-
Eesti kohanimeraamat. Toimetanud Peeter Päll ja Marja Kallasmaa. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 1055 lk, 54 lk kaarte.
Pealkirjas toodud kohanimed on sümboolsed mitmeski mõttes. Lisaks tähestikuotstele raamistavad nad kohanimevalikut ka geograafiliselt, asetsedes teine teisel pool Eestit: Ida-Virumaal ja Saaremaal. Kui ilmus etümoloogiasõnaraamat (2012),(1) tundus, et sõnasaladustelt on kate langenud. Kui varemalt pidi mõne sõna tähendust ja päritolu uurima erinevatest allikatest ja sageli edutult, siis nüüd olid kõik saladused ühe raamatuga rahva ette…
-
• 6. jaanuaril tähistati Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Oskar Lutsu 130. sünniaastapäeva ettekandepäevaga „Müüdid ja tegelikkus”. Esinesid Toomas Muru (Betti Alveri muuseum, „Poetess ja nukker naabrimees”), Maarja Vaino (A. H. Tammsaare muuseum, „Kumb oli enne, muna või kana? Müütide loomisest”), Aule Sepp (Luunja keskkool, „Teatrietenduse „Nukitsamees” retseptsioonist esimeses kooliastmes”) ja Juuli Puusepp (TÜ, „Mati Undi „Täna õhtul viskame Lutsu” tegelaskonna analüüs”).
• 8. jaanuaril toimus Elva gümnaasiumis konverents „Elva luuletark. Karl Muru 90”.…
-
Liitlauseliste tähendussuhete üks liike on vastandus. Vastandav ehk adversatiivne suhe jaguneb kolmeks: kontrastiivseks, möönvaks ja korrektiivseks (Izutsu 2008: 648–649). Mööndust kui semantilist suhet on kirjeldatud mitmeti. Möönev vastandussuhe valitseb kahe situatsiooni vahel, mis tavaolukorras koos esinema ei peaks. Eesti keeles on seda võimalik väljendada nii rinnastava sidendiga (1a) kui ka alistava sidendiga (1b). Lausete 1a ja 1b esimese osalause sisust tuleneb ootus ehk eeldus, et teise osalause sündmus ei toimu…
-
Andres Tennuse foto.
2. detsembril 2016 lahkus meie hulgast teenekas keeleteadlane ja õppejõud, Tartu Ülikooli emeriitdotsent, Emakeele Seltsi auliige Jaak Peebo.
Jaak Peebo sündis 1933. aastal Tartus. 1952. aastal lõpetas ta Elva keskkooli ning tema hilisem elutee ja -töö oli peaasjalikult seotud Tartu ülikooliga, kus ta asus pärast keskkooli lõppu eesti filoloogiat õppima. 1957. aastal lõpetas J. Peebo Tartu ülikooli eesti filoloogina ning jätkas aastatel 1960–1963 eesti keele aspirantuuris. 1963. aastal sai temast…
-
Vyvyan Evans. The Crucible of Language. Cambridge, 2015; Arefeh Farzindar, Diana Inkpen. Natural Language Processing for Social Media. San Rafael, 2015; Bing Liu. Sentiment Analysis. Mining Opinions, Sentiments, and Emotions. Cambridge, 2015;
3. Keele genereerimine suhtlussüsteemides
Amanda Stenti ja Srinivas Bangalore’i toimetatud raamat „Loomuliku keele genereerimine interaktiivsetes süsteemides” ühendab kahte valdkonda: loomuliku keele genereerimist ja dialoogsüsteemide (DS) loomist.
Interaktiivsed (dialoog)süsteemid on sellised arvutisüsteemid, mis suhtlevad ühe või mitme kasutajaga. Suhtlus võib esineda erinevates vormides: näiteks…
-
1. Sissejuhatus
Elektroonilisel kujul raamatute levik, raamatukogu kirjalike materjalide digiteerimine ja kõnetehnoloogiliste vahendite areng on teinud võimalikuks pakkuda raamatukoguteenuseid ja e-raamatuid sünteeskõnes etteloetuna ning ilmuvaid ja ilmunud paberile trükitud väljaandeid heliraamatute vormis. Seda teenust pakutakse mitmes veebikeskkonnas. Eesti Rahvusraamatukogu (RR) digitaalarhiivi DIGAR kasutajakeskkonnas on võimalus spetsiaalse audiovaaturi abil lasta endale ette lugeda raamatuid, ajakirjaartikleid ja muud elektroonilisel kujul eestikeelset trükisõna. Elisa Raamatu rakendus sisaldab ligi 2000 eestikeelset e-raamatut, mida lisaks nutitelefoni…
-
• 2. detsembril kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Anna Rubtsova doktoritöö „Стихосложение Владислава Ходасевичa” / „Vladislav Hodassevitši värsistus”. Doktoritöö juhendajad olid Tallinna Ülikooli lektor Grigori Utgof ja Tallinna Ülikooli professor Irina Belobrovtseva, oponendid Pisa ülikooli (Itaalia) professor Guido Capri ja Moskva riikliku ülikooli juhtivteadur Marina Akimova.
• 5. detsembril kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Olga Mjod doktoritöö „Писатель-протагонист в литературном произведении как частный случай „текста в тексте”” / „Kirjanikust…
-
• 1. detsembril toimus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas loengusarja „Nõmme loeb” 3. õhtu, kus esines luuletaja Veronika Kivisilla.
• 1.–2. detsembril peeti Eesti Rahva Muuseumis lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminar „Naer ja nutt on kaksikvennad”, kus tutvustati emotsioonide temaatikat keeles, kultuuripärandis ja folklooris. Toimusid töötoad, milles õpiti, kuidas mängude kaudu rikastada tunnetealast sõnavara ja lahendada emotsioonidega seotud probleeme lasteaiakeskkonnas. Esinesid Signe Raudik (TÜ, „Laps räägib siis, kui . . . .”), Angela Jakobson (TÜ,…
-
Vyvyan Evans. The Crucible of Language. Cambridge: Cambridge University Press, 2015. 359 lk.; Arefeh Farzindar, Diana Inkpen. Natural Language Processing for Social Media. (Synthesis Lectures on Human Language Technologies 30.) San Rafael: Morgan & Claypool Publishers, 2015. 146 lk.; Bing Liu. Sentiment Analysis. Mining Opinions, Sentiments, and Emotions. Cambridge: Cambridge University Press, 2015. 367 lk.; Natural Language Generation in Interactive Systems. Toimetanud Amanda Stent, Srinivas Bangalore. Cambridge: Cambridge University Press, 2014. 363 lk.; Rainer Schulze, Hanna Pishwa. The Exercise of Power in Communication. Devices, Reception and Reaction. Basingstoke–New York:Palgrave Macmillan, 2015. 337 lk.
-
Verb saama on eesti keeles üks polüseemsemaid. Oleme varem Keeles ja Kirjanduses kirjeldanud semantilisi kategooriaid, mida selle verbiga eesti kirjakeeles väljendatakse.(1) Siinses artiklis tulevad vaatluse alla grammatilised kategooriad, mida saama-abiverb konstruktsioonis infiniitse põhiverbiga väljendada võimaldab. Lähtume eeldusest, et grammatilised kasutusjuhud on välja kujunenud kesksete leksikaalsete kasutusmustrite põhjal ning on nendega grammatiseerumise kaudu seotud (vt Hopper 1991; Heine, Kuteva 2002). Niisiis läheneme saama grammatiliste kasutusjuhtude kujunemisele kui grammatisatsiooniprotsessile, püüdes visandada grammatisatsiooniahela, mis…
-
Jutuajamine kõrtsis
Otto Wilhelm Masing kirjutas 30. oktoobril 1821 õhinal oma sõbrale Johann Heinrich Rosenplänterile, et kahe päeva eest oli ta Porkuni kõrtsis kella 21 paiku öömajale jäädes tutvunud üheksa venelasega [Russen], kellest kolm olid osalenud Peterburis Iisaku kiriku graniitsammaste tahumisel; sambad olevat olnud lahti murtud Soomes (Kirjad III, saksa keeles lk 83–84, eestikeelne tõlge lk 87–88). Järgnevast selgub, et tegu polnud siiski etniliste venelastega.
Pärast seda, kui kirja autor oli meestele…
-
Reet Kasik. Sõnamoodustus. (Eesti keele varamu 1.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 424 lk.
Mahukas „Sõnamoodustus” on esimene teos väga oodatud grammatikasarjas „Eesti keele varamu”. Viimane eesti teadusgrammatika (EKG) ilmus paarkümmend aastat väldanud rühmatöö tulemusena 1993–1995,(1) selle sõnamoodustusosa kirjutasid toona värsked filoloogiadoktorid Silvi Vare ja Reet Kasik. Needsamad kaks teadlast on nüüd mõneaastase vahega andnud välja kaks sama ala suurteost.
„Sõnamoodustuse” otsese eeltööna ilmusid Kasikul „Komplekssete sõnade struktuur” ja „Komplekssete sõnade tähendus”,(2) mille loomeprotsessi tegin…
-
Maarja Vaino. Tammsaare irratsionaalsuse poeetika. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 258 lk.
Maarja Vaino monograafia „Tammsaare irratsionaalsuse poeetika” fookusse mahub mitmeid kaalukaid Tammsaare töid alates tema 1907. aastal ilmunud jutustusest „Uurimisel” kuni viimase romaanini, 1939. aastal avaldatud „Põrgupõhja uue Vanapaganani” välja. Kaasaja kontekstis on selline haare silmatorkav, sest minu teada ei leidu Eestis teist XXI sajandil doktoritööna kaitstud kirjandusteaduslikku uurimust, mis kaasaks nii suure osa kirjaniku tekstikorpusesse kuuluvatest ilukirjandusteostest.(1) Kontrasti ei teki aga…
-
Lihtsõnaliste taimenimede päritolu selgitamine on keeruline või otse hullumeelne ettevõtmine, etümoloog seisab siin silmitsi kaht laadi raskustega: taimenimetuste labiilne häälikuehitus (peamiselt rahvaetümoloogiliste ja kontaminatiivsete moonutuste tõttu) ja raskesti aimatavad või olematud pidepunktid nimetamismotiivide selgitamisel.(1) adru ei ole erand: sõna päritolu kohta on esitatud üksteisele risti vastu käivaid seisukohti.
adru tähistab merest tormide, tugevate lainete ja üleujutustega väljauhutud heidist, mis kuhjub adruvallideks ehk adrupeenraiks. Peamiselt on tegemist merevetikatega, neist suurima…
-
Lisandusi rahvaloenduse andmetele
Peatselt lõpeb „Eesti keele arengukava 2011–2017” kuusaastak ja eesti keele seisundi hindamine on päevakohane niihästi vahekokkuvõtte tegemiseks kui ka uue arengukava sihtide sättimiseks. Allan Puur, Leen Rahnu ning Jaak Valge (2016) on sellega algust teinud, andes rahvaloenduste andmete põhjal ülevaate Eestis kõneldavatest emakeeltest, eesti keele oskusest teise keelena ja keelevahetuse protsessidest viimase 25 aasta jooksul. Küllap on neil ka õigus, et rahvaloenduste analüütiline potentsiaal keelepraktikate uurimisel pole…
-
Rahvastikuteaduses, epidemioloogias, tervisestatistikas ja mujalgi olulise termini suremus kasutamisel ilmneb vähene rangus, mis pärsib erialakeelte arengut. Rahvastiku tervise eri tahkude hindamisel annaks selgus suremuses kätte võtme teistegi samasse mõistevälja (Erelt 2007: 44) kuuluvate terminite – (esmas)haigestumus, (haiguse) levimus ja elu(le)mus – ning neist tuletatud lähiterminite tähenduse täpsustamiseks. Ühine häda nimetatud oskussõnadega tuleb esile otsekohe, kui on käsil eriala- või aimetekst mõistestiku defineerimise vajadusega. Kirjutaja, retsensent ja toimetaja võivad olla eri…
-
Küsimused on oluline keelevahend meie igapäevasuhtluses. Nende detailne analüüs aitab mõista suhtluse olemust ning selles valitsevaid norme, mida me vesteldes järgime. Küsimust defineeritakse harilikult selle eesmärgi järgi täita küsija teadmistes infolünk (Metslang 1981: 5), ent nendega saab teha muidki tegevusi peale küsimise.
Eesti keeles ei ole suulise argisuhtluse põhjal avatud küsimusi üksikasjalikult analüüsitud. Kirjakeele põhjal on küsimuste vormi ja seoseid lauseliikmetega käsitlenud Helle Metslang oma uurimuses „Küsilause eesti keeles” (1981) ning…
-
Lemming Rootsmäe, Ilse Rootsmäe. Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 34.) Tartu–Võru: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, Võru Instituut, 2016. 752 lk.
Nõukogude perioodil jäid paljud väärtuslikud käsikirjad ajajärgule omaselt mitmesugustel põhjustel avaldamata, nõnda ka arstidest abikaasade Ilse Rootsmäe (1925–2006) ja Lemming Rootsmäe (1921–1997) monumentaalne teos, mille käsikiri oli üldjoontes valminud juba 1960-ndate algusaastatel. See paigutati 1990. aastal Eesti Rahvaluule Arhiivi. Nii käsikirja asukohast kui ka ilmselt sisust lähtuvalt tehti…
-
2012. aastal ajaloosündmuste nimetuste õigekirja asjus alanud Tähtede sõda, mis vahepeal näis kandvat vaibumise märke, on Maire Raadiku Keeles ja Kirjanduses ilmunud artikliga taas fööniksina tuhast tõusnud.(1) Nagu Raadik tunnistab, „jäi asi mingis mõttes poolikuks”. Tõepoolest: kui esimese hooga hakati ajakirjanduses isegi Teist maailmasõda kirjutama läbiva väikese algustähega, siis peagi pöördus enamik keeletoimetajatest suure algustähe juurde tagasi. Kas nüüd üritatakse korduskatset?
Miks filoloogid – täpsemalt Emakeele Seltsi keeletoimkond Urve Pirso eestvedamisel –…
-
1976. aasta aprillinumbris avaldas Keel ja Kirjandus rubriigis „Väiteid ja vastuväiteid” minu lühikirjutise „See Lindanisa”(KK 1976, nr 4, lk 239). Olin rahul, sest pidasin seda kirjutist heaks ega pole arvamust muutnud.
Jutt oli minu seisukohavõtust tollal päevakajalisel teemal muinas-Tallinna nimedest. Kohanimi Lindenes on pärit Henriku kroonikast, kus autor kirjeldab Taani kuningliku mereväe maaletulekut sellenimelises sadamas aastal 1219. Lahtiseks on jäänud küsimus, milline võis olla tolle Lindenesi eestikeelne vaste. Välja on pakutud…