Rubriik
Valdkond
Aasta
Viis kirjandusloolast eesti kirjasõna lätetel
Maailm läheb aega mööda katsumise kaupa igas asjas ja tundmises targemaks; nõndaks siis ka kirjutamise ja kirjategemisega olnud. (Lk 34)
O. W. Masing
Eesti raamatu suure juubeliaasta eel väärib tähelepanu Reet Neithali koostatud teos „Esimesed eesti kirjanduslood”. Ühekorraga on avaldatud kolm XIX sajandist pärinevat uurimust: Otto Wilhelm Masingu „Trükitud kiri” (1823), Dietrich Heinrich Jürgensoni „Lühike eesti kirjanduse ajalugu” („Kurze Geschichte der ehstnischen Literatur”, 1843–1844) ja August Ahlqvisti „Eesti uueaegsest kirjandusest” („Wiron nykyisemmästä kirjallisuudesta”, 1855).
Raamatu mõõduka pikkuse tõttu on õigupoolest raske hoomata hiiglatööd, mida selle väljaandmine on nõudnud. Eesti keeles oli seni kättesaadav ainult Masingu „Trükitud kiri”, mis on ilmunud Marahwa Näddala-Lehhes. Kogumiku…
O. W. Masing
Eesti raamatu suure juubeliaasta eel väärib tähelepanu Reet Neithali koostatud teos „Esimesed eesti kirjanduslood”. Ühekorraga on avaldatud kolm XIX sajandist pärinevat uurimust: Otto Wilhelm Masingu „Trükitud kiri” (1823), Dietrich Heinrich Jürgensoni „Lühike eesti kirjanduse ajalugu” („Kurze Geschichte der ehstnischen Literatur”, 1843–1844) ja August Ahlqvisti „Eesti uueaegsest kirjandusest” („Wiron nykyisemmästä kirjallisuudesta”, 1855).
Raamatu mõõduka pikkuse tõttu on õigupoolest raske hoomata hiiglatööd, mida selle väljaandmine on nõudnud. Eesti keeles oli seni kättesaadav ainult Masingu „Trükitud kiri”, mis on ilmunud Marahwa Näddala-Lehhes. Kogumiku…
Hüüdja hääl
Carolina Pihelgas. Lõikejoon. – Loomingu Raamatukogu, nr 1–2. Tallinn: SA Kultuurileht, 2024. 95 lk.
„Lõikejoon” on õnnestunud pealkiri. Sellest kiirgab selgust ja otsusekindlust, selja sirgu löömise ja oma ajaarvamise kehtestamise tunnet. See on joon, mis võib lõigata mineviku oleviku küljest lahti ja teha tulevikule tee vabaks. See on joon, mis võib korrastada elu, samuti (sõna)kunsti, toimides omamoodi stiilivihjena lugejale. Lõikejoon võib olla arm, koht, kus kunagi oli haav. See võib olla ka haava või kellegi haavamise koht. Ent Carolina Pihelga „Lõikejoone” nuga on nüri, vastu nahka surudes jätab see „ainult valge laigu, mis kiirelt kaob” (lk 7). Nüri on ka vikat, millega teose peategelane ja minajutustaja Liine endisest (koos)elust põgenedes vanas talukohas Tsõriksool oma…
Aegade sild tekstidest inimeseni
24. juulil sai 60-aastaseks Tartu Ülikooli eesti keele kaasprofessor Külli Habicht, 24. novembril tähistab aga 50 aasta juubelit Tartu Ülikooli eesti fonoloogia teadur Külli Prillop. Vestlesime juubilaridega keelemuutustest, vanade tekstide maailmavaadet avardavast mõjust, ühiskonna ja keele seostest ning paljust muust põnevast.
Külli Habicht. Foto: Lauri Kulpsoo
Külli Prillop. Foto: Lauri Kulpsoo
Kuidas jõudsite keeleteaduse juurde, kas kaalusite ka mõnda muud eriala?
Külli Habicht (KH): Minul oli keskkooli lõpus üsna kindel soov eesti filoloogiasse astuda, kuigi teine variant oli ka: tollane defektoloogia, praegune eripedagoogika. Hea eesti keele õpetaja Aili Kiini suunamisel hakkasin umbes kaheksandast klassist tegema olümpiaadiuurimusi. Mul oli suur huvi mitte ainult eesti keele, vaid…
Külli Habicht. Foto: Lauri Kulpsoo
Külli Prillop. Foto: Lauri Kulpsoo
Kuidas jõudsite keeleteaduse juurde, kas kaalusite ka mõnda muud eriala?
Külli Habicht (KH): Minul oli keskkooli lõpus üsna kindel soov eesti filoloogiasse astuda, kuigi teine variant oli ka: tollane defektoloogia, praegune eripedagoogika. Hea eesti keele õpetaja Aili Kiini suunamisel hakkasin umbes kaheksandast klassist tegema olümpiaadiuurimusi. Mul oli suur huvi mitte ainult eesti keele, vaid…
Käändevormide varieerumine ja seda mõjutavad tegurid kirjalikus keeles indefiniitpronoomeni keegi näitel
Indefiniitpronoomeniteks nimetatakse asesõnu, mille peamine funktsioon on väljendada umbmäärasust (Haspelmath 1997: 11), teisisõnu viidata „mingile täpselt määratlemata või tundmatule asjale, nähtusele või tunnusele” (EKK 2020: 167). Vormiliselt koosnevad need maailma keeltes tavaliselt tüvest (nt ingl –body, sm kuka-) ja indefiniitsuse markerist (nt ingl some- ja sm -kaan). Indefiniitsuse marker on afiks (nt ingl some-, sm -kin) või partikkel, mis paikneb pronoomeni tüve kõrval. Sufiksaalne indefiniitsuse marker on tavaliselt sõnas viimasel kohal, kuid võib kasutuses mõnikord käändelõpuga kohad vahetada. Tihti esinevad indefiniitpronoomenid keeltes sarjadena, mille iga liige vastab mingisugusele tähenduskategooriale, nagu isik, asi, tunnus, koht, aeg, viis või kogus. Inglise keeles…
Kui keha kõneleb
Miks mu sees kõik põleb, ilma et väljast isegi suitseks? Ei, ei ma ei saa enam nii.
Ma pean ka, ma pean ka. . . . minema, elama ja keppima.
(Lõhmus 2019: 32)
Margit Lõhmuse jutukogu „Sterne” (2019) sai ilmumise ajal palju tähelepanu: see nomineeriti Betti Alveri debüüdipreemiale ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnale, raamatust ilmusid arvustused nii päevalehtedes kui ka olulisemates kultuuriväljaannetes, nagu Keeles ja Kirjanduses, Vikerkaares, Loomingus ja Sirbis. Teosest on korduvalt räägitud raadios. Ometi puudub „Sterne” kohta kirjandusteaduslik analüüs. Lõhmuse teos eristub eesti kirjandustraditsioonis nii teema kui ka keelekasutuse poolest ning pakub seetõttu viljakaid lähenemisnurki. „Sterne” võib ärritada lugejat nii sisu kui…
Ma pean ka, ma pean ka. . . . minema, elama ja keppima.
(Lõhmus 2019: 32)
Margit Lõhmuse jutukogu „Sterne” (2019) sai ilmumise ajal palju tähelepanu: see nomineeriti Betti Alveri debüüdipreemiale ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnale, raamatust ilmusid arvustused nii päevalehtedes kui ka olulisemates kultuuriväljaannetes, nagu Keeles ja Kirjanduses, Vikerkaares, Loomingus ja Sirbis. Teosest on korduvalt räägitud raadios. Ometi puudub „Sterne” kohta kirjandusteaduslik analüüs. Lõhmuse teos eristub eesti kirjandustraditsioonis nii teema kui ka keelekasutuse poolest ning pakub seetõttu viljakaid lähenemisnurki. „Sterne” võib ärritada lugejat nii sisu kui…
Baltisaksa huumor ja pastorianekdoodid
Käesoleva artikli laiem eesmärk on vaadelda baltisaksa ajaloolist huumorit: anekdoote, nalju, naljalugusid, mis näikse eestikeelsele lugejale olevat üsna tundmatud. Samas moodustavad need just kultuuri- ja mentaliteediloolisest aspektist Eesti ja Läti kultuuripärandi lahutamatu osa. Kitsam fookus on Pastorenwitze ehk vaimulike kohta käivad naljad kui baltisaksa anekdootide püsialaliik. Järgnevalt kasutatakse termineid anekdoot, naljand ja nali sünonüümselt, üritades katta baltisaksa omatermini Pratchen kõikuvaid, üheselt ja täpselt defineerimata tähendusi.
Ajalooline balti kirjakultuur kujutab endast kultuurivälja, mille ühisest juurikast kasvasid välja omavahel tihedalt põimunud baltisaksa, eesti ja läti kirjakultuurid (vt Undusk 2011). Rahvaluule kogumise ja uurimise tulemusena on olemas ülevaatlik pilt eesti vanemast rahvahuumorist. Huvitava vaate…
Ajalooline balti kirjakultuur kujutab endast kultuurivälja, mille ühisest juurikast kasvasid välja omavahel tihedalt põimunud baltisaksa, eesti ja läti kirjakultuurid (vt Undusk 2011). Rahvaluule kogumise ja uurimise tulemusena on olemas ülevaatlik pilt eesti vanemast rahvahuumorist. Huvitava vaate…
Kaitstud doktoritööd
23. septembril kaitses Lola Annabel Kass Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis doktoritöö „Inetuse ilu. Eesti dekadentsikunst 20. sajandi esimesel poolel”. Juhendajad olid Mirjam Hinrikus (Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus) ja prof Kersti Markus (TLÜ), oponendid Jaan Undusk (UTKK) ja Anu Allas (TLÜ).
Doktoritöö uurib inetuse esteetilisuse tähtsust dekadentsikunstis ja nende mõlema mõju modernse kunsti kujunemisele. Dekadentsinimelise kunstilise väljendumislaadi tuntumad näited on Charles Baudelaire’i luulekogu „Kurja õied” („Les Fleurs du mal”, 1857) ja Félicien Ropsi looming, nagu tema maal „Pornokratès” (1896). Dekadentsikunsti ja -kirjandust on enamasti seostatud morbiidsuse, hedonismi ja seksuaalse perverssuse fetišeerimisega. Kass aga nõustub nende nüüdisaja kunsti- ja kirjandusteadlastega,…
Doktoritöö uurib inetuse esteetilisuse tähtsust dekadentsikunstis ja nende mõlema mõju modernse kunsti kujunemisele. Dekadentsinimelise kunstilise väljendumislaadi tuntumad näited on Charles Baudelaire’i luulekogu „Kurja õied” („Les Fleurs du mal”, 1857) ja Félicien Ropsi looming, nagu tema maal „Pornokratès” (1896). Dekadentsikunsti ja -kirjandust on enamasti seostatud morbiidsuse, hedonismi ja seksuaalse perverssuse fetišeerimisega. Kass aga nõustub nende nüüdisaja kunsti- ja kirjandusteadlastega,…
Lühikroonika
30. augustist 1. septembrini korraldati Sloveenias Ljubljana ülikoolis konverents „The agency of the dead in the lives of individuals: Experience and conceptualisation”. Ülo Valk pidas plenaarettekande „From peaceful to restless afterlife: Encounters with the dead and ghosts in Estonia today”. Mare Kõiva esines rituaalide uuringutele pühendatud sessioonil ettekandega „Communication with the dead using lamentations and prayers”. Samal sessioonil esinesid ka Tatiana Anisimova, Nikolai Anisimov ja Eva Toulouze ühisettekandega „Tradition of occasional remembrances in Udmurt culture”.
4.–6. septembrini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis CELSA võrgustiku projekti „Huumor ja konflikt avalikus sfääris: suhtlusstiilid, huumorivaidlused ja vaidlustatud vabadused kaasaegses Euroopas” kokkuvõttev konverents. Plenaarettekande „Make memes not…
4.–6. septembrini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis CELSA võrgustiku projekti „Huumor ja konflikt avalikus sfääris: suhtlusstiilid, huumorivaidlused ja vaidlustatud vabadused kaasaegses Euroopas” kokkuvõttev konverents. Plenaarettekande „Make memes not…
Lühidalt
Nii nagu taevas ja maa ehk 60 aastat Hando Runneli loomingut. Priidu Beier, Tiit Hennoste, Ain Kaalep, Jan Kaus, Õnne Kepp, Reet Krusten, Aivar Kull, Uno Laht, Andres Langemets, Tõnis Lehtmets, Leo Luks, Ülo Matjus, Ilmar Mikiver, Ruth Mirov, Karl Muru, Mart Mäger, Veiko Märka, Arno Oja, Aare Pilv, Ott Raun, Avo Rosenvald, Kristiina Ross, Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Rein Saluri, Joel Sang, Ave Taavet, Jaan Undusk, Linda Uustalu, Vaino Vahing, Mardi Valgemäe, Hannes Varblane, Rein Veidemann, Ilmar Vene. Koost Mart Jagomägi. Tartu: Ilmamaa, 2023. 375 lk.
Retseptsioonikogumikud on tänuväärsed allikad ühe autori loomingust võimalikult erikülgse ja ammendavusele püüdleva ülevaate saamiseks…
Retseptsioonikogumikud on tänuväärsed allikad ühe autori loomingust võimalikult erikülgse ja ammendavusele püüdleva ülevaate saamiseks…
Tähenduse määratlemine eesti keele sõnastikes
Lydia Risbergi doktoritöö on rakenduslingvistiline uurimus kasutuspõhise teooria raamistikus. Väitekirjas antakse ülevaade eesti leksikograafia ja keelekorralduse arengust, keskendudes sellele, kuidas on aja jooksul lähenetud sõnatähenduste kirjeldamisele. Töö on seotud autori tegevuse ja töökogemusega keelekorpuse ja Sõnaveebi arendajana Eesti Keele Instituudis. Autoril on ambitsioonikas eesmärk rakendada uurimuse tulemusi ka praktikas.
Sõnaraamatud kuuluvad paljude inimeste igapäevaellu, mistõttu on nende uurimine ja analüüsimine tähtis osa lingvistide tööst. Kuigi Risbergi väitekiri keskendub tänapäevale, viitab ta silmapaistvalt paljudele eesti ja maailma keeleteadlastele, kes on aegade jooksul uurinud keelemuutusi ja sõnatähendusi. Viidatud teadlaste hulka kuuluvad näiteks Douglas Biber, Leslie Milroy, David Milroy, Tore Kristiansen, Deborah Cameron ja…
Sõnaraamatud kuuluvad paljude inimeste igapäevaellu, mistõttu on nende uurimine ja analüüsimine tähtis osa lingvistide tööst. Kuigi Risbergi väitekiri keskendub tänapäevale, viitab ta silmapaistvalt paljudele eesti ja maailma keeleteadlastele, kes on aegade jooksul uurinud keelemuutusi ja sõnatähendusi. Viidatud teadlaste hulka kuuluvad näiteks Douglas Biber, Leslie Milroy, David Milroy, Tore Kristiansen, Deborah Cameron ja…
Rännakud ajas, ruumis ja rahva seas koos multitalent Rudolf Põldmäega
Mahukas ja ilus väljaanne sisaldab Rudolf Põldmäe folkloristlike välitööde päevikuid, fotosid, joonistusi ja näiteid tema kogutud rahvaluulepaladest. Koostaja Mari-Ann Remmeli ladusalt kirjutatud 15-leheküljeline sissejuhatus „Rännakud Rudolf Põldmäega” (lk 7–22) annab ülevaate Põldmäe elust ja tegevusest, iga päeviku lõpus on intervjueeritute isikuregister ning raamatu lõpetab ingliskeelne kokkuvõte.
Rudolf Põldmäe sündis 1908. aastal Jüri kihelkonnas Rae vallas, õppis Jakob Westholmi gümnaasiumis ning Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt, kirjandust ja rahvaluulet. Aastatel 1930–1935 töötas ta Õpetatud Eesti Seltsis ja 1935–1940 Eesti Rahvaluule Arhiivis, 1940–1941 riiklikus kirjandusmuuseumis, 1941–1944 Tartu ülikooli raamatukogus ja 1944–1945 TRÜ kirjanduse kateedris. Põldmäe arreteeriti 1945. aastal keelatud kirjanduse hoidmise eest ning…
Rudolf Põldmäe sündis 1908. aastal Jüri kihelkonnas Rae vallas, õppis Jakob Westholmi gümnaasiumis ning Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt, kirjandust ja rahvaluulet. Aastatel 1930–1935 töötas ta Õpetatud Eesti Seltsis ja 1935–1940 Eesti Rahvaluule Arhiivis, 1940–1941 riiklikus kirjandusmuuseumis, 1941–1944 Tartu ülikooli raamatukogus ja 1944–1945 TRÜ kirjanduse kateedris. Põldmäe arreteeriti 1945. aastal keelatud kirjanduse hoidmise eest ning…
Raamat rahvakirjaniku elust
1977. aastal sai mitmel alal aktiivne kirjanik Heino Kiik hakkama veidra ettevõtmisega. Ta mõtles välja meetodi ja kutsus kokku 40 eksperdiks arvatud kirjanikku-kriitikut nõukogude nomenklatuurist algajateni ehk Max Laossonist Ene Mihkelsonini ning koostas nende antud punktide alusel eesti kirjanike edetabeli.1 Nimekirjas on 101 nime, Raimond Kaugver (1926–1992) nende hulgas 50. kohal ehk tubli keskmine, ekspertidelt madalaim talle antud koht on 76., kõrgeim kahekümnes.
Kaugveri kohta kirjandusloos ja tema loomingu mainet silmas pidades võiks see olla õiglane hinnang. Kriitika teda ei hellitanud, 1970. aastate lõpupoole kõneldi tema teostest üleolevalt olmekirjanduse kontekstis, aga nõukogude olmet tundis ta suurepäraselt ja realistina kujutada ju oskas.…
Kaugveri kohta kirjandusloos ja tema loomingu mainet silmas pidades võiks see olla õiglane hinnang. Kriitika teda ei hellitanud, 1970. aastate lõpupoole kõneldi tema teostest üleolevalt olmekirjanduse kontekstis, aga nõukogude olmet tundis ta suurepäraselt ja realistina kujutada ju oskas.…
Tervik, mis pole oma osade summa
Piret Põldveri teise luulekogu „Suunurgad” vastuvõtt on olnud mitmekülgne ning kaardistanud teose motiive ja teemasid üsna põhjalikult. Senistest arvustustest1 saab hõlpsasti tuletada märksõnade kimbu, mida võiks raamatuga suhestumisel kasutada teejuhina, kõlama jäävad näiteks kehalisus, ruumilisus, isiklikkus, argisus, valu, tumedus, depressioon, mälestused. Selle loendiga haakub autori sulest pärinev tutvustus: „„Suunurgad” on helge raamat depressioonist.” Tõsi, Maarja Pärtnale antud intervjuus on Põldver nentinud, et see määratlus võib mõjuda kitsendavalt.2
Tundub tõesti, et samamoodi nagu hõlmab vastandust niisugune määratlus, on vastuolu kätketud luulekogussegi, kui vaadelda seda teosena, mis räägib ennekõike vaimsest tervisest. „Suunurkade” motiivistikus leidub muidugi üksjagu pimedust, kopitust, üksindust, lagunemist, korduvalt on juttu…
Tundub tõesti, et samamoodi nagu hõlmab vastandust niisugune määratlus, on vastuolu kätketud luulekogussegi, kui vaadelda seda teosena, mis räägib ennekõike vaimsest tervisest. „Suunurkade” motiivistikus leidub muidugi üksjagu pimedust, kopitust, üksindust, lagunemist, korduvalt on juttu…
Keeleajaloo tundmine kasvatab armastust oma keele vastu
Foto: Jan Rahman
24. septembril tähistas juubelit Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf ja Helsingi ülikooli läänemeresoome keelte dotsent Santeri Junttila. Rääkisime sel puhul fennougristikast, soome-ugri hõimuliikumisest, ajaloolisest keeleteadusest ja etümoloogiatest.
Oled pärit Helsingist ja seal koolis käinud ning sinu esivanemad on pärit Satakuntast, kuigi elad praegu Supilinnas. Kas see taust on kuidagi mõjutanud erialavalikut? Kuidas sai sinust fennougrist?
Ma olen üles kasvanud Helsingis ja mõlemad minu vanemad on pärit Edela-Soomest Satakunta lõunaosast, kus räägitakse soome edelamurdeid. Minu isa on pärit Rauma linnast, kus elas minu armas vanaema. Olin tema juures suviti ja siis ma puutusin kokku Rauma keelega, mis on väga eriline keelekuju.…
24. septembril tähistas juubelit Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf ja Helsingi ülikooli läänemeresoome keelte dotsent Santeri Junttila. Rääkisime sel puhul fennougristikast, soome-ugri hõimuliikumisest, ajaloolisest keeleteadusest ja etümoloogiatest.
Oled pärit Helsingist ja seal koolis käinud ning sinu esivanemad on pärit Satakuntast, kuigi elad praegu Supilinnas. Kas see taust on kuidagi mõjutanud erialavalikut? Kuidas sai sinust fennougrist?
Ma olen üles kasvanud Helsingis ja mõlemad minu vanemad on pärit Edela-Soomest Satakunta lõunaosast, kus räägitakse soome edelamurdeid. Minu isa on pärit Rauma linnast, kus elas minu armas vanaema. Olin tema juures suviti ja siis ma puutusin kokku Rauma keelega, mis on väga eriline keelekuju.…
Mis on kaalul, kui teemaks on keel?
Keeleideoloogilised arutelud ühtaegu peegeldavad ja (taas)loovad arusaamu keele kohta. Artiklis tõstame fookusesse keeleideoloogiate tahu, milles pealtnäha on juttu küll keelest, kuid taustal seostatakse keelt teiste ühiskondlike nähtustega. Millest kõneldakse keelevaidlustes peale keele? Kes on need, kes oma seisukohti väljendavad? Juhtumiuuring, mille näitel keeleideoloogiaid käsitleme, on 2023. aasta märtsis ja aprillis peamiselt ajakirjanduses peetud avalik arutelu sõna liiderlik tähenduste üle. Lühidalt kokku võttes on see vana laensõna saksa keelest: liederlich ’kombelõtv’, teisalt uus laen inglise keelest: leader ’juht’ koos omadussõna sufiksiga -lik, mis annab tähenduse ’juhiomadustega’ (vt ka Lindström jt 2023: 35).
Keeleideoloogiatest pole ükski ühiskond ega ühiskonnaliige vaba, sh meie uurijatena…
Keeleideoloogiatest pole ükski ühiskond ega ühiskonnaliige vaba, sh meie uurijatena…
Eesti keel Igor Severjanini loomingus
Kultuurilooliste isikute ja sündmuste käsitlemisel on oluline mõista nende kaasaega. Selleks tuleb arvesse võtta ajaloolist elukorraldust: keskseid institutsioone, seadusandlust, riigi sise- ja välispoliitilisi eesmärke ning isegi selliseid detaile nagu käibel olev raha, selle väärtus, transpordivõrk ja teede olukord. Need aspektid aitavad paremini mõista omaaegseid sündmusi ja isikute tegutsemist.
Igor Severjanini (Igor Vassiljevitš Lotarjov, 4. (16.) V 1887 Peterburi – 20. XII 1941 Tallinn) elulugu, mis jaguneb Vene- ja Eesti-perioodiks, pakub siinkohal hea näite. Eestikeelsel lugejal võivad Severjanini suhtes olla kõrged ootused, kuid tema olukorda tuleb hinnata lähtuvalt ümbrusest, kuhu ta sattus, olles teistsuguse kultuuritaustaga kui vastsündinud Eesti Vabariigi oma. Severjanin kasutas…
Igor Severjanini (Igor Vassiljevitš Lotarjov, 4. (16.) V 1887 Peterburi – 20. XII 1941 Tallinn) elulugu, mis jaguneb Vene- ja Eesti-perioodiks, pakub siinkohal hea näite. Eestikeelsel lugejal võivad Severjanini suhtes olla kõrged ootused, kuid tema olukorda tuleb hinnata lähtuvalt ümbrusest, kuhu ta sattus, olles teistsuguse kultuuritaustaga kui vastsündinud Eesti Vabariigi oma. Severjanin kasutas…
Sotsiaal-kultuuriline vaade eesti ja sloveeni alkoholiteemalistele vanasõnadele
Iidsetest aegadest saati on alkoholi sisaldavad joogid olnud kultuurilistes väljendustes olulised ja kuulunud eri rahvaste tähtpäevatavade juurde. Need on olnud näiteks seotud muistsete bakhanaalide ning muude maagiliste ja tähtsate rituaalidega. Veini tunneme tänini ristiusu traditsiooniliste rituaalide osana – Jeesus muutis vee veiniks, vein tähistab tema verd – ning veini osatähtsust nüüdisaegsetel vastuvõttudel, eraviisilistel tähtsündmustel ja avalikel pidudel ei saa alahinnata. Eesti kultuuriuurijad on eraldi analüüsinud viinaviskamisega seotud tahke Arktikas, esmajoones Siberis (vt Leete, Ventsel 2016), ja rõhutanud kange alkoholi tähtsust šamaanirituaalides (Lintrop 1996: 28). Üks ammendavamaid alkoholikultuuri uurimusi hilisajast on Anders Gustavssoni (2021) monograafia, mis on põhjalik sissevaade alkoholiga seotud…
Kaitstud doktoritööd
26. augustil kaitses Liis Ermus Tartu Ülikoolis doktoritöö „The phonetic variation of plosives in Estonian” („Sulghäälikute häälduse varieerumine eesti keeles”) filosoofiadoktori kraadi saamiseks eesti keele erialal. Juhendajad olid kaasprofessor Pire Teras (TÜ) ja dr Meelis Mihkla (Eesti Keele Instituut), oponent dr Eleanor Chodroff (Zürichi ülikool, Šveits).
Kui inimesed räägivad, muutuvad häälikud ebamäärasemaks ja üksteisele sarnasemaks võrreldes sellega, millised need on eraldi hääldades. Selline sarnasemaks muutumine – koartikulatsioon ehk kaasahääldus – esineb kõigis maailma keeltes, igaühes pisut isemoodi olenevalt sellest, millised häälikud keeles on. Doktoritöö tegeleb sulghäälikute koartikulatsiooni akustilise uurimisega. Sulghäälikud erinevad teistest häälikutest selle poolest, et kui teiste häälikute hääldamisel on…
Kui inimesed räägivad, muutuvad häälikud ebamäärasemaks ja üksteisele sarnasemaks võrreldes sellega, millised need on eraldi hääldades. Selline sarnasemaks muutumine – koartikulatsioon ehk kaasahääldus – esineb kõigis maailma keeltes, igaühes pisut isemoodi olenevalt sellest, millised häälikud keeles on. Doktoritöö tegeleb sulghäälikute koartikulatsiooni akustilise uurimisega. Sulghäälikud erinevad teistest häälikutest selle poolest, et kui teiste häälikute hääldamisel on…
Lühikroonika
25. juulil kuulutas Põlva Rahvahariduse Selts välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaadid. Üks tänavuse preemia saajatest on Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur, folklorist ja akadeemik Mare Kõiva ning teine pärjatu on Põlvamaa rahvakultuuri eestvedaja Merike Tigas.
26. juulist 4. augustini toimus Lätis Kuoštrõgis rahvusvaheline liivi suveülikool. See oli neljas Liivi rannas toimunud ülikool (eelmised toimusid 2013., 2017. ja 2021. aastal), kus osalejaid oli Euroopa eri riikidest, aga ka Jaapanist. Saadi osa ettekannetest liivi keele, kultuuri ja ajaloo teemadel, samuti geneetika valdkonnast, toimusid liivi keele tunnid algajatele ja edasijõudnutele, liivi kirjandusõhtu ning korraldati väljasõite liivlastega seotud kohtadesse. Loenguid pidasid Läti Ülikoolist Valts Ernštreits ja…
26. juulist 4. augustini toimus Lätis Kuoštrõgis rahvusvaheline liivi suveülikool. See oli neljas Liivi rannas toimunud ülikool (eelmised toimusid 2013., 2017. ja 2021. aastal), kus osalejaid oli Euroopa eri riikidest, aga ka Jaapanist. Saadi osa ettekannetest liivi keele, kultuuri ja ajaloo teemadel, samuti geneetika valdkonnast, toimusid liivi keele tunnid algajatele ja edasijõudnutele, liivi kirjandusõhtu ning korraldati väljasõite liivlastega seotud kohtadesse. Loenguid pidasid Läti Ülikoolist Valts Ernštreits ja…
Vägivald eesti kultuuris: rahvaluulekogud ja kogumisaktsioon
Vägivaldse käitumise praktikad ja suhtumine vägivalda kuuluvad pärimuskultuuri nähtuste hulka, kuna need omandatakse enamasti jäljendamise ja suulise pärimuse teel. Olgugi et eesti rahvaluule suurkogumise algataja Jakob Hurt kutsus üles eestlasi kirja panema nii ilusat kui ka inetut, pole rahvaluulekogudes väga palju räägitud vägivalla praktiseerimisest (kombed, harjumused), sest seda pole peetud folklooriks ning enda pere ja kogukonna või rahvuse kohta ei taheta ebameeldivaid, piinlikke ega ebamoraalseid asju rääkida. Rahvaluulekogudesse siiski jõudnud vägivallateated pole enamasti pääsenud arhiivist kaugemale, sest kogudest tahetakse esitada ainult meeldivat, mis toetaks rahvuslikku identiteediloomet.
Eesti Rahvaluule Arhiivi 2020. aastal läbiviidud kogumisaktsiooniga taheti koguda rohkem teadmisi pärimuslikest vägivallapraktikatest ja…
Eesti Rahvaluule Arhiivi 2020. aastal läbiviidud kogumisaktsiooniga taheti koguda rohkem teadmisi pärimuslikest vägivallapraktikatest ja…
Konflikt ja vägivald looduslike pühapaikadega seotud kohapärimuses
Eesti looduslike pühapaikadega – nagu hiiepaigad, pühad veed ja kivid – on seotud ohtralt jutupärimust, mis avab nende paikade tähtsust ja rolli nii füüsilises maastikupildis kui ka rahvausus. Artikli eesmärk on selgitada, mis on vägivalla või konflikti funktsioonid looduslike pühapaikadega seonduvates lugudes ökosemiootilisest või pärimusökoloogilisest vaatenurgast (vt Maran 2022; Päll 2022a, 2022b: 62–63). Vägivaldsetena käsitan artiklis konflikte, milles vähemalt ühele osapoolele tehakse tahtlikult mingit laadi kahju. See hõlmab kõige selgemalt võitlust või füüsilist agressiooni kas paljakäsi, n-ö loomulike relvadega (nagu kiskja küüned ja hambad) või siis sõjariistadega, olgu need loomulikud (nagu külm- ja tulirelvad) või üleloomulikud (näiteks jumaliku olendi heidetavad…
„Aga mis Vana rahvas sest räägib ei jõua keel rääkida Ega käsi kirja panna…”
XIX sajandi lõpus kogutud folkloor sisaldab väga palju ainest mõisa ja talurahva suhetest – oli ju mõis üks lähimineviku taluelu olulisi reaalsusi. Teema ilmub rahvaluulekogudesse erinevates žanrides tekstide kaudu ning mõisa ja talu suhet võidakse käsitleda nii olevikulise kui ka minevikulisena, nii positiivse, negatiivse kui ka neutraalsena. Käesoleva artikli keskmes on tekstid, mis seavad esiplaanile mõisnike (ja mõisaga seotud ametimeeste) vägivaldsuse talurahva suhtes. Folkloristina ei huvita mind see, kas jutustatud ja kirjapandud lood on ajalooline tõde, vaid see, kuidas kogujad neid lugusid mõtestavad ning mis eesmärgil kirja panevad.
Gyanendra Pandey (2014: 8) on nn arhiivist väljajäänud ajalugude (ingl unarchived histories)…
Gyanendra Pandey (2014: 8) on nn arhiivist väljajäänud ajalugude (ingl unarchived histories)…
Miks laps räägib ehk kuidas kõnelda vägivallast
Noor naine läheb end välja tuulutama, „mängides mäele”; võib-olla on ta end seks puhuks üles löönud – „pani pauad kaelajeni / hõbedad üle õlade” – ja võib-olla ka mitte. Talle järgneb temast jõukam positsioonikas „saks”. Mis seal looduse keskel, „taga tamme haavikussa / lehtedessa lepikussa” edasi juhtub, pole päris selge. Mees lubab naisele midagi või hoopiski keelab või käsib tal midagi teha, võib-olla vahetab sealjuures raha omanikku. Igal juhul toob naine selle kohtumise tulemusena lapse ilmale ja peidab ta kodu ümbrusesse metsa. Hüljatud „lapselooma” leiab kohalik vanem naisterahvas või ka päris noor tüdruk, kes toob ta kõigile näha ja rääkida.…
Esimene teade eestlaste laulmisest – kas ainult?
Eesti rahvaluuleteaduse ajaloo üks aabitsatõde on, et esimene seni teadaolev kirjeldus eestlaste laulmisest pärineb Saxo Grammaticuse (ca 1150–1220) teosest „Gesta Danorum”, kus on juttu taanlaste ja rootslaste lahingust eestlaste vastu Ölandi saare juures 1170. aastal (Laugaste 1963: 15–16, 287).1 Anu Saluääre taani keelest tõlgitud versioonis leiab selle lahingupildi järgmises sõnastuses:
[Ölandi] saare elanikelt said nad [taanlased] teada, et kuralased koos eestlastega valmistusid mererööviretkeks ühes lähedases sadamas, ja kõigest jõust aerudele surudes sõudsid taanlased ruttu sinna, mõtlemata sellele, mida kuningas oli neile südamele pannud. Üks eestlaste laevadest, mis väljas vahti pidas, võttis neid märgates kohe kursi ulgumerele, selle asemel et peajõududele silmapiiril…
[Ölandi] saare elanikelt said nad [taanlased] teada, et kuralased koos eestlastega valmistusid mererööviretkeks ühes lähedases sadamas, ja kõigest jõust aerudele surudes sõudsid taanlased ruttu sinna, mõtlemata sellele, mida kuningas oli neile südamele pannud. Üks eestlaste laevadest, mis väljas vahti pidas, võttis neid märgates kohe kursi ulgumerele, selle asemel et peajõududele silmapiiril…
Klounid ja teised kurjamid – hirmu ja vägivalla mitu nägu
Põlvas puhkes paanika pärast seda, kui sotsiaalmeedias levis kulutulena teade linnas ringi sõitnud
kahtlasest valgest kaubikust, kust karanud Edu poe lähedal välja maskis kahemeetrine mees, et röövida
koolipoiss. Politseil oli see juba mitmes selletaoline juhtum uurida. Kurjakuulutava teate postitanud neiu
väitis, et lugu juhtunud eelmise kolmapäeva õhtul tema teismelise vennaga, kelle kinnitusel olla teisedki
poisid samalaadsetesse olukordadesse sattunud. Põlvas liikunud ka hirmujutt, et pätid pidid ründama
pimedas üksikuid inimesi, et nende siseorganeid saada. (Harju 2018a: 1)
Interneti tõttu kuulume kõik üleilmsesse pärimusruumi ja paljud mujalt maailmast alguse saanud hirmujutud ning nende tegelased kohanevad üsna kergesti Eestis. Käesoleva artikli ajendiks on lähiminevikus Eestis väidetavalt aset leidnud juhtumid…
kahtlasest valgest kaubikust, kust karanud Edu poe lähedal välja maskis kahemeetrine mees, et röövida
koolipoiss. Politseil oli see juba mitmes selletaoline juhtum uurida. Kurjakuulutava teate postitanud neiu
väitis, et lugu juhtunud eelmise kolmapäeva õhtul tema teismelise vennaga, kelle kinnitusel olla teisedki
poisid samalaadsetesse olukordadesse sattunud. Põlvas liikunud ka hirmujutt, et pätid pidid ründama
pimedas üksikuid inimesi, et nende siseorganeid saada. (Harju 2018a: 1)
Interneti tõttu kuulume kõik üleilmsesse pärimusruumi ja paljud mujalt maailmast alguse saanud hirmujutud ning nende tegelased kohanevad üsna kergesti Eestis. Käesoleva artikli ajendiks on lähiminevikus Eestis väidetavalt aset leidnud juhtumid…
Kogemuslugudes kirjeldatud kokkupuuted füüsiliselt agressiivsete vaimolenditega
Folkloristid Diane Goldstein, Sylvia Grider ja Jeannie Thomas märgivad, et „vaatamata põlvkondadepikkusele ratsionalismi ja valgustusajastu mõjule läheb tarbijatele endiselt korda üleloomulikkus” (Goldstein jt 2007: 2). Samuti pole olnud ühtegi ajastut, mil inimesed oleksid olnud ükskõiksed vähemasti neid endid ähvardava vägivalla suhtes. Käesolevas artiklis vaatlen üleloomulikkuse ja vägivalla kooslust jutustamisainena. Keskmes on tänapäevastes kogemuslugudes esinevad kirjeldused kokkupuudetest füüsiliselt agressiivsete vaimolenditega, paigutatuna traditsiooniliste (st kuni XX sajandi esimese pooleni kogutud) isikukogemuslugude taustale. Analüüsin, kuidas on aistinguliselt kirjeldatud füüsilist kokkupuudet millegagi, mida klassikaliselt peetakse mittemateriaalseks, ning kuidas on püütud vastavat kontakti mõtestada.
Artiklis toon näiteid kogemuslugudest, milles vaimolendi rollis on painaja, vaim, kummitus,…
Artiklis toon näiteid kogemuslugudest, milles vaimolendi rollis on painaja, vaim, kummitus,…
Huumor ja/kui vägivald?
Huumorit on valdavalt käsitletud kui loomingulist, autonoomset ning rohujuuretasandilt võrsuvat vastuhakuviisi. Selle kaudu osutavad ühiskonna liikmed puudujääkidele ning vastuoludele igapäevaelu poliitilises ja sotsiaalses korralduses. Huumori motiive tuvastada ja mõista on keeruline, kuid olenemata selle loomis- ja levitamiskavatsusest on ilmne, et suur osa huumorist kujutab sihtmärki poliitiliselt ebakorrektselt, solvavalt või teotavalt. Rünnak maskeeritakse vabandusega „see oli vaid nali”. Huumor võib seega ohustada harmoonilist koosolemist, kollektiivset identiteeti ning suhtlusnorme.
Mis on huumor? See on uurijaid huvitanud juba alates Platonist ja Aristotelesest. Definitsioone on mitmeid ning need jäävad enamuses üldsõnaliseks, näiteks Rod Martini (2007: 3) käsitluses on huumor sõnaline või mittesõnaline stiimul, mille vallandab…
Mis on huumor? See on uurijaid huvitanud juba alates Platonist ja Aristotelesest. Definitsioone on mitmeid ning need jäävad enamuses üldsõnaliseks, näiteks Rod Martini (2007: 3) käsitluses on huumor sõnaline või mittesõnaline stiimul, mille vallandab…
Vägivaldne surm muinasjuttudes
Muinasjutud, nagu seda hästi teame, on lood, mis räägivad edust ja hästiminekust kõigi raskuste kiuste ning lõpevad õnnelikult – koos lootusrikka viipega kangelaste elamisele tänapäevani. Kuid muinasjuttudes leidub ka verd ja vägivalda, julmustki. Eredalt tuli see esile, kui alustasime Tartu Ülikooli ja Eesti Kirjandusmuuseumi töörühmaga eesti muinasjuttude akadeemilise väljaandeseeria koostamist. Juba esimese köite (EMj I:1) tänuväärsete eellugejate tagasisidest tuli välja, et see ülevaatlik teadusväljaanne võib kohati osutuda lugemisel probleemseks just vägivaldsete stseenide tõttu. Raamatu lõpus avaldatud arhiivivariantide koondkirjelduste tõlgetes, mis tutvustavad eesti rahvajuttude tüüpe tihendatuna, tõuseb samuti vägivalla teema esile. Meie töörühm polnud väljaande sellist võimalikku mõju enne tajunudki, juttudes…
Folkloor, mis pole tingimata ilus
Lihtsustav vaade rahvaluulele ja rahvakultuurile on stereotüüpiderohke, tihtilugu ka ilustav. Oma juuri soovitakse sageli näha paremana, kui need tegelikult on. Kui minevikust on saanud aja- ja kultuurilugu, käibivad muud nähatahtmised, vajadused ja ideoloogiad. Minevikust korjatakse välja ilus või õilistav, see, mis tõstab enesetunnet praeguses ajas. Rahvakultuuri sisse kirjutatud herderlik rahvuse algvaim on puhas ja hea ning kui selles peakski leiduma häirivaid dissonantse, on need põhjendatavad mingite ebasoodsate ajalooliste tõikadega.
Konfliktid ja vastuolud, mis rahvuse ajaloos või meelelaadis esile kerkivad, inkrimineeritakse sellises lähenemises kellelegi teisele. Nii meeldib meile uskuda, et muinaseestlaste sõjakuse või kättemaksuhimu põhjuseks oli vabadustahe ning soov sissetungijatele vastu hakata…
Konfliktid ja vastuolud, mis rahvuse ajaloos või meelelaadis esile kerkivad, inkrimineeritakse sellises lähenemises kellelegi teisele. Nii meeldib meile uskuda, et muinaseestlaste sõjakuse või kättemaksuhimu põhjuseks oli vabadustahe ning soov sissetungijatele vastu hakata…
Kaitstud doktoritööd
17. juunil kaitses Lauri Linask Tartu Ülikoolis semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritöö „Autocommunication in the Semiotic Development of the Child” („Autokommunikatsioon lapse semiootilises arengus”). Juhendaja oli prof Kalevi Kull (TÜ), oponendid prof Edna Andrews (Duke’i ülikool, Ameerika Ühendriigid) ja emeriitprof Barend van Heusden (Groningeni ülikool, Holland).
Töö uurib laste tähendusloomet ja selles aset leidvaid muutusi, mis viivad järk-järgult selleni, et lapsed saavad ümbritseva kultuurilise keskkonna osalisteks. Kultuuri määratletakse sageli inimestele ainuomase tähendusliku nähtusena. Ümbritseva kultuuriruumi mõistmine ei ole inimestele aga kaasa antud, vaid ajas muutuv, tekkides ja kujunedes õppimise käigus ning teiste inimestega suheldes. Lapse tähenduslik suhe ümbritseva maailmaga teiseneb sedavõrd, kuivõrd…
Töö uurib laste tähendusloomet ja selles aset leidvaid muutusi, mis viivad järk-järgult selleni, et lapsed saavad ümbritseva kultuurilise keskkonna osalisteks. Kultuuri määratletakse sageli inimestele ainuomase tähendusliku nähtusena. Ümbritseva kultuuriruumi mõistmine ei ole inimestele aga kaasa antud, vaid ajas muutuv, tekkides ja kujunedes õppimise käigus ning teiste inimestega suheldes. Lapse tähenduslik suhe ümbritseva maailmaga teiseneb sedavõrd, kuivõrd…