias oma uurimistööd Tallinna Ülikooli Baltika välisuurija stipendiumi laureaat Messan Tossa. Valgustust kui varauusaja kultuurilist…
In memoriam Mati Erelt
Foto: Birgit Püve
Lahkunud on Tartu Ülikooli emeriitprofessor Mati Erelt – keeleteadlane, õpetaja, mõjutaja.
Mati Ereltit võib pidada viimase poolsajandi teenekaimaks eesti keele grammatilise ehituse uurijaks ja uurimise eestvedajaks. Suuresti tänu temale on meil olemas hulk olulisi ja vajalikke ülevaateteoseid. Erelt juhtis kaheköitelise „Eesti keele grammatika” (EKG 1993, 1995) koostamist, oli selle peatoimetaja ja üks süntaksiosa põhiautoreid. Tema väljatöötatud süntaksimudel, milles moodustajastruktuuri mallile rakendub funktsionaalne lähenemisviis, on ajaproovile vastu pidanud ja valdavalt kasutusel edasistes süntaksikäsitlustes ja õppetöös. EKG põhines 1980. aastate uurimisseisul ja suuresti EKG töörühma eeltööl. Järgmiseks suureks sihiks seadis Erelt uue, põhjalikuma ja tüpoloogilisema süntaksikirjelduse koostamise. See sai teoks 2017.…
Lahkunud on Tartu Ülikooli emeriitprofessor Mati Erelt – keeleteadlane, õpetaja, mõjutaja.
Mati Ereltit võib pidada viimase poolsajandi teenekaimaks eesti keele grammatilise ehituse uurijaks ja uurimise eestvedajaks. Suuresti tänu temale on meil olemas hulk olulisi ja vajalikke ülevaateteoseid. Erelt juhtis kaheköitelise „Eesti keele grammatika” (EKG 1993, 1995) koostamist, oli selle peatoimetaja ja üks süntaksiosa põhiautoreid. Tema väljatöötatud süntaksimudel, milles moodustajastruktuuri mallile rakendub funktsionaalne lähenemisviis, on ajaproovile vastu pidanud ja valdavalt kasutusel edasistes süntaksikäsitlustes ja õppetöös. EKG põhines 1980. aastate uurimisseisul ja suuresti EKG töörühma eeltööl. Järgmiseks suureks sihiks seadis Erelt uue, põhjalikuma ja tüpoloogilisema süntaksikirjelduse koostamise. See sai teoks 2017.…
Tiit Roosmaa mälestuseks
Foto: erakogu
69-aastasena lahkus meie hulgast pärast pikka rasket haigust üks Eesti keeletehnoloogia peamisi arendajaid, Tartu Ülikooli pikaajaline prodekaan ja arvutiteaduse instituudi juhataja emeriitdotsent Tiit Roosmaa.
Ta sündis Tallinnas ja lõpetas seal 1973. aastal II keskkooli (praegune Tallinna Reaalkool). Tiidu haridustee jätkus Tartu ülikoolis, mille ta lõpetas 1978. aastal matemaatiku diplomiga. Järgnesid aspirantuur Tartus ja 1987. aastal tehnikakandidaadi väitekirja kaitsmine Tallinnas Eesti NSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudis.
Tiidu tööelu algas pärast ülikooli lõpetamist Tartu ülikooli tehisintellekti laboris, kus ta osales juriidiliste tekstide automaatse infootsisüsteemi JURIOS väljatöötamisel. Alates 1984. aastast töötas Tiit õppejõuna ülikooli programmeerimise kateedris. Selle kateedri, hilisema arvutiteaduse instituudiga jäi ta seotuks…
69-aastasena lahkus meie hulgast pärast pikka rasket haigust üks Eesti keeletehnoloogia peamisi arendajaid, Tartu Ülikooli pikaajaline prodekaan ja arvutiteaduse instituudi juhataja emeriitdotsent Tiit Roosmaa.
Ta sündis Tallinnas ja lõpetas seal 1973. aastal II keskkooli (praegune Tallinna Reaalkool). Tiidu haridustee jätkus Tartu ülikoolis, mille ta lõpetas 1978. aastal matemaatiku diplomiga. Järgnesid aspirantuur Tartus ja 1987. aastal tehnikakandidaadi väitekirja kaitsmine Tallinnas Eesti NSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudis.
Tiidu tööelu algas pärast ülikooli lõpetamist Tartu ülikooli tehisintellekti laboris, kus ta osales juriidiliste tekstide automaatse infootsisüsteemi JURIOS väljatöötamisel. Alates 1984. aastast töötas Tiit õppejõuna ülikooli programmeerimise kateedris. Selle kateedri, hilisema arvutiteaduse instituudiga jäi ta seotuks…
Lühidalt
Armas hiilgav laulik. Ivar Ivaski ja Marie Underi kirjavahetus 1957–1958. (Litteraria. Eesti kultuuriloo allikmaterjale 28.) Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2023. 241 lk.
Marie Underi ja Ivar Ivaski paarkümmend aastat kestnud kirjavahetuse avaldamist raamatuna on pikisilmi oodatud, nüüd on teoks saanud selle intensiivse „vaimse kahekõne” (Ivaski väljend, lk 190) algusosa kommenteeritud publikatsioon alates Ivaski esimesest kirjast 16. oktoobril 1957 kuni Underi kirjani 31. detsembril 1958. Saatesõnas on Tiina Ann Kirss ja Marin Laak sõnastanud kirjavahetuse väärtuse: „Erakordseks teeb kirjavahetuse Underi ja Ivaski 44-aastane vanusevahe, aga huvipakkuv on jälgida, kuidas täiesti erineva taustaga ja eri põlvkondadesse kuuluvate kirjasaatjate kobavast tutvusesobitamisest [alates esmakohtumisest 1957. a…
Marie Underi ja Ivar Ivaski paarkümmend aastat kestnud kirjavahetuse avaldamist raamatuna on pikisilmi oodatud, nüüd on teoks saanud selle intensiivse „vaimse kahekõne” (Ivaski väljend, lk 190) algusosa kommenteeritud publikatsioon alates Ivaski esimesest kirjast 16. oktoobril 1957 kuni Underi kirjani 31. detsembril 1958. Saatesõnas on Tiina Ann Kirss ja Marin Laak sõnastanud kirjavahetuse väärtuse: „Erakordseks teeb kirjavahetuse Underi ja Ivaski 44-aastane vanusevahe, aga huvipakkuv on jälgida, kuidas täiesti erineva taustaga ja eri põlvkondadesse kuuluvate kirjasaatjate kobavast tutvusesobitamisest [alates esmakohtumisest 1957. a…
Doktoritöö hispaania-eesti tõlkeloost
4. novembril 2024 kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis oma doktoritöö Mari Laan. Liialdamata võib öelda, et väitekiri on tõlkelooalane saavutus: esmakordselt antakse sellises mahus ja põhjalikkuses ülevaade hispaania kirjanduse eesti keelde tõlkimise ajaloost. Tähelepanuväärne on töö ammendavuse taotlus: kahtlemata oleks juba üksnes Hispaania kirjanduse tõlgetega piirdumine andnud välja doktoritöö mõõdu, kuid Laane töö käsitleb kogu hispaaniakeelset maailma. Väitekiri hõlmab kogu hispaania-eesti ilukirjandusliku tõlke lugu XIX sajandist kuni 1980. aastate lõpuni, võttes arvesse nii raamatuna kui ka ajakirjanduses ilmunud tõlked, nii otse- kui ka kaudtõlked, nii Kodu- kui ka Välis-Eestis ilmunud tõlked, lisaks metatekstid ehk tõlgete kohta kirjutatud arvustused, tutvustused, ülevaateartiklid…
Väitekiri rahvaluulekogumisest kui modernsest valikust XIX sajandi lõpu Eestis
26. augustil 2024 kaitses Katre Kikas väitekirja rahvaluulekogumise suurorganisaatorite Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni kaastööliste kirjutamispraktikate kohta XIX sajandi viimasel kümnendil. Kikas positsioneerib end uurijana folkloristika ja ajalooteaduse vahele, leides oma meetodites sarnasusi mõlema lähenemisega. Sealjuures on töö uurimisküsimused ja tulemused asjakohased ka sotsiolingvistika alal.
Eesti Rahvaluule Arhiivis säilitatavad käsikirjad on kummalised. Lugejale, kes tunneb rahvaluuletekste tekstiväljaannete kaudu, on üllatav, kui palju erineb käsikirjaköites avanev pilt raamatutes struktureeritud ja kergesti loetavatest folklooripaladest. Seda laadi tähelepanekutest sai Katre Kikase uurijateekond tõuke juba bakalaureuseõpingutest alates. Artiklipõhine doktoritöö hõlmab aastatel 2013–2023 ilmunud kaheksat eriilmelist artiklit ning põhjalikku katuspeatükki, mis seob artiklites käsitletud mitmekesised…
Eesti Rahvaluule Arhiivis säilitatavad käsikirjad on kummalised. Lugejale, kes tunneb rahvaluuletekste tekstiväljaannete kaudu, on üllatav, kui palju erineb käsikirjaköites avanev pilt raamatutes struktureeritud ja kergesti loetavatest folklooripaladest. Seda laadi tähelepanekutest sai Katre Kikase uurijateekond tõuke juba bakalaureuseõpingutest alates. Artiklipõhine doktoritöö hõlmab aastatel 2013–2023 ilmunud kaheksat eriilmelist artiklit ning põhjalikku katuspeatükki, mis seob artiklites käsitletud mitmekesised…
Asjad, inimesed ja intelligents
Juta Kivimäe uusim romaan kannab tagasihoidlikku pealkirja „Nõmme novellid” ning tõepoolest esimesel silmapilgul võib tunduda, et see on lühikeste lugude kogumik, mille tegevustik toimub ühes Tallinna linnaosas. Kuid see esmamulje on petlik. Autor on mahutanud suhteliselt õhukese raamatu kaante vahele dramaatilise ja kaasahaarava peresaaga, millele jätavad jälje olulisemad Eesti ajaloo sündmused.
Teose väiksus on tähenduslik. Kivimäed ei huvita suur ajalooline narratiiv, vaid eelkõige see, kuidas kajastuvad võimumuutused, sõjad ja küüditamised tavainimeste olmelises maailmas. Pole niisiis ime, et „Nõmme novellide” rohketes kirjeldustes on palju tähelepanu pühendatud asjadele, ehetele ja riietele, mööblile ja söökidele. Loomulikult on majadki samaväärsed tegelased nagu nendes elavad inimesed.…
Teose väiksus on tähenduslik. Kivimäed ei huvita suur ajalooline narratiiv, vaid eelkõige see, kuidas kajastuvad võimumuutused, sõjad ja küüditamised tavainimeste olmelises maailmas. Pole niisiis ime, et „Nõmme novellide” rohketes kirjeldustes on palju tähelepanu pühendatud asjadele, ehetele ja riietele, mööblile ja söökidele. Loomulikult on majadki samaväärsed tegelased nagu nendes elavad inimesed.…
Kunagi oli kuum. Ajarännakud kipitava keele maastikele
Ma olin sunnitud läbi lugema Jaan Unduski „Kuuma”, sest „Vikerkaar” tahtis, et ma seda arvustaksin. Arvustamiseks ei olnud mul aega. Aga see raamat oli pillavalt hästi kirjutatud. Ta oli nii hästi kirjutatud, et ajas pööritama. See raamat ei olnud seda väärt, et teda nii hästi oleks pidanud kirjutama. Kui kirjandusauhindu jagatakse, siis mina nimetaksin „Kuuma” ilma igasuguse kahtluseta aasta parimaks raamatuks – parim on ta igatahes, kuigi minu jaoks hakkas käima oma headusega vastukarva.1
Ülelugemine, ülekogemine. Vahel tundub, et elad elu kui korduste ja uuesti kogemiste jada, kus uus kogemine ja uus lugemine on vaid varasema juurde tagasipöördumine. Eelmisel kevadel käisin…
Ülelugemine, ülekogemine. Vahel tundub, et elad elu kui korduste ja uuesti kogemiste jada, kus uus kogemine ja uus lugemine on vaid varasema juurde tagasipöördumine. Eelmisel kevadel käisin…
Kaabakas, kabajantsik ja nood taolised…
Kirjutises käsitletakse enamalt jaolt negatiivse tähendussisuga isikute ja üleloomulike olendite nimetusi. Lähtutakse eeldusest, et tegu on onomatopoeetilis-deskriptiivsete ehk (siinse artikli autori eelistatult) afektiivsete tüvedega, mille lähtevorme saab kokkuvõtlikult tähistada kujul *ka(a)p(p)-. Tähelepanu osutatakse sõnade levikule murretes, kirjasõnas (piiratud määral) ja regilauludes. Samuti vaetakse seniseid etümoloogiaid ja lähenetakse neile mõneti uudsest seisukohast. Artikli alapealkirjades ei kajastu kõik tegelased ja olendid, kellest juttu tehakse, mitut neist mainitakse üksnes tekstis.
1. Kaabakas
Kaabakas tähendab kirjakeeles autult, nurjatult, sündsusetult, sageli ka seadusvastaselt toimivat isikut (EKSS II: 5). Murretes on sõna tähendusväli mitmeti laiem. Üle Eesti on kaabak ~ kaabakas tuntud üdini negatiivse tegelasena, tähendades hulgust, kelmi,…
1. Kaabakas
Kaabakas tähendab kirjakeeles autult, nurjatult, sündsusetult, sageli ka seadusvastaselt toimivat isikut (EKSS II: 5). Murretes on sõna tähendusväli mitmeti laiem. Üle Eesti on kaabak ~ kaabakas tuntud üdini negatiivse tegelasena, tähendades hulgust, kelmi,…
Kuningamäe(d)
Kuninga-algulisi kohanimesid on Eestis üpris rohkesti. Vanimate Kuninga-nimede esmamainingud pärinevad „Eesti kohanimeraamatu” (EKNR) andmeil XVI sajandist: Kuninga (küla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, PJg) – 1500. aastatel Kuninca, Kuningaküla (küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, Vai) – 1583 Kunnungekyll,1 Kuninguste (küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, Jaa) – 1592 Hans Konning ja Kuningvere (küla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, Kod) – 1588 Kunigastfer. Nimede lähtekohaks on peetud sõna kuningas ning need võisid olla tekkinud vabameeste või vabatalude nimedest, samas pole välistatud ka lähtumine isikunimest. Kuningamäe (küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas, Plt) nimi on neist paarsada aastat noorem, ilmudes kirjapanekuisse karjamõisa saksakeelse nimena XVIII sajandi lõpus – 1797 Königsberg.…
Millise lauliku lapsepõli?
Üks eesti kultuuri tähtteoseid, laul „Lauliku lapsepõli” ehk algussõnade järgi „Kui ma olin väiksekene”, põhineb rahvalauludel ning sai oma hästituntud kuju lauljanna Aino Tamme (1864–1945) ja helilooja Miina Härma (1864–1941, aastani 1935 Hermann) koostöös. Laul on käibel nii koori-, soolo- kui ka seltskonnalauluna, ilmunud arvukates laulikutes ning taas rahvasuhu tagasi läinud. Tutvustan selle rahvalaulutöötluse tuntud ja tundmata allikaid, otsides lauluteksti päritolu, ja rullin lahti laulu kujunemisloo, kus eesti suulise ja kirjaliku kultuuri piiril kohtusid alletusviisid, lüürilise rahvalaulu tekst ja modernse muusikakultuuri žanrid. Puudutan sealjuures üldisemalt jäljendamise osa loomisel nii suulises kui ka kirjalikus muusikakultuuris.
Kunstiteose loomine lähtub alati mingil määral eelnevast…
Kunstiteose loomine lähtub alati mingil määral eelnevast…
„Kõik on muidugi selle poolt.”
[Lapeteus] [s]ulges küll silmad, kuid tunne, et ta viibib koosolekul, süvenes.
(Kuusberg 1963: 91)
Sotsialistlikku korda kujutavates teostes on koosolekustseenidel sageli kaalukas roll. Olen varem käsitlenud koosoleku motiivi eesti sotsrealistlikes proosateostes (Sapunjan 2021). Siinse artikli eesmärk on laiendada uurimisobjekti nii ruumiliselt kui ka ajaliselt. Toon koosoleku kujutamise näiteid mujalt raudse eesriide taha jäänud totalitaarse ühiskonna kogemust jagavast kirjandusest ning käsitlen teoseid, mis vaatavad totalitaarset süsteemi retrospektiivselt, kas Stalini surma järel või siis juba pärast kujutatava süsteemi kokkuvarisemist.
Keskendun neljale romaanile, mis kõik kujutavad sotsialismiajal elamise kogemust nii, et üks keskne sündmus on koosolek. Neist neljast ilmus Enn Vetemaa lühiromaan „Pillimees” (1967) ainsana…
(Kuusberg 1963: 91)
Sotsialistlikku korda kujutavates teostes on koosolekustseenidel sageli kaalukas roll. Olen varem käsitlenud koosoleku motiivi eesti sotsrealistlikes proosateostes (Sapunjan 2021). Siinse artikli eesmärk on laiendada uurimisobjekti nii ruumiliselt kui ka ajaliselt. Toon koosoleku kujutamise näiteid mujalt raudse eesriide taha jäänud totalitaarse ühiskonna kogemust jagavast kirjandusest ning käsitlen teoseid, mis vaatavad totalitaarset süsteemi retrospektiivselt, kas Stalini surma järel või siis juba pärast kujutatava süsteemi kokkuvarisemist.
Keskendun neljale romaanile, mis kõik kujutavad sotsialismiajal elamise kogemust nii, et üks keskne sündmus on koosolek. Neist neljast ilmus Enn Vetemaa lühiromaan „Pillimees” (1967) ainsana…
Lühikroonika
30. septembrist 2. oktoobrini toimus Tartus rahvusvaheline rakendusfoneetika konverents „International Symposium on Applied Phonetics”. Kutsutud esinejad olid Ocke-Schwen Bohn (Århusi ülikool, Taani, „Forever young: No „critical period” for speech learning ability”), Sofia Strömbergsson (Karolinska instituut, Rootsi, „Navigating the search for ‘normal’ in children’s speech and language disorders”), Kirsty McDougall (Cambridge’i ülikool, Suurbritannia, „Analysis of disfluency behaviour for forensic phonetic applications”) ja Adrian Simpson (Jena Friedrich Schilleri ülikool, Saksamaa, „Accounting for phonetic patterns in the expression of sex and gender in prepubertal and adult voices”). Eesti teadlastest olid esindatud Anton Malmi, Katrin Leppik, Liis Themas, Pärtel Lippus, Marika Padrik, Kairi Kreegipuu, Pire Teras,…
UFO-d ja anomaaliad kogemusjuttudes
Igor Volke pühendunud töö ufoloogia ja anomalistika valdkonnas ei ole vist jäänud kellelegi märkamatuks. Ta on pakkunud Eesti meediale rohkesti kommentaare ja intervjuusid, temast on ilmunud persoonilugusid1 ja ta on avaldanud populaarseid raamatuid.2 Volke tegevus on kantud süstemaatilisest uurijahuvist, soovist avardada eestlaste piiratud vaatevälja ja loksutada hangunud mõtteruumi. Tänapäeva inimene mõtleb ju eelkõige maistest asjadest ja isiklikust toimetulekust, mitte taevalistest jõududest ega kosmilisest kõiksusest. Ajakirjanduslikku vormi surutud ufoloogia võib olla nii vaimselt virgutav kui ka ärritav. Alatihti ilmub seepeale üleolevaid netikommentaare, milles kogu temaatika taandatakse uhhuu-paradigmale, kuhu kuuluvad ka lapik maa, astroloogia ning muu ebausk. Ufoloogia, anomalistika ja parapsühholoogia on…
Viis kirjandusloolast eesti kirjasõna lätetel
Maailm läheb aega mööda katsumise kaupa igas asjas ja tundmises targemaks; nõndaks siis ka kirjutamise ja kirjategemisega olnud. (Lk 34)
O. W. Masing
Eesti raamatu suure juubeliaasta eel väärib tähelepanu Reet Neithali koostatud teos „Esimesed eesti kirjanduslood”. Ühekorraga on avaldatud kolm XIX sajandist pärinevat uurimust: Otto Wilhelm Masingu „Trükitud kiri” (1823), Dietrich Heinrich Jürgensoni „Lühike eesti kirjanduse ajalugu” („Kurze Geschichte der ehstnischen Literatur”, 1843–1844) ja August Ahlqvisti „Eesti uueaegsest kirjandusest” („Wiron nykyisemmästä kirjallisuudesta”, 1855).
Raamatu mõõduka pikkuse tõttu on õigupoolest raske hoomata hiiglatööd, mida selle väljaandmine on nõudnud. Eesti keeles oli seni kättesaadav ainult Masingu „Trükitud kiri”, mis on ilmunud Marahwa Näddala-Lehhes. Kogumiku…
O. W. Masing
Eesti raamatu suure juubeliaasta eel väärib tähelepanu Reet Neithali koostatud teos „Esimesed eesti kirjanduslood”. Ühekorraga on avaldatud kolm XIX sajandist pärinevat uurimust: Otto Wilhelm Masingu „Trükitud kiri” (1823), Dietrich Heinrich Jürgensoni „Lühike eesti kirjanduse ajalugu” („Kurze Geschichte der ehstnischen Literatur”, 1843–1844) ja August Ahlqvisti „Eesti uueaegsest kirjandusest” („Wiron nykyisemmästä kirjallisuudesta”, 1855).
Raamatu mõõduka pikkuse tõttu on õigupoolest raske hoomata hiiglatööd, mida selle väljaandmine on nõudnud. Eesti keeles oli seni kättesaadav ainult Masingu „Trükitud kiri”, mis on ilmunud Marahwa Näddala-Lehhes. Kogumiku…
Hüüdja hääl
Carolina Pihelgas. Lõikejoon. – Loomingu Raamatukogu, nr 1–2. Tallinn: SA Kultuurileht, 2024. 95 lk.
„Lõikejoon” on õnnestunud pealkiri. Sellest kiirgab selgust ja otsusekindlust, selja sirgu löömise ja oma ajaarvamise kehtestamise tunnet. See on joon, mis võib lõigata mineviku oleviku küljest lahti ja teha tulevikule tee vabaks. See on joon, mis võib korrastada elu, samuti (sõna)kunsti, toimides omamoodi stiilivihjena lugejale. Lõikejoon võib olla arm, koht, kus kunagi oli haav. See võib olla ka haava või kellegi haavamise koht. Ent Carolina Pihelga „Lõikejoone” nuga on nüri, vastu nahka surudes jätab see „ainult valge laigu, mis kiirelt kaob” (lk 7). Nüri on ka vikat, millega teose peategelane ja minajutustaja Liine endisest (koos)elust põgenedes vanas talukohas Tsõriksool oma…
Aegade sild tekstidest inimeseni
24. juulil sai 60-aastaseks Tartu Ülikooli eesti keele kaasprofessor Külli Habicht, 24. novembril tähistab aga 50 aasta juubelit Tartu Ülikooli eesti fonoloogia teadur Külli Prillop. Vestlesime juubilaridega keelemuutustest, vanade tekstide maailmavaadet avardavast mõjust, ühiskonna ja keele seostest ning paljust muust põnevast.
Külli Habicht. Foto: Lauri Kulpsoo
Külli Prillop. Foto: Lauri Kulpsoo
Kuidas jõudsite keeleteaduse juurde, kas kaalusite ka mõnda muud eriala?
Külli Habicht (KH): Minul oli keskkooli lõpus üsna kindel soov eesti filoloogiasse astuda, kuigi teine variant oli ka: tollane defektoloogia, praegune eripedagoogika. Hea eesti keele õpetaja Aili Kiini suunamisel hakkasin umbes kaheksandast klassist tegema olümpiaadiuurimusi. Mul oli suur huvi mitte ainult eesti keele, vaid…
Külli Habicht. Foto: Lauri Kulpsoo
Külli Prillop. Foto: Lauri Kulpsoo
Kuidas jõudsite keeleteaduse juurde, kas kaalusite ka mõnda muud eriala?
Külli Habicht (KH): Minul oli keskkooli lõpus üsna kindel soov eesti filoloogiasse astuda, kuigi teine variant oli ka: tollane defektoloogia, praegune eripedagoogika. Hea eesti keele õpetaja Aili Kiini suunamisel hakkasin umbes kaheksandast klassist tegema olümpiaadiuurimusi. Mul oli suur huvi mitte ainult eesti keele, vaid…
Käändevormide varieerumine ja seda mõjutavad tegurid kirjalikus keeles indefiniitpronoomeni keegi näitel
Indefiniitpronoomeniteks nimetatakse asesõnu, mille peamine funktsioon on väljendada umbmäärasust (Haspelmath 1997: 11), teisisõnu viidata „mingile täpselt määratlemata või tundmatule asjale, nähtusele või tunnusele” (EKK 2020: 167). Vormiliselt koosnevad need maailma keeltes tavaliselt tüvest (nt ingl –body, sm kuka-) ja indefiniitsuse markerist (nt ingl some- ja sm -kaan). Indefiniitsuse marker on afiks (nt ingl some-, sm -kin) või partikkel, mis paikneb pronoomeni tüve kõrval. Sufiksaalne indefiniitsuse marker on tavaliselt sõnas viimasel kohal, kuid võib kasutuses mõnikord käändelõpuga kohad vahetada. Tihti esinevad indefiniitpronoomenid keeltes sarjadena, mille iga liige vastab mingisugusele tähenduskategooriale, nagu isik, asi, tunnus, koht, aeg, viis või kogus. Inglise keeles…
Kui keha kõneleb
Miks mu sees kõik põleb, ilma et väljast isegi suitseks? Ei, ei ma ei saa enam nii.
Ma pean ka, ma pean ka. . . . minema, elama ja keppima.
(Lõhmus 2019: 32)
Margit Lõhmuse jutukogu „Sterne” (2019) sai ilmumise ajal palju tähelepanu: see nomineeriti Betti Alveri debüüdipreemiale ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnale, raamatust ilmusid arvustused nii päevalehtedes kui ka olulisemates kultuuriväljaannetes, nagu Keeles ja Kirjanduses, Vikerkaares, Loomingus ja Sirbis. Teosest on korduvalt räägitud raadios. Ometi puudub „Sterne” kohta kirjandusteaduslik analüüs. Lõhmuse teos eristub eesti kirjandustraditsioonis nii teema kui ka keelekasutuse poolest ning pakub seetõttu viljakaid lähenemisnurki. „Sterne” võib ärritada lugejat nii sisu kui…
Ma pean ka, ma pean ka. . . . minema, elama ja keppima.
(Lõhmus 2019: 32)
Margit Lõhmuse jutukogu „Sterne” (2019) sai ilmumise ajal palju tähelepanu: see nomineeriti Betti Alveri debüüdipreemiale ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnale, raamatust ilmusid arvustused nii päevalehtedes kui ka olulisemates kultuuriväljaannetes, nagu Keeles ja Kirjanduses, Vikerkaares, Loomingus ja Sirbis. Teosest on korduvalt räägitud raadios. Ometi puudub „Sterne” kohta kirjandusteaduslik analüüs. Lõhmuse teos eristub eesti kirjandustraditsioonis nii teema kui ka keelekasutuse poolest ning pakub seetõttu viljakaid lähenemisnurki. „Sterne” võib ärritada lugejat nii sisu kui…
Baltisaksa huumor ja pastorianekdoodid
Käesoleva artikli laiem eesmärk on vaadelda baltisaksa ajaloolist huumorit: anekdoote, nalju, naljalugusid, mis näikse eestikeelsele lugejale olevat üsna tundmatud. Samas moodustavad need just kultuuri- ja mentaliteediloolisest aspektist Eesti ja Läti kultuuripärandi lahutamatu osa. Kitsam fookus on Pastorenwitze ehk vaimulike kohta käivad naljad kui baltisaksa anekdootide püsialaliik. Järgnevalt kasutatakse termineid anekdoot, naljand ja nali sünonüümselt, üritades katta baltisaksa omatermini Pratchen kõikuvaid, üheselt ja täpselt defineerimata tähendusi.
Ajalooline balti kirjakultuur kujutab endast kultuurivälja, mille ühisest juurikast kasvasid välja omavahel tihedalt põimunud baltisaksa, eesti ja läti kirjakultuurid (vt Undusk 2011). Rahvaluule kogumise ja uurimise tulemusena on olemas ülevaatlik pilt eesti vanemast rahvahuumorist. Huvitava vaate…
Ajalooline balti kirjakultuur kujutab endast kultuurivälja, mille ühisest juurikast kasvasid välja omavahel tihedalt põimunud baltisaksa, eesti ja läti kirjakultuurid (vt Undusk 2011). Rahvaluule kogumise ja uurimise tulemusena on olemas ülevaatlik pilt eesti vanemast rahvahuumorist. Huvitava vaate…
Kaitstud doktoritööd
23. septembril kaitses Lola Annabel Kass Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis doktoritöö „Inetuse ilu. Eesti dekadentsikunst 20. sajandi esimesel poolel”. Juhendajad olid Mirjam Hinrikus (Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus) ja prof Kersti Markus (TLÜ), oponendid Jaan Undusk (UTKK) ja Anu Allas (TLÜ).
Doktoritöö uurib inetuse esteetilisuse tähtsust dekadentsikunstis ja nende mõlema mõju modernse kunsti kujunemisele. Dekadentsinimelise kunstilise väljendumislaadi tuntumad näited on Charles Baudelaire’i luulekogu „Kurja õied” („Les Fleurs du mal”, 1857) ja Félicien Ropsi looming, nagu tema maal „Pornokratès” (1896). Dekadentsikunsti ja -kirjandust on enamasti seostatud morbiidsuse, hedonismi ja seksuaalse perverssuse fetišeerimisega. Kass aga nõustub nende nüüdisaja kunsti- ja kirjandusteadlastega,…
Doktoritöö uurib inetuse esteetilisuse tähtsust dekadentsikunstis ja nende mõlema mõju modernse kunsti kujunemisele. Dekadentsinimelise kunstilise väljendumislaadi tuntumad näited on Charles Baudelaire’i luulekogu „Kurja õied” („Les Fleurs du mal”, 1857) ja Félicien Ropsi looming, nagu tema maal „Pornokratès” (1896). Dekadentsikunsti ja -kirjandust on enamasti seostatud morbiidsuse, hedonismi ja seksuaalse perverssuse fetišeerimisega. Kass aga nõustub nende nüüdisaja kunsti- ja kirjandusteadlastega,…
Lühikroonika
30. augustist 1. septembrini korraldati Sloveenias Ljubljana ülikoolis konverents „The agency of the dead in the lives of individuals: Experience and conceptualisation”. Ülo Valk pidas plenaarettekande „From peaceful to restless afterlife: Encounters with the dead and ghosts in Estonia today”. Mare Kõiva esines rituaalide uuringutele pühendatud sessioonil ettekandega „Communication with the dead using lamentations and prayers”. Samal sessioonil esinesid ka Tatiana Anisimova, Nikolai Anisimov ja Eva Toulouze ühisettekandega „Tradition of occasional remembrances in Udmurt culture”.
4.–6. septembrini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis CELSA võrgustiku projekti „Huumor ja konflikt avalikus sfääris: suhtlusstiilid, huumorivaidlused ja vaidlustatud vabadused kaasaegses Euroopas” kokkuvõttev konverents. Plenaarettekande „Make memes not…
4.–6. septembrini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis CELSA võrgustiku projekti „Huumor ja konflikt avalikus sfääris: suhtlusstiilid, huumorivaidlused ja vaidlustatud vabadused kaasaegses Euroopas” kokkuvõttev konverents. Plenaarettekande „Make memes not…
Lühidalt
Nii nagu taevas ja maa ehk 60 aastat Hando Runneli loomingut. Priidu Beier, Tiit Hennoste, Ain Kaalep, Jan Kaus, Õnne Kepp, Reet Krusten, Aivar Kull, Uno Laht, Andres Langemets, Tõnis Lehtmets, Leo Luks, Ülo Matjus, Ilmar Mikiver, Ruth Mirov, Karl Muru, Mart Mäger, Veiko Märka, Arno Oja, Aare Pilv, Ott Raun, Avo Rosenvald, Kristiina Ross, Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Rein Saluri, Joel Sang, Ave Taavet, Jaan Undusk, Linda Uustalu, Vaino Vahing, Mardi Valgemäe, Hannes Varblane, Rein Veidemann, Ilmar Vene. Koost Mart Jagomägi. Tartu: Ilmamaa, 2023. 375 lk.
Retseptsioonikogumikud on tänuväärsed allikad ühe autori loomingust võimalikult erikülgse ja ammendavusele püüdleva ülevaate saamiseks…
Retseptsioonikogumikud on tänuväärsed allikad ühe autori loomingust võimalikult erikülgse ja ammendavusele püüdleva ülevaate saamiseks…
Tähenduse määratlemine eesti keele sõnastikes
Lydia Risbergi doktoritöö on rakenduslingvistiline uurimus kasutuspõhise teooria raamistikus. Väitekirjas antakse ülevaade eesti leksikograafia ja keelekorralduse arengust, keskendudes sellele, kuidas on aja jooksul lähenetud sõnatähenduste kirjeldamisele. Töö on seotud autori tegevuse ja töökogemusega keelekorpuse ja Sõnaveebi arendajana Eesti Keele Instituudis. Autoril on ambitsioonikas eesmärk rakendada uurimuse tulemusi ka praktikas.
Sõnaraamatud kuuluvad paljude inimeste igapäevaellu, mistõttu on nende uurimine ja analüüsimine tähtis osa lingvistide tööst. Kuigi Risbergi väitekiri keskendub tänapäevale, viitab ta silmapaistvalt paljudele eesti ja maailma keeleteadlastele, kes on aegade jooksul uurinud keelemuutusi ja sõnatähendusi. Viidatud teadlaste hulka kuuluvad näiteks Douglas Biber, Leslie Milroy, David Milroy, Tore Kristiansen, Deborah Cameron ja…
Sõnaraamatud kuuluvad paljude inimeste igapäevaellu, mistõttu on nende uurimine ja analüüsimine tähtis osa lingvistide tööst. Kuigi Risbergi väitekiri keskendub tänapäevale, viitab ta silmapaistvalt paljudele eesti ja maailma keeleteadlastele, kes on aegade jooksul uurinud keelemuutusi ja sõnatähendusi. Viidatud teadlaste hulka kuuluvad näiteks Douglas Biber, Leslie Milroy, David Milroy, Tore Kristiansen, Deborah Cameron ja…
Rännakud ajas, ruumis ja rahva seas koos multitalent Rudolf Põldmäega
Mahukas ja ilus väljaanne sisaldab Rudolf Põldmäe folkloristlike välitööde päevikuid, fotosid, joonistusi ja näiteid tema kogutud rahvaluulepaladest. Koostaja Mari-Ann Remmeli ladusalt kirjutatud 15-leheküljeline sissejuhatus „Rännakud Rudolf Põldmäega” (lk 7–22) annab ülevaate Põldmäe elust ja tegevusest, iga päeviku lõpus on intervjueeritute isikuregister ning raamatu lõpetab ingliskeelne kokkuvõte.
Rudolf Põldmäe sündis 1908. aastal Jüri kihelkonnas Rae vallas, õppis Jakob Westholmi gümnaasiumis ning Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt, kirjandust ja rahvaluulet. Aastatel 1930–1935 töötas ta Õpetatud Eesti Seltsis ja 1935–1940 Eesti Rahvaluule Arhiivis, 1940–1941 riiklikus kirjandusmuuseumis, 1941–1944 Tartu ülikooli raamatukogus ja 1944–1945 TRÜ kirjanduse kateedris. Põldmäe arreteeriti 1945. aastal keelatud kirjanduse hoidmise eest ning…
Rudolf Põldmäe sündis 1908. aastal Jüri kihelkonnas Rae vallas, õppis Jakob Westholmi gümnaasiumis ning Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt, kirjandust ja rahvaluulet. Aastatel 1930–1935 töötas ta Õpetatud Eesti Seltsis ja 1935–1940 Eesti Rahvaluule Arhiivis, 1940–1941 riiklikus kirjandusmuuseumis, 1941–1944 Tartu ülikooli raamatukogus ja 1944–1945 TRÜ kirjanduse kateedris. Põldmäe arreteeriti 1945. aastal keelatud kirjanduse hoidmise eest ning…
Raamat rahvakirjaniku elust
1977. aastal sai mitmel alal aktiivne kirjanik Heino Kiik hakkama veidra ettevõtmisega. Ta mõtles välja meetodi ja kutsus kokku 40 eksperdiks arvatud kirjanikku-kriitikut nõukogude nomenklatuurist algajateni ehk Max Laossonist Ene Mihkelsonini ning koostas nende antud punktide alusel eesti kirjanike edetabeli.1 Nimekirjas on 101 nime, Raimond Kaugver (1926–1992) nende hulgas 50. kohal ehk tubli keskmine, ekspertidelt madalaim talle antud koht on 76., kõrgeim kahekümnes.
Kaugveri kohta kirjandusloos ja tema loomingu mainet silmas pidades võiks see olla õiglane hinnang. Kriitika teda ei hellitanud, 1970. aastate lõpupoole kõneldi tema teostest üleolevalt olmekirjanduse kontekstis, aga nõukogude olmet tundis ta suurepäraselt ja realistina kujutada ju oskas.…
Kaugveri kohta kirjandusloos ja tema loomingu mainet silmas pidades võiks see olla õiglane hinnang. Kriitika teda ei hellitanud, 1970. aastate lõpupoole kõneldi tema teostest üleolevalt olmekirjanduse kontekstis, aga nõukogude olmet tundis ta suurepäraselt ja realistina kujutada ju oskas.…