Rubriik
Valdkond
Aasta
Kaitstud doktoritööd
26. augustil kaitses Liis Ermus Tartu Ülikoolis doktoritöö „The phonetic variation of plosives in Estonian” („Sulghäälikute häälduse varieerumine eesti keeles”) filosoofiadoktori kraadi saamiseks eesti keele erialal. Juhendajad olid kaasprofessor Pire Teras (TÜ) ja dr Meelis Mihkla (Eesti Keele Instituut), oponent dr Eleanor Chodroff (Zürichi ülikool, Šveits).
Kui inimesed räägivad, muutuvad häälikud ebamäärasemaks ja üksteisele sarnasemaks võrreldes sellega, millised need on eraldi hääldades. Selline sarnasemaks muutumine – koartikulatsioon ehk kaasahääldus – esineb kõigis maailma keeltes, igaühes pisut isemoodi olenevalt sellest, millised häälikud keeles on. Doktoritöö tegeleb sulghäälikute koartikulatsiooni akustilise uurimisega. Sulghäälikud erinevad teistest häälikutest selle poolest, et kui teiste häälikute hääldamisel on…
Kui inimesed räägivad, muutuvad häälikud ebamäärasemaks ja üksteisele sarnasemaks võrreldes sellega, millised need on eraldi hääldades. Selline sarnasemaks muutumine – koartikulatsioon ehk kaasahääldus – esineb kõigis maailma keeltes, igaühes pisut isemoodi olenevalt sellest, millised häälikud keeles on. Doktoritöö tegeleb sulghäälikute koartikulatsiooni akustilise uurimisega. Sulghäälikud erinevad teistest häälikutest selle poolest, et kui teiste häälikute hääldamisel on…
Lühikroonika
25. juulil kuulutas Põlva Rahvahariduse Selts välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaadid. Üks tänavuse preemia saajatest on Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur, folklorist ja akadeemik Mare Kõiva ning teine pärjatu on Põlvamaa rahvakultuuri eestvedaja Merike Tigas.
26. juulist 4. augustini toimus Lätis Kuoštrõgis rahvusvaheline liivi suveülikool. See oli neljas Liivi rannas toimunud ülikool (eelmised toimusid 2013., 2017. ja 2021. aastal), kus osalejaid oli Euroopa eri riikidest, aga ka Jaapanist. Saadi osa ettekannetest liivi keele, kultuuri ja ajaloo teemadel, samuti geneetika valdkonnast, toimusid liivi keele tunnid algajatele ja edasijõudnutele, liivi kirjandusõhtu ning korraldati väljasõite liivlastega seotud kohtadesse. Loenguid pidasid Läti Ülikoolist Valts Ernštreits ja…
26. juulist 4. augustini toimus Lätis Kuoštrõgis rahvusvaheline liivi suveülikool. See oli neljas Liivi rannas toimunud ülikool (eelmised toimusid 2013., 2017. ja 2021. aastal), kus osalejaid oli Euroopa eri riikidest, aga ka Jaapanist. Saadi osa ettekannetest liivi keele, kultuuri ja ajaloo teemadel, samuti geneetika valdkonnast, toimusid liivi keele tunnid algajatele ja edasijõudnutele, liivi kirjandusõhtu ning korraldati väljasõite liivlastega seotud kohtadesse. Loenguid pidasid Läti Ülikoolist Valts Ernštreits ja…
Vägivald eesti kultuuris: rahvaluulekogud ja kogumisaktsioon
Vägivaldse käitumise praktikad ja suhtumine vägivalda kuuluvad pärimuskultuuri nähtuste hulka, kuna need omandatakse enamasti jäljendamise ja suulise pärimuse teel. Olgugi et eesti rahvaluule suurkogumise algataja Jakob Hurt kutsus üles eestlasi kirja panema nii ilusat kui ka inetut, pole rahvaluulekogudes väga palju räägitud vägivalla praktiseerimisest (kombed, harjumused), sest seda pole peetud folklooriks ning enda pere ja kogukonna või rahvuse kohta ei taheta ebameeldivaid, piinlikke ega ebamoraalseid asju rääkida. Rahvaluulekogudesse siiski jõudnud vägivallateated pole enamasti pääsenud arhiivist kaugemale, sest kogudest tahetakse esitada ainult meeldivat, mis toetaks rahvuslikku identiteediloomet.
Eesti Rahvaluule Arhiivi 2020. aastal läbiviidud kogumisaktsiooniga taheti koguda rohkem teadmisi pärimuslikest vägivallapraktikatest ja…
Eesti Rahvaluule Arhiivi 2020. aastal läbiviidud kogumisaktsiooniga taheti koguda rohkem teadmisi pärimuslikest vägivallapraktikatest ja…
Konflikt ja vägivald looduslike pühapaikadega seotud kohapärimuses
Eesti looduslike pühapaikadega – nagu hiiepaigad, pühad veed ja kivid – on seotud ohtralt jutupärimust, mis avab nende paikade tähtsust ja rolli nii füüsilises maastikupildis kui ka rahvausus. Artikli eesmärk on selgitada, mis on vägivalla või konflikti funktsioonid looduslike pühapaikadega seonduvates lugudes ökosemiootilisest või pärimusökoloogilisest vaatenurgast (vt Maran 2022; Päll 2022a, 2022b: 62–63). Vägivaldsetena käsitan artiklis konflikte, milles vähemalt ühele osapoolele tehakse tahtlikult mingit laadi kahju. See hõlmab kõige selgemalt võitlust või füüsilist agressiooni kas paljakäsi, n-ö loomulike relvadega (nagu kiskja küüned ja hambad) või siis sõjariistadega, olgu need loomulikud (nagu külm- ja tulirelvad) või üleloomulikud (näiteks jumaliku olendi heidetavad…
„Aga mis Vana rahvas sest räägib ei jõua keel rääkida Ega käsi kirja panna…”
XIX sajandi lõpus kogutud folkloor sisaldab väga palju ainest mõisa ja talurahva suhetest – oli ju mõis üks lähimineviku taluelu olulisi reaalsusi. Teema ilmub rahvaluulekogudesse erinevates žanrides tekstide kaudu ning mõisa ja talu suhet võidakse käsitleda nii olevikulise kui ka minevikulisena, nii positiivse, negatiivse kui ka neutraalsena. Käesoleva artikli keskmes on tekstid, mis seavad esiplaanile mõisnike (ja mõisaga seotud ametimeeste) vägivaldsuse talurahva suhtes. Folkloristina ei huvita mind see, kas jutustatud ja kirjapandud lood on ajalooline tõde, vaid see, kuidas kogujad neid lugusid mõtestavad ning mis eesmärgil kirja panevad.
Gyanendra Pandey (2014: 8) on nn arhiivist väljajäänud ajalugude (ingl unarchived histories)…
Gyanendra Pandey (2014: 8) on nn arhiivist väljajäänud ajalugude (ingl unarchived histories)…
Miks laps räägib ehk kuidas kõnelda vägivallast
Noor naine läheb end välja tuulutama, „mängides mäele”; võib-olla on ta end seks puhuks üles löönud – „pani pauad kaelajeni / hõbedad üle õlade” – ja võib-olla ka mitte. Talle järgneb temast jõukam positsioonikas „saks”. Mis seal looduse keskel, „taga tamme haavikussa / lehtedessa lepikussa” edasi juhtub, pole päris selge. Mees lubab naisele midagi või hoopiski keelab või käsib tal midagi teha, võib-olla vahetab sealjuures raha omanikku. Igal juhul toob naine selle kohtumise tulemusena lapse ilmale ja peidab ta kodu ümbrusesse metsa. Hüljatud „lapselooma” leiab kohalik vanem naisterahvas või ka päris noor tüdruk, kes toob ta kõigile näha ja rääkida.…
Esimene teade eestlaste laulmisest – kas ainult?
Eesti rahvaluuleteaduse ajaloo üks aabitsatõde on, et esimene seni teadaolev kirjeldus eestlaste laulmisest pärineb Saxo Grammaticuse (ca 1150–1220) teosest „Gesta Danorum”, kus on juttu taanlaste ja rootslaste lahingust eestlaste vastu Ölandi saare juures 1170. aastal (Laugaste 1963: 15–16, 287).1 Anu Saluääre taani keelest tõlgitud versioonis leiab selle lahingupildi järgmises sõnastuses:
[Ölandi] saare elanikelt said nad [taanlased] teada, et kuralased koos eestlastega valmistusid mererööviretkeks ühes lähedases sadamas, ja kõigest jõust aerudele surudes sõudsid taanlased ruttu sinna, mõtlemata sellele, mida kuningas oli neile südamele pannud. Üks eestlaste laevadest, mis väljas vahti pidas, võttis neid märgates kohe kursi ulgumerele, selle asemel et peajõududele silmapiiril…
[Ölandi] saare elanikelt said nad [taanlased] teada, et kuralased koos eestlastega valmistusid mererööviretkeks ühes lähedases sadamas, ja kõigest jõust aerudele surudes sõudsid taanlased ruttu sinna, mõtlemata sellele, mida kuningas oli neile südamele pannud. Üks eestlaste laevadest, mis väljas vahti pidas, võttis neid märgates kohe kursi ulgumerele, selle asemel et peajõududele silmapiiril…
Klounid ja teised kurjamid – hirmu ja vägivalla mitu nägu
Põlvas puhkes paanika pärast seda, kui sotsiaalmeedias levis kulutulena teade linnas ringi sõitnud
kahtlasest valgest kaubikust, kust karanud Edu poe lähedal välja maskis kahemeetrine mees, et röövida
koolipoiss. Politseil oli see juba mitmes selletaoline juhtum uurida. Kurjakuulutava teate postitanud neiu
väitis, et lugu juhtunud eelmise kolmapäeva õhtul tema teismelise vennaga, kelle kinnitusel olla teisedki
poisid samalaadsetesse olukordadesse sattunud. Põlvas liikunud ka hirmujutt, et pätid pidid ründama
pimedas üksikuid inimesi, et nende siseorganeid saada. (Harju 2018a: 1)
Interneti tõttu kuulume kõik üleilmsesse pärimusruumi ja paljud mujalt maailmast alguse saanud hirmujutud ning nende tegelased kohanevad üsna kergesti Eestis. Käesoleva artikli ajendiks on lähiminevikus Eestis väidetavalt aset leidnud juhtumid…
kahtlasest valgest kaubikust, kust karanud Edu poe lähedal välja maskis kahemeetrine mees, et röövida
koolipoiss. Politseil oli see juba mitmes selletaoline juhtum uurida. Kurjakuulutava teate postitanud neiu
väitis, et lugu juhtunud eelmise kolmapäeva õhtul tema teismelise vennaga, kelle kinnitusel olla teisedki
poisid samalaadsetesse olukordadesse sattunud. Põlvas liikunud ka hirmujutt, et pätid pidid ründama
pimedas üksikuid inimesi, et nende siseorganeid saada. (Harju 2018a: 1)
Interneti tõttu kuulume kõik üleilmsesse pärimusruumi ja paljud mujalt maailmast alguse saanud hirmujutud ning nende tegelased kohanevad üsna kergesti Eestis. Käesoleva artikli ajendiks on lähiminevikus Eestis väidetavalt aset leidnud juhtumid…
Kogemuslugudes kirjeldatud kokkupuuted füüsiliselt agressiivsete vaimolenditega
Folkloristid Diane Goldstein, Sylvia Grider ja Jeannie Thomas märgivad, et „vaatamata põlvkondadepikkusele ratsionalismi ja valgustusajastu mõjule läheb tarbijatele endiselt korda üleloomulikkus” (Goldstein jt 2007: 2). Samuti pole olnud ühtegi ajastut, mil inimesed oleksid olnud ükskõiksed vähemasti neid endid ähvardava vägivalla suhtes. Käesolevas artiklis vaatlen üleloomulikkuse ja vägivalla kooslust jutustamisainena. Keskmes on tänapäevastes kogemuslugudes esinevad kirjeldused kokkupuudetest füüsiliselt agressiivsete vaimolenditega, paigutatuna traditsiooniliste (st kuni XX sajandi esimese pooleni kogutud) isikukogemuslugude taustale. Analüüsin, kuidas on aistinguliselt kirjeldatud füüsilist kokkupuudet millegagi, mida klassikaliselt peetakse mittemateriaalseks, ning kuidas on püütud vastavat kontakti mõtestada.
Artiklis toon näiteid kogemuslugudest, milles vaimolendi rollis on painaja, vaim, kummitus,…
Artiklis toon näiteid kogemuslugudest, milles vaimolendi rollis on painaja, vaim, kummitus,…
Huumor ja/kui vägivald?
Huumorit on valdavalt käsitletud kui loomingulist, autonoomset ning rohujuuretasandilt võrsuvat vastuhakuviisi. Selle kaudu osutavad ühiskonna liikmed puudujääkidele ning vastuoludele igapäevaelu poliitilises ja sotsiaalses korralduses. Huumori motiive tuvastada ja mõista on keeruline, kuid olenemata selle loomis- ja levitamiskavatsusest on ilmne, et suur osa huumorist kujutab sihtmärki poliitiliselt ebakorrektselt, solvavalt või teotavalt. Rünnak maskeeritakse vabandusega „see oli vaid nali”. Huumor võib seega ohustada harmoonilist koosolemist, kollektiivset identiteeti ning suhtlusnorme.
Mis on huumor? See on uurijaid huvitanud juba alates Platonist ja Aristotelesest. Definitsioone on mitmeid ning need jäävad enamuses üldsõnaliseks, näiteks Rod Martini (2007: 3) käsitluses on huumor sõnaline või mittesõnaline stiimul, mille vallandab…
Mis on huumor? See on uurijaid huvitanud juba alates Platonist ja Aristotelesest. Definitsioone on mitmeid ning need jäävad enamuses üldsõnaliseks, näiteks Rod Martini (2007: 3) käsitluses on huumor sõnaline või mittesõnaline stiimul, mille vallandab…
Vägivaldne surm muinasjuttudes
Muinasjutud, nagu seda hästi teame, on lood, mis räägivad edust ja hästiminekust kõigi raskuste kiuste ning lõpevad õnnelikult – koos lootusrikka viipega kangelaste elamisele tänapäevani. Kuid muinasjuttudes leidub ka verd ja vägivalda, julmustki. Eredalt tuli see esile, kui alustasime Tartu Ülikooli ja Eesti Kirjandusmuuseumi töörühmaga eesti muinasjuttude akadeemilise väljaandeseeria koostamist. Juba esimese köite (EMj I:1) tänuväärsete eellugejate tagasisidest tuli välja, et see ülevaatlik teadusväljaanne võib kohati osutuda lugemisel probleemseks just vägivaldsete stseenide tõttu. Raamatu lõpus avaldatud arhiivivariantide koondkirjelduste tõlgetes, mis tutvustavad eesti rahvajuttude tüüpe tihendatuna, tõuseb samuti vägivalla teema esile. Meie töörühm polnud väljaande sellist võimalikku mõju enne tajunudki, juttudes…
Folkloor, mis pole tingimata ilus
Lihtsustav vaade rahvaluulele ja rahvakultuurile on stereotüüpiderohke, tihtilugu ka ilustav. Oma juuri soovitakse sageli näha paremana, kui need tegelikult on. Kui minevikust on saanud aja- ja kultuurilugu, käibivad muud nähatahtmised, vajadused ja ideoloogiad. Minevikust korjatakse välja ilus või õilistav, see, mis tõstab enesetunnet praeguses ajas. Rahvakultuuri sisse kirjutatud herderlik rahvuse algvaim on puhas ja hea ning kui selles peakski leiduma häirivaid dissonantse, on need põhjendatavad mingite ebasoodsate ajalooliste tõikadega.
Konfliktid ja vastuolud, mis rahvuse ajaloos või meelelaadis esile kerkivad, inkrimineeritakse sellises lähenemises kellelegi teisele. Nii meeldib meile uskuda, et muinaseestlaste sõjakuse või kättemaksuhimu põhjuseks oli vabadustahe ning soov sissetungijatele vastu hakata…
Konfliktid ja vastuolud, mis rahvuse ajaloos või meelelaadis esile kerkivad, inkrimineeritakse sellises lähenemises kellelegi teisele. Nii meeldib meile uskuda, et muinaseestlaste sõjakuse või kättemaksuhimu põhjuseks oli vabadustahe ning soov sissetungijatele vastu hakata…
Kaitstud doktoritööd
17. juunil kaitses Lauri Linask Tartu Ülikoolis semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritöö „Autocommunication in the Semiotic Development of the Child” („Autokommunikatsioon lapse semiootilises arengus”). Juhendaja oli prof Kalevi Kull (TÜ), oponendid prof Edna Andrews (Duke’i ülikool, Ameerika Ühendriigid) ja emeriitprof Barend van Heusden (Groningeni ülikool, Holland).
Töö uurib laste tähendusloomet ja selles aset leidvaid muutusi, mis viivad järk-järgult selleni, et lapsed saavad ümbritseva kultuurilise keskkonna osalisteks. Kultuuri määratletakse sageli inimestele ainuomase tähendusliku nähtusena. Ümbritseva kultuuriruumi mõistmine ei ole inimestele aga kaasa antud, vaid ajas muutuv, tekkides ja kujunedes õppimise käigus ning teiste inimestega suheldes. Lapse tähenduslik suhe ümbritseva maailmaga teiseneb sedavõrd, kuivõrd…
Töö uurib laste tähendusloomet ja selles aset leidvaid muutusi, mis viivad järk-järgult selleni, et lapsed saavad ümbritseva kultuurilise keskkonna osalisteks. Kultuuri määratletakse sageli inimestele ainuomase tähendusliku nähtusena. Ümbritseva kultuuriruumi mõistmine ei ole inimestele aga kaasa antud, vaid ajas muutuv, tekkides ja kujunedes õppimise käigus ning teiste inimestega suheldes. Lapse tähenduslik suhe ümbritseva maailmaga teiseneb sedavõrd, kuivõrd…
Lühikroonika
13. juunil toimus Tallinnas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses aiaseminar ohustatusest, väljasuremisest ja hakkamasaamisest. Esinesid Sara Bédard-Goulet („The animal subject: Knowledge and species extinction”), Hildegard Reimann („Kas kohtumised metsloomadega muutuvad järjest kummalisemaks? Turvalisest pimedusest, pelgupaikadest ja kroonilisest pagulusest linnas”), Risto Järv („Draco borealis – kõige kiuste püsiv liik”), Ene-Reet Soovik („Süvaaeg ja väljasuremine eesti luules”), Kadri Tüür („Ellujäämise komöödia”), Ott Heinapuu („Eesti looduslike pühapaikade muutuvatest tähendustest”) ja Timo Maran („Väljasuremine semiosfääris. Ökosemiootiline vaade”). Inimmõtte ökoloogiast vestlesid Meelis Friedenthal ja Elle-Mari Talivee.
13. juunil kuulutati välja hõimurahvaste programmi Ilmapuu auhinna laureaat, kelleks sel aastal on Szilárd Tibor Tóth. Kogu oma teadustöö ning organisatsioonilise tegevuse…
13. juunil kuulutati välja hõimurahvaste programmi Ilmapuu auhinna laureaat, kelleks sel aastal on Szilárd Tibor Tóth. Kogu oma teadustöö ning organisatsioonilise tegevuse…
In memoriam Tatjana Vladõkina (8. IX 1953 – 4. V 2023)
Foto: Udmurdi ajaloo, keele ja kirjanduse instituut
Folkloristid põimivad sageli oma jutustustesse sümboleid ja uurivad, kuidas inimese sisemine teekond loob müüte, palveid, eristab püha ja argist aega. Udmurdi folkloristika ema, tuntud udmurdi folkloristi ja filoloogiadoktori professor Tatjana Vladõkina uurimisvaldkonda kuulusid muudki küsimused alates rahvaluuleliikide määratlemisest kuni vanade liikideni, nagu mõistatused ja muistendid. Udmurdi vabariigi teenelise teadlase, Soome-Ugri Seltsi välismaise auliikmena, Udmurdi vabariigi auhinna „Udmurdi vabariigi hing” laureaadina pärimuskultuuri valdkonnas (2023) ning Udmurdi ajaloo, keele ja kirjanduse instituudi filoloogiliste uuringute osakonna juhtiva teadlasena oli ta folkloristika ja udmurdi kultuuri eestkõneleja ja kujundaja. Ta on paljude artiklite ja raamatute autor, toimetuskolleegiumide liige, sealhulgas…
Folkloristid põimivad sageli oma jutustustesse sümboleid ja uurivad, kuidas inimese sisemine teekond loob müüte, palveid, eristab püha ja argist aega. Udmurdi folkloristika ema, tuntud udmurdi folkloristi ja filoloogiadoktori professor Tatjana Vladõkina uurimisvaldkonda kuulusid muudki küsimused alates rahvaluuleliikide määratlemisest kuni vanade liikideni, nagu mõistatused ja muistendid. Udmurdi vabariigi teenelise teadlase, Soome-Ugri Seltsi välismaise auliikmena, Udmurdi vabariigi auhinna „Udmurdi vabariigi hing” laureaadina pärimuskultuuri valdkonnas (2023) ning Udmurdi ajaloo, keele ja kirjanduse instituudi filoloogiliste uuringute osakonna juhtiva teadlasena oli ta folkloristika ja udmurdi kultuuri eestkõneleja ja kujundaja. Ta on paljude artiklite ja raamatute autor, toimetuskolleegiumide liige, sealhulgas…
Lühidalt
Mudlum. Väike tekstimüür. [Tallinn:] Strata, 2023. 287 lk.
Tekstimüür on Mudlumi teise artiklikogu puhul kahtpidi tähenduslik kujund. Ühelt poolt väljendub kogumiku kirjanduskriitika osas autori põrkumine teoste kui müüriga, kui arvustatavate raamatutega ei teki n-ö kaasaloovat kontakti. Teiselt poolt laob Mudlum omaenda kirjutatuga asjatundliku lugeja ette müüri, kui ootuspärase analüüsi asemel pakub ta pigem (muhedat) loba ja heietamist.1
Esimene asjaolu on tänuväärne söakus laveerimata väljendada oma konarlikke lugemismuljeid ja mõistmistõrkeid, tuua vaadeldava teose väljakutsed ja õõnsused kujukalt ja lustakalt esile. Niimoodi Mudlum ise otsekui täidabki oma sõnastatud suuremeelset ideaali, et „raamatuid [võiksid] arvustada hoopis kunstnikud või minu poolest kasvõi elektriinsenerid, sest tsunftisiseselt tekivad…
Tekstimüür on Mudlumi teise artiklikogu puhul kahtpidi tähenduslik kujund. Ühelt poolt väljendub kogumiku kirjanduskriitika osas autori põrkumine teoste kui müüriga, kui arvustatavate raamatutega ei teki n-ö kaasaloovat kontakti. Teiselt poolt laob Mudlum omaenda kirjutatuga asjatundliku lugeja ette müüri, kui ootuspärase analüüsi asemel pakub ta pigem (muhedat) loba ja heietamist.1
Esimene asjaolu on tänuväärne söakus laveerimata väljendada oma konarlikke lugemismuljeid ja mõistmistõrkeid, tuua vaadeldava teose väljakutsed ja õõnsused kujukalt ja lustakalt esile. Niimoodi Mudlum ise otsekui täidabki oma sõnastatud suuremeelset ideaali, et „raamatuid [võiksid] arvustada hoopis kunstnikud või minu poolest kasvõi elektriinsenerid, sest tsunftisiseselt tekivad…
Keeleuuendus oli mõttetu ja ebavajalik? Kas tõesti?
Johannes Aavik on iga eesti keele uurija jaoks tänuväärne suurkuju, kuivõrd tema keeleuuendus, programmilised ja programmivälised artiklid ja raamatud, aga ka raamatutõlked võimaldavad pea lõputut avastamist, kuna neid on äärmiselt palju. Ja see avastusretk ei pruugi olla üksnes kurioosumite üle mõistatamise teekond. Pean siinkohal silmas Aaviku 1936. aasta tõlget populaarse prantsuse autori Paul Bourget’ psühholoogilisest romaanist „Õpilane”, mille ridade mõistmiseks ei piisa lihtsalt suurest lugemusest, vaid appi tuleb võtta nii raamatu lõpus leiduv sõnaseletaja, Aaviku uudissõnade sõnastikud kui ka uustõlge.1 See tõlge kajastas Aaviku keeleuuenduste maksimumprogrammi ja seetõttu on seda iseäranis keeruline lugeda. Aaviku üle on nalja heidetud ka ajaleheveergudel,…
Sissejuhatus Rootsi kirjakultuuri ajalukku Läänemere idakaldal
Selle raamatu pealkiri toob meelde mõne aasta eest trükivalgust näinud „Balti kirjakultuuri ajaloo”. Autor tunnistabki saatesõnas, et tal pole kunagi olnud kavas kirjutada raamatut, mille peateema oleks rootsi keel, aga Kristiina Ross palus seda teha „Balti kirjakultuuri ajaloo” keeleköite jaoks.1 Töö käigus sai kokku materjal, millest kasvas välja käesolev laiem ülevaade. See osutus ka Raimo Raagi juubelikingiks iseendale. Tuleb ühineda autori tänusõnadega Rossile ja samas nõustuda, et paremat valikut selleks tööks olnuks raske leida. Uppsala ülikooli soome-ugri keelte (nüüdseks emeriteerunud) professorina on Raagi uurijapilk ja õpetamisfookus olnud suunatud peamiselt eesti keelele, nii et selle tulemusena ja kokkuvõttena on jõudnud eesti…
Euroopa testament naljaga pooleks
Kõigepealt sulgeb autor lugeja oma raamatust välja. Võtab tähenduse lukuaugust võtme ja peidab selle Elektra Domina tuppe. Lähme siis seda sealt otsima.
Selles luulekogus kistakse alasti aju ja keha. Paradoks – kõigepealt pannakse uks nina ees kinni ja siis hakatakse paljastama – ongi minu jaoks selle teosevõrrandi lahendus. Lugeja näeb liiga palju, aga see pole kõik, lisaks pole osa nähtavast see, millena ta paistab – ning tõenäoliselt lahknevad autori ja lugeja nägemused isegi pealtnäha kokkuleppele jõudes.
Õige lahendus Kristjan Haljaku seitsmendale luulekogule „Elektra Domina” oleks kaos, aga seda ei suuda ma sõnades väljendada, seega lähen vale lahenduse teed ja üritan olukorras, kus…
Selles luulekogus kistakse alasti aju ja keha. Paradoks – kõigepealt pannakse uks nina ees kinni ja siis hakatakse paljastama – ongi minu jaoks selle teosevõrrandi lahendus. Lugeja näeb liiga palju, aga see pole kõik, lisaks pole osa nähtavast see, millena ta paistab – ning tõenäoliselt lahknevad autori ja lugeja nägemused isegi pealtnäha kokkuleppele jõudes.
Õige lahendus Kristjan Haljaku seitsmendale luulekogule „Elektra Domina” oleks kaos, aga seda ei suuda ma sõnades väljendada, seega lähen vale lahenduse teed ja üritan olukorras, kus…
Looduse jaoks on inimene episoodiline
Foto: Kris Moor / Looming
Sel aastal tähistas juubelit Elle-Mari Talivee – kriitik, Eesti Kirjanduse Teabekeskuse nõunik, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Tallinna Ülikooli teadlane, kes on kirjanduslikus vaates uurinud linde, linna, naismaadeavastajaid, põlevkivi, Tuglast, ühistransporti ja veel väga paljusid muid asju. Sellest kõigest temaga vestlesimegi.
Sul on sünnipäev tegelikult 20. jaanuaril, aga sel ajal olid sa põgenenud Galápagose saartele ja sind ei saanud intervjueerida.1 Kas see oli erialane reis, arvestades, et sa oled viimasel ajal tegelnud palju looduse ja keskkonnaga, täpsemalt keskkonna ja kultuuri suhetega?
Jah, ei saa öelda, et ma looduskirjandust uuriksin, aga mind huvitab, kuidas ilukirjanduses peegelduvad loodussuhted. Ja kas see…
Sel aastal tähistas juubelit Elle-Mari Talivee – kriitik, Eesti Kirjanduse Teabekeskuse nõunik, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Tallinna Ülikooli teadlane, kes on kirjanduslikus vaates uurinud linde, linna, naismaadeavastajaid, põlevkivi, Tuglast, ühistransporti ja veel väga paljusid muid asju. Sellest kõigest temaga vestlesimegi.
Sul on sünnipäev tegelikult 20. jaanuaril, aga sel ajal olid sa põgenenud Galápagose saartele ja sind ei saanud intervjueerida.1 Kas see oli erialane reis, arvestades, et sa oled viimasel ajal tegelnud palju looduse ja keskkonnaga, täpsemalt keskkonna ja kultuuri suhetega?
Jah, ei saa öelda, et ma looduskirjandust uuriksin, aga mind huvitab, kuidas ilukirjanduses peegelduvad loodussuhted. Ja kas see…
kuhtuma ja kuihtuma
„Eesti keele seletav sõnaraamat” (EKSS) kirjeldab tegusõna kuhtuma : kuhtuda tähendusvälja nii: ’jõuetuks või viletsaks muutuma, väsima; raugema, vaibuma; kustuma; närbuma, närtsima; pleekima, luituma, kahvatuks muutuma’.
kuhtuma ei kuulu eesti kümne tuhande sagedama sõna hulka (Kaalep, Muischnek 2002: 47), kuid „Eesti keele mõistelise sõnaraamatu” (EKMS 2: 1186 sub nõrkema) ja EKSS-i ekstserptid ning Google’i otsingutulemused osutavad, et tegemist pole enam haruldusega, nagu XX sajandi alguskümnendeil, kui Johannes Aavik (1921: 47) tutvustas „Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastikus” murdesõna kuhtuma ’jõuetumaks saama, raugema, nõrkema, minestama’. 1925. aastal ilmus „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu” 2. trükk, kuhu on kaasatud kuhtuma ’jõuetuks muutuma, raugema, nõrkema’ (EÕS I:…
kuhtuma ei kuulu eesti kümne tuhande sagedama sõna hulka (Kaalep, Muischnek 2002: 47), kuid „Eesti keele mõistelise sõnaraamatu” (EKMS 2: 1186 sub nõrkema) ja EKSS-i ekstserptid ning Google’i otsingutulemused osutavad, et tegemist pole enam haruldusega, nagu XX sajandi alguskümnendeil, kui Johannes Aavik (1921: 47) tutvustas „Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastikus” murdesõna kuhtuma ’jõuetumaks saama, raugema, nõrkema, minestama’. 1925. aastal ilmus „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu” 2. trükk, kuhu on kaasatud kuhtuma ’jõuetuks muutuma, raugema, nõrkema’ (EÕS I:…
Aknad, lõpmatuse läved
Itaalia XIX sajandi luuletaja ja filosoofi Giacomo Leopardi (1798–1837) ilukirjanduslik looming on eelkõige tänu Maarja Kangro ja Märt Väljataga vahendusele eesti keeles kättesaadav juba aastaid, eraldi raamatuna on ilmunud „Mõtted” (2008) ja „Valitud teosed” (2016), mis annab esindusliku ülevaate canto’dest1 ja moraalipaladest. Vähem tuntud on Leopardi loomingu kunstifilosoofiliseks lätteks olevad teoreetilised arutlused. 1820-ndatel mõttepäevikus „Zibaldone”2 välja arendatud loomingupõhimõtete tuum on meeleseisund, mille vahendamine on Leopardi arvates üks kunsti peamisi funktsioone: see on inimesele eluliselt vajalik seisund, kus kujutlusvõime esitab väljakutse mõistuse tuimale tõele (it arido vero), mis kuulutab, et lõplikus Jumalata maailmas on inimese elu tühine. Seda tõde eitamata osutab…
Sõnastikust konstruktikoniks?
1. Kapist välja
Kui aastal 2011 sai konstruktsioone käsitleva väitekirja pealkirjaks olla „Teine grammatika” (Sahkai 2011), mis viitas selle lähenemise alternatiivsele iseloomule, siis aastal 2024 ei ole konstruktsioonipõhine keelekäsitus enam midagi uut ega erakordset. See on iseseisvunud mitmesuguseid keelenähtusi käsitlevaks kirjeldusraamistikuks (vt nt Goldberg 2003; Booij 2010; Gras, Elvira-García 2021); sel alal toimub juba 20 aastat eraldi konverentside seeria,1 välja antakse spetsialiseeritud ajakirju2 ning ilmunud on põhjalik käsiraamat (Hoffmann, Trousdale 2013). Konstruktsioonipõhise lähenemise põhiteese on, et keel ei jagune eraldi grammatikaks ja leksikoniks, vaid koosneb tervenisti erineva komplekssuse ja abstraktsusega konstruktsioonidest, mis on – kõige lihtsamalt öeldes – tähenduse ja vormi paarid,…
Kui aastal 2011 sai konstruktsioone käsitleva väitekirja pealkirjaks olla „Teine grammatika” (Sahkai 2011), mis viitas selle lähenemise alternatiivsele iseloomule, siis aastal 2024 ei ole konstruktsioonipõhine keelekäsitus enam midagi uut ega erakordset. See on iseseisvunud mitmesuguseid keelenähtusi käsitlevaks kirjeldusraamistikuks (vt nt Goldberg 2003; Booij 2010; Gras, Elvira-García 2021); sel alal toimub juba 20 aastat eraldi konverentside seeria,1 välja antakse spetsialiseeritud ajakirju2 ning ilmunud on põhjalik käsiraamat (Hoffmann, Trousdale 2013). Konstruktsioonipõhise lähenemise põhiteese on, et keel ei jagune eraldi grammatikaks ja leksikoniks, vaid koosneb tervenisti erineva komplekssuse ja abstraktsusega konstruktsioonidest, mis on – kõige lihtsamalt öeldes – tähenduse ja vormi paarid,…
Riim eesti poeetilises kultuuris
Eesti ilukirjandusliku luule algusperioodil kuulus riim pea lahutamatult värsikunsti juurde, kuid alates 1950. aastate lõpust on selle tähtsus kirjalikus luules järk-järgult kahanenud, jäädes eelmise sajandi lõpus pigem kõrvaliseks võtteks. XXI sajandi tunnustatud luulekogud on vaid mõne üksiku erandiga kõik vabavärsilised, kindla meetrumi ja regulaarse riimita. Seevastu niinimetatud leviluules – luulelaadides, mis ei mahu raamatukaante vahele, sh popmuusika laulusõnad, lavaluule (luuleprõmmud), aga ka sotsiaalmeedialuule – on riim senini oluline värsitehniline komponent, räppluules (hiphopmuusika sõnalisel tasandil) isegi struktuurne aluselement. Eesti kirjaliku luule vabavärsistumisega hääbus huvi riimi vastu ka metatasandil. Kui alates esimestest eesti poeetikaõpetustest XIX sajandil kuni 1970. aastateni oli just riim…
Kaitstud doktoritööd
21. veebruaril kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Elīna Bone doktoritöö „Estonian-Latvian Code-copying: Comparison of Adoption and Imposition” („Eesti-läti koodikopeerimine: adoptsiooni ja impositsiooni võrdlus“). Doktoritöö juhendaja oli professor Anna Verschik (TLÜ), oponendid dotsent Maria Frick (Oulu ülikool) ja professor Andra Kalnača (Läti Ülikool).
Kogukonna mõttes on eestlased Lätis ja lätlased Eestis vähemusrahvus, kes on teiste keelte kõnelejate seas hajutatud. Seni on sotsiolingvistikas ja kontaktlingvistikas pööratud pigem tähelepanu just mitmekeelsete kogukondade keelekasutusele.
Elīna Bone doktoritöö põhineb kolme eesti-läti kakskeelse isiku keelekasutuse uuringul, mille raames viis ta läbi vabas vormis intervjuud 20 tunni ulatuses. Intervjueeritavate seas oli nii eesti kui ka läti keele emakeelena…
Kogukonna mõttes on eestlased Lätis ja lätlased Eestis vähemusrahvus, kes on teiste keelte kõnelejate seas hajutatud. Seni on sotsiolingvistikas ja kontaktlingvistikas pööratud pigem tähelepanu just mitmekeelsete kogukondade keelekasutusele.
Elīna Bone doktoritöö põhineb kolme eesti-läti kakskeelse isiku keelekasutuse uuringul, mille raames viis ta läbi vabas vormis intervjuud 20 tunni ulatuses. Intervjueeritavate seas oli nii eesti kui ka läti keele emakeelena…
Lühikroonika
3. mail peeti Väike-Maarjas F. J. Wiedemanni keelepäev. Väike-Maarja Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajad kõnelesid luule õpetamisest koolis ning selle võludest ja valudest. Gümnaasiumi õpilased esitasid luulepõimiku. Esinesid Tiit Hennoste („Luuletaja keelekodu”) ja Rein Veidemann („Luuletus kui koputi. Hando Runneli „Kehv kõhn poiss””). Vestlusringi kirjanduse rollist keele rikkuse hoidmisel juhtis Raul Rebane.
3. mail toimus Tallinna Ülikoolis keeletoimetajate liidu üldkoosolek. Sellele järgnes 23. toimetajaseminar, mis keskendus inglise keele mõjule eesti keeles. Ettekannetega esinesid Ilmar Anvelt („Inglise keele mõjust – ajaloost, grammatikast ja muust”), Karin Kastehein („Eepiline grillkana ja teisi seiku inglise ja eesti keele semantilise ruumi erinevustest”) ja Ülle Leis („Kama kellaviieteest ehk mõtisklusi eesti…
3. mail toimus Tallinna Ülikoolis keeletoimetajate liidu üldkoosolek. Sellele järgnes 23. toimetajaseminar, mis keskendus inglise keele mõjule eesti keeles. Ettekannetega esinesid Ilmar Anvelt („Inglise keele mõjust – ajaloost, grammatikast ja muust”), Karin Kastehein („Eepiline grillkana ja teisi seiku inglise ja eesti keele semantilise ruumi erinevustest”) ja Ülle Leis („Kama kellaviieteest ehk mõtisklusi eesti…
See, mida ei saa öelda teisiti
Oled sa uius ujumas,
kui su mõte on otsimas
Jumalat tähtede alta!
Kristian Jaak Peterson
Marko Pajevići teos „Poeetiliselt mõtelda. Nüüd ja kohe” algab eshatoloogilise kuulutusega: me elame praegu kriisiaegadel, mil tuleb langetada otsuseid, mis määravad tuleviku ja millest sõltub, kas inimlikku tulevikku üldse on (lk 14). Väljapääsu kriisist pakub Pajevići järgi nn poeetiline mõtlemine, mille pakilisusele viitab pealkirjas „Nüüd ja kohe” (saksakeelses originaalpealkirjas väljendatud ühe sõnaga: jetzt).1 Poeetiline mõtlemine on autori loodud mõiste, mille sisu ja seoseid ta teoses avama asub.2
Apokalüptiliste hoiatustega kuulub teos selgelt praegusse ajastusse, mil maailmalõpudiskursus on väga armastatud. Meid ootab kliimakatastroof, lõppemas on nafta ning koos sellega kultuur niisugusel…
kui su mõte on otsimas
Jumalat tähtede alta!
Kristian Jaak Peterson
Marko Pajevići teos „Poeetiliselt mõtelda. Nüüd ja kohe” algab eshatoloogilise kuulutusega: me elame praegu kriisiaegadel, mil tuleb langetada otsuseid, mis määravad tuleviku ja millest sõltub, kas inimlikku tulevikku üldse on (lk 14). Väljapääsu kriisist pakub Pajevići järgi nn poeetiline mõtlemine, mille pakilisusele viitab pealkirjas „Nüüd ja kohe” (saksakeelses originaalpealkirjas väljendatud ühe sõnaga: jetzt).1 Poeetiline mõtlemine on autori loodud mõiste, mille sisu ja seoseid ta teoses avama asub.2
Apokalüptiliste hoiatustega kuulub teos selgelt praegusse ajastusse, mil maailmalõpudiskursus on väga armastatud. Meid ootab kliimakatastroof, lõppemas on nafta ning koos sellega kultuur niisugusel…
Café Vareda
Jälgisin huviga romaanivõistluse võitnud Sven Mikseri „Vareda” kujunemist sotsiaalseks skulptuuriks, seda, kuidas kriitikud astusid õhinal kõikidesse valmis pandud ämbritesse. Kes suutis arvustuse niimoodi ära kirjutada, et rääkis ainult poliitikast, kes kordas truult auhinnažürii seisukohti, kes sattus kummalisse krampi kirjaniku isikust, taustast ja mõnes saates räägitud jutust,1 kes rõhutas teose pühadust gay love story pärast, kes üritas lõpuks kogu meediakärale õigustatult vett peale tõmmata. Esimestele kiitvatele arvustustele hakkas aga järgnema kainemaid-kahtlevamaid arvamusi.
Järgnevalt esitan lugedes tekkinud hajamõtted „Vareda” kohta.
Romaanivõistluse žürii on üks kõige ausamaid, sest loeb tekste, teadmata nende autoreid. Eriti puhas on juhtum siis, kui saadetud käsikiri on autoril…
Järgnevalt esitan lugedes tekkinud hajamõtted „Vareda” kohta.
Romaanivõistluse žürii on üks kõige ausamaid, sest loeb tekste, teadmata nende autoreid. Eriti puhas on juhtum siis, kui saadetud käsikiri on autoril…
Lihtsustustest ja üldistustest
Mind on Urmas Vadi teoseid lugedes tihti painanud seni täpselt määratlemata tunne, mis ei ole mul lasknud kindlalt otsustada, mida neist teostest arvan. Mulle meeldivad need ja samal ajal miski neis häirib. Miski häirib, aga tegelikult nagu meeldib. Eks Vadi olegi vastandite mees, seda on leidnud ka teised:1 äärmiselt koomiline, aga sügavalt traagiline, kahtlemata küüniline, samal ajal ju nii armas. Realistlik, kui just ei juhtu midagi fantastilist, ja lõbus, kui parasjagu pole õudne. Ühtegi äärmusesse päris lõpuni laskumata püsib ta kuskil õhkõrnal piiril, nii et üheltki poolt lähenedes teda päris kätte ei saa.
„Kuu teine pool” liigub nendesamade vastandpaaride vahel, sellessamas…
„Kuu teine pool” liigub nendesamade vastandpaaride vahel, sellessamas…
Paronüümide kosmos
Eestis on paronüümide ehk sarnassõnade keeleteadusliku uurimisega tegeletud üpris vähe, nagu mujalgi Euroopas (vt Storjohann 2021a: 197). Näiteks on käsitlenud paronüüme Mati Hint (1978a), nüüdsel ajal on kaitstud mõni bakalaureuse- ja magistritöö (nt Hunt 2012; Thomson 2012) ning koos Eesti Keele Instituudi (EKI) juhtivleksikograaf Margit Langemetsaga oleme avaldanud viie üldkeele paronüümipesa analüüsi (Risberg, Langemets 2021). Pigemini on paronüümidega tegeletud keelekorralduses ja -hooldes, kus on koostatud n-ö veaohtlike paronüümide loetelusid: nt eesti (Plado, Mandra 2008; Erelt 2007: 165–174; EKK 2020: 582–590), saksa (Müller 1973; Pollmann, Wolk 2010), inglise (Room 2000) ja horvaadi keeles (vt Patekar 2017).
Siinne artikkel sai alguse 2023. aasta…
Siinne artikkel sai alguse 2023. aasta…