Artiklite arhiiv

Rubriik

Valdkond

Aasta

Kaitstud doktoritööd

9. aprillil kaitses Hele-Andra Kuulmets Tartu Ülikoolis doktoritöö „Cross-Lingual Transfer Learning and Evaluation in Low-Resource Settings” („Keeltevaheline siirdeõpe ja selle hindamine väheste ressurssidega oludes”). Juhendaja oli prof Mark Fišel (TÜ), oponendid prof Barbara Plank (Müncheni Ludwig Maximiliani ülikool, Saksamaa) ja filosoofiadoktor Jindřich Helcl (Oslo ülikool, Norra).
Meie igapäevaellu üha enam sekkuva tehisaru üks põhikomponente on keelemudel, tänu millele suudab tehisaru inimkeele peeneid nüansse mõista. Selleks et keelemudel inimkeelt hästi mõistaks, tuleb seda treenida suurte tekstikogumite peal. Enamik maailmas kõneldavaid keeli pole teksti kujul vajalikus mahus kättesaadavad. Seetõttu on tehisaru võimalused paljudes keeltes piiratud, süvendades ressursirikaste ja ressursivaeste keelte vahelist tehnoloogilist ebavõrdsust.…

Lühikroonika 5

1. aprillil Tallinnas toimunud hõimuklubi õhtul kõneles Mika Keränen teemal „Möhkö mees Mika – kas Soome passiga tohib olla üldse karjalane?”. Eestis on Mika Keränen tuntud eelkõige lastekirjanikuna. Ta peab end aga karjalaseks ja tema sulest on ilmunud varjunime Tommi Turunen all kodumurdes kirjutatud luulekogu „Latvis”.
8.–10. aprillini toimus Tartus Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu Ülikoolis Eesti humanitaarteaduste aastakonverents „Hic sunt dracones. Humanitaarsed maailmad”. Konverentsi pealkirja alla koondus 42 ettekandepaneeli 252 suulise ettekandega, lisaks 17 posterettekannet, üheksa ümarlauda ja neli praktilist töötuba. Plenaaresinejad olid arheokeemik Ester Oras (TÜ, „Biomolekulaarhumanitaaria: kahes maailmas korraga või kahe maailma vahel?”), latinist Kristi Viiding (Underi ja…

In memoriam Jaan Ross

5. IV 1957 – 18. I 2026

Foto: Tairo Lutter, Õhtuleht/Scanpix
Jaan Ross oli väga mitmekülgne, nii füüsiku kui ka lüüriku vaimuga teadlane, interdistsiplinaarne mitte üksnes teaduses, vaid laiemalt kogu oma intellektuaalses tegevuses. Eri valdkondade ja asutustega seotud töö ja suhtluse tõttu kujunes tal Eesti humanitaarias keskne eri teadusalasid ühendav ja vahendav roll, mis oli iseäranis oluline tema mitmekesises korralduslikus tegevuses, kus ta aitas kujundada eri valdkondi ühendavaid uurimis- ja koostöövorme.
Jaan Ross sündis ja kasvas Tartus haritlaste perekonnas, tema isa oli atmosfäärifüüsik akadeemik Juhan Ross, ema Maimo Ross oli matemaatik. 1975. aastal lõpetas Jaan Ross Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooria alal ning 1980. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse ja -pedagoogika…

Uurimus edelaläänemeresoome keeltest

Patrick O’Rourke. Lounaisitämerensuomi: lounaisten itämerensuomalaisten kielten murteellinen kehitys. (Dissertationes philologicae uralicae Universitatis Tartuensis 25.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025. 367 lk.

Uurali keelkonna jagunemine kuueks haruks oli pikka aega, enam-vähem kuni XX sajandi lõpuni, üldtunnustatud käsitlus. Need harud olid idast läände samojeedi, ugri, permi, volga, läänemeresoome ja saami. Volga haru, kuhu kuuluvad mari ja mordva keeled, on alati olnud problemaatiline. Mordva keelte ja mari keele eraldiseisvat arengut ilma ühise volga algkeeleta oletati juba 1960. aastatel.1 Nüüdseks on seatud kahtluse alla ka ugri haru olemasolu.2 Välja on pakutud uus binaarne jaotus soome-permi ja ugri-samojeedi haruks.3 Idapoolsete keelte hargnemise spetsiifilised probleemid ei puutu siinkohal asjasse, piisab teadmisest, et läänemeresoome haru iseseisvat olemasolu ei ole kunagi kahtluse alla seatud. Küll aga puudub üksmeel selles,…

Midagi enamat kui järjekordne „kadunud maailma” meenutus

Valentine von Krause. Väike linn maailma serval. Mälestused Rakverest 1920–1939, lahkumisest ja koduteest. Tõlkinud Reet Bender. [Rakvere:] Sihtasutus Virumaa Muuseumid, 2025. 270 lk.

Raamatu saatesõna järgi olid Valentine von Krause mälestused algselt tõlgitud „sünnipäevakingina” ning idee nende trükis avaldamiseks tekkis tõlkija Reet Benderil koostöös muuseumiga alles hiljem. Taoline rõhuasetus raamatu väljaandmist saatnud isiklikele motiividele mõjub sümpaatselt, võib aga varjutama jääda selle kujunduselt nägusa ja ligitõmbava mälestusteraamatu tegelikku väärtust ning analüütilist potentsiaali, mida pealiskaudse lugemise käigus ei pruugi olla lihtne hoomata.
Krause mälestused paigutuvad viimase paari aastakümne jooksul hoogu kogunud suundumusse avaldada eesti keeles baltisaksa mälestuskirjandust, valdavalt küll suurmeeste mälestusi ja juba eelnevalt saksa keeles trükis ilmunud raamatuid. Rakvere arsti Adolf Nikolai Eberhardti ja Sinaida Bogoslavskaja perekonda sündinud Valentine von Krause mälestused on aga mingis…

Minu kangelane Kasemaa

Andrus Kasemaa. Minu kangelased. Tallinn: Varrak, 2025. 293 lk.

Kohtusin Andrus Kasemaaga eelmisel suvel roosiaia vastuvõtul 20. augustil. Istusin parajasti oma sõbraga lauakese taga, sõin mingit uhket rooga ja libistasin veel uhkemat joogikest oma ülesmukitud huulte vahelt kurgust alla – kui äkitselt nägin teda! Täiesti tavalises jopis üks blond peanupuke, natuke segaduses, parasjagu pildistas ta aia uhket vaadet ja/või mängivat bändi. Alguses mõtlesin, et äkki ma eksin, kuid pikema vaatlemise peale sain aru, et tegemist on tõepoolest the one and only – Kasemaaga! Mõtlesin endamisi siis: „Juhhei, siin on minu võimalus!” Lugeja võib arvata must mida tahes, aga inimeste juurde ma esimesena naljalt end esitlema ei lähe (ja seda…

Noorte hääl

Aliis Aalmann. Kes aias. Hunt, 2025. 215 lk.

Aliis Aalmann on viimaste aastate eesti kirjanduse suurim komeet. Teiste tunnustuste seas on ta võitnud nelja aasta jooksul Betti Alveri kirjandusauhinna, Gustav Suitsu luulepreemia ja Friedebert Tuglase novelliauhinna, seega on noor kirjanik ühtlaselt tugev nii luules kui ka proosas. Aalmanni esimeses proosakogus peegelduvadki äratuntavalt autori luuletaja-tugevused. Esiteks iseloomustab raamatut psühholoogiline sügavus, tundetooni tabamine, häälestuse hoidmine. „Kes aias” on tundeproosa, kuigi selles esineb klassikalise novelližanri juurde kuuluvaid pööranguid ja puänte. Teiseks kannab kompositsiooni rütmitunnetus, lood on tihedad, stseenide vaheldumine sujuv ja veenev, hoidutakse tühiheietamisest – viimane on muidu nii noorkirjanike üldine nõrkus kui ka vaba mõttevoogu võimendava ajastu pahe. Lugude rütmile…

Milleks meile ÕS?

1. osa

Eesti kirjakeele juubeliaasta lõpus ilmunud õigekeelsussõnaraamatut (ÕS 2025) on teatavasti saatnud pikad vaidlused ÕS-i vajalikkuse, olemuse ja vormi üle: mida ja kuidas normida, kuivõrd arvestada tegelikku keelekasutust, kas ja kuidas anda suuniseid, kas paber-ÕS-i on vaja? Ilmumise eel jõuti lausa õiguslike küsimusteni, ilmumise järel aga algatati sõnavalikut kritiseeriv petitsioon. Et ÕS puudutab paljusid ja teema on sedavõrd mitmetahuline, palus Keel ja Kirjandus eri taustaga keeleinimestel jagada oma mõtteid nii sõnaraamatu kui ka sellega seotud arutelu kohta. Avaldame vastused mitmes osas. Esimeses osas saavad sõna Eesti Keele Instituudi (EKI) juhtivleksikograaf, ÕS 2025 töörühma juht Margit Langemets; keeleteadlane, fraseoloog, sõnaraamatute koostaja, EKI…

Kirjandusega tegelemise võimalustest ja eneseparoodilise pilgu vajalikkusest

Vestlus Mart Velskriga

Foto: Johanna Roos
12. mail tähistas 60. sünnipäeva Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppejõud, kirjanduskriitik, luuleuurija, lõunaeesti kirjandusloo võimaluste asjatundja ning Keele ja Kirjanduse kolleegiumi liige Mart Velsker. Sel puhul vastas ta lahkelt allolevatele küsimustele.
Teadupoolest õppisid sa keskkoolis matemaatika-füüsika eriklassis ja eriala valikul kaalusid ka füüsikat. Mille mõjul valisid ülikooli astudes just eesti filoloogia? Sellega haakuvalt, juba ülikooliõpingute ajal pühendusid eesti luule uurimisele: kas enne olid hakanud luulet kirjutama ja siis tekkis tahe seda uurida või vastupidi, omaenda luulelooming on uurijatöö vili?
Eriala valikul oli korraga mitu põhjust ja raske on öelda, mis neist oli peamine. Keskkoolis oli üks mu kirjandusõpetajaid Kersti Lepajõe…

Hull ja illusoorne mõte minna põhjani

Vestlus Toomas Haugiga

Foto: Soome suursaatkond
Kirjandusloolane, kriitik ja ajakirja Looming pikaajaline toimetaja, Tuglase ja Tammsaare ning paljude teiste kirjanike uurija Kreutzwaldist Kivirähkini – Toomas Haug tähistas 1. mail seitsmekümnendat sünnipäeva. Sel puhul esitas Keel ja Kirjandus talle mõned küsimused.
Kui intervjuud kokku leppisime, käskisid sa esimese asjana küsida, kes on sinu õpetajad. Olgu see siis küsitud – kes nad on?
Mul on õpetajatega tõeliselt õnne olnud. Tallinna 44. keskkoolis õpetaja Regina Peet, kes väga mõistvalt toetas minu „kirjanduslikku kallakut” ja andis õrnas eas olijale vajalikku tuge. Tallinna Pedagoogilises Instituudis Mart Mäger, kellest olen pikemalt kirjutanud1 ja kellel oli võib-olla isegi otsustav roll noore inimese suunamisel. Kui…

Hinnang Eesti teismeliste sõnamoodustuses

Uute keelendite allika ja maaletoojana on teismeliste keel üha enam uurijate tähelepanu pälvinud. See erineb ühiskeelest peamiselt (võõrmõjulise) sõnavara poolest; keelelist sisendit saadakse eeskätt sotsiaalmeediast ja suhtlusrakendustest (Praakli 2022). Teismelised suhtlevad palju digikeskkondades, kus nende keelekasutus on loov ja sageli normivaba ning keelendid levivad sõltumata asukohast (Vihman jt 2022: 295) – ilmselt see ongi paljude keelemuutuste põhjus. Siiamaani on suurem jagu teismeliste keelekasutuse uurimusi keskendunud laenamisele, sh koodivahetusele. Laenamise kõrval, ja sellest mitte täiesti sõltumatult, tekib keelde uusi sõnu sõnamoodustuse kaudu, seega on oluline mõista, mis protsessid sõnade kujunemist suunavad.
Vaatlen artiklis teismeliste sõnamoodustuse üht seni alauuritud aspekti – nimelt seda,…

Jakob Lenz, aadel ja balti kirjanduslik aadlimaastik

Tänini kujundavad arusaama Eesti ja Läti ala baltisaksa kirjandusest XIX sajandi ja XX sajandi alguse teosed. Võrreldes sama perioodi ülejäänud saksa kirjandusega, käsitletakse neis ühelt poolt sagedamini aadlit, aadlikultuuri ja mõisamiljööd,1 teisalt on tollases baltisaksa kirjanduses keskmisest rohkem aadlikest autoreid – eriti suur on aadlinaistest kirjanike ja luuletajate osakaal (Lukas 2006: 46–50).2 Aadlit kujutatakse ja käsitletakse kirjanduses mitmel viisil: kui üksikisikuid või seisuslikku rühma, mõisahärrasid ja talurahva üle valitsejaid, valgustatuid või vastupidi.
Ehkki varasemate sajandite kohta puudub veel põhjalik ülevaade,3 tuleb märkida, et kirjanduslik olukord oli XVI ja XVII sajandil hoopis teistsugune. Eriti suurt mõju avaldas Eesti- ja Liivimaal XVII sajandi…

Tõlkijanimed kirjastuse Loodus ilukirjandusväljaannetes (1920–1940)

Isiku- ja varjunimede kaardistus ning arhiivimaterjali kasutamine isikute identifitseerimiseks

1920. aastal asutatud ja algselt kooliõpikute väljaandmisele keskendunud kirjastusest Loodus kujunes vabariigiaegne suurim ja edukaim, pidevalt oma tegevusala laiendav kirjastus. 1928. aastast alates pandi olulist rõhku ilukirjandustõlgete süstemaatilisele avaldamisele. Väliskirjanduse publitseerimiseks on aga peale lähteteoste vaja nende tõlkijaid. Tõlkija kui uurimisobjekt on üha enam nihkunud tõlkeloo keskmesse (Pym 1998, 2009; D’hulst 2001; Chesterman 2009). Sellest kannustatuna seadsin artikli eesmärgiks avada Eesti Vabariigi aegset ilukirjanduse tõlkemaastikku kirjastusega Loodus seotud tõlkijate põhjal. Mikroajalooline arhiivimaterjalidest lähtuv uurimus (vt nt Munday 2014; Paloposki 2017) seni Eesti kultuuriloos üsna tähelepanuta jäänud loovisikute kohta võiks tulevikus moodustada hetkel küllaga valgeid laike sisaldava Eesti tõlke- ja tõlkijaloo…

Kaitstud doktoritööd

19. detsembril 2025 kaitses Kairit Tomson Tartu Ülikoolis doktoritöö „Põhjustamisseoste väljendamine ning analüütiliste põhjustamiskonstruktsioonide kujunemine ja kasutus eesti keeles” („Expressing Causal Relations in Estonian and the Development and Usage of Analytic Causatives”). Juhendajad olid TÜ kaasprofessor Külli Habicht ja TÜ professor Ilona Tragel ning oponent Minna Jaakola (Helsingi ülikool).
Doktoritöö käsitleb põhjuslikkuse väljendumist eesti keeles, keskendudes panema-, ajama– ja laskma-kausatiivkonstruktsioonile. Eesti kirjakeele korpustest pärit materjali põhjal kirjeldatakse panema-, ajama– ja laskma-kausatiivkonstruktsiooni kujunemist. Konstruktsiooni osaliste semantiliste rollide kaudu kirjeldatakse nende verbikonstruktsioonide semantikat. Suulise kirjelduskatse põhjal tehtud uurimuses nimetatakse ka teisi põhjuslikkuse väljendusvahendeid. Uurimus on tehtud kasutuspõhise keeleteaduse raamistikus. Töö keskne mõiste on…

Lühikroonika 4

4. märtsil oli Tallinnas hõimuklubi õhtu „Tatarstani udmurtide rituaalne nädal: neli kogukondlikku rituaali”. Tartu Ülikooli etnoloog Eva Toulouze võrdles oma 2017. aasta välitööde kogemust Eesti Rahva Muuseumi poolt 1993. aastal samasse, Varkled-Bödja külla korraldatud ekspeditsiooni tulemustega.
11. märtsil toimus Tartus Õpetatud Eesti Seltsi kõnekoosolek, kus Saara Liis Jõerand pidas ettekande „Ortograafiliste kõrvalekallete stilistilised funktsioonid eesti nüüdisluules”. Esineja andis ülevaate Eestis aastatel 2000–2023 ilmunud algupärastes luulekogudes leiduvatest ortograafilistest kõrvalekalletest ning tõi välja nende viis stilistilist funktsiooni: kuuluvuse markeerimine, autoristiili loomine, eri keelevariantidele viitamine, lugemisprotsessi juhtimine ja keelemängud. 
12. märtsil korraldas Emakeele Selts eesti keele päeva Varssavis. Üles astusid Maarika Teral ja Raili Pool (TÜ,…

Tõlkes sündinud ehk õpetlik väljanäitus sellest, kuidas tõlketeos maarahva sekka tuli ja kuidas tema käsi seal käinud

Tõlkes sündinud: Eesti kultuuri ajalugu tõlkekirjanduse peeglis (1525–2025). Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. 30. IX 2025 – 14. III 2026. Kuraator Daniele Monticelli; töörühmas Aile Möldre, Maris Saagpakk, Ave Mattheus, Kaja Tiisel, Anne Lange, Rene Haljasmäe, Triinu Tamm; koordinaator Julia Reinman.

Kuulsal krahvil Monte Kristol
rippus puusal raske pistol,
tõllaga ta sauna tüüris,
kus ta kallim ennast küüris.
Kuid Rinaldo Rinaldiini
pani müüri alla miini
ja kui noorpaar puges põhku,
lendas kogu krempel õhku.1
Need salmid, mida siinkohal sai tsiteeritud Betti Alveri novelli „Kõmpa” järgi, on minuni kunagi kauges lapsepõlves jõudnud suulise pärimusena ja seega pisut teisel kujul. Rinaldo Rinaldiini mineeris tolles versioonis hoopis küüni, nii et vaimusilmas võis ette kujutada põhku pugemist sumedas suveöös saunast tulles, klassikaks kujunenud lõhnavate heinte vahele. Seda, kuidas taolised (kuri)kuulsad tegelased said võimaluse Bologna ülikooli semiootiku Umberto Eco terminit kasutades maailmadeülese identiteedi omandada ning meiemaisele ja -kultuursele talumaastikule asjatama asuda, selgitas näitus „Tõlkes…

Sugu tekstides ja tajus

Elisabeth Kaukonen. Revealing the Gender in the Genderless. Estonian Gender-Marked Vocabulary and its Perceptions. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 55.) Tartu: University of Tartu Press, 2025. 203 lk.

Elisabeth Kaukoneni väitekirja oksüümoronina mõjuv pealkiri „Sugu soota keeles. Eesti keele sooliselt markeeritud sõnavara ja selle tajumine” kaotab oma vastuolulisuse, kui korrata üle, et eesti keele liigitamisel soota keelte alla peetakse silmas, et eesti keeles puudub grammatiline sugu. Erinevalt näiteks vene, saksa või hispaania keelest ei jaga me nimisõnu kategooriatesse selle järgi, kas need on mees-, nais- või kesksoost. See aga ei tähenda, et sõnavaras ja sõnamoodustuses ei saaks eesti keeles sugu väljendada. Väitekirjas ongi kriitilise tähelepanu alla võetud sooliselt markeeritud liitsõnad eesti keeles: eelkõige need, mille põhi- või täiendosa on mees, naine, tädi või onu. Analüüsitakse nende sõnade esinemist…

Kuidas tõhustada suhtlust hädaabikõnedes?

Piret Upser. Eesti hädaabikõned: tüübid, teemad ja suhtlusprobleemid. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 54.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025. 211 lk.

Piret Upseri doktoritööna kaitstud monograafial on tähtis eesmärk: tõhustada Häirekeskuse tööd. Uurimuses analüüsitakse eesti hädaabikõnesid ja eriti nendes tekkivaid suhtlusprobleeme ehk tõrkeid, mis takistavad olulise info kiiret kättesaamist ja seega viivitavad otsust, kas ja millist abi välja saata. Lisaks analüüsitakse erinevat tüüpi hädaabikõnede ülesehitust, et tuvastada, millistes kõne etappides probleemid tavaliselt ette tulevad. Analüüsi tulemusi on plaanis kasutada päästekoolitamisel, nagu on varasemate uurimistulemustega juba tehtud.1 Tegu on seega rakenduslingvistilise uurimusega, mis leiab päriselus otsest rakendust.
Väitekirjas analüüsitud materjal pärineb Tartu Ülikooli (TÜ) suulise eesti keele korpuse hädaabikõnede allkorpusest, kus on 1000 hädaabikõnet. Selle mahuka andmestiku põhjal on TÜ suulise ja arvutisuhtluse…

Kass maja peremees, vasikale kohvi, kuid vanapaganale mitte tilkagi vett

Irina Külmoja, Jelisaveta Kostandi, Oksana Palikova, Valentina Štšadneva. Eesti vanausuliste pärimuskultuuri leksikon. I kd. Kodu ja kodumajapidamine. Лексикон традиционной культуры староверов Эстонии. Т. I. Дом и домашнее хозяйство. Tlk Sirje Kupp-Sazonov, Irina Külmoja. [Tallinn:] Postimees, 2025. 462 lk.

Eesti territooriumil elab erinevaid kultuurilisi ja keelelisi rühmi. Ühe neist rühmadest moodustavad Peipsiveere vanausulised (vn старообрядцы, староверы). See omapärase kultuuri ja keelega rühm on riigi ajaloolise ja tänapäevase etnilis-kultuurilise rikkuse osa ning väärib seetõttu uurimist erinevatest vaatenurkadest, sealhulgas üldkultuurilisest, folkloorsest ja (etno)lingvistilisest.
Aga kes on vanausulised? Aastatel 1653–1660 viis Moskva patriarh Nikon tsaar Aleksei Mihhailovitši toel läbi kirikureformi, ühitades vene kirikurituaalid ja raamatud kreeka (Bütsantsi) traditsiooniga. Eelkõige toimetati ja parandati kirikuraamatuid kreeka eeskujude järgi, muudeti kiriklikke rituaale, tekkis soov luua ühtne õigeusu kirik, mis oleks võrdne ilmaliku võimuga või sellest mõjukam. Kõik selle reformiga ei nõustunud, mistõttu vene kirik lõhenes. Kirikureformi…

Üks hea ja tänapäevane mansi keele õpik

Susanna Virtanen, Csilla Horváth, Tamara Merova. Лылыӈ ла̄тыӈ. Mansi textbook for beginners. (Apuneuvoja suomalais-ugrilaisten kielten opintoja varten. Hilfsmittel für das Studium der finnisch-ugrischen Sprachen XX.) Helsinki: Finno-Ugrian Society, 2025. 187 lk. https://doi.org/10.33341/sus.1436

Olen elu jooksul käes hoidnud hulka mansi keelega seotud raamatuid. Tegelikult pole õige öelda, et käes hoidnud, sest suurem jagu neist on minuni jõudnud digitaalsel kujul. Ent ajal, mil alles hakkasin huvi tundma mansi keele vastu, polnud meil veel personaalseid arvuteid. Kuigi palju polnud ka mansi keele õppimiseks sobivaid trükitud raamatuid. Nii tulin oma esimestelt Siberi retkedelt tagasi, kotis mõni aabits ja teise-kolmanda klassi õpik. Paraku oli neist keele õppimiseks vähe kasu. Nõukogudeaegsed põhjarahvaste aabitsad nägid välja nagu ühelt konveierilt tulnud tooted, kõigis enam-vähem sarnased pildid ja sisu. Kohustuslikud teemad olid kodumaa (Nõukogude Liit), Lenin, Oktoobrirevolutsioon, armee aastapäev (või mõni…

Uus vaade Juhan Liivi loomingule

Tanar Kirs. Juhan Liiv kirjanduslikus traditsioonis. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 28.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025. 141 lk.

16. detsembril 2025 kaitses Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudis doktoritöö Tanar Kirs. Väitekirja juhendas professor Liina Lukas ja oponeeris siinkirjutaja. 1986. aastal sündinud Kirs on töötanud aastaid Juhan Liivi muuseumis Alatskivil ja aastast 2021 olnud Tartu Ülikooli maailmakirjanduse osakonna nooremteadur.
Kirsi väitekiri koosneb katuspeatükist ja kolmest artiklist: „Jüri Talvet Juhan Liivi radadel” (2016), „Juhan Liivi luulekäsitus essees „Ääremärkused”” (2022) ja „Juhan Liivi suhted kirjandusliku traditsiooniga. Varane looming” (2025). Sisuldasa kuulub väitekirja juurde Kirsi koostatud kogumik Liivi arvustuslikest ja esseistlikest töödest „Vulise ojakene rohkem. Publitsistika ja kriitika” (2024) ning veel mõni Liivi loomingut käsitlev artikkel, mida pole väitekirja osaks arvatud. Kirs tunneb põhjalikult…

„Valu alkeemia”

Hasso Krull. Hämaruse meelespea. Kirjastus Kaksikhammas, 2025. 119 lk.

Üle kolmekümne aasta tagasi kirjutasin siinsamas ajakirjas sellest, et ilmuma on hakanud luuleraamatud, näiteks Hasso Krulli „Luuletused 1987–1991” (1993), kus kujundus on väga oluline: „Krulli menukis on pilt, mis pole kujundaja ja illustraatori poolt välja mõeldud, vaid ilma viiteta kasutatud. Lõhkudes raamatu üldist rütmi ja kujunduslikku loogikat, on riskitud välja pakkuda otseselt kõrvallehekülje luuletuse sisuga haakuv kujund – Lacani kaheksa. Kas seda skeemi võib üldse enam illustratsioonina võtta? Pigem vist osana luuletusest. On see luuletus aga üldse siis luuletus „tavatähenduses”? Mis nad kokku on? // Piiri ähmastudes teksti ja kujunduse vahel hakkab kaduma piir luuletaja ja kujundaja vahel. Lehekülgede paberivärvi…

Modernsest helinast

Juhan Liivi meetod

Sõnad helisevad. Helin on meie hing.1
Ikka Liivist mõteldes kerkib küsimus: kas temast kujunes välja ehe modernist või mitte? Kui jah, siis oleks nooreestlased juba teised. Püüan vastust varjavast metsast üle vaadata, puude taga järve näha.
Modernismist on kõneldud seda ja toda, mina lähtun „kunst kunsti pärast” põhimõttest. Pihta saadi sellele ideele juba XVIII sajandi romantismis. XIX sajandi lõpuks oli arusaam, et luuletusi luuakse eeskätt luuletuste endi pärast, juba laialt levinud ja sai doktriiniks. Vahel kiputakse seda printsiipi piiratult mõistma kui dekadentlikku ühiskonnast põgenemist, kuigi seost on. Küsimus ei ole siiski tekstide sisus – kajastagu see sise- või välismaailma –, vaid poeetika esmaseks tõusmises.…

Elukutseline rahvuslane ja relativistlik platooinimene

Vestlus Aare Pilvega

Foto: Dmitri Kotjuh
15. aprillil tähistab juubelit kirjandusteadlane, kriitik, luuletaja, tõlkija ja dramaturg Aare Pilv. Keel ja Kirjandus küsis temalt sel puhul mõned küsimused.
Keele ja Kirjanduse jaoks oled sa ennekõike kirjandusteadlane, aga sinu aktiivsete rollide loetelu on õieti palju pikem. Mida see paljusus sulle annab?
See annab võimaluse režiimivahetuseks – ei kujuta hästi ette, et oleksin ainult akadeemiline uurija (see jääks kuivaks) või vabakutseline kirjanik (siis peaksin tegelema vaba loominguga kohustuslikus korras, et end kuidagi õigustada) või pidevalt teatris tööl (mida ei tahaks kas või seepärast, et teatritegijad veedavad märkimisväärselt palju aega akendeta ruumides). Võib-olla kutselise tõlkijana kujutaksin end ette: see sisaldab…

tüssama

„Kui oled noor, siis nopi õisi, kui vanaks saad, siis tüssa teisi!” Seesugust elutarkust on jagatud omaaegsetes salmialbumites.
„Eesti keele seletav sõnaraamat” (EKSS) ütleb, et tüssama on ’petma, alt tõmbama, ninapidi vedama’: Kaardimängus tüssati üksteist tublisti, häbematul kombel. Üritas ostjat saja krooniga tüssata. Lihtsameelne mehike laseb ennast kergesti tüssata. Saime mõlemad mustlaselt haledasti tüssata. Kui arvutada ei mõista, saad igal sammul tüssata. Tüssab riiki. Saatust ei õnnestu tüssata. Elu on teda tüssanud. Petetud ja tüssatud mees. Andrus Saareste mõisteline sõnaraamat (EKMS 3: 131 Petma) ütleb, et tüssama tähendab ’vähest või närust petmist’; seda seletust toetab ehk Sõnaveebist nopitud kasutusnäide üks tüssab…

Probleemkohti tänapäeva eesti keele vormimoodustuses

Eesti keele rikkalik ja erandirohke käände- ja pöördesüsteem on pidevas muutumises, pannes normijaid lahendama igikestvat küsimust: kas minna muutustega kaasa või säilitada status quo. Tiiu Erelt (2002: 249) on Emakeele Seltsi keeletoimkonna kui praegu eesti kirjakeele normingu eest vastutaja rolli näinud keele tasakaalustamises: ühelt poolt püsiväärtustest kinnihoidmine, teiselt poolt ka uute väljendusvajaduste ja -võimaluste arvestamine ja arendamine. Paar viimast aastakümmet on andnud nende ülesannete täitmiseks uusi vahendeid ja võimalusi.
Morfoloogia puhul väljendub püsi ja muutumise vahelise tasakaalu otsimine eelkõige rööpvormide ja -paradigmade möönmises, et säilitada keelekasutajale valikuvabadus (Kaalep 2012: 444). Morfoloogiaga seotud, kuid normimise mõttes piiripealne ala on hääldus. Ehkki foneetikas…

Muutuv seksuaalsus ja selle kujutamisviisid eesti erootilises nüüdisproosas

Seksuaalsuse kujutamine kirjanduses on olnud problemaatiline, kuna seda raamivad kultuuriti ajas muutuvad normid, ootused ja tabud. Need kujundavad ka seda, kuidas seksuaalsust käsitlevaid teoseid kirjandus- ja kultuuriväljal mõistetakse ja vastu võetakse. Sõltumata sellest, mil viisil on seksuaalsust esitatud, on eri kunstiliigid – kirjandusest ja kujutavast kunstist kuni muusika, teatri ja filmini – rõhutanud seda kui jõudu, mis on põimitud identiteedi, vabaduse ja kontrolli küsimustega. Seksi kujutamise viis ei pruugi olla ainult ajastu peegel, vaid see pakub muu hulgas loomingulist vabadust ning võimalust uurida indiviidi identiteedi ja enesemääratluse kujunemist. Nii asetuvad erootilise žanri teosed seksuaalse vabanemise ja rõhumise, tabude murdmise või…

Liivi- ja Kuramaa aadlike kirjanduslik enesekuvand XVII sajandi pilkeluules

1561. aastal kaotas Vana-Liivimaa iseseisvuse: senised alad jagati Rootsi, Taani ja Poola-Leedu riigi vahel, praegusel Läti alal moodustati Poola vasallriigina Kuramaa hertsogiriik, mille esimeseks hertsogiks sai 1562. aastal viimane Liivi ordu meister Gotthard Kettler (1517–1587). Vana-Liivimaad valitsenud aadlieliit pidi ühiskondliku juhtpositsiooni asemel kohanduma uute ja aeg-ajalt vahetuvate maaisandatega, kelle õukonnad asusid küll kaugel Stockholmis, Kopenhaagenis, Krakówis, Vilniuses ja Varssavis, ent keda kohapeal esindasid asehaldurid ja muud ametnikud.1 Uued maaisandad alustasid eliidi laiendamist ka madalamate seisuste esindajate, ametnike ja literaatide aadeldamisega: XVI sajandi teisel poolel ja XVII sajandi algul aktiivsemalt Poola-Leedu võimu alla läinud Liivimaal,2 XVII sajandi keskpaigast pärast kuninganna Kristiina…

Lühikroonika 3

4. veebruaril Tallinnas toimunud Hõimuklubi õhtul esines Rogier Blokland ettekandega „Meälased, kveenid ja lantalased. Kes nad on ja mida nad räägivad?”. Need läänemeresoome keeli rääkivad väikesed etnilised rühmad elavad juba sajandeid Põhja-Rootsis ja Põhja-Norras. Meälased (ning lantalased) Rootsis ning kveenid Norras on nüüd neis riikides ametlikult tunnustatud vähemusrahvasteks.
9. veebruaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis seminar Äänisjärve kaljujoonistest ja Eesti Muinastaideseltsi rollist nende uurimisel. 1982. aastal alustas tegevust Eesti muinastaidehuviliste töörühm ja algas Äänisjärve kaljujooniste süstemaatiline uurimine. Pärast seni tundmata leiukoha avastamist 1986. aastal otsustati leiuala joonised avaldada kolmeköitelise kataloogina, mis ilmus 1998–2021. Esinesid Väino Poikalainen ja Enn Ernits.
13. veebruaril tähistas Tartus tegutsev…

Araabia maateadus ja Eesti

Üllar Peterson, Helen Geršman. Jalutuskäik maailma äärealadele. Eesti ja selle naabrid al-Idrīsī „Rogeri raamatus”. [Tallinn:] Postimehe Kirjastus, 2024. 358 lk.

Tuntud arabistide, ajaloolase Üllar Petersoni ja filoloogi Helen Geršmani koostöö tulemusena on ilmunud kõvakaaneline värvitrükis teos, mis võiks köita eesti keelehuvilisi, eriti kohanimeuurijaid, rääkimata neist, kes on vaimustunud idamaade keeltest ja kultuuridest. Raamatu retsensent-konsultant on ajaloolane ja orientalist Tarmo Kulmar. Silmapaistva araabia geograafi al-Idrīsī (u 1100–1164) „Rogeri raamat” kirjeldab kogu XII sajandil tuntud maailma, mis hõlmas alasid Kesk-Aafrikast ja Indiast Skandinaaviani. Teoses esitatud teave on väärtuslik ja seda uuritakse hoogsalt tänini.
Raamat algab suhteliselt pika sissejuhatusega (lk 11–19), milles refereeritakse kõigi peatükkide sisu. Esimene peatükk (lk 21–53) annab sissevaate islamiaraabia maateadusesse ning tutvustab selle olulisi autoreid ja teoseid. Järgmine peatükk (lk 55–83)…

Keel ja Kirjandus