-
Iseseisvunud Eesti Vabariigis alustati üsna pea nimede eestistamisega. Eelkõige puudutas see perekonnanimesid, vähemal määral ka eesnimesid ja toponüüme. Juba 1921. aastal anti välja koguteos ja juhised inimeste nimede eestistamiseks (Eestlasele. . . . 1921). Siiski ei saavutanud nimemuutmised 1920. aastatel veel kogu ühiskonda puudutavat mõju. Aktiivsemalt toimus ees- ja perekonnanimede eestistamine 1930. aastate keskel, kui möödus ühtlasi sada aastat perekonnanimede panekust (Must 2000: 62–63). Ka kohanimede eestistamisel olid 1920. aastad justkui ettevalmistus millekski…
-
Filoloogia kitsamas mõttes tähendab vanade tekstide toimetamist, seletamist ja algse kuju taastamist. Pretensioonikamas tähenduses, mille see sõna sai XVIII sajandil Giambattista Vicolt, on filoloogia aga enam-vähem seesama mis mõttelugu. Erich Auerbach võtab vicoliku arusaama kokku nõnda: „Teadust, mis püüab dokumente tõlgendades kindlaks teha, mida need tõeks on pidanud, nimetatakse filoloogiaks. Säärane laiem filoloogia hõlmab kõike, mida Saksamaal nimetatakse vaimulooks” (Auerbach 1965 [1958]: 15). Oma kõrgajal, XIX sajandil lähtus filoloogia eeldusest,…
-
Olen oma viimaste aastate avalikke esinemisi alustanud Eesti riigi olemasolu mõtte põhjendamisega ja alustan ka siin artiklis samaga: Eesti riigi olemasolu ainus mõte, põhjendus ja õigustus on eesti keel, eesti kultuur ja eesti elulaad. Ei Eesti osa Euroopa Liidu majanduses – vähem kui 0,2 % (ja sellestki suur osa välismaalaste omanduses) – ega asend cordon sanitaire’il ole Eesti riigi piisavaks põhjenduseks.
Eesti filoloogia kui rahvuskultuuri ülioluline komponent on osa Eesti riigi…
-
Filoloogia lagunemine ja selle korduv teema mitte üksnes eesti filoloogias ega Keele ja Kirjanduse veergudel. Nagu Marek Tamm kirjeldab oma ülevaateartiklis „Tagasipöördumine filoloogia juurde: vaade Ameerikast”, on sama juhtmotiiv tuntud ka lääne teoreetilises mõtlemises vähemalt möödunud sajandi kaheksakümnendatest aastatest alates, tihedalt seotuna sooviga pöörduda filoloogia juurde tagasi. Aga nii nagu samasse jõkke ei saa astuda kaks korda, pole võimalik tagasi pöörduda ka samasse filoloogiasse.
Nikolai Gogoli romaanis „Surnud hinged” on väga…
-
Kubofuturistliku uusfiloloogia programm
Alustan ühe oma lemmikstseeniga eesti kirjandusest. Oskar Lutsu „Suves” kohtuvad üle aastate esimest korda Jorh Aadniel Kiir ja Joosep Toots.
„Noh,” ütleb ta [Kiir], „kudas te. . . . sa ka siia saite. Teid. . . . sind. . . . teid pole peale kooliaega enam näha olnud. Olite kõik aeg Venemaal?” (Luts 1987: 23)
Mis siin toimub? Kiir takerdub (Lutsul kolm punkti) ja vahetab kahe lause jooksul neli korda sina ja teie kasutust: te > sa >…
-
Keele ja Kirjanduse käesolev number võtab vaagida eesti humanitaaria praegust seisu ühe kandi pealt.
Kui vaadata natuke ajas tagasi, siis umbes poole sajandi vältel oli Tartu ülikoolis kindlal positsioonil eriala „eesti filoloogia”, mis koondas enda alla nii keeleteaduse, kirjandusteaduse kui ka folkloristika. Sellel erialal õppijaid kutsuti eesti fillideks. Kuigi eesti fillid pidid kolmandal kursusel spetsialiseeruma, läbisid nad üsna mahuka kursuse igas nimetatud distsipliinis. Kui 1958. aastal asutati ajakiri Keel ja Kirjandus,…
-
P a b e r t r ü k k
-
P a b e r t r ü k k
-
Udo Uibo on töiselt rännelnud keele ja kirjanduse vahel. Ta lõpetas ülikooli eesti filoloogina eesti keele eriharus diplomitööga „Eesti keele morfoloogilise analüüsi põhimõtteid ja probleeme” ning tuli 1979. aastal tööle tollase Keele ja Kirjanduse Instituudi terminoloogia ja õigekeelsuse sektorisse, Henno Rajandi parasjagu loodavasse grammatikagruppi. Järgmisel aastal vahetas sama maja piires peremeest ja asus ajakirja Keel ja Kirjandus keeleteaduse osakonna toimetajaks. Aga 1990. aastal lahkus hoopis ajakirja Looming kirjanduskriitikat…
-
Ajaloosündmuste algustähte on meie keelekomisjonid nüüdseks arutanud kaks korda, esimene kord Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond 1934. aastal, teine kord Emakeele Seltsi keeletoimkond 2012. aastal, ja võib öelda, et mõlemal korral jäi asi mingis mõttes poolikuks.
1934. aastal algatas ajaloosündmuste algustähe arutamise Elmar Muuk, kuid ei jõudnud ise küsimust põhjalikumalt läbi töötada, mistõttu oli ka keeletoimkonna vastus Muugile üldsõnaline (Kask 1970: 404). 2011.–2012. aastal tehti Urve Pirso eestvedamisel jõudumööda eeltööd, kuid…
-
Demograafiline tagasivaade 1989–2011 ja edasipilk
-
Demograafiline tagasivaade 1989–2011 ja edasipilk
P a b e r t r ü k k
-
Kiriusutelu Mati Ereltiga
12. märtsil 2016 tähistab oma 75. sünnipäeva Tartu Ülikooli emeriitprofessor Mati Erelt. Küsimusi senistest, praegustest ja edasistest töödest-tegemistest esitas juubilarile Helle Metslang.
Mida ja keda meenutaksid oma õpinguajast?
Õppisin Tartu ülikoolis nn kuldsetel kuuekümnendatel, tudengina kümnendi esimesel, aspirandina teisel poolel. Eesti keeleteaduses oli see pöördeline aeg. Huno Rätsep oli ülikooli toonud strukturaalse lingvistika ja generatiivse grammatika, tema ümber moodustus õppejõududest, aspirantidest ja üliõpilastest koosnev rühm, kes võttis endale nimeks…
-
P a b e r t r ü k k
-
P a b e r t r ü k k
-
Oma raamatus „Eesti keele foneetika I” küsib Arvo Eek: „Mis on silp?”, ja mainib hiljem, et „seniajani ei leidu silbi defineerimiseks ühtseid foneetilis-fonoloogilisi kriteeriume” (Eek 2008: 47–48). Olukord on veider, sest selliseid eesti keele põhiteemasid nagu välted ja sõnamuutmise reeglid on tavaks käsitleda just silpide kaudu, st millegi sellise kaudu, mida ei osata määratleda. Käesoleva artikli eesmärk on pakkuda lisaks häälduspõhisele käsitlusele võimalust heita pilk eesti silbisüsteemile sellisena, nagu see…
-
P a b e r t r ü k k
-
Artikkel põhineb 4. juulil 2015 Julius Mägiste sünnikohas Kassema külapäeval peetud ettekandel.
Julius Mägiste 115. sünniaastapäev olgu paslikuks hetkeks, mil meenutada tema panust praeguseks juba kadunud keelekujude uurimisse ja talletamisse.
Julius(1) Gustavi p Mägiste sündis 19. XII 1900 Tartumaal Kudina valla Kassema külas talupidaja pojana. Astunud ülikooli 1919. aastal, kaitses Mägiste magistriväitekirja „Rosona (Eesti Ingeri) murde pääjooned” veebruaris 1923, sooritas suulise doktorieksami novembris 1924. Septembrist 1925 kuni 1929. aasta maini pidas Mägiste Tartu Ülikoolis…
-
Suulistel ütlustel põhinev kirjalik traditsioon
Lapse silmade ja otsekohese suu läbi vahendatud reaalsuse humoristlike peegeldustega oleme kõik vähem või rohkem kokku puutunud. Oma igapäevaelus teevad seda ilmselt kõige rohkem lapsevanemad, kellel on võimalus lapse kasvamist vahetult tunnistada, aga kindlasti ka lasteaiaõpetajad, kes on lapsega tema argipäevastel ärkvelolekuaegadel enamgi koos kui vanemad. Levinud kommet laste ütlusi kirja panna võib tänapäeval käsitleda pere- ja lasteaiapärimuse osana. Omaette huumorivormina kohtab lapsesuuütlusi sageli…
-