-
Valter Lang. Läänemeresoome tulemised. (Muinasaja teadus 28.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. 320 lk.
Inimesele on loomuomane küsida, kust me tuleme ja kuhu läheme ning eriti teravalt kerkivad sellised küsimused murranguaegadel, aga ka olulistel tähtpäevadel on asjakohane sel teemal mõtiskleda. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul on üllitatud mitmeid teoseid, mis vaatavad tagasi Eesti ja eestlaste ajaloole. Kõnealune teos sobitub kenasti sellesse tervikusse ning on kindlasti üks olulisemaid neist. Küsimus, millele vastust otsitakse,…
-
Käesolev artikkel arutleb, kuidas keelematerjal ja selle põhjal tehtav statistika võiks olla seotud keele kui süsteemi (ja mitte pelgalt keelekasutuse) kirjeldusega.
„Keele struktuuri sõltumatus keele kasutusest on eeldus, mille laialt levinud omaksvõttu keeleteaduses võib pidada strukturalismi-traditsiooni üheks pärandiks. See eeldus on sõnastatud mitmesuguste teoreetiliste eritlustena, nagu Saussure’i langue ja parole või Chomsky keelepädevus ja –kasutus.” (Hopper, Bybee 2001: 1) Seevastu Hans-Jörg Schmidi sõnul on korpuslingvistikas tavaks oletada, et keeleüksuste sagedusjaotused on…
-
Märksõna diskursuseanalüüs tekitab alati teatavat segadust: kas juttu on lingvistikast või ühiskonnateadustest, kas lähenemine on kriitiline või kirjeldav, on see meetod või laiem uurimissuund? Diskursusest kirjutatakse paljudes distsipliinides ning see toob endaga kaasa mõiste tähendusvarjundite arvu suurenemise. Siinne artikkel ei plaani kehtestada ühest tähendust, kuid soovib avada diskursuseanalüüsi (järgnevalt DA) laiemat arengukonteksti, näidates erinevaid arusaamu sellest, kuidas suhestada omavahel uuritav keelematerjal ja seda ümbritsev kontekst ning mida ja kuidas diskursuses…
-
Keeleteaduses on põnevad ajad: elame digihumanitaaria ajastul ning uurijatena on meil võimalik kasutada üha suuremat hulka erinevaid meetodeid, mille abil keeleandmeid koguda, ja üha rohkem (üha keerulisemaid) andmeanalüüsi vahendeid, mille abil andmetes korda luua ja neist tähenduslikke tulemusi kätte saada. Teadlasena olen veendunud, et suund keeleteaduse „kvantifitseerimise” poole on midagi, mis aitab tagada, et ka tähendust ja grammatikat uurides peame kinni heast teadustöö tavast. Iga teooria ja väide võiks olla…
-
Katseliste meetodite kasutamine on tänapäeval nii keeleteaduse kui ka üldisemalt humanitaar- ja sotsiaalteaduse oluline osa, ilma milleta suur hulk teadlasi oma igapäevaelu ette ei kujuta. Loetelukatset ja nimeandmiskatset on kasutatud erinevate semantiliste tähendusväljade uurimiseks kognitiivses lingvistikas ja psühholingvistikas (Majid jt 2011, 2015). Eestis on pikaaegne loetelukatsete tegemise traditsioon, mille edasiarendajaks võiks pidada Urmas Sutropit, kes võttis kasutusele nüüdseks nii lingvistikas kui ka teistes sotsiaal- ja humanitaarteadustes hästi…
-
Teaduse arenguloos on kirjeldatud mitmeid etappe, mis põhinevad oma ajas olemas olnud teadmistel ja oskustel ning nende põhjal tekkinud uuendustel. Nii on näiteks Thomas Kuhn, füüsik ja teaduse ajaloo uurija, eristanud 1962. aastal kolme suurt teaduse paradigmat või staadiumi, mis on seotud teaduse üldise kulu ning olemasolevate teadmiste kasutamisega. Neid staadiume võib pidada arenguetappideks, kuivõrd nad seostuvad mingi ajaperioodiga: 1) eksperimentaalne (empiiriline) teadus, mis kirjeldab reaalse maailma nähtusi ja protsesse…
-
Eesti keele kui teise keele õppe- ja hindamissüsteem põhineb Euroopa keeleõppe raamdokumendil (EKR 2007) nagu kogu Euroopa teiste keelte õppe- ja hindamissüsteem. Raamdokumendis on toodud kõigi keelte kohta kehtivad kommunikatiivse keelepädevuse kirjeldused kuue keeleoskustaseme kaupa: A1 ja A2 ehk algaja keeleomandaja, B1 ja B2 ehk iseseisev keelekasutaja, C1 ja C2 ehk keelevaldaja. Kommunikatiivse keelepädevuse arengut nähakse nii horisontaalselt (inimene tuleb toime järjest rohkemate suhtlusülesannetega) kui ka vertikaalselt (täidetavad ülesanded muutuvad…
-
Novembris 2017 toimus Tartu Ülikoolis V konverents sarjast „Teoreetiline keeleteadus Eestis” (23.–24. XI 2017).(1) Konverentsi pealkirjaks sai seekord „Kvantitatiivne pööre keeleteaduses – mis saab teooriast?”. Selline pealkiri oli ajendatud viimasel ajal keeleteaduses toimunud ulatuslikust suundumusest kvantitatiivsete meetodite poole. Tavaliseks on muutumas suuremahulised korpusuuringud koos keeruliste statistiliste mudelitega, üha enam püütakse teha eksperimente, et selgitada välja tegelik keelekasutus vastandina keeleuurija enesevaatlusele. Seejuures on võimalik uurimisküsimusi esitada ja saadud andmeid tõlgendada mitmetest teoreetilistest raamistikest…
-
Teoreetilistest alustest ja kvantitatiivsetest lähenemistest
Lapsesuu on kõigile nii tuttav ja emakeel nii omane, et leidub palju värvikaid näiteid suurtelt mõtlejatelt, kes kirjeldavad, kuidas lapsed keelt omandavad. Püha Augustinus, keda tsiteerib Ludwig Wittgenstein (2005 [1953]), väidab mäletavat seda, kuidas ta õppis keelt, kui vanemad osutasid erinevatele asjadele ja nimetasid neid.(1) Wittgenstein seab selle mälestuse kahtluse alla: tema meelest on keeletekke kontekst keelemäng ja keele eeldus soov suhelda. XX sajandi kuulsaim…
-
Artikkel käsitleb lauseeituse väljendamist põhjaeesti kirjakeele vaimulikes ning õpetlikes tekstides. Lauseeituse all peetakse silmas eitust, mille mõjualasse kuulub kogu lause, nt Täna ajalehed ei ilmu, ent selle hulka arvestatakse ka negatsioon, mille fookuses on mõni muu lauseelement, mida tähistatakse nt partikliga mitte või rõhutamisega, nt Laps ei vaja mitte maiustusi, vaid armastust (Erelt 2017: 181, 186–187). Erinevalt tänapäeva eesti kirjakeelest, kus negatsiooni vormistatakse põhiliselt eitussõnaga ei (Erelt 2017: 182), võis…
-
Sven-Erik Soosaar. Eesti keele kultuursõnavara arengujooni − eesti keel kui piirikeel. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 40.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. 156 lk.
Uurali keelte etümoloogilises uurimuses on pearõhk traditsiooniliselt olnud keelkonna vanimal ühisel ainestikul. Selle kõrval on üksikute tütarkeelte sõnavara areng äratanud palju vähem huvi. Uuritavat ometi jätkuks, kuna sõnavara muutumine on olnud seda kiirem ja põhjapanevam, mida uuemat aega vaadelda. Eriti rahvusvahelise kristliku kultuuri levimine Läänemere piirkonda keskajal on olnud…
-
Foto Maiu Sikk
Keeleteadlane Anna Verschik on sündinud Peterburis venekeelses juudi perekonnas, ent jõudnud varases teismeeas äratundmisele, et eesti keel on tema keel. Täitnud südamesoovi õppida Tartus eesti filoloogiks, on ta püsivalt elanud Eestis ning panustanud sügava austuse ja pühendumusega siinsesse keele- ja kultuuriruumi. Alates 2002. aastast on Anna Verschik töötanud Tallinna Ülikoolis, sellest enam kui kümnendi üldkeeleteaduse professorina. 50 aasta juubeli puhul vesteldi Keele ja Kirjanduse toimetuses.
Olete…
-
On tõsiasi, et hõlpsasti etümologiseeritavate sõnade hulka ei kuulu ee roobas : roopa ~ rööbas : rööpa, samuti roobe : roope ~ rööbe : rööpe, roop : roobe ~ rööp : rööbi ’pikk kitsas jälg, loha, s.o vagujas (lohistamis)jälg; (rhvl) auk (sõidu)teel(1); sõiduki ratta või jalase (sügavam paralleelne) jälg (pinnases, teel); paralleelselt kulgevad jooned, jäljed vms; raudtee- vms rööbas(2); rööbaspuude varb ehk rööbas’ (EKMS I: 792 jälg, II: 244 kõrvuti, III: 1247 tee; EKSS 4: 875, 939).
Levikupilt…
-
Sarmīte Balode, Ilga Jansone. Kalnienas izloksnes vārdnīca 1–2. Rīga: LU Latviešu valodas institūts, 2017. 1. kd 648 lk, 2. kd 720 lk.
2017. aasta lõpul ilmus Riias Läti keele instituudi väljaandena Kalniena murde sõnaraamat, mis peaks pakkuma teravdatud huvi keelesaarte ja läänemeresoome keelte kontaktide uurijatele. Kaheköitelise, tublisti üle tuhande lehekülje hõlmava suhteliselt täieliku ühemurrakusõnaraamatu autorid on Sarmīte Balode ja Ilga Jansone. Kalniena murrakut kõneldakse Põhja-Lätis. See on Lätimaa neid piirkondi,…
-
Eesti foneetikud on juba mitukümmend aastat otsinud vastust küsimusele, missugust rolli mängib vältevastanduses põhitooni muutumine. Kas väldete tajumisel on kõige olulisem tunnus kestuste erinevus või hoopis sõna põhitoonikontuur? Mitmed uurimused on näidanud, et põhitoon tõepoolest on II ja III välte eristamisel tähtis (vt põhjalikku ülevaadet Lippus 2016: 140–148). Ilse Lehiste (2003) on välja käinud arvamuse, et eesti keel on muutumas kvantiteedikeelest tooniaktsendikeeleks. Tooniaktsendid on iseloomulikud mitmele Läänemere regiooni keelele, nt…
-
Moora on antiikses värsiõpetuses defineeritud kui lühikese silbi hääldamiseks kuluv aeg. Tegemist on mõõtühikuga, mis aitab eristada pikki ja lühikesi silpe. Moorasid pole aga vaja mitte ainult antiiksete värsside kirjeldamisel. Jaapani klassikaline luulevorm haiku koosneb täpselt 17 moorast, kusjuures jaapani keeles pole moora mitte pikkuse mõõtühik, vaid reaalne prosoodiline üksus. Iga moora jaoks on jaapani hiraganas ja katakanas oma märk. Moora on nagu silp, aga väiksem. Näiteks sõnas haiku on…
-
Evi Juhkam. Loode-Eesti murdelood. Risti ja Harju-Madise. (Valimik murdetekste IX.) Tallinn: EKSA, 2017. 279 lk.
Kui teadusringkondades koostavad kolleegid auväärsetele juubilaridele ümmargusteks tähtpäevadeks kogumikke, siis Evi Juhkam pani ise oma 85. sünnipäeval punkti Risti ja Harju-Madise murdetekstide kogumiku saatesõnale. See on väärikas kingitus iseendale, lähedastele, sõpradele, kolleegidele ja kõikidele huvilistele. Samamoodi ilmus autori eelmine kogumik „Harju-Madise murrak”(1) tema juubeliaastal, 2012.
Evi Juhkam on murdeuurija, pühendunud murdekoguja, kes on murdeainese sõnasedelite, tekstilehekülgede ja lindistatud tundide…
-
Avatud küsimuste vastused eesti suulises suhtluses
Suhtluses on küsimustel oluline roll. Küsilausega saavad vestlejad teha mitmeid suhtlustegevusi, neist keskne on infohankimine, mille eesmärk on täiendada küsija puudulikke teadmisi. Küsimuse tüüpe eristatakse selle põhjal, kas küsimus pakub vastajale vastuse ette. Suletud küsimused, nagu üldküsimused ja alternatiivküsimused, annavad küsimusega ühtlasi võimalikud vastused. Avatud küsimustega (eriküsimustega) vastust ei pakuta ja nende hulk on piiramatu. Sellest hoolimata ei saa avatud küsimusele vastata meelevaldselt.…
-
Kirjutises võetakse vaatluse alla kaks XII–XIII sajandi linnusenime, mida on tänini küll korduvalt käsitletud, kuid mille päritolu pole siiski üheselt selge. Autor vaatleb nende uurimislugu ja üritab läheneda nende päritolule uudsest seisukohast.
Agelindea
Agelinde-nimelist linnust mainitakse esmakordselt Henriku Liivimaa kroonikas 1226. aastal, mil seda külastas paavsti legaat Modena Guillelmus: [—] ad primum castrum Vironiae, quod Agelinde vocatur ’Virumaa esimese linnuse juurde, mida kutsutakse Agelindeks’ (HCL XIX: 7). Sama linnust mainitakse Hagelite nime…
-
• 1.–2. detsembril 2017 korraldas Tallinna Ülikooli Teaduskeelekeskus V teaduskeele konverentsi. Ettekannetega esinesid Maret Nukke (TLÜ, „Miks teaduskeel on lihtsa jaapanlase jaoks nagu hiina keel”), Kaarina Rein (TÜ, „Varauusaegse meditsiinikeele edasiandmine eesti keeles”), Kaisa Lamsoo (Riigikogu kantselei, „Turunduse terminivara korrastamine õppekirjanduse näitel”), Silvi Tenjes (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, „Mentaalne representatsioon ja mõiste selgus: Hamsa ja Akbar”), Ivo Kruusimägi (TÜ, „Mis on Vikipeedia artiklitel pistmist teaduskeelega?”), Peep Nemvalts (TLÜ, „TLÜ ja EKA…