Lühikroonika
25. juulil kuulutas Põlva Rahvahariduse Selts välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaadid. Üks tänavuse preemia saajatest on Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur, folklorist ja akadeemik Mare Kõiva ning teine pärjatu on Põlvamaa rahvakultuuri eestvedaja Merike Tigas.
26. juulist 4. augustini toimus Lätis Kuoštrõgis rahvusvaheline liivi suveülikool. See oli neljas Liivi rannas toimunud ülikool (eelmised toimusid 2013., 2017. ja 2021. aastal), kus osalejaid oli Euroopa eri riikidest, aga ka Jaapanist. Saadi osa ettekannetest liivi keele, kultuuri ja ajaloo teemadel, samuti geneetika valdkonnast, toimusid liivi keele tunnid algajatele ja edasijõudnutele, liivi kirjandusõhtu ning korraldati väljasõite liivlastega seotud kohtadesse. Loenguid pidasid Läti Ülikoolist Valts Ernštreits ja Gunta Kļava, Tartu Ülikoolist Miina Norvik, Karl Pajusalu, Gerson Klumpp ja Mait Metspalu.
10. augustil peeti Alatskivil Liivi Muuseumis festival „Eesti kirjanik 2024. Eestlane igas sadamas”. Esinesid Paavo Matsin, Rein Raud, Epp Petrone, Piret Jaaks ja Urmas Vadi. Aasta kirjaniku tiitli pälvis Urmas Vadi romaaniga „Kuu teine pool”.
11.–16. augustil toimus Malaisias Kuala Lumpuris rahvusvahelise rakenduslingvistika ühingu AILA juubelikongress „Celebrating 60 years of AILA (1964–2024)”. Kongressil osales üle 1300 delegaadi 70 riigist, peateemad olid keeleline mitmekesisus, võrdsus, kaasatus ja kestlikkus. Peaesinejad olid teiste hulgas Ingrid Piller (Macquarie ülikool, Austraalia) ja Sinfree Makoni (Pennsylvania osariigi ülikool, USA). Eestist osalesid Anastassia Zabrodskaja (TLÜ), kes korraldas sümpoosioni keelelisest mitmekesisusest Balti riikides ja Kasahstanis, ning Birute Klaas-Lang, Kadri Koreinik, Kerttu Rozenvalde (kõik TÜ-st), kes rääkisid keelepoliitikast Tartu Ülikoolis ja Eesti vene dominantkeelega üliõpilaste üleminekust gümnaasiumist ülikooli.
12. augustil peeti Puhtu bioloogiajaamas ökosemiootika suveseminar. Mitmekesisuse, fragmenteerituse, tasakaalu ja tasakaalutuse ning tasakaalustamisvõimaluste üle arutlesid Kalevi Kull (TÜ), Lauri Laanisto (EMÜ), Margus Ott (EMÜ), Aleksei Lotman ja teised.
28.–31. augustini korraldati Viljandis ja Käärikul 14. Lotmani päevade konverents „Learning in transformation”. Sellega tähistati 60 aasta möödumist Tartu–Moskva semiootikakoolkonna sünnist. Kutsutud esinejad olid Barend van Heusden („„There is land in sight!” Semiotics and culture education”, Gronigeni ülikool, Holland), Grete Arro („Conceptual change – the bridge between the past and the future of learning?”, TLÜ) ja Edna Andrews („Jakobson, Lotman, Peirce: The importance of semiotics in 21st century scientific inquiry and research”, Duke’i ülikool, Durham, USA). Osalejaid oli 10 riigist, Eestist esinesid Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja kaitseväe akadeemia teadlased. Korraldasid TLÜ Juri Lotmani semiootikavaramu ja humanitaarteaduste instituut, TÜ semiootika osakond ja Viljandi Kultuuriakadeemia ning Eesti Semiootika Selts.
29. augustil toimus Tartus Emakeele Seltsi koosolek, mis oli pühendatud Ellen Niidi 80. sünnipäevale. Ühisettekannetega esinesid Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Hanna Pook, Jüri Viikberg („Saarte murde kogumisest ja uurimisest”), Liina Lindström, Maarja-Liisa Pilvik, Helen Plado („Äi pole mette!? pole – ei ole varieerumisest saarte ja läänemurdes”) ning Karl Pajusalu, Helle Metslang, Miina Norvik, Eva Saar, Pire Teras, Janek Vaab („Eesti murrete hääldusjooned läänemeresoome taustal”). Esitleti artiklikogumikku „Saarte keeled. Ellen Niidi juubeliraamat”.