-
-
-
-
-
-
Keelenähtuste levik ja geograafiline varieerumine
Kui võtta keeleuurimist pigem jumaliku tõe otsinguna kui hookuspookusena (vt nt Mulder 1993: 141), jõuame varem või hiljem huvini selle vastu, mida on keeltes ühist, sarnast või erinevat ja mis võiks seda põhjustada, kuidas keeleline materjal ja vormivõtted levivad. Keeltes peegelduvad nende kõnelejate suhtlusvõimalused senise asustusloo, infolevi- ja liikumisvõimaluste piires, nii seostuvad ühisjooned tihti geograafilise lähedusega ja kujunevad keelendite ja struktuurijoonte levikualad. Keelenähtuste levik…
-
Ühe vana tõlke algust otsides
-
-
-
1. SISSEJUHATUS
Lühendamine kõige laiemas mõttes võib tähendada mis tahes laadi keeleüksuse lühendamist. Sõnamoodustuse seisukohalt märgib lühendamine sellist sõnamoodustusviisi, kus uus sõna saadakse pikema sõna või sõnaühendi lühendamise teel, jättes sellest ära mingi(d) osa(d). Selles üldises raamistikus on võimalik eristada kaht, teineteisest põhimõtteliselt erinevat lühendamistüüpi. Ü h e l j u h u l on lühendamise eesmärk moodustada olemasoleva sõna kõrvale teine, sedasama tähendust väljendav lühem sõna (näide 1). T e…
-
-
Semantika, ontoloogia ja sündmuste esitus kahe valdkonna näitel
-
1. SISSEJUHATUS
Üks eesti keelt enim mõjutanud keeli on saksa keel, mis on olnud eesti keelega tihedas kontaktis juba keskajast peale. Alates XIII sajandi algusest kuni XX sajandi alguseni elas Eesti alal eestlaste hulgas ka sakslasi, kes olid valitsevaks kihiks. Nii oli XIX sajandi lõpuni ametlik suhtluskeel saksa keel (XVI sajandini keskalamsaksa, hiljem ülemsaksa), eesti keelt kõneles eelkõige talurahvas. Sellises pikka aega kestnud kontaktis avaldasid mõlemad keeled vastastikku teineteisele mõju, mille ilminguid…
-
-
-
Toponüümikat onomastika haruna on vaadeldud kui konvergentsi (või sünteesi) teadusharu või siis peetudki seda interdistsiplinaarseks. Kahtlemata on toponüümikal puutepunkte mitme teise teadusharuga, millest olulisemad on lingvistika, ajalugu ja geograafia. Neid kolme on nimetatud isegi toponüümika abiteadusteks. Lingvistikas on kohanimeuurimise seisu-kohalt tähtsad eelkõige dialektoloogia ja foneetika. Kuna toponüümika on teadus kohtade nimedest, on ilmne selle seotus geograafiaga, teadusharuga, mis uurib kohti, täpsemalt asustatud kohti (Tort-Donada 2012: 254).
Seetõttu on ka geograafid alati…
-
tud-partitsiibi tunnuse varieerumine
-
Ado Grenzsteinil on oma koht eesti keele edendamise loos. Põhjusega tuuakse esile tema 1600 uudissõnaga „Eesti Sõnaraamatut” (Grenzstein 1884), purismi, kunstsõnu (ammu enne Aavikut), keeleõpikuid, head eesti, saksa ja vene keele kasutust, omas ajas säravat ajakirjanduskeelt, publitsistihinge (mida ta küll kasutas ka põhimõttelagedalt).
Üks oluline keeleteoreetiline arendus on tema puhul olnud unustuses: Ado Grenzstein on 15., 22. ja 29. detsembril 1876 Eesti Postimehes (nr 50–52) Piirikivi nime all avaldanud kirjutise „Eesti…
-
10. IX 2013 tähistas Eesti Keele Instituudi vanemteadur ja Tallinna Ülikooli dotsent Jüri Viikberg oma 60. sünnipäeva. Juubilari küsitles Lembit Vaba.
Millal ja kuidas avastasid endas huvi filoloogia ja keelte vastu?
See toimus pigem hilja kui vara. Olin koolis päris hea õpilane ja õppisin huviga nii ajalugu, geograafiat kui ka keemiat. Eesti keele õigekiri jäi juba varakult ja kuidagi märkamatult ise külge ning kui nüüd tagantjärele meenutada, siis olid mu eesti keele õpetajad…
-