-
Annika Viht, Külli Habicht. Eesti keele sõnamuutmine. (Eesti keele varamu 4.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. 438 lk.
„Eesti keele sõnamuutmine” (EKSM) koosneb kahest poolest: esimeses kirjeldatakse eesti keele sõnamuutmist ehk morfoloogiat ja teises selle uurimislugu üksikteemade, suundade ning isikute kaudu. Raamat ei pretendeeri uudsele teoreetilisele käsitlusele ega püüagi olla keelesüsteemi täiuslik, õige ja ammendav käsitlus, vaid pigem hetkepildistus teadaolevast ja varemtehtust, seega üks samm keelekirjeldamise rajal.
Raamatut lugedes tahtsin ma korduvalt…
-
No kes ei teaks Sipsikut, Eno Raua loodud raamatutegelast, üsna antsaka välimusega isepäist kaltsunukku, kes oskab rääkida ja mõtelda. Eno Raua lastelugude tegelase sünniaasta on 1961, kui ajakiri Täheke avaldas esimesed Sipsiku-lood (aasta hiljem oli neid juba raamatu jagu) ja Edgar Valteri käe all oli samas sündinud Sipsiku väline kuju – suurte silmade ja sakris juustega kentsakas põngerjas, triibuline ürp seljas.
Aga kust tuleb Sipsiku nimi ja mida see võiks tähendada?…
-
Supermees jooksis hüperkiiresti megaraskel ultramaratonil
Tänapäeva tarbimisühiskonnas on kaupade, elamuste ja teenuste erakordsuse ja esmaklassilisuse rõhutamise vajadus suurem kui kunagi varem. Valikuvõimaluste paljususes peab iga teenusepakkuja näitama, et tema pakutav on parem kui konkurentide oma. Seetõttu on reklaamikeeles, meedias, aga ka noorte kõnepruugis kasutusele võetud palju vahendeid ainulaadsuse ja täiuslikkuse rõhutamiseks (Pakuła-Borowiec 2013: 29).
Eesti keeles on omaduste esiletoomiseks mitmeid viise. Intensiivsust saab väljendada neutraalse adverbiga väga või eesosisega…
-
14. detsembril 2020 kaitses Liivo Niglas Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi nõukogu ees doktoriväitekirja „Videokaameraga Siberis: vaatlev dokumentaalfilm kui audiovisuaalne etnograafia” filosoofiadoktori kraadi saamiseks etnoloogia alal. Juhendaja oli professor Art Leete (TÜ), oponendid dr Pille Runnel (Eesti Rahva Muuseum) ja dr Toomas Gross (Helsingi ülikool). Väitekirja eesmärk oli analüüsida vaatleva dokumentaalfilmi võimalusi etnograafilise uurimistöö läbiviimisel ja tulemuste esitamisel. Väitekiri koosneb sissejuhatavast osast, milles käsitletakse vaatleva filmi epistemoloogilis-metodoloogilist iseloomu, ning neljast artiklist,…
-
1. veebruaril peeti Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri ja meediauuringute töörühma seminar. Renate Pajusalu ja Miina Norvik rääkisid Eesti inimeste keelelistest kogemustest, mille kogumiseks on tehtud 2020. aasta kevadest alates paarkümmend intervjuud. Esialgsete tulemuste põhjal selgus, millised kokkupuuted on intervjueeritavatel olnud eesti keele variantidega, kuidas mäletatakse emakeele ja võõrkeele õppimise kogemusi, millistest keelelise suhtlemise seaduspäradest ollakse teadlikud jm.
10. veebruaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti-uuringute Tippkeskuse soouuringute töörühma veebiseminar.…
-
Ühe sorteerimiskatse tulemused
Liikumisverbid on verbiklass, mis on pälvinud keeleteadlaste suure tähelepanu mitmel põhjusel: liikumisverbide ja nende konstruktsioonide analüüsimine võimaldab uurida keele toimimismehhanisme, sh keele ja meele seoseid, ning võrrelda omavahel keeli ja keelterühmi (vt nt Slobin 1996; Talmy 2000; Goschler, Stefanowitsch 2013). Liikumisverbide tähendust on seega palju uuritud, ent uurimislugu ilmestab teatav ühetaolisus. Enamasti keskendutakse uurimustes sellele, kas liikumisverb on viisi- või suunaverb (Slobin 2004; Papafragou jt 2008; Ibarretxe-Antuñano…
-
30. novembrist 1. detsembrini 2020 toimus pärimusliku laulu teemaline rahvusvaheline konverents „Hääl, ühendus ja sõnum traditsioonilisel laulmisel” („Voice, connection and message in traditional singing”). Korraldaja oli Eesti Rahvaluule Arhiiv, teemad ulatusid läänemeresoome regilauludest kuni kogu maailma laulutraditsioonideni. Konverentsil osalesid veebiettekannetega rahvamuusikateadlased Soomest, Leedust, Serbiast, Rumeeniast, Indiast ja Ameerikast. Eestit esindasid Tiiu Jaago, Urmas Kalla, Mari Sarv, Jaagup Kippar, Kristin Kuutma, Janika Oras, Liina Saarlo, Taive Särg, Kaarel Veskis ja Merike…
-
Eesti kõnekäänud I–II. (Monumenta Estoniae antiquae VII. Phrasia Estonica I.) Toimetaja Asta Õim. Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2020. 1148 lk, 1150 lk.
2020. aasta ei toonud meile mitte üksnes koroonat, vaid ka kaaluka kaheköitelise väljaande „Eesti kõnekäänud” kokku üle kahel tuhandel leheküljel. Kuidas iseloomustada nii mahukat teost, mis koondab tervelt 20 749 värvikat ütlemist?
Kui raamat kinnisilmi juhuslikust kohast lahti lüüa, võib sattuda millelegi sellisele nagu kusi lõi pähe, mis on…
-
Vestlus kujundlikust keelest Asta Õimuga
Eesti keele väljendivara uurimine ja publitseerimine on rikastunud kahe suurteosega. 2019. aastal ilmus Asta Õimu ja varalahkunud Katre Õimu monograafia „Lähtekohti eesti fraseoloogia käsitlemiseks”,1 2020 Eesti Kirjandusmuuseumi sarjas „Monumenta Estoniae antiquae” kaheköiteline eesti kõnekäändude väljaanne,2 mille on toimetanud Asta Õim; Asta ja Katre Õim on ka väljaande koostajad. Need saavutused annavad põhjust tülitada Asta Õimu mõne küsimusega.
Kas võiks ütelda, et mõlema teosega on jõutud olulise…
-
Kristina Koppel. Näitelausete korpuspõhine automaattuvastus eesti keele õppesõnastikele. (Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 38.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020. 248 lk.
Kristina Koppeli väitekiri käsitleb (õppe)sõnastike näitelausete automaatse tuvastamise võimalusi, täpsemalt on uurimisobjektiks sõnastiku hea näitelause tunnused. Nüüdisajal, kui järjest enam on tähelepanu keskmes keeleõppijate autonoomsus ning individuaalne eripära ja keeleoskuse arenemise kulg, muutub aina olulisemaks õpet toetavate vahendite, muu hulgas elektrooniliste sõnastike ja keeleõppekeskkondade mitmekesisus, kvaliteet ja õppijasõbralikkus. Väitekirja teema…
-
Laulatusest abielureferendumini
Keset veidratel poliitilistel ajenditel tühjast kohast lõkkele puhutud abielureferendumi arutelusid saatis laulu-uurija Taive Särg e-kirjas pärimise sõna laulatus kohta. Otsides materjale sõnade laul ja hääl kasutamise kohta eesti keeles, oli ta avastanud, et naaberkeeltes sellele tähendusseoste poolest sobivat vastet ei leidu, ja kuna etümoloogiasõnastik seda kui tuletist ei kajasta, uuris ta, kas vana kirjakeel pakub sõna tekkele mingit selgitust. Kristliku terminoloogia kujunemise kontekstis oli laulatus juba varem tähelepanu…
-
liisuma ’seismisel värskust kaotama, jääbima, seiskuma, lahtuma, lahtiselt seismise tõttu rammu ja maitset kaotama (nt õlu lahtises nõus, kohv, tee, arstirohi, viin, äädikas, toit, supp, kapsad, puder, küpse liha, piim, koor) / abstehen, verschalen’ on neid juhte, mille päritolu Julius Mägiste ei ole oma etümoloogiasõnaraamatus käsitlenud, samatähenduslikud murdelised liistuma ja liiskuma on ta aga esitanud etümoloogiata (EEW 4: 1307). Alo Rauna (1982: 75) arvates on liisuma eesti deskriptiivverb. Ent mõni…
-
Epistolaarne kirjandus, mis olemuselt on pihtimuslik ja mõtisklev, pakub võimaluse jälgida teadlaste, kirjanike, erinevate kirjutajate mõtteid, arvamusi ja suhtumisi sel ajahetkel, kui kiri on koostatud. Õnnelikematel juhtudel on säilinud ka vastuskirjad, moodustunud terviklik või osaline kirjavahetus, dialoog, mis avab üksikasjaliselt kirjade autorite mõttemaailma detaile ja loominguseiku hilisematele lugejatele.
Kuidas suutsid kaks eesti suurt keeleteadlast Julius Mägiste (1900–1978) ja Andrus Saareste (1892–1964) oma erialast tööd jätkata pagulastena Rootsis, sellest…
-
Foto: Tarmo Lige
Aarand Roos sündis Tartus filoloogide peres: isa Ervin (1908–1962) töötas ülikoolis klassikalise filoloogia lektori kohusetäitjana ja ema Elsa Alfrida (1932. aastani Mattson, 1909–2000) Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi (praeguse Miina Härma Gümnaasiumi) inglise keele õpetajana. Peale Aarandi kasvasid peres vennad Naatan (1934–1993) ja Paavo (snd 1937).
1944. aasta suvel otsustati põgeneda Rootsi. Et pereema Elsa oli Naissaarel sündinud rootslane, avanes perel võimalus lahkuda kodumaalt eestirootslastena. Nii viiski…
-
Benita Laumane. Zvejasrīku nosaukumi Latvijas piekrastē. Liepāja: Liepājas Universitāte, Kurzemes Humanitārais institūts, 2019. 507 lk.
Läti keeleteadlase Benita Laumane elutööks on kujunenud läti meresõnavara ajaloo uurimine areaalses ja tüpoloogilises kontekstis. Ta on avaldanud neli selleteemalist monograafiat. Käesolevas uurimuses „Kalapüügivahendite nimetused Läti rannikul” analüüsib ta Läti rannakülade kalameeste seas tuntud püügivahendite ja nende osade nimetusi (võrgud, mõrrad, õnged, torkeriistad) ja nendega haakuvaid temaatilisi sõnarühmi, nagu püügiviisid (kaldalähedane,…
-
Oleme harjunud teadmisega, et alusuuringud on tehnoloogiate teenistuses: fundamentaalteadus annab uusi teadmisi ja rakendusteadus püüab nende teadmiste alusel uusi tehnoloogilisi vahendeid ja erinevaid rakendusi luua. Tegelikult on ammu kätte jõudnud aeg, mil võiks ka vastupidi väita: tehnoloogia abiga saame uusi teadmisi. Eriti hästi sobivad uurimisobjektideks just teaduse ebamäärased, nn hallid alad, kus tehnoloogia abil võiks selgust saada. Välted on eesti foneetikas ja sõnaprosoodias vist kõige enam uuritud ja käsitletud teema.…
-
Eesti keele sotsioperioodid re-revisited
Artiklis arutleme keelemuutuse ja sotsiolingvistilise muutuse tähenduse üle, vaatleme eesti keele muutusi käsitlevaid periodiseeringuid ja osutame uutele uurimishorisontidele. Teeme seda empiirilisi andmeid sünteesiva kirjanduse toel. Ühtlasi loodame, et artikkel taaselustab arutelu keele ja konteksti, keele muutumise ning suurandmetega kaasnevate küsimuste üle.
Põhjusi, miks keelemuutuse uurimine ja periodiseerimine ikka ja jälle luubi alla võtta, on mitu. Esmane, kõige sümboolsem põhjus tekkis õigupoolest mõni aasta tagasi, kui täitus…
-
Marju Taukar. Algupäraste ja tõlgitud eestikeelsete tekstide sarnasused ja erinevused. (Humanitaarteaduste dissertatsioonid 56.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2020. 125 lk. [Võrguväljaanne.]
Marju Taukari doktoritöös uuritakse algupäraste ja tõlgitud eestikeelsete tekstide sarnasusi ja erinevusi. Töö ajendiks on laialt levinud subjektiivne arvamus, et tõlkeprotsessi tulemusel sündinud keel erineb mingite tunnuste, nt vormi või stiili poolest algupärasest keelest. Enamasti põhinevad sellised arvamused lugejate isiklikel kogemustel ja eelarvamustel, ent empiirilisi uurimusi, mis vaatleksid tõlgitud…
-
Ajama on üks eesti keele analüütilisse põhjustamiskonstruktsiooni kuuluvatest verbidest. Lisaks esineb panema– ja laskma-põhjustamiskonstruktsioon (Kasik 2001; Tomson 2018) ning tuumverbidest tähenduselt läbipaistvamate verbidega põhjustamist väljendavad konstruktsioonid, nagu meelitama + ma-infinitiiv. Põhjustamissituatsiooni väljendamiseks kasutatakse ka tuletusmorfoloogilisi (nt jooksu-ta-ma) ja leksikaalseid kausatiive (nt avama).
Artikli eesmärk on kirjeldada ajama-põhjustamiskonstruktsiooni kujunemist ja kasutust, sh üksikasjalikumalt sagedamini esinevaid konstruktsioonitüüpe XVI–XXI sajandi eesti kirjakeele tekstide põhjal. Kõigepealt uuritakse kasutusnäidete tähendusi, et vastata kahele esimesele uurimisküsimusele: milliseid…
-
Olga Gaitšenja. Venekeelsete eesti keele õppijate kirjutamisprotsess. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 51.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2019. 255 lk
Augustis 2019 kaitses Olga Gaitšenja Tallinna Ülikoolis doktoriväitekirja eesti keeles kirjutavate vene emakeelega inimeste kirjutamisprotsessi kohta. Teema on mitmes mõttes Eesti keeleteaduses uus ning väitekiri püüab täita korraga mitut tühikut. Ühelt poolt ei ole meil eestikeelset kirjutamisprotsessi kuigi palju psühholingvistiliselt uuritud, ei võõr- ega emakeelsete kirjutajate seas, teiselt poolt napib uurimusi ka eesti keele…