-
Vana kirjakeel ja selle uurijad
Peale eestikeelse trükisõna enese on sel aastal ümmargune sünnipäev ka mitmel vana kirjakeele uurijal: Heli Laanekask 75 (27. II), Szilárd Tibor Tóth 55 (17. III), Kristiina Ross 70 (3. VI), Helle Metslang 75 (29. VII), Liina Lukas 55 (5. VIII), Kai Tafenau 50 (13. VIII). Külli Habichti ja Külli Prillopi palvel vastasid nad mõnele juubeliküsimusele.
Kuidas jõudsite kirjakeele ajaloo uurimise juurde ja mida see uurimisvaldkond on teile andnud?
Heli Laanekask (HL): Eesti vanema…
-
Ja ja ning on tänapäeva eesti keeles suure kasutussagedusega sünonüümsed rinnastavad sidesõnad, mille funktsioone on varasemates keelekäsitlustes kirjeldatud ning püütud ka keelekorralduslikult reguleerida. Funktsioonide selge eristumatuse tõttu ei ole see ühemõtteliselt õnnestunud, seetõttu pakub nende keelendite kasutustingimuste määratlemine ja funktsioonide kujunemine arutlusainet praegusajalgi. Lisaks ja tänapäeval tavalisimale sidesõnalisele kasutusele on samast germaani tüvest lähtunud keelendid jaa ja jah toiminud kinnitavate vastuspartiklitena. Vanades tekstides on ja esinenud ka kinnitava-rõhutava partiklina tähenduses…
-
Artiklis püüame vastata küsimusele, kas kirjanduses seni valdavalt lõunaeesti sufiksina käsitletud deminutiivset päritolu feminiinse tähendusega ik-sufiksile leidub vasteid eesti keelealal laiemalt. Küsimusel on aeg-ajalt peatutud alates 1920. aastatest (Mägiste 1928–1929; Saareste 1929, 1959; Ross 1996; Pajusalu 2000: 155; Tóth 2001, 2002, 2018, 2019; Mänd, Tóth 2024). Tänapäeval kättesaadavad murdekorpuse ja -sõnastike andmed võivad heita uut valgust sufiksi levikule ja kasutusele. Anname esmalt ülevaate feminiinse ik-sufiksi senisest uurimisseisust eesti keeleteaduses, toetudes…
-
Artiklis käsitletakse XVII sajandi keskpaiga põhjaeesti vaimuliku autori ja tõlkija Christoph Blume (5. VIII 1625 Leipzig – 18. II 1669 Hageri) panust eesti kirjakeele arendamisse. Tema teoste keelekasutust analüüsides jälgitakse, kas ja kuivõrd ta järgis tollaseid kirjakeele tavasid ja eelkäijate eeskuju. Blume oli päritolult sakslane, ent tema teostest on leitud tolle ajajärgu tekstide keelekasutusest erinevaid jooni (vt Lill 1988; Park 2014; Pärismaa 2016). Seetõttu keskendutakse siinses artiklis mõnele iseloomulikule morfosüntaktilisele nähtusele, mille…
-
XVII sajandi kaks viimast kümnendit on eesti kirjakeele ajaloos tuntud tuliste keelevaidluste ajana. 1680. aastate teisel poolel oli peamine tüliõun tallinnakeelne Uue Testamendi tõlge, mille toimetamiseks ja trükieelseks ülevaatuseks tulid Eesti- ja Liivimaa pastorid kahel korral kokku n-ö piiblikonverentsidele (Piiblikonverentsid 2003). Erimeelsuste tõttu see enne Põhjasõda trükki ei jõudnudki, vaid ilmus 1715. aastal. Uue Testamendi tõlkest alguse saanud lahkhelid laienesid peagi kirikulaulude tõlgetele ning omajagu kriitikat sai ka Eestimaa konsistooriumi…
-
Kuidas suhestuvad omavahel vanimad eesti keelt sisaldavad sõnastikud: XVII ja XVIII sajandil koostatud saksa-eesti ja eesti-saksa sõnastikud? Sel teemal on tehtud ülevaateid, on kirjutatud autoritest ja nende keeleõpetustest. Siinse käsitluse eesmärk on vaadelda võrdlevalt kõiki eesti leksikograafia varaseima ajajärgu trükiallikaid, iseloomustades nende makro- ja mikrostruktuuri1 ehk üldist ülesehitust ning märksõnaartiklite sisu. Selle lähenemisnurga alt ei ole neid sõnastikke varem analüüsitud.
Enne Heinrich Stahli 1637. aastal avaldatud „Vocabulat” võis olla veel teisigi,…
-
Marja- ja maaõuntest pirnide ja kartuliteni
Uute kultuurinähtuste, tarbeesemete, toitude, looma- ja taimeliikide nimetuste tulek eesti keelde on pikaajaline protsess, milles on olulist osa etendanud võõrkeeltest laenatud sõnavara. Kui teistel rahvastel leitakse olevat midagi uut ja teistmoodi, aga vajalikku, mis tuleks tingimata kasutusele võtta, siis võetakse see miski käibele harilikult koos vastava nimetusega. See ülevõetud nimetus võib jääda muutmata, seda võidakse suupärastada oma keele järgi või siis tõlkida oma…
-
2025. aastal tähistatakse eesti raamatu ja kirjakeele viiesaja-aastaseks saamist. Selle põhjuseks on teade 1525. aastal ilmunud mitmekeelsest vaimulikust trükisest, milles oli ka eestikeelseid tekste (vt Johansen 1959). Paraku ei ole seda 500 aasta vanust raamatut leitud, mistõttu pole täit kindlust selle autorites, keeltes ega sisus. Eesti kirjakeele ja raamatuloo algust ähmastab andmete nappus, seda on tulnud käsitleda, üldistades kaudset teavet ja fragmentaarseid keeleandmeid. Samas on reformatsioonijärgsel XVI–XVII sajandi Eesti- ja…
-
See teemanumber on pühendatud eesti raamatu aastale, varasemale kirjasõnale ning ühtlasi eesti kirjakeelele, selle kunagistele ja praegustele kujundajatele ja uurijatele.
2025. aastal tähistatakse 500 aasta möödumist esimese eestikeelse trükise ilmumisest. Ent seda raamatut ümbritseb tänini salapära – sellest pole jäänud muud jälge kui sissekanne Lübecki toomdekaani protokolliraamatus: 8. novembril 1525 on üles tähendatud raesekretäri ettepanek turuplatsil ära põletada ühelt kaupmehelt konfiskeeritud vaaditäis kirjavara, saksakeelsed luterlikud raamatud ja „missis in…
-
12. III 1941 – 12. X 2024
Foto: Birgit Püve
Lahkunud on Tartu Ülikooli emeriitprofessor Mati Erelt – keeleteadlane, õpetaja, mõjutaja.
Mati Ereltit võib pidada viimase poolsajandi teenekaimaks eesti keele grammatilise ehituse uurijaks ja uurimise eestvedajaks. Suuresti tänu temale on meil olemas hulk olulisi ja vajalikke ülevaateteoseid. Erelt juhtis kaheköitelise „Eesti keele grammatika” (EKG 1993, 1995) koostamist, oli selle peatoimetaja ja üks süntaksiosa põhiautoreid. Tema väljatöötatud süntaksimudel, milles moodustajastruktuuri mallile rakendub funktsionaalne lähenemisviis, on ajaproovile vastu pidanud…
-
Foto: erakogu
69-aastasena lahkus meie hulgast pärast pikka rasket haigust üks Eesti keeletehnoloogia peamisi arendajaid, Tartu Ülikooli pikaajaline prodekaan ja arvutiteaduse instituudi juhataja emeriitdotsent Tiit Roosmaa.
Ta sündis Tallinnas ja lõpetas seal 1973. aastal II keskkooli (praegune Tallinna Reaalkool). Tiidu haridustee jätkus Tartu ülikoolis, mille ta lõpetas 1978. aastal matemaatiku diplomiga. Järgnesid aspirantuur Tartus ja 1987. aastal tehnikakandidaadi väitekirja kaitsmine Tallinnas Eesti NSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudis.
Tiidu tööelu algas pärast…
-
Kirjutises käsitletakse enamalt jaolt negatiivse tähendussisuga isikute ja üleloomulike olendite nimetusi. Lähtutakse eeldusest, et tegu on onomatopoeetilis-deskriptiivsete ehk (siinse artikli autori eelistatult) afektiivsete tüvedega, mille lähtevorme saab kokkuvõtlikult tähistada kujul *ka(a)p(p)-. Tähelepanu osutatakse sõnade levikule murretes, kirjasõnas (piiratud määral) ja regilauludes. Samuti vaetakse seniseid etümoloogiaid ja lähenetakse neile mõneti uudsest seisukohast. Artikli alapealkirjades ei kajastu kõik tegelased ja olendid, kellest juttu tehakse, mitut neist mainitakse üksnes tekstis.
1. Kaabakas
Kaabakas tähendab kirjakeeles…
-
Kuninga-algulisi kohanimesid on Eestis üpris rohkesti. Vanimate Kuninga-nimede esmamainingud pärinevad „Eesti kohanimeraamatu” (EKNR) andmeil XVI sajandist: Kuninga (küla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, PJg) – 1500. aastatel Kuninca, Kuningaküla (küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, Vai) – 1583 Kunnungekyll,1 Kuninguste (küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, Jaa) – 1592 Hans Konning ja Kuningvere (küla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, Kod) – 1588 Kunigastfer. Nimede lähtekohaks on peetud sõna kuningas ning need võisid olla tekkinud vabameeste või vabatalude…
-
Vestlus Külli Habichti ja Külli Prillopiga
24. juulil sai 60-aastaseks Tartu Ülikooli eesti keele kaasprofessor Külli Habicht, 24. novembril tähistab aga 50 aasta juubelit Tartu Ülikooli eesti fonoloogia teadur Külli Prillop. Vestlesime juubilaridega keelemuutustest, vanade tekstide maailmavaadet avardavast mõjust, ühiskonna ja keele seostest ning paljust muust põnevast.
Külli Habicht. Foto: Lauri Kulpsoo
Külli Prillop. Foto: Lauri Kulpsoo
Kuidas jõudsite keeleteaduse juurde, kas kaalusite ka mõnda muud eriala?
Külli Habicht (KH): Minul oli keskkooli…
-
Indefiniitpronoomeniteks nimetatakse asesõnu, mille peamine funktsioon on väljendada umbmäärasust (Haspelmath 1997: 11), teisisõnu viidata „mingile täpselt määratlemata või tundmatule asjale, nähtusele või tunnusele” (EKK 2020: 167). Vormiliselt koosnevad need maailma keeltes tavaliselt tüvest (nt ingl –body, sm kuka-) ja indefiniitsuse markerist (nt ingl some- ja sm -kaan). Indefiniitsuse marker on afiks (nt ingl some-, sm -kin) või partikkel, mis paikneb pronoomeni tüve kõrval. Sufiksaalne indefiniitsuse marker on tavaliselt sõnas viimasel…
-
Lydia Risberg. Sõnatähendused ja sõnaraamat. Kasutuspõhine sisend eesti keelekorraldusele. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 52.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024. 285 lk.
Lydia Risbergi doktoritöö on rakenduslingvistiline uurimus kasutuspõhise teooria raamistikus. Väitekirjas antakse ülevaade eesti leksikograafia ja keelekorralduse arengust, keskendudes sellele, kuidas on aja jooksul lähenetud sõnatähenduste kirjeldamisele. Töö on seotud autori tegevuse ja töökogemusega keelekorpuse ja Sõnaveebi arendajana Eesti Keele Instituudis. Autoril on ambitsioonikas eesmärk rakendada uurimuse tulemusi…
-
Foto: Jan Rahman
24. septembril tähistas juubelit Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf ja Helsingi ülikooli läänemeresoome keelte dotsent Santeri Junttila. Rääkisime sel puhul fennougristikast, soome-ugri hõimuliikumisest, ajaloolisest keeleteadusest ja etümoloogiatest.
Oled pärit Helsingist ja seal koolis käinud ning sinu esivanemad on pärit Satakuntast, kuigi elad praegu Supilinnas. Kas see taust on kuidagi mõjutanud erialavalikut? Kuidas sai sinust fennougrist?
Ma olen üles kasvanud Helsingis ja mõlemad minu vanemad on pärit Edela-Soomest Satakunta…
-
Keeleideoloogiline vaidlus liiderliku üle
Keeleideoloogilised arutelud ühtaegu peegeldavad ja (taas)loovad arusaamu keele kohta. Artiklis tõstame fookusesse keeleideoloogiate tahu, milles pealtnäha on juttu küll keelest, kuid taustal seostatakse keelt teiste ühiskondlike nähtustega. Millest kõneldakse keelevaidlustes peale keele? Kes on need, kes oma seisukohti väljendavad? Juhtumiuuring, mille näitel keeleideoloogiaid käsitleme, on 2023. aasta märtsis ja aprillis peamiselt ajakirjanduses peetud avalik arutelu sõna liiderlik tähenduste üle. Lühidalt kokku võttes on see vana laensõna…
-
Antoine Chalvin. Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus. (Gigantum humeris.) Tlk Heete Sahkai. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2023. 280 lk.
Johannes Aavik on iga eesti keele uurija jaoks tänuväärne suurkuju, kuivõrd tema keeleuuendus, programmilised ja programmivälised artiklid ja raamatud, aga ka raamatutõlked võimaldavad pea lõputut avastamist, kuna neid on äärmiselt palju. Ja see avastusretk ei pruugi olla üksnes kurioosumite üle mõistatamise teekond. Pean siinkohal silmas Aaviku 1936. aasta tõlget populaarse prantsuse autori Paul Bourget’…
-
„Eesti keele seletav sõnaraamat” (EKSS) kirjeldab tegusõna kuhtuma : kuhtuda tähendusvälja nii: ’jõuetuks või viletsaks muutuma, väsima; raugema, vaibuma; kustuma; närbuma, närtsima; pleekima, luituma, kahvatuks muutuma’.
kuhtuma ei kuulu eesti kümne tuhande sagedama sõna hulka (Kaalep, Muischnek 2002: 47), kuid „Eesti keele mõistelise sõnaraamatu” (EKMS 2: 1186 sub nõrkema) ja EKSS-i ekstserptid ning Google’i otsingutulemused osutavad, et tegemist pole enam haruldusega, nagu XX sajandi alguskümnendeil, kui Johannes Aavik (1921: 47) tutvustas „Uute…