-
5.–7. oktoobril korraldas Eesti Keele Instituut Kuressaares doktorikooli seminari „Püsivus ja varieerumine keeles”. Esinesid selle aasta Wiedemanni preemia laureaat Mare Koit (TÜ, „Küsimused, vastused, argumendid ja rituaalid parlamendisuhtluses”), Arvi Tavast (EKI, „ÕS-ist ja seonduvast, omade vahel, tehniliselt. Mis värk siis päriselt on?”), Liina Lindström (TÜ, „Varieerumine tänapäeva eesti keeles ja selle murdeline taust”), Lydia Risberg (EKI, „Millal sõnade tähendused ära normiti?”), Karl Pajusalu (TÜ, „Keele püsivus ja Liivi lahe sõnad”),…
-
Juris Leimanis. Mustlased Läti metsades, taludes ja laatadel. Tõlkinud Hannes Korjus, värsside tõlge Contra (Margus Konnula). Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2022. 191 lk.
2005. aastal andis Läti kirjastus Zinātne uuesti välja Juris Leimanise 1939. aastal ilmunud roma elulaadi ja pärimust kirjeldava lätikeelse raamatu, lisades sellele folklorist Māra Vīksna sissejuhatuse, mis tutvustas autori, „Läti esimese mustlaskirjaniku” kõrval tema kasuisa, folkloorihuvilise roma Jānis Leimanise elukäiku ja kaastööd Läti rahvaluule arhiivile.1 Jānis Leimanis kogus roma…
-
Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole
2022. aasta aprillis tähistasime eesti rahvusliku keelekorralduse 150. aastapäeva. Sellele mõeldes on õige hetk veel kord tagasi vaadata keelekorralduse „eelajale”, baltisaksa misjonilingvistide perioodile eesti kirjakeele kirjeldamisel ja kujundamisel. Selline tagasivaade tuletab ühtlasi meelde, et teadliku keelearendustöö esimesed dokumendid on XVII sajandi baltisaksa pastorite koostatud keeleõpetused, milles kirjeldati eesti keelt luterliku misjoni vahendina. Artiklis võtame arvesse kirjakeele loomise ja kujundamise taustaideoloogiaid ja sotsiaalset konteksti ning kirjeldame oluliste…
-
Noorte keelepruugi süsteemsem kogumine ja uurimine Eestis sai Andrus Saareste eestvedamisel alguse sadakond aastat tagasi. Üks esimesi teadusajakirja veergudele jõudnud ülevaateid oli Clarissa Alliku (1928) analüüs Tallinna 14–16-aastaste tüdrukute keelest. Noorte keelepruugi järjepidevam uurimine on meil olnud lünklik. Seda võib põhjendada nii uurimissuundade kui ka keeleandmete kogumise prioriteetidega, mõneti hoiakutegagi, mis pole lasknud nendes andmetes näha teadusele väärtuslikku. Silmas tuleb pidada sedagi, et suur osa senistest andmetest…
-
30. augustil kaitses Alena Shisheliakina Tartu Ülikoolis etnoloogia erialal doktoritöö „Being a woman and being Tatar: intersectional perspectives on identity and tradition in the post-soviet context” („Olla naine ja tatarlane: identiteedi ja traditsiooni intersektsionaalne perspektiiv postsovetlikus kontekstis”). Juhendaja oli professor Kristin Kuutma (TÜ) ja oponent dotsent Yulia Gradskova (Rootsi Södertörni ülikool).
Siberi ja Eesti tatarlaste seas kogutud materjalidel põhinevas töös uuritakse, kuidas intersektsionaalse identiteediga inimesed, nagu tatari ja moslemi naised, postsovetlikus…
-
1.–5. septembrini toimus Albaanias Tiranas ja Gjirokastras rahvusvaheline ballaadiuurijate konverents. Eestist osalesid Eesti Kirjandusmuuseumi teadlased Janika Oras, Liina Saarlo ja Taive Särg.
6. septembril toimus Tallinna loomaaias konverents „Karud looduses, mütoloogias ja usundis”. Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ja loomaaia ühiskorraldusel toimunud konverents oli pühendatud pruunkaru aastale. Peale zooloogide, kes kõnelesid karudest maailmas ja Eestis, esinesid Madis Arukask („Karu läänemeresoome rahvaste usundis”), Marju Kõivupuu („Kas karune on karvane? Karu eestlaste elus ja…
-
Võõrsõnad tulevad keelde mitmel moel, aga eelduseks on alati mingit laadi keelekontakt. Viimase võib olla tinginud muu hulgas kultuuriline, poliitiline või majanduslik üleolek või võim: kirjasõna ja hariduse levik, vallutus, ränne jms. (Vt Myers-Scotton 2002; Paet 2018; Verschik 2019; Auer 2021: 147) Leksikaalsed laenud jaotuvad eesti keeles järgmiselt. Muganemisskaalal kõige võõramad on tsitaatsõnad, puhtvõõrkeelsed sõnad, mis kirjutatakse eesti tekstis nagu vastavas lähtekeeles. Võõruselt järgmised on võõrsõnad, muganenud, ent võõrapäraseid jooni…
-
30. augustil kaitses Andres Herkel Tartu Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse erialal doktoritöö „Nāgārdžuna „Keskmise tee juurvärsid“: tõlge ja tõlgendus”. Juhendajad olid Märt Läänemets (Sisekaitseakadeemia) ja professor Ülo Valk (Tartu Ülikool), oponendid Margus Ott (Tallinna Ülikool) ja Indrek Peedu (Tartu Ülikool).
Doktoritöö käsitleb budistliku filosoofi Nāgārdžuna (elas u aastatel 150–250) teost „Keskmise tee juurvärsid” („Mūlamadhyamakakārikā”, edaspidi MMK). Tegu on šuunjavaada koolkonna nn nullteefilosoofia kõige olulisema teosega. Töös sisaldub MMK kommenteeritud tõlge eesti keelde…
-
4.–6. juulini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis konverentsisarja „Plotting Poetry 5. Popular Voices” järjekordne kogunemine. 2017. aastal Baseli ülikoolis algatatud konverentsisari keskendub arvutuslikele ja statistilistele lähenemisviisidele poeetika uurimisel. Viiendal kokkusaamisel esinesid plenaarettekannetega Chris Mustazza (Pennsylvania ülikool, USA, „The voices we do: Surplus inscriptions in the Poetry Audio Archive”) ja Maciej Janicki (Helsingi ülikool, „Text similarity and alignment in the study of Finnic oral folk poetry”). Osalejaid oli USA-st, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hispaaniast ja…
-
Kopsakas kogumikutäis Lõuna-Eesti uuringuid
Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat XIX-XX. Toimetajad Eva Saar, Karl Pajusalu, Mart Velsker. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021. 316 lk.
Möödunud aasta lõpul tähistas Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus (edaspidi: TÜ LE keskus) 20. tegevusaastat juubeliseminari ja mahuka aastaraamatu esitlusega. Õigupoolest lükkus 2000. aastal loodud keskuse juubelipidu aasta hilisemaks ja leidis aset paraku ka väiksemas seltskonnas. Samas oli 2021. aasta täpselt õige aeg…
-
2019. aastal tähistati kogu maailmas rahvusvahelist põliskeelte aastat, mille kuulutas välja ÜRO peaassamblee 2016. aastal. Põliskeelte aasta kujunes edukaks, kuid selgus, et ühest aastast on vähe, et tõsistele probleemidele laiemat tähelepanu juhtida, rääkimata lahendusteni jõudmisest. Seetõttu otsustas ÜRO põlisrahvaste püsifoorum teha ettepaneku pühendada põliskeeltele terve aastakümme. Selle kiitis ÜRO peaassamblee heaks 2019. aasta detsembris. Aastal 2022 algas 2032. aastani kestev rahvusvaheline põliskeelte aastakümme. Aastakümne eesmärk on taaselustada põliskeeli ja edendada…
-
Keelepoliitika roll üliõpilaste ja akadeemiliste töötajate keelevalikute suunamisel
Eesti ülikoolides on nii akadeemiliste töötajate kui ka tudengite hulgas levinud individuaalne mitmekeelsus ehk mitme keele oskus mis tahes tasemel (Cook 2016). Igas keeleolukorras valivad keelekasutajad oma keeleliste ressursside hulgast sobivaimad (Blommaert 2010), mis tähendab valikut mitme kultuuriliselt määratletud keele vahel, samuti nende lahus hoidmise ja koos kasutamise vahel (nn põim- ja rööpkeelsus, vt Mazak, Carroll 2016; Klaas-Lang 2021). Keeleolukord…
-
Meä keel1 kuulub Uurali keelkonna läänemeresoome keelte harusse. Seda räägitakse Rootsi põhjapoolsemas osas, Soomes peetakse seda sageli soome keele murdeks. Meä ja soome keel on väga suurel määral vastastikku mõistetavad. Sellest hoolimata võib ühest küljest rootsi keele laenude suur hulk meä keeles tekitada soome keele kõnelejatele raskusi, teisest küljest on soome keel osaliselt meä keele kõnelejatele raskesti mõistetav soome kirjakeele arengu tõttu, milles meä keel pole osalenud. Alates 2000. aastast…
-
Kuidas varieerub hääbuva keele idiolekt?
Hõre asustus, lahusolek keelesugulastest, keelte ja murrete segunemine ning lähenev keelesurm1 pakuvad põnevat ainest keele varieerumise uurimiseks. Samas kasutavad variatiivsuslingvistid sellistes tingimustes kogutud keelematerjali harva. Põhjus on lihtne: tänapäeva variatiivsuslingvistika on eelkõige kvantitatiivne uurimissuund, mis jookseb võidu üha kasvavate andmekogudega. Mida suurem on korpus, seda paremini saab varieerumist tuvastada ja analüüsida üha komplekssemate statistiliste meetodite abil. Äärealade isolatsiooni, keelte ja murrete segunemise ja hääbumise…
-
Käesoleva artikli trotslik pealkiri on valitud, sest olen uurinud tükk aega ühte n-ö päris väikest keelt ja kardan, et seda ei tunnustata piisavalt. Keel ei ole väike. Keelekogukond, st kõnelejate arv võib olla väike, aga mitte keel ise! Kui tuba on väike, siis mahub sellesse vähem mööblit või mööbliesemed ise on väikesed. Väikese keelekogukonna keelel aga ei ole vähem käändeid, kõneviise või demonstratiive, ja morfeemid ning laused ei ole lühemad…
-
Artiklis võetakse kõne alla eesti keele funktsioonid ja võimalused varauusajal, keskendudes XVII sajandile ja XVIII sajandi esimesele poolele. Siinse käsitluse esimeses osas kirjeldatakse vaadet, mis avaneb eesti keele arengule, kui sellele läheneda kitsalt kirikukirjanduse tõlkimiseks loodud kirjakeele aspektist. Praktilistest asjaoludest tingituna on seesugune lähenemisnurk mõneti enesestmõistetav, sest varasemat suulist suhtlust ei saagi vahetult uurida. Ometi esindab selle tulemusel tekkiv pilt n-ö koloniaalset vaadet keele arenguloole, sest ajalooliselt on eesti keel…
-
1
Keel on mõõtmatult suur. Mõni sõnaraamat võib küll sisaldada mitusada tuhat sõna, aga ükski ei saa sisaldada kõiki nende sõnade kombinatsioone. Sõnade etümoloogiat võib jälgida ajas väga kaugele, enne kõiki kirjalikke allikaid, aga kõige varasemat pruuki ei õnnestu iialgi selgitada. Selles mõttes on keel immanentsusväli: ta hõlmab ühekorraga nii väesolevat kui ka selle kättejõudmist, olles samaaegselt virtuaalne ja aktuaalne. Märt Väljataga on kunagi avaldanud ribadest koosneva raamatu „Sada tuhat miljardit…
-
10.–11. veebruarini 2022 toimus Eesti Keele Instituudi ning ajakirja Keel ja Kirjandus ühisel ettevõtmisel konverents „Väikekeelte võimalused kirjanduses, kultuuris ja ühiskonnas”. Konverentsiga taheti hõlmata ühelt poolt üldisemat laadi arutlusi väikeste keelte ja kultuuride saatusest ajaloo keerdkäikudes, nende praegusest olukorrast üleilmastumise ja inglise keele pealetungi tingimustes ning teiselt poolt praktilisi küsimusi, millega need kogukonnad igapäevaselt enesekehtestamisel silmitsi seisavad. Lähenemine väikeste kultuuride teemale oli Eesti-keskne, kuid avarama tausta tekitamiseks oli kutsutud…
-
10. juunil kaitses Kristiine Kikas Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis doktoritöö „Uncommonness in the commonplace: Reading for senseation in poetry” („Tavatu tavapärases: Aistingu lugemine luules”). Juhendaja oli professor Eneken Laanes (TLÜ), oponendid dotsent Robert Hughes (Ohio osariigi ülikool, USA) ja professor Charles Ivan Armstrong (Agderi ülikool, Norra).
Doktoritöö eesmärk oli uurida sõnalise keele aistitavust ehk tundmuslikku küllastust, mida ei ole seni kirjandusteaduslikult piisavalt analüüsitud. Üldiselt uuritakse luulekeelt tähistuspõhiselt, püüdes mõista, mida sõna…
-
2.–3. juunil toimus Mooste mõisas folkloristide 16. talvekonverents „Anomaaliad folklooris ja kultuuris”. Et seekordne teema keskendus anomaaliatele, oli ka toimumisaeg päris paslik. Kuulata sai 18 ettekannet folkloristidelt, usundiuurijatelt ja etnoloogidelt. Enamik ettekannetest tugines esineja välitöödel kogutud materjalidele, nt kõneleti nii Põhja-Ameerika põlisrahvaste uskumustest tulnukatesse kui ka kratitaolistest uskumusolenditest Kirde-India hõimurahvaste seas jpm teemadel. Konverentsil oli kaks eesti- ja kaks ingliskeelset sessiooni. Eesti rahvaluuleteadlastest esinesid Indrek Peedu („Ebanormaalne, anomaalne, üleloomulik, veider…