-
Ilmārs Mežs, Anna Stafecka, Renāte Siliņa-Piņķe, Otīlija Kovaļevska. Latviešu uzvārdi arhīvu materiālos. Kurzeme, Zemgale, Sēlija. Kd I–II. Rīga: Latviešu valodas aģentūra, 2019. 352 + 368 lk
Kaheköiteline sõnaraamat sisaldab kolme Läti ajaloolis-etnograafilise piirkonna – Kurzeme (Kuramaa), Zemgale ja Sēlija (Seelimaa) – perekonnanimesid ning on järg 2017. aastal ilmunud Latgale perekonnanimeraamatule.(1) Need alad moodustasid kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi…
-
Interneti võidukäiguga on kasvanud elektrooniliste tekstide hulk, mis ühest küljest on muutnud info kättesaadavamaks, kuid teisalt on tekitanud nõudluse tarkvaralahenduste järele, mis oleksid suutelised automaatselt eraldama tekstikogudes peituvat vajalikku infot. Lihtsaim info eraldamise viis on tekstide klassifitseerimine, mis aga lihtsusest hoolimata kätkeb mitmesuguseid probleeme. Varem loodud tekstikorpustesse valiti tekstid esindamaks eelnevalt kindlaksmääratud tekstiliigilist (žanrilist) jaotust, st tekstide tüüp või liik oli juba korpuse loomise käigus märgendatud. Praegused kolmanda…
-
1980. aastal leidis vabariiklik õigekeelsuskomisjon (VÕK), et eesti keele sagedasti esinevate üldkeelesõnade tähendusi ja kasutust ei ole vajalik ega võimalik ette kirjutada, sest leksikaalne tähendus on kõige kiiremini muutuv element keeles ja selle nihkeid ei ole suuteline fikseerima ka kõige operatiivsem õigekeelsusorgan (Viks 1985: 72). Sellegipoolest on alates „Eesti keele sõnaraamatust ÕS 1999” osa sõnade tähendusi ebasoovitatavaks märgitud. Esialgu rangemalt sõnastuses „ei tähenda”, seejärel alates ÕS 2006-st leebemalt sõnastuses „ei soovita…
-
1. Sissejuhatus: korpuslingvistika
Kasutuspõhise keeleteaduse seisukohast on keelesüsteemi kirjeldamisel kandvaks jõuks keelekasutus (Diessel 2017). Kasutuspõhine keeleteadus on välja arenenud 1980.–1990. aastatest pärit funktsionaalse ja kognitiivse keeleteaduse uurimistöödest, mille rõhuasetus oli pragmaatilistel ja kontseptuaalsetel teguritel. Praeguseks on see-eest kasutuspõhises keeleteaduses keskne esinemissagedus ja selle mõju keelesüsteemile (nt Arnon, Snider 2010; Bybee, Hopper 2001; Bybee 2006, 2007, 2010; Divjak 2019; Hay 2001). Sageduse mõju ilmneb keeles igal tasandil (Bod jt 2003: 10). Tsiteerides…
-
Ruumis orienteerumise viisid eesti keeles
Ruumisuhteid väljendavaid sõnu on maailma keeltes alates 1980. aastatest suhteliselt palju uuritud (vt Pütz, Dirven 1996; Bloom jt 1996; Levinson 2003; Levinson, Wilkins 2006). Ruumisuhete sõnad on pälvinud tähelepanu peamiselt kolmel põhjusel: 1) ruum on inimese tajus esmane; 2) ruum on universaalne, kultuurist sõltumatu; 3) kahest esimesest tingitud keeltevaheline sarnasus ja samal ajal hästi uuritav ruumiväljendite varieeruvus. Alates kognitiivse lingvistika esiletõusust 1970. aastatel on ruumikeele uurimine olnud…
-
Eelmisel aastal õpetasime Tallinna Ülikoolis kursust, mis toetas mitteformaalset õppimist.1 Eksamiks otsisime lahendust, mis teadmiste kontrolli asemel süvendaks ja kinnistaks õpitut, soodustaks dialoogi ja avalikku arutelu, muudaks õppimise ruumi ehk õpiruumi tähendust. Planeerisime Teadlaste foorumis2 õppekohtumise, juhindudes ETV saate „Suud puhtaks” formaadist, mis on 1960. aastatest tuntud nn foorumteatri väljendus (vt kirjeldust allpool). Kursuse tagasisidest selgus, et õppijad kogesid eksamit siiski formaalõppena, põhjuseks ruumi füüsiline asukoht – paiknemine ülikoolis. Eksam…
-
Mõistekasutus loob arusaama õppimise sisust
Sellega, kuidas mõistame õppimise tähendust, mõtestame inimeseks olemist ning kujundame ühiskonnas inimestevahelisi ja institutsionaalseid suhteid, mõjutades nii kõiki ühiskonna liikmeid. Õpikäsitus ongi arusaam sellest, mis eesmärkidel ja kuidas õpitakse ja millistes suhetes on selles protsessis osalejad, ning selle arusaama rakendamine praktikas (HTM 2017). Õpikäsitused on ajas muutuvad ühiskondlikud kokkulepped, mis on seotud inimeste uskumuste, tavade ja suhetega, ning väljenduvad nii oskuskeeles kui ka tavakasutuses.…
-
Artikkel vaatleb, kuidas keeles liiklemisest mõeldakse ja kirjutatakse, keskendudes sõna liiklema enese tähendusseostele, ennekõike selle reguleerivatele ja kohustavatele konnotatsioonidele. Näitan, et liiklema ja sellest tuletatud sõnad liiklus ja liikleja ei ole pelgalt ruumilise tegevuse tähistajad. Need väljendavad mõtlemisviisi, mille järgi „liiklus on erinevate liiklejatüüpide koostoime tulemus” (intervjuu, 16. XI 20161), ja arusaama, et jalakäijatel „on ka kindlasti olulised kohustused liiklejatena” (intervjuu, 16. XI 2016) ning nende…
-
1. Teoreetiline raamistik ja eesmärk
Kui käsitleme ruumi keeles, on võimalus uurida maastikke ja maastikusõnavara. Ümbritsevad ju maastikud meid kõikjal, sest nii nagu igal inimesel on keha, on igasugune inimtegevus seotud keskkonnaga, milles see tegevus toimub (Burenhult, Levinson 2008). Stephen C. Levinson ja David P. Wilkins tõdevad, et keeled erinevad olenevalt sellest, millises keskkonnas või ümbruses neid räägitakse, seega on maastik ja keel ning kultuur omavahel tugevalt seotud (Levinson, Wilkins 2006:…
-
Selle interdistsiplinaarse teemanumbri keskmes on ruumi mõiste ja ruumi keeleline väljendamine. Kui ühelt poolt on keel ruumist kõnelemise vahend, siis teisalt on see ise maailm, mis sisaldab arusaamu erinevatest ruumilistest aspektidest, mida muutes saab painutada ka mõtlemisviise. Ruumist kõneldakse oskus- ja argikeeles, erinevaid ruume kujutatakse kirjanduses ja ajakirjanduses, aga samal ajal kannab keel ise ruumilisi suhteid, mis maailmatunnetust struktureerivad. Kahtlemata on nn ruumiline pööre humanitaarteaduses aidanud kaasa ruumist mitmekesiselt mõtlemisele…
-
Foto: erakogu
16. mail lahkus oma 91. eluaastal väljapaistev keeleteadlane ja õppejõud Paul Kokla.
Paul Kokla sündis 17. augustil 1929. aastal Hiiumaal Kärdlas. Pärast kohaliku keskkooli lõpetamist tahtis ta minna merekooli. Just siis muudeti aga merekoolid venekeelseks ja tuli sellest loobuda, sest Paul Koklal ei olnud soovi hakata Eestis vene keeles õppima, kuigi ta seda keelt oskas. Nii astus ta 1950. aastal Tartu ülikooli. Et tol aastal ei olnud vastuvõttu germanistika…
-
Ann Siiman. Vormikasutuse varieerumine ning selle põhjused osastava ja sisseütleva käände näitel. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 45.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. 209 lk
Eesti keele partitiivi ja illatiivi varieerumine on mitmekülgne. Missugune on eri variantide osakaal tänapäeva keelekasutuses ja mil määral vastab nüüdiskeele kasutus sellele, kuidas käändevaheldus on esitatud grammatikates? Millised tegurid mõjutavad variantide valikut ja millised nendest teguritest on olulisimad? Selliseid küsimusi uurib Ann Siiman oma…
-
EKSS ütleb, et laim : laimu on ’laimamine; laimavad sõnad, laimav jutt’. Seda selgitust toetavad näitelaused See on alatu, solvav, räpane, tige laim. Ära aja laimu! Laimu levitama, külvama. Laim on karistatav. Samal ajal on laim eesti õigustermin, mille tähendussisu on ’teadvalt vale ja teist isikut häbistava väljamõeldise levitamine’ (Esterm). laimama : laimata sisu avab EKSS aga nii: ’kellegi kohta valet, häbistavat väljamõeldist levitama’.
Sünonüümisõnastikus on laim esindatud sünonüümireaga laimdus van,…
-
Eesti-hiina põhisõnavara sõnastik. 愛沙尼亞語漢語基礎詞典/爱沙尼亚语汉语基础词典. „Eesti keele põhisõnavara sõnastiku” alusel koostanud Gao Jingyi 高晶一. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2019. 632 lk
Alustuseks paar sõna autorist. Gao Jingyi(1) teeb Eesti keeleteaduse jaoks ainulaadseks asjaolu, et tegemist on arvatavasti ainukese inimesega, kes tunneb süvitsi nii eesti kui ka hiina keelt. Ta on filosoofiadoktorikraadi omandanud Tartu Ülikoolis üldkeeleteaduse erialal väitekirjaga „Basic Color Terms in Chinese: Studies after the Evolutionary Theory of Basic Color…
-
Pille Arnek. Eestikeelsed tekstid 16.–19. sajandi Põhja-Eesti hauatähistel. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 54.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2019. 333 lk
Pille Arnek kaitses doktoriväitekirja „Eestikeelsed tekstid 16.–19. sajandi Põhja-Eesti hauatähistel” 19. detsembril 2019. Väitekirja juhendaja oli Jüri Viikberg, oponeerisid Kersti Markus ja Kristiina Ross. Kaitstud doktoritöös on Arnek seadnud endale kaks põhilist eesmärki: luua tervikpilt eestlaste hauatähiste tekstidest kui seni uurimata eesti kirjakeele allikast ning täiendada seniseid teadmisi eesti keelt emakeelena kõnelenud inimeste…
-
Traditsiooniliselt mõistetakse polüseemia all nähtust, kus ühele fonoloogilisele vormile vastab kaks või enam omavahel seotud tähendust (Taylor 2003: 637). Kuigi igapäevases inimestevahelises kommunikatsioonis tekitab polüseemia harva probleeme, on see tõsiseks väljakutseks nii teoreetilistele kui ka rakenduslikele semantikakäsitustele: näiteks ühe ja sama sõna tähenduste loetlemisel ja nende alltähendusteks liigitamisel võivad eri sõnaraamatute koostajate arvamused erineda, samuti näevad tehisintellekti loojad ja arvutilingvistid palju vaeva polüseemsete sõnade semantiliste esituste väljatöötamisega (Ravin, Leacock 2000:…
-
Szilárd Tibor Tóth. Tartu kirjakeele raamid Johannes Gutslaffi grammatikast (1648) „Kodolaste raamatuni” (1913). (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 52.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2019. 255 lk
Szilárd Tóth on tuntud kui elava vaimu ja rahutu hingega mitmekülgne keelemees. Ta on pärit Budapestist, tudeerinud nii Budapestis, Leningradis kui ka Berliinis (1988–1996), jätkanud doktoriõppes Szegedi ja Tallinna Ülikoolis, töötanud ungari keele lektorina Tartu Ülikoolis, Läti ülikoolis Riias ja Udmurdi ülikoolis Iževskis. Alates 2007. aastast on ta Tartu…
-
Soome-ugri sõlmed 2013. Toimetaja Üve Maloverjan. Tallinn: Fenno-Ugria, 2014. 191 lk; Soome-ugri sõlmed 2014. Toimetaja Üve Maloverjan. Tallinn: Fenno-Ugria, 2015. 176 lk; Soome-ugri sõlmed 2015. Toimetaja Maarja Sarv. Tallinn: Fenno-Ugria, 2016. 176 lk; Soome-ugri sõlmed 2016. Toimetaja Taisto-Kalevi Raudalainen. Tallinn: Fenno-Ugria, 2017. 144 lk; Soome-ugri sõlmed 2017. Toimetaja Taisto-Kalevi Raudalainen. Tallinn: Fenno-Ugria, 2018. 156 lk; Soome-ugri sõlmed 2018. Toimetaja Taisto-Kalevi Raudalainen. Tallinn: Fenno-Ugria, 2019. 191 lk
„Soome-ugri sõlmed” on 1927. aastal asutatud ja 1991. aastal taastatud MTÜ Fenno-Ugria asutuse aastaraamat. Kümneid kultuuriasutusi,…
-
Viitamine on suhtluslik tegu, millega viiakse vastavusse referent ja keeleline väljend. Referent võib olla reaalse maailma isik, ese, olukord või sündmus, aga see võib olla ka mõni mõte, tekst või hoopis kujuteldav nähtus. Referent võib seega olla ükskõik mis, mida inimene keelekasutuses suudab käsitleda terviklikuna. Keeleline väljend, millega referendile viidatakse, võib olla üksik nimisõna (poiss, puu, inflatsioon), pikem nimisõnafraas (ilus isamaa, see pikakarvaline kass; too etendus, mis toimus eelmisel laupäeval),…
-
Ilmus Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat 2019
Eesti Keeletoimetajate Liit oli juba seitsmeaastane, kui välja anti esimene liidu üritusi ja algatusi kajastav aastaraamat. Selle aasta jaanuaris ilmus teine, „Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat 2019”. Mõlemat saab liidu veebilehel tasuta lugeda või trükisena soetada. Aastaraamatu peatoimetaja on Ann Siiman, kolleegiumi liikmed ja keeletoimetajad Helika Mäekivi, Airi Männik, Külli Pärtel, Riina Reinsalu ja Ann Siiman, korrektor Egle Heinsar ning kujundaja Krista Saare. Trükise väljaandmist toetas…