-
Diskursusepartiklid on osa partiklite sõnaklassist, mis on muutumatud ja lausungi süntaktilisest osast sõltumatud sõnad ning esinevad palju just suulises ja spontaanses keeles (Hennoste 2000: 1774; Erelt 2013: 19). Teistest partikliliikidest (nt suhtlus- ja toimetamispartiklitest) erinevad diskursusepartiklid eelkõige selle poolest, et nad ei esine kõnevoorus tavaliselt üksinda, vaid annavad pragmaatilise, kontekstist sõltuva lisatähenduse pigem lausungile (Hennoste 2000: 1777). Lausungis võivad mitu diskursusepartiklit esineda koos või moodustada ühendi, nagu näiteks eesti keele…
-
Artiklis antakse ülevaade diskursusepartiklitest, mida kasutavad isuri keele kõnelejad XXI sajandil. Partiklid üldiselt, eriti aga diskursusepartiklid, ei ole traditsioonilise keelekirjelduse keskne osa, seega ei ole üllatav, et grammatikates seesuguste perifeersete üksuste kohta enamasti infot napib. Isuri keele partiklite kohta puuduvad andmed pea täielikult.
Klara Majtinskaja (1982) esitab oma soome-ugri keelte kaassõnade, sidesõnade ja partiklite teemalises monograafias kümme isuri keele partiklit, millest vaid neljal on diskursusfunktsioon: Gā(n), Gǟ(n), Gi(n) ja kki(n). Mõni…
-
Vähendav ja tugevdav partikkel lihtsalt hädaabikõnedes
Sõna lihtsalt lähtub „Eesti keele seletava sõnaraamatu” järgi adjektiivsest tüvest lihtne ’keerukuseta’ (Õpetaja püüdis seletada võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt). Otsese tähenduse kõrval võib sõnal olla tugevdava või piirava rõhumäärsõna tähendus. Tugevdavana kannab lihtsalt tähendust ’lausa, otse’ (Ülesanne oli lihtsalt üle mõistuse raske), piiravana tähendust ’ei muud kui, ainult’ (Ta räägib seda lihtsalt kadedusest). (EKSS) Sõna kasutatakse suhtluses nii adverbi kui ka…
-
Tõenäosuspartikli vist pikk teekond eesti kirjakeeles
Artiklis keskendume episteemilise partikli vist sisu ja vormi muutumisele eesti kirjakeele tekstides vanimatest kirjapanekutest kuni tänapäevani. Tänapäeval väljendab vist keelekasutaja ebakindlust edastatava info tõesuse suhtes (vt EKI ühendsõnastik 2021; Hennoste jt 2021). Vanades tekstides esineb vist oma varasemal, lühenemata kujul vissist(i) ning väljendab kindlust, mitte ebakindlust.
Protsessi, mille käigus täistähenduslikest adverbidest kujunevad pragmaatilised partiklid, on teoreetilistes käsitlustes iseloomustatud kas pragmaatikat kui omaette…
-
Ühe keele kirjeldus peab muu hulgas sisaldama n-ö juhtelemente, millega kõneleja suunab adressaati mingit lausungit tõlgendama: kas lausungiga esitatud informatsioon on vaieldav või mitte, kas kõneleja usub või kahtleb, et see on tõde, ja kas ta arvestab sellega, et adressaat toetab seda informatsiooni või mitte, nii et ta pigem pakub informatsiooni kinnitamiseks või tagasi lükkamiseks. Sellise funktsiooniga elemendid esinevad eri keeltes ning on sageli partiklid. Näiteks on see funktsioon välja…
-
Käesoleva numbri teemaks on diskursusemarkerite hulka kuuluvad pragmaatilised partiklid ja komplementlausega predikaadil põhinevad markerid (KP-markerid) ning nende kasutamine eesti, liivi, isuri, udmurdi, komi ja ersa keeles.
Diskursusemarkeri mõiste varieerub: siinse teemanumbri kontseptsioon toetub käsitusele, mille kohaselt on diskursusemarker n-ö katustermin. See hõlmab nii üksikuid sõnu (nt küll, ju, ometi, nähtavasti) kui ka pikemaid kindla koosseisuga keelelisi üksusi (nt tundub, et; hea, et; minu arvates; minu teada; nagu näha; mine tea;…
-
18. novembril kaitses Maarja-Liisa Pilvik Tartu Ülikooli eesti keele erialal doktoritöö „Action nouns in a constructional network: A corpus-based investigation of the productivity and functions of the deverbal suffix -mine in five different registers of Estonian” („Teonimed konstruktsioonide võrgustikus: korpuspõhine uurimus mine-deverbaalsufiksi produktiivsusest ja funktsioonidest viies eesti keele registris”). Juhendajad olid prof Liina Lindström (TÜ) ja Petar Kehayov (Ludwig-Maximilians-Universität München, Saksamaa), oponent prof Jurgis Pakerys (Vilniuse ülikool, Leedu).
Eesti keeles on…
-
1.–3. novembrini peeti Tartus Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni 14. konverents „Lüürilise luule tegur väikeste kultuuride kujunemisel”. Peaesineja oli Joep Leerssen (Amsterdami ülikool, „Emotive communities: The lyric as form, affect and platform”). Osalesid Saksamaa, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Venemaa, Rumeenia, Suurbritannia, USA, Hispaania, Poola, Rootsi, Itaalia, India, Jaapani ja Eesti teadlased.
3. novembril toimus Tartus Õpetatud Eesti Seltsi kõnekoosolek. Sven Vabar pidas ettekande „Mehis Heinsaar ja kapitalismi igavus”. Esineja püstitas hüpoteesi, et vastandina…
-
Külli Prillop, Karl Pajusalu, Eva Saar, Sven-Erik Soosaar, Tiit-Rein Viitso. Eesti keele ajalugu. (Eesti keele varamu VI.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020. 420 lk.
„Eesti keele ajalugu” teeb soomlased kadedusest roheliseks. Nimelt on uusim vastava kaaluga soomekeelne käsiraamat endiselt Lauri Hakulise klassikaline teos „Suomen kielen rakenne ja kehitys”, mille esmatrükk ilmus 1941–1946 ning viimane, parandatud ja täiendatud väljaanne on aastast 1979. Pärast seda on avaldatud vaid piiratud õppekirjandust, nagu Kaisa Häkkise…
-
Hiljuti avaldasid kirjandusteadlased Jaak Urmet ja Kristi Viiding huvipakkuva kirjutise XVII sajandi Eesti luule uutest leidudest.1 Artikkel põhineb esimesena mainitud autori süsteemsetel otsingutel välismaa arhiividest. Iga värsirea avastamine sellest perioodist on hindamatu väärtusega nii kirjandus- kui ka keeleteaduse jaoks. Muude põnevate leidude hulgas pakub tõsist huvi hilisema Oleviste kiriku pastori ja Eestimaa piiskopi Joachim Salemanni (1629–1701) põhjaeestikeelne paarisvärss aastast 1654. See avastati kreeka- ja ladinakeelse teksti hulgast ja oli kirjutatud…
-
Kojuigatsus – kauguseigatsus,
kahte harusse kasvav puu
Karl Ristikivi
See lugu algab Kalju Lepiku artikli- ja esseekogumiku pealkirjaks tõstetud fraasist „Vaid üks eesti kirjandus”. See on ütlemine, mida kasutati palju eriti 1980.–1990. aastate vahetusel. Koos metafooriga kahte harusse kasvanud puust hakkas see kirjeldama eesti kirjanduse saatust Teise maailmasõja järel.
Lepik jagab selle teema kaheks. Üheks pooleks on mõte, et eesti kirjandus on üks, kirjaniku elukoht ei ole oluline, elagu ta Eestis, Rootsis…
-
Verb kostuma on eesti keele põlissõna, mida on kasutatud mitmes tähenduses, muu-hulgas ’kuulda olema, kõlama; üles sulama, pehmenema’. Kas kostuma aga on sõna, millel on mitu täiesti erinevat tähendust?
Tegelikult mitte, tegu on eri algupära homonüümidega. Vanem, murdekeelne kostuma tähendab ’üles sulama, pehmenema’. Teine, pisut uuem verb kostuma tähenduses ’kuulda olema, kõlama’ on u-tuletis verbist kostma. Niigi enesekohastest verbidest moodustatud u-tuletisi peeti keelekorralduses alates 1920. aastatest ebasoovitavaks. Aga nüüd, 2021. aastal…
-
Aastatel 1973–1974 ja 2016–2018 kogutud sõna-assotsiatsioonide võrdlus
1. Meelest ja selle mõõtmise meetmetest
Võib tunduda, et viis, kuidas igaüks maailma kogeb ja mõistab, on unikaalne ja kordumatu, kuid ometi juhivad seda teatud kokkulepped ja harjumuspärased seosed, mis on ühised teiste inimestega. Neist vaikimisi kehtivatest seostest koosneb üldisem maailmamõistmine, mida võib tinglikult nimetada sõnaga meel.1 Asjaolu, et meel ei kuulu kellelegi isiklikult, vaid on sotsiaalselt konstrueeritud, võib tunduda paradoksaalsena. Kui aga hakata…
-
Eesti keele kasutajat kõnetab kõigist häälikutest ja tähemärkidest enim õ, olles märgi tarvituselevõtust kakssada aastat hiljemgi uurijate ja avalikkuse tähelepanu all. 2016. aastal tähistati Tabiveres ja Äksis konverentsiga1 õ-märgi 200. sünnipäeva. Paar aastat hiljem tähistati Ida-Saaremaal õ ja ö häälikupiir turismiobjekti nn pruuni sildiga, aluseks Theodor Kaljo magistritöö (1928a, 1928b). Maanteeameti nõudel sildid küll eemaldati, kuid samas paigas avati 2020. aasta novembris kohaliku omavalitsuse eestvõttel häälikulist üleminekuala märkiv viiemeetrine piiritähis…
-
19. oktoobril kaitses Tiina Hoffmann Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritöö „La traduction cinématographique dans l’Estonie soviétique: contextes, pratiques et acteurs” („Filmitõlge Eesti NSV-s: kontekstid, praktikad, inimesed”). Juhendajad olid kaasprofessor Elin Sütiste (TÜ) ja professor Antoine Chalvin (INALCO, Prantsusmaa), oponendid professor Martin Barnier (Lyoni II ülikool, Prantsusmaa) ja vanemteadur Valérie Pozner (CNRS, Riiklik teadusuuringute keskus, Prantsusmaa).
Tuginedes arvukatele arhiivimaterjalidele ja intervjuudele, uurib esimene sel teemal kirjutatud interdistsiplinaarne monograafia ühte läbipaistmatut…
-
1. oktoobril tähistas Emakeele Selts Tallinnas Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga. Ettekannetega esinesid Tallinna ja Tartu ülikooli üliõpilased Helena Lemendik („Autori isiku väljendamise keelelised vahendid eestikeelsetes magistritöödes”, TLÜ), Eike Ülevain („Autori rollist ja keelevahenditest tantsulavastusi tutvustavates tekstides”, TLÜ), Elvīra Kalniņa („Liivi fraseoloogia Uues Testamendis”, Läti Ülikool), Janek Vaab („Lõunaeesti kõrisulghäälik”, TÜ), Marielle Aas („Kaks- ja ükskeelsete laste jutustamisoskus MAIN-testi tulemuste põhjal”, TLÜ), Ülle Kimmel („Vihametafoorid internetitekstides”, TLÜ), Taave Lips („Neeger eesti keeles…
-
Uldis Balodis. Lutsi kiele lementar. Ludzas igauņu valodas ābece. [Ludza:] LU Lībiešu institūts un Ludzas pilsētas galvenā bibliotēka, 2020. 232 lk.
XX sajandi esimese pooleni eksisteeris kolm lõunaeesti keelesaart, mille ühendus emamaaga oli ammu katkenud: üks Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodski linna lähistel (Kraasna), teine Põhja-Lätis Gulbene ja Alūksne rajoonis (Leivu) ning kolmas Kagu-Lätis Ludza rajoonis (Lutsi). Viimati mainitud keelesaare asustuslugu pole üheselt selge. Levinuima seisukoha järgi…
-
Eesti keele arengukava projektis aastateks 2021–2035 on seatud eesmärgiks eesti keele toimimise tagamine kõrgharidus- ja teaduskeelena.1 Tegelikult suureneb kõrghariduses inglise keele osakaal vääramatult.2 Juba aastaid ei kirjutata eestikeelseid doktoritöid loodus- ja tehnikateadustes, meditsiinis ega mitmel sotsiaalteaduste erialal. 2005–2012 kaitsti Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) 14 eestikeelset tööd (4,2% kõigist kaitstud väitekirjadest) ja Eesti Maaülikoolis aastatel 2007–2012 üks töö (1,7%). Ülejäänud väitekirjad olid ingliskeelsed.3 2013–2016 ei kaitstud TTÜ-s ega Eesti Maaülikoolis enam ühtki…
-
Eesti Keele Instituudis (EKI) koostatakse alates 2019. aastast ühtset sõnastikku, mida 2020. aastast nimetatakse EKI ühendsõnastikuks (ÜS; keeleportaalis Sõnaveeb). Sellesse koondatakse varem eraldi seisnud pigem deskriptiivse, keelt kirjeldava seletava sõnaraamatu ja pigem preskriptiivse, keelekorralduslikke hinnanguid andva õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) info. Kuna kogu ÕS-ist EKI ühendsõnastikku lisatav info vaadatakse ajakohasuse seisukohast üle, siis on ilmnenud ÕS-i info mõned probleemid. Teiste seas on küsimusi tekitanud soovitused sõnade tähenduste kohta (vt nt Raadik 2020;…
-
27. augustil kaitses Kaisa Langer Tartu Ülikooli folkloristika erialal doktoritöö „Estonian folklore collections in the context of Late Stalinist folkloristics” („Eesti rahvaluulekogud hilisstalinistliku folkloristika kontekstis”). Juhendaja oli lektor Ergo-Hart Västrik (TÜ), oponendid kaasprofessor Tiiu Jaago (TÜ) ja teadur Toms Ķencis (Läti Ülikool).
Kes Eesti Rahvaluule Arhiivis 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses kogutud materjale sirvima satub, võib imestada, kui ootuspäraste vanasõnade, muistendite ja kõnekäändude vahel leiab tekste, mis kiidavad kolhoosielu,…