-
2.–3. juulil peeti Liivi muuseumis Eesti Kirjandusmuuseumi kirjandusteaduse XI suvekool „Maa sool ja nutipõlvkond: didaktilise pöörde otsinguil”. Esinesid Andrus Org („Kirjandusõpetuse vaiad ja teljed: põhikooli ja gümnaasiumi ainekavade kontseptsioonist”), Indrek Lillemägi („Kirjandusõpetus kui vähetähtis osa kooliharidusest”), Joosep Susi („Empiirilisi tähelepanekuid kirjandusõpetusest”), Merilin Aruvee („Ainekirjaoskus kirjandusõpetuses”), Helin Puksand („Missugune lugeja on Eesti õpilane?”), Aija Sakova, Tiina Ann Kirss („Kirjandusõpetus kui inimeseks kasvamise kunst”), Anu Raudsepp („Marie Underi „tagasitulek” eksiilist Eesti kirjandus- ja…
-
Eesti Keele Instituudi (EKI) tänapäeva keele sõnaraamatutöö on varasemaga võrreldes suuresti muutunud. 2017. aastal alustasime sõnastikuteabe koondamist ühtsesse andmebaasi Ekilex, kasutaja näeb kogu infot keeleportaalis Sõnaveeb (Tavast jt 2018; Langemets jt 2021). Alates 2020. aastast nimetame üldkeele ühendkogu EKI ühendsõnastikuks (ÜS). Sellest saab kasutaja infot sõnade õigekirja, vormistiku ja tähenduste kohta, leiab sünonüüme, näiteid ja teiste keelte vasteid, osalt ka päritoluinfot. Eeldatavalt aastaks 2025 on ühendsõnastikus ka terviklik õigekeelsussõnaraamat (ÕS). Ühendsõnastik on…
-
Eitussõna paiknemine võru ja seto eituslausetes
Varieerumine on keele olemuslik osa: keel võib varieeruda nii kõnelejate vahel kui ka ühe inimese kasutuses, sõltuvalt registrist (nt teaduskeel vs. ajakirjanduskeel) ja tekstitüübist (nt uudis vs. arutlus), suhtluskanalist (nt suuline vs. kirjalik suhtlus) ja suhtlusolukorrast (nt ametlik vs. mitteametlik suhtlus), suhtlejate vanusest, soost, haridusest, tegevusalast, päritolust ja omavahelistest suhetest, aga ka inimese kognitiivsetest võimetest (nagu mälu), vahetust keelelisest ümbrusest jne. Kõige…
-
XXI sajandil on traditsiooniline sõnaraamatutöö oluliselt muutunud, tuues kaasa nii hõlbustusi kui ka katsumusi sõnaraamatu koostajale ja kasutajalegi. Siin artiklis keskendume digipöördele, mis sai Eesti Keele Instituudis (EKI) alguse 2017. aastal uue sõnastikusüsteemi Ekilex loomisega. Ent seda ei saa sugugi pidada sõnaraamatutöö ainsaks digipöördeks. Esimeseks digipöördeks võiks paradoksaalsel moel lugeda õnnelikku juhust, et 1960-ndatel alustatud „Eesti kirjakeele seletussõnaraamat” (EKSS) ei jõudnud ilmuma hakata varem kui 1980-ndate lõpul – ajal, mil…
-
9. juunil peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Ühenduse Eesti Elulood avalik üldkoosolek. Esinesid Triinu Ojamaa („Kirjad Kanadast: sissevaade Vaike Labi kogusse”) ja Marie Pullerits („Kiri loos ja laval”). Maarja Hollo tegi ülevaate Ühenduse Eesti Elulood möödunud aasta tegevusest.
15. juunil toimus Eesti Keele Instituudi veebiseminar „Keeletehnoloogia vältimatusest sotsiaalias ja humanitaarias”. Algust tehti tutvumisürituste sarjaga, mille eesmärk on tuua üksteisele lähemale keeletehnoloogia ning sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnad. Esimese kohtumise teema oli tekstianalüüs. Esinesid Raul…
-
Keelekorraldusest ja õigekeelsussõnaraamatust (ÕS) ei ole väga kaua nii palju räägitud kui viimase poole aasta jooksul seoses sõnastikureformiga. On peetud hulk kõnekoosolekuid ja ilmunud on õige mitu artiklit. Kuigi keeleteemadest rääkimine on ääretult tähtis ja võib rõõmustada selle üle, et lõpuks ometi pakub keel ja keelekorraldus paljudele kõneainet, on aruteluteemad olnud mõnikord liigagi laialivalguvad ning tähelepanu on mõnelt oluliselt punktilt eemale nihkunud. Teemad on ulatunud sõnastikureformi tehnilistest üksikasjadest keelenormide muutmise…
-
Eesti keeles on sonimütsil mitu nimetust: soni ja kõnekeelne soge, murretes veel nt kepka ~ kipka, hurask ~ vurask ja keps. Need nimetused on eesti keelde laenatud.
Soni ja soge etümoloogia on esitanud Udo Uibo, need on laenatud saksa keelest: soni laenualus on baltisaksa Johnny–Mütze ’nahast või kangast nokkmüts, Inglise reisimüts, spordimüts’ ja sogel saksa Jockeimütze ’džokimüts’ (Uibo 2007: 308–310). Murdesõnad kepka ~ kipka ja hurask ~ vurask on vene laenud,…
-
Varauusajal kuulus eesti keeleala mitmekeelsesse kultuuriruumi, mille valitsevaks keeleks oli saksa keel (Johansen, zur Mühlen 1973: 1–27; Plath 2012; Bender 2021). Reformatsioonijärgsetel sajanditel, mil suuline suhtlus taandus üha jõulisemalt leviva kirjaliku dokumenteerimisviisi ees, hakati Martin Lutheri õpetuse ajel intensiivselt arendama eesti kirjakeelt. XVI sajandist on eri põhjustel säilinud vähe materjale, kuid kaks järgnevat sajandit pakuvad kirjutatud keele uurimiseks hulgaliselt ainest. Kõige pingelisemaks kirjakeele edendamise ajaks kujunes XVII sajand ning XVIII…
-
3. mail kaitses Helin Kask Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis doktoritöö „English-Estonian Code-copying in Estonian Blogs and Vlogs” („Inglise-eesti koodikopeerimine Eesti blogides ja vlogides”). Doktoritöö juhendaja oli professor Anna Verschik (TLÜ), oponendid professor Albert Backus (Tilburgi ülikool, Holland) ning kaasprofessor Virve-Anneli Vihman (TÜ).
Doktoritöö keskendub praegu aset leidvatele keelemuutustele ning analüüsib noorte eestlaste keelekasutust veebis. Tihedad kontaktid inglise keelega on tõstatanud küsimuse eesti keele kestlikkusest. Doktoritöö näitab, et noorte seas laenatakse (kopeeritakse)…
-
3. mail toimus Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti-uuringute Tippkeskuse nädalaseminar protestikultuurist ja -folkloorist Valgevenes. 2020. aasta jooksul toimus Valgevenes põhjalik kultuurimuutus täielikust apoliitilisusest avangardse protestini. Yulia Rebase kõneles sellest, kuidas kultuuriline revolutsioon mõjutab ühiskondlike sündmuste käiku ning mis tähendus on kunstil meeleavaldustes. Protestiliikumise folkloorsetest tunnustest ja fenomenidest, ka poliitilisest folkloorist rääkis Tatsiana Marmysh. Ühiskondlikus liikumises luuakse uut, aga ka rakendatakse traditsioonilise pärimuse elemente, lauldakse rahvalaule, kasutatakse rahvuslikku värvisümboolikat, kaasatakse rahvakultuuris tähendusrikkaid…
-
Veel kord Tartu nime päritolust
Nimede etümoloogiat on keerulisem selgitada kui üldsõnade algupära. Viimaste kohta on teada nii sõnakuju kui ka selle tähendus – tõsi küll, mõlemad võivad olla aja jooksul vähemal või suuremal määral muutunud. Seevastu nimedest on teada vaid nende kuju, kuid tähendus, st nimepaneku motiiv jääb enamasti aegade hämarusse. Nii on ilmselt ka praeguse Tartu linna, Muinas-Eesti Ugandi maakonna põhjapoolse keskuse nimega.
Toomemäel kõrgunud linnust mainiti esimest…
-
Artikli teemaks on eesti verbivormide moodustusmehhanism, kusjuures keskendutakse küsimustele: mis on verbi algvorm ning milline on muude vormide moodustamise võimalik sõltuvushierarhia?
Sõnastikes on tavaks kasutada eesti tegusõna esindajana ma-infinitiivi. Esimese, 1732. aastal trükis ilmunud eesti-saksa sõnastiku autor Anton Thor Helle pakkus välja ka omapoolsed reeglid, kuidas võiks ma-infinitiivist muid vorme moodustada (Helle 2006: B29–B31). XIX sajandi keskel kirjutas Eduard Ahrens omakorda: „Verbitüveks on imperatiiv, millest tuletatakse kõik teised vormid” (Ahrens 2003…
-
5. aprillil toimus Tartus keldi rahvapärimuse seminar. Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ning Eesti-uuringute Tippkeskuse usundi- ja müüdiuuringute töörühma ühisel seminaril esines Anna Muradova („Breton Christmas and other holidays in Ekaterina Balobanova’s traveler’s notes”).
9.–10. aprillil peeti Narva hotellis Inger hübriidvormis IX Agricola päeva konverents. Narvas on soome keele päeva ehk Agricola päeva peetud esimese soomekeelse aabitsa ja katekismuse autori, Uue Testamendi tõlkija Mikael Agricola surmapäeval, 9. aprillil alates 2013. aastast. Seekord…
-
Emakeelepäeva paiku ja juba enne seda toimus mitmeid konverentse-üritusi, mille keskmes olid keelekorraldus ja keelenormid. 22. jaanuaril 2021 korraldas Eesti Keeletoimetajate Liit seminari, mille eesmärk oli liidu poolt vaadates teada saada, mis toimub keelekorralduse ja õigekeelsussõnaraamatuga, ent see andis võimaluse teemat laiemalt arutada. 19. veebruaril peeti ajakirja Akadeemia ja Emakeele Seltsi ühisüritus „Keelekorralduse äärmised võimalused”, mis oli inspireeritud Jaan Kaplinski 2020. aastal ilmunud keeleteemaliste arutelude kogumikust „Eesti, estoranto ja teised keeled”. 12. märtsil…
-
Linnased on olnud õllepruulimisel oluline komponent, et teraviljas sisalduvast tärklisest tekiksid joogi kääritamiseks vajalikud suhkrud. Läänemeresoomlased tarvitasid õlut hiljemalt I aastatuhandel, nagu on järeldatud samatüvelistest sõnadest neis keeltes.1 Seevastu linnaseid ei nimetata läänemeresoome keeltes ühtmoodi. Eestlased on juba vähemalt XVI sajandil linnaseid kodus teinud nii enda tarbeks kui ka mõisale. Linnaste valmistamise protsess algas odraterade mõnepäevase leotamise ja nõrutamisega. Paisunud ja pehmenenud terad asetati umbes 15–20 cm paksuse lademena põrandale…
-
Igapäevasesse keeletarvitusse kuuluvad ka arvsõnad, mis elu konkretiseerivad. Tähenduse järgi jagatakse need põhi-, järg- ja murdarvsõnadeks, vormilise ülesehituse järgi on tegu liht- ning liitarvsõnadega. Lihtarvsõnad koosnevad ühest, liitarvsõnad aga kahest või enamast sõnast, mis võivad olla kirjutatud kokku või lahku. Meie arvsõnade süsteem paistab olevat üldjoontes lihtne, mõistlik ning arusaadav.
Eesti keeles on arvude väljendamisel kasutusel kümnendsüsteem (st kümme kümmet ühest sajani), mis on iseloomulik teistelegi sugulaskeeltele ja ulatub tagasi…
-
11. jaanuaril kaitses Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontov Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis doktoritöö „Mapping the Invisible: The Elaboration of a Creative Approach to Translating Poetry” („Kaardistades nähtamatut: loova luuletõlke väljatöötamine”). Juhendajad olid dotsent Anne Lange (TLÜ) ja professor Daniele Monticelli (TLÜ), oponendid kaasprofessor Maria-Kristiina Lotman (TÜ) ja emeriitprofessor Jean Boase-Beier (East Anglia ülikool, Suurbritannia).
Doktoritöö eesmärk oli kirjeldada ja mõtestada luuletõlke loovkäsitlust ehk seda, mida tähendab tõlkida luuletust n a g u luuletust, keskendudes tõlkeprotsessile. Doktoritöös…
-
3. märtsil kuulutati välja Keele ja Kirjanduse auhinnad 2020. aasta kaastööde eest. Lühikeste ettekannetega esinesid kõik laureaadid: Ann Veismann („Kelle ees ja mille taga? Ruumis orienteerumise viisid eesti keeles”), Tõnno Jonuks ja Atko Remmel („Metsarahva kujunemine. Retrospektiivne vaade müüdiloomele”), Kristo Nurmis („Seltsimees Vaheri küsimus. Nõukogude subjektsus Luise Vaheri 1941. aasta päevikus”) ning Kristiina Ross („Sõna, mõiste ja ideoloogia. Laulatusest abielureferendumini”). Koostaja Arne Merilai tutvustas poeetika teemanumbrit (1–2/2021).
3. märtsil esines Tallinna…
-
Helüait pakub võrukeelset kuulamisrõõmu
2020. aastal sai avalikuks veebileht www.helüait.ee, kus avaldatakse mitmesugust võrukeelset kuulamismaterjali: audioraamatuid ja lühemaid lugusid, nii pärimust kui ka kirjandust, nii lastele kui ka suurtele. Lehe valmimine sattus eriolukorra ajale ja leidis kohe palju tänulikke kuulajaid – aasta lõpuks oli Helüaidal peaaegu 7000 kasutajat. Praeguseks on Helüaida portaalis üle poolesaja postituse ja kuulamist kokku ligi 60 tundi.
Võru keele populaarsus on tõusuteel, kuid…
-
Foto: Jüri Viikberg
Küünlakuu künnisel, vaid mõni päev pärast oma 87. sünnipäeva, lahkus meie seast teenekas murdeuurija Helmi Neetar. Oleme kaotanud erudeeritud keeleteadlase ning hea kolleegi.
Helmi Neetar sündis 29. jaanuaril 1934 Järvamaal Väinjärve vallas Tudre külas talupidaja tütrena. Ta lõpetas Paide keskkooli (1953) ja Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna soome-ugri keelte eriharus. Andeka üliõpilase uurijasoon avaldus juba ülikooliaastail. Suvistelt keelematkadelt kogutud materjali põhjal valmisid professor Paul Ariste juhendamisel nii kursusetöö „Partitiivi moodustamisest…