Lühikroonika
30. augustist 1. septembrini korraldati Sloveenias Ljubljana ülikoolis konverents „The agency of the dead in the lives of individuals: Experience and conceptualisation”. Ülo Valk pidas plenaarettekande „From peaceful to restless afterlife: Encounters with the dead and ghosts in Estonia today”. Mare Kõiva esines rituaalide uuringutele pühendatud sessioonil ettekandega „Communication with the dead using lamentations and prayers”. Samal sessioonil esinesid ka Tatiana Anisimova, Nikolai Anisimov ja Eva Toulouze ühisettekandega „Tradition of occasional remembrances in Udmurt culture”.
4.–6. septembrini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis CELSA võrgustiku projekti „Huumor ja konflikt avalikus sfääris: suhtlusstiilid, huumorivaidlused ja vaidlustatud vabadused kaasaegses Euroopas” kokkuvõttev konverents. Plenaarettekande „Make memes not war” pidas Bradley E. Wiggins (Websteri eraülikool, Viin). Tänapäeva meediaühiskonnas on huumor sageli sotsiaalsetes konfliktides kesksel kohal. Ettekannetes kajastatigi, millist huumorit luuakse konfliktiga silmitsi seistes ja kuidas sellisesse huumorisse suhtutakse. Osalesid 14 riigi teadlased, Eestist esinesid Anastasiya Fiadotava, Maarja Lõhmus, Martin Nõmm, Sergei Troitski, Guillem Castañar.
12. septembril korraldas Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tartus tartu keele pärastlõuna. Sulev Iva kõneles tartu keele olemusest ja tähtsusest ning Santeri Junttila eestvedamisel toimus tartu keele sõnavara etümoloogia töötuba.
12.–13. septembril toimus Tartus XIII Balti kirjakultuuri sümpoosion „Reisetexte aus dem Baltikum im europäischen Kontext”. Sümpoosionil keskenduti Baltikumist reisijate reisitekstidele läbi aegade: kuhu on reisitud ja millise eesmärgiga ning mis keeles ja kuidas oma reisist on kirjutatud? Kas on mõttekas rääkida mitmekeelse „balti reisikirjanduse” tekstikorpusest? Esinesid Läti, Leedu, Saksamaa teadlased, Eestist osalesid Liina Lukas, Martin Klöker, Juhan Kreem, Kairit Kaur, Tiina-Erika Friedenthal, Kadi Kähär-Peterson, Agur Benno, Kristel Pappel, Reet Bender, Toomas Hiio, Erki Tammiksaar, Olev Liivik jt.
14. septembril Tallinna Kirjanduskeskuse korraldatud 8. kirjandustänava festivalil esitleti Keele ja Kirjanduse teemanumbrit „Folkloor ja vägivald”. Vestlesid teemanumbri koostaja Madis Arukask ning artiklite autorid Ott Heinapuu ja Elo-Hanna Seljamaa.
17. septembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis suurpõgenemise 80. aastapäevale pühendatud konverents „Kohanemislood. Mida tähendab olla naispagulane?”. Esinesid Iivi Zájedova („Suurpõgenemine 1944 ja selle meenutamise tähtsus”), Tiina Kirss („Suurpõgenemine 1944 eesti naiste elulugudes”), Maie Barrow („Naiste roll eestluse hoidmisel Austraalias”), Olev Liivik („Baltisaksa Umsiedler’ist Eesti põgenikuks: väheräägitud tahust seoses 1944. aasta põgenemisega”), Marju Rink-Abel („Suurpõgenemise järelmõjud järgmistele generatsioonidele”) ja Rein Taagepera („Kas 63 000 eestlase tulek läände oli Eestile võiduks või Pürrose võiduks?”).
21.–22. septembril korraldas Emakeele Selts Luua Metsanduskoolis koolinoorte keelelaagri „Wihs sadda ahstat Mah-keele kirjotut Sanna”. Eesti keele kujunemisest kõnelesid Küll Habicht ja Külli Prillop, kes korraldasid ka vana kirjakeele töötoa. Madis Jürviste tutvustas vanimaid eesti keelt sisaldavaid sõnaraamatuid ja samuti ametinimetuste kujunemist.
23. septembril kogunes esimene sügisene soome-ugri kirjanduskohvik (SUKK) Eesti Kirjandusmuuseumis. Loeti saamlase Nils-Aslak Valkeapää luuletust „Mu ruoktu lea mu váimmus” („Mu kodu on mu südames”). Teosest rääkisid ja seda kommenteerisid TÜ saami keelte nooremteadur Merit Niinemägi ning Keele ja Kirjanduse toimetaja Ott Heinapuu. Kirjanduskohviku idee on selles, et teisi keeli avastatakse eri meelte abil; sama kirjandusteos kõlab eri keeltes ja nii saavad osalejad „maitsta” võõrast keelt seda kõneldes, sest iga keel ilmutab end täies kordumatuses ja unikaalsuses.
26. septembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi sügishooaja avakoosolek. Esitleti Keele ja Kirjanduse teemanumbrit „Folkloor ja vägivald”. Folkloori ja vägivalla mitmetahulistest suhetest ning nende suhete käsitlemisest teemanumbri artiklites vestlesid erinumbri koostaja Madis Arukask ning artiklite autorid Ott Heinapuu ja Katre Kikas.
27. septembril peeti Tartus Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverents. Oma magistri- ja bakalauseusetööde teemadel kõnelesid teemaplokis „Eesti keel luubi all” Saara Liis Jõerand (TÜ, „Ortograafia stilistilise vahendina eesti nüüdisluules”), Anna Maria Jäetma (TLÜ, „Kausatiivide kasutus 4–5-aastaste eesti laste keeles”), Elsa Mensalo (TÜ, „Piiblist pärit fraseologismide tundmine ja kasutus eesti keelt emakeelena ja teise keelena kõnelevate üliõpilaste hulgas”), Jaana Visnapuu (TLÜ, „Eesnimede käänamine tegelikus kasutuses”). Plokis „Keeled kõrvuti” esinesid Urmet Lepasson (TLÜ, „Inglise vaba ing-tarindi eestikeelsetest vastetest”), Johannes Sarapuu (TÜ, „Eestirootsi keelekontakti mõju Harju-Madise, Risti ja Noarootsi murrakus”), Meeta Kõljalg (TÜ, „Meeltesegaduse väljendumine Nonnose antiikpoeemi „Dionysiaka” kahe tegelase näitel”), Kertu Zahharov („Tšerokii keel”, TÜ kursuse „Maailma keeled” lõputöö). Oma õpilastöödest andsid ülevaate August Lippus (Hugo Treffneri Gümnaasium) ja Aleksandra Karpuhhin (Parksepa Keskkool). Konverentsi korraldasid Emakeele Selts ning Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
30. septembril tähistati Tartus rahvusvahelist tõlkijate päeva seminariga „Väikesed keeled (masin)tõlkemaailmas”. Esinesid Mai Lehtpuu (Euroopa Komisjoni tõlkija, „Masintõlkest toimetaja pilgu läbi”), Elizaveta Yankovskaya (TÜ keeletehnoloogia teadur, „Meet SMUGRI-MT – Online machine translation engine for low-resource Finno-Ugric languages”), Anna Räbokon (Luisa Tõlkebüroo, „Väikesed suured haruldused tõlkebüroos”) ja Kristiina Suviste (Euroopa Komisjoni masintõlkeüksus, „Masintõlke areng Euroopa Komisjonis: eesti ja teiste väikekeelte kitsaskohad ja lahendused”). Seminari lõpetas aruteluring „Väikesed keeled tõlkemasinas”.