-
Foto: Jaak Urmet
Mati Hint oli erakordne ja võimas isiksus, suurkuju, kelle mõju mitte ainult eesti keeleteaduses, vaid Eesti humanitaarias ja fennougristikas laiemalt on olnud väga suur. Kindlasti on ta olnud üks neist isiksustest, kes mind on akadeemilises maailmas – aga mitte ainult seal, vaid ka üldisemalt – olulisel määral kujundanud ja suunanud. Ja toetanud, siiralt ja kindlameelselt. Õppisin Pedas eesti filoloogiat ja kirjandusteadust ajal (1997–2004), mil seal andis keeleteaduse aluseid,…
-
Baltisaksa sõnaraamat
4. detsembril 2019 esitleti Tartu Ülikoolis baltisaksa sõnaraamatu veebiversiooni (Baltisaksa sõnastik. https://www.eki.ee/dict/bss/), mis on valminud Tartu germanistide ning Eesti Keele Instituudi (EKI), Marburgi Herderi instituudi ja Läti Ülikooli kolleegide kümne aasta pikkuses koostöös. Sõnaraamatu valmimisloo võib kokku võtta nii: ainult sada aastat ja kolm hoovõttu ning juba ongi olemas midagi, mida võib ka laiemale ringile näidata. Mida kujutab endast baltisaksa keel ja mis on baltisaksa sõnaraamat?
Kuni 1939. aastani Eestis…
-
Helen Türk. Consonantal quantity systems in Estonian and Inari Saami. (Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 35.) Tartu: University of Tartu Press, 2019. 148 lk
Helen Türgi väitekiri koosneb neljast akustilise ja artikulatoorse foneetika alasest artiklist, millest kaks on kirjutatud iseseisvalt ning kaks koostöös kolleegidega, ning neid koondavast ülevaateosast. Väitekirja autori roll koostöös kaasautoritega on selgelt ja ammendavalt avatud. Neljast artiklist kolm on pühendatud eesti keele ning üks inarisaami keele foneetika uurimisele. Töö juhendajateks…
-
des-, mata- ja maks-konverbitarindi sõnajärg
1. Konverbitarind ja sõnajärg
Käsitlen artiklis eesti keele des-, mata– ja maks-konverbitarindi sõnajärge, mille varieerumine on pälvinud tähelepanu seoses nn lauselühendite keerukaks peetavate komareeglitega (Erelt 2019: 150–154; EKK: SÜ 137). Siin käsitlen seda nähtust teise nurga alt, andes ülevaate teguritest, mis mõjutavad konverbitarindi sõnajärje varieerumist kirjakeeles.
des-, mata– ja maks-tarindi sõnajärjes varieerub nii tarindi asukoht põhilause suhtes kui ka konverbi asukoht tarindis. Näitlikustan varieerumist des-tarindiga,…
-
Kirsi Laanesoo. Polüfunktsionaalsed küsilaused eesti argivestluses. (Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 33.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. 176 lk.
Kirsi Laanesoo väitekirjas on uurimise objektiks sellised küsilaused, mille eesmärgiks suhtluses ei ole midagi küsida ja seega pole neid esitatud infolünga täitmiseks. Laanesoo kasutab materjalina suulisest kõnest leitud küsilauseid ja uurib nende funktsioone kasutuskontekstides, ja tema põhieesmärgiks on analüüsida ja kirjeldada seda küsilause tüüpi. Peamise tulemusena esitab Laanesoo, nagu töö pealkirjast näha, väite,…
-
Mõistest, ametist ja rollist
Terminite kuraator ja kureerimine kasutusväli on viimase paarikümne aastaga laienenud ning tähendus koos sellega hägustunud. Kuraatorid kureerivad nii muuseumis ja kunstisaalis kui ka muudel tegevusaladel. Enamasti omistatakse kuraatori roll mingi ürituse või tegevuse juhtijale, tegevuskava välja töötajale: kantsler kureerib ministeeriumis osakondi,(1) raadiokanal kureerib muusikafestivali kontserdi repertuaari.(2) Sarnasest põhimõttest lähtudes on nimetatud ametimehi, kes korraldavad ja infot vahendavad. Näiteks oli 2019. aastal infot vahendav lüli korralduskomitee ja kollektiivide…
-
Tegusõnal kuppama : kupata ’(kupatamisel) keema’ ja selle tuletisel kupatama : kupatada ’toiduaineid soolase, kibeda või hapu maitse vähendamiseks või mürkainete kõrvaldamiseks veidi aega rohkes vees keetma; kedagi (sunniviisil) kuhugi saatma, ajama või midagi tegema panema; kiiresti sõitma, kihutama, tuhatnelja ajama; tormama, jooksma; (kuhugi) loopima, paiskama, virutama, ajama (puid ahju; lund taevast alla vms); (löömise, peksmise kohta)’ (EKSS 2: 577–579) pole usutavat etümoloogiat. Alljärgnevalt uurin verbitüve levikut, tuletushargmikku ja semantikat…
-
Foto: Eha Viluoja.
Septembris tähistas juubelit Väino Klaus, kes on toimetanud teadusajakirju 41 aastat. Meil on tänapäeval küll isesõitvad autod, bussid ja isegi laevad, kuid vaevalt näeksid ajakirjad tüürimeheta ilmavalgust.
Juubilar on sündinud 19. septembril 1949 Tartus. Keskhariduse omandas ta Tartu 8. Keskkoolis (praegu Tartu Forseliuse Kool), õppides Vello Saage kirjandusklassis. Õpetaja Saage õhutusel tegi temagi kaastööd kooli almanahhile „Tipa-tapa”, mis esindas õpilasalmanahhide tolleaegset tipptaset. 1968–1974 õppis Väino Klaus…
-
Komplekssete interrogatiiv-relatiivadverbide kasutusdünaamika
Aastal 1732 avaldas Anton Thor Helle eesti keele grammatika ülevaates arvamust, et „Selles keeles pole palju sõnu, millega talupoeg oma lauseid ühendaks” (Helle 2006: B60a–B61a). Ligi pool sajandit hiljem ilmunud keeleõppe käsiraamatus jagas Helle arvamust sidendite kohta ka August Wilhelm Hupel: „[—] pandagu tähele, et eestlastel on neid [konjunktsioone] üldse vähe. Oma lausete täpset sidumist pole ta endale mureks võtnud” (Hupel 1780: 84 – tõlge Annika…
-
Foto: Valve-Liivi Kingisepp, erakogu
Tänavu 7. juunil lahkus 92-aastasena keeleteadlane ja emeriitdotsent Ellen Uuspõld, mu kauaaegne kolleeg ja eeskujulik õpetaja.
Sündinud 19. aprillil 1927 Heekide pere esimese lapsena, möödus ta lapsepõlv sünnikodu Meriküla pikkadel liivarandadel mängides ja vendi ning õde hoides. Kasvatajakohustused, vastutustunne mõjutasid ta meeli maast madalast. Nelja lapse vanemad pidasid pansionaati, ema Nadežda oskas keeli ja suhtles puhkajatega, pidas loomi, isa Nikolai tegutses majapidamises autojuhina.
Ellen Heek alustas kooliteed kohalikus Puhkova…
-
Eesti keelt on nüüdseks ligi 400 aastat kirjeldatud. Esimene eesti keele grammatika ilmus 1637. aastal Heinrich Stahli sulest ja õieti võib kirjeldamise alguspunktiks võtta tema käsiraamatu viis aastat varem ilmunud esimese osa eessõna, kus esimest korda räägitakse eesti keele häälikutest ja nende märkimisest. Selle 400 aastaga on eesti keele kohta väidetu üsna drastiliselt teisenenud, maha on peetud kirglikke debatte, mille tulemusel on keele tegelikule olemusele kindlasti palju lähemale jõutud. Tartu…
-
Aastal 1622 ilmunud lõunaeesti keelemälestis „Agenda Parva” on katoliiklik kirikukäsiraamat (peale lõunaeesti keele ka läti, poola, ladina ja saksa keeles). Raamatu avastas Otto Freymuth 1937. aastal Braunsbergist (praegu Braniewo), kus see omal ajal ka trükiti, ning publitseeris selle koos eesti- ja saksakeelse saatesõnaga (Freymuth 1938).
„Agenda Parva” keelest on kirjutanud pikema ülevaate Andrus Saareste (1938) ja hiljem on käsitletud selle eri aspekte (Mägiste 1939; Kask 1958: 9, 1970: 58–60; Peebo 1996:…
-
Roos närtsis, sest vaas oli tühi
Palatalisatsioon on eesti keeles huvitav nähtus, sesttäidab justkui vastandlikke ülesandeid: kui ühelt poolt on ajalooliselt tegu koartikulatoorse häälikute sarnastumisnähtusega, siis teisalt kannab palatalisatsioon tänapäeval ka olulist tähendust eristavat funktsiooni. Võrrelgem sõnu paĺk ’langetatud puu tüvi’ ja palk ’töötasu’. Paljudel juhtudel teeb emakeelekõneleja kindlat vahet, millal kasutada palataliseeritud varianti, millal mitte (vrd nt kot´t ja kott, mat´s ja mats, pat´s ja pats, kann ja…
-
On niisugune laste mäng, vähemalt oli, mida igas võimalikus kohas mängiti ja mida Tartus „kulliks” nimetati. [—] Olen seda tagaajamismängu kolmes kohas mänginud ja igal pool oli tal oma nimi. Tartus siis „kull”, Põlva kandis Kähris „perä” ja Valgas „leka”. Võibolla oli sel mängul igas Eestimaa nurgas oma nimi. [—] Valgas oli ta nimi „leka” ja ma ei tea tänapäevani, mida see nimi oma tavakasutuses tähendab. Tookord sellele ei mõtelnudki,…
-
Vanimad eestlastele püstitatud ja tänini säilinud kiviristid Eesti kalmistutel pärinevad XVI sajandi lõpust. Need, sageli üsna uhked Malta ja ratasristid on tunnistused jõukamate eestlaste eneseteadvuse ja ühiskondliku positsiooni tõusust. Ka toonaste kiviraidurite seas oli palju eestlasi (Üprus 1987: 130, 180), seetõttu võib eeldada, et nii mõnegi teksti on kivisse raiunud eesti keelt emakeelena kõnelenud inimene. Eestikeelseid kirjapanekuid on sellest ajast vähe teada, mistõttu väärivad vanimad kiviristid kirjakeele allikana kindlasti tähelepanu.
Käesolevas…
-
Reet Hendrikson. Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 42. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. 251 lk.
25. septembril 2018 kaitses Tartu Ülikoolis doktorikraadi Reet Hendrikson teemal „Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel”. Oponent oli dr Walter Wintschalek Austria Riigikaitseakadeemiast. Doktoritöö on tänuväärne täiendus Eesti terminoloogiateemaliste väitekirjade reas, mis pole kuigi pikk, ja selle peamine väärtus seisneb selles,…
-
Vokaalide akustiline analüüs
Artikli I osas uurisime põhitooni sageduse muutumist eesti laste kõnes (Keel ja Kirjandus 2017, nr 7, lk 518–533), II osas keskendume vokaalide akustilistele omadustele. Klassikaliselt kirjeldatakse vokaalide akustilist kvaliteeti spektraalsete tunnuste – formantide ehk kõnetrakti resonantssageduste abil. Vokaalide hääldamisel varieerub kõnetrakti kuju sõltuvalt alalõua, keele ja huulte asendist ning sellest tulenevalt võimenduvad kõnetraktis erinevad sagedused, moodustades spektraalseid mustreid. Vokaalide kvaliteedi määravad eelkõige kaks esimest formanti (F1,…
-
Verb kasima ja sellega tuletussuhtes olev kasin on üpris tavalised eesti keele sõnad, kuuludes üsna ulatusliku tuletushargmiku ja tähendusväljaga kümne tuhande sagedama sõna hulka (Kaalep, Muischnek 2002: 47). Julius Mägiste on EEW-s (3: 722–723) osutanud, et ee kasima-perel on vasteid liivi ja vadja keeles, ning märkinud, et kõne all on võib-olla (ev[en]t[uel]l) balti laen, laenualust siiski osutamata.
Seletav sõnaraamat avab nende semantika nii: kasima ’(pesemise, pühkimise, harimisega) mustusest, tolmust, porist puhastama,…
-
Halliki Põlda. Andekusfenomeni konstrueerimine avalikus kommunikatsioonis. (Humanitaarteaduste dissertatsioonid 48.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2018
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi lektor Halliki Põlda kaitses 30. jaanuaril 2019 oma koduülikoolis doktoriväitekirja teemal „Andekusfenomeni konstrueerimine avalikus kommunikatsioonis”. Väitekiri koosneb neljast temaatiliselt seotud artiklist ja analüütilisest ülevaatest, mis võtab kokku, seostab ja ühtlustab mõne aasta jooksul erineva metoodikaga ja probleemipüstitusega kirjutatud artiklite tulemused. Kaks esimest artiklit keskenduvad andekuse mõistele ja teema käsitlusele meedias, kolmas ja neljas artikkel analüüsivad…
-
Inimeste loomuomane oskus ja vajadus kategoriseerida avaldub väga mitmel tasandil ning muuhulgas ka keeles. Üks keelelisi kategooriaid, mis enamikus keeltest avaldub, on verbikategooria. Keeleti erineb siiski, kui hõlpsasti on verb kui sõnaliik määratletav. Varieerub ka see, kuivõrd on verbikategooria jaotatav alamkategooriateks, kuid üldjuhul on alamkategooriateks jagamine sootuks keerulisem kui verbikategooria enda eristamine. Eesti keeles ei ole üldiselt verbi kui sõnaliigi määratlemine kuigi keeruline tänu morfoloogia rikkusele, kuid selle kategooria sees…