Rubriik
Valdkond
Aasta
Lühikroonika
• 18. augustil tähistati Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis akadeemik Arvo Krikmanni 75. sünnipäeva. Avasõnavõtuga esines Peeter Tulviste. Ettekanded pidasid Poola, Venemaa, Soome, USA ja Eesti teadlased.
• 29. augustil toimus Emakeele Seltsi koosolek „Ellen Niit 70 ja Külli Habicht 50”. Esinesid Pire Teras („Veel kord saarte aktsendist”), Kristiina Ross („Heinrich Stahli lauluraamatu kiituseks”) ja Karl Pajusalu („Edela-Eesti eesti keeles ja keeleteaduses”).
• 8. septembril kaitses JanikaKärk Tallinna Ülikoolis doktoritöö „Saksa ja eesti keele sagedamate värvingupartiklite võrdlev analüüs”. Juhendaja oli professor Helle Metslang (TÜ), oponendid dotsent Anne Arold (TÜ) ning dotsent ja vanemteadur Külli Habicht (TÜ).
• 12. septembril kaitses Mari Kendla Tallinna…
Varemed ja aiad
Maailm, oo masendav teaatrilogu,
su sammastik on ammu vajund längu!
Betti Alver „Vana teaater” (1938)
Bernard Kangro romaane on paigutatud vanamoodsa sümbolismi alla (Krull 1991), samal ajal on teda peetud sõjajärgse eesti proosa üheks peamiseks uuendajaks (Kruus 2008: 82), seda eeskätt kuueosalisele Tartu-romaanide tsüklile tuginedes. Epp Annuse sõnul on Kangro Tartu-romaanide ülesehituslikuks printsiibiks „suurte tõdede, ühtse maailma ja järelikult ka narratiivi ühtsuse puudumine” (Annus 1997: 34), mis näib osutavat nende vaieldamatule kuulumisele modernistlikku ja ühtlasi ka postmodernistlikku kirjandusvoolu. Käesoleva artikli taotluseks on täiendada ja nüansseerida Kangro Tartu-romaanide seniseid, n-ö kanoniseeritud ehk vooluloolisi käsitlusi. Annuse käsitluse järgi näiteks on Tartu-romaanide esimese triloogia („Jäälätted” 1958,…
Ungari ja eesti kõrvallauset kõrvutav väitekiri
Mis tahes kahe keele kontrastiivse uurimise tulemusel saadakse nii teoreetilist kui ka keeleõppes kasulikku praktilist infot, ent see võib ühtlasi kaasa aidata kummagi uuritava keele täpsemale kirjeldusele. Kahe sugulaskeele kontrastiivne analüüs annab lisaks eelmainitule teavet selle kohta, milliseid arengustaadiumeid keeled, mis kunagi tõenäoliselt sarnased olid, läbinud on. Samasse keele- ja kultuuriareaali kuuluvate sugulaskeelte sarnasus võib tuleneda mitte keelesugulusest, vaid keeleareaali mõjust. Seda võime jälgida ka Kesk-Euroopa keeleareaali kuuluvaid eesti ja ungari keelt uurides. Üldiselt teatakse, et eesti keel on lähedane soome keelele, ent näiteks eesti keele rektsioonid erinevad soome keelele omastest soome-ugri rektsioonidest. Eesti rektsioonid on pigem sarnased rektsioonidega, mis…
Noorte hääled 2014
23. ja 24. aprillil toimus Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis ja Eesti Rahva Muuseumis järjekordne folkloriste, etnolooge ja nende lähierialade esindajaid koondav konverents „Noorte hääled”. Igakevadine konverents pakub hea võimaluse tutvuda noori kultuuriuurijaid huvitavate küsimuste ja valdkondadega.
Konverentsi esimene päev möödus Eesti Kirjandusmuuseumis ning käsitluse all olid mitmed erinevad kultuurinähtused folkloristika, semiootika, ajaloo, filosoofia ja kultuuriteaduse vaatepunktist.
Ave Goršič (ERA teadur) andis ülevaate noorteadlaste konverentsi ajaloost ja konverentsidel käsitletud teemadest. Ettekandes olid kõne all teemad, suundumused, ajastulised piirangud, vabadused ja muutused.
Jaan Sudak (TÜ magistrant) pidas ettekande 2013. aasta suvel Kihnus välitöödel kogutud unenäopärimusest, keskendudes unenägude tõlgendamis- ja narrativeerimisprotsessile. Kihnu näitel saab kõnelda…
ENSV kultuur Hruštšovi ajal
23. mail toimus Eesti Kirjandusmuuseumis ajaloo- ja kirjandusteadlaste koostöös korraldatud seminar „ENSV kultuur Hruštšovi ajal”. Aastatel 1956–1964 oli Nikita Hruštšov sisuliselt Nõukogude Liidu ainuvalitseja. Kuigi seda perioodi tuntakse üldiselt piirangute lõdvenemise ajana, siis nagu Sirje Olesk avasõnades märkis, on Paul-Eerik Rummo seda nimetanud ka laadajantlikuks ajaks, ning uuele vabadusele ei võinud alati loota. Seminari eesmärk oli lähemalt uurida nn Hruštšovi sula aegseid arenguid Eesti kultuurielus.
Avaettekande tegi Tõnu Tannberg (TÜ), kes andis ülevaate sulaaja kultuuripoliitikast NSV Liidus üldiselt, kirjeldades seda kolmel tasandil: parteiline juhtimine, täitevvõim ja loomeliidud. Hruštšovi ajale iseloomulike arengutena tõi ta välja kultuurivahetuse Läänega (raudne eesriie paotus näiteks 1957.…
Keskaja ladinakeelset kirjandust eesti keeles
„Keskaja kirjanduse antoloogia” I osa, mis käsitleb ja sisaldab keskaja ladinakeelse kirjanduse näiteid, on juba kolmas omataoline kirjastuse Varrak väljaanne, mis on lugejani tänaseks kronoloogilises järjekorras toonud Euroopa kirjaliku kultuuri pärandi alates selle sünnist ja algusaegadest vanakreeka ja rooma kirjanduse näol(1) kuni keskaja lõpuni. Kusjuures keskaja rahvakeelse kirjanduse antoloogia alles ootab ilmumisjärge. Sellega on Eesti publikul kolm kirjanduskatkete ja mõne tervikteosega kogu, mis on varustatud väga põhjalike ekskurssidega kultuurilisse konteksti üldiselt, sissejuhatustega perioodi kirjandusse ning vastavaid tekste puudutavate kommentaaridega. Kolm nimetatud antoloogiat annavad võimaluse tutvuda tekstinäidetega, viimaste valik võib tekitada lahkarvamusi ja kriitikat, kui oponendil selline soov tekib – valik…
Kuidas kirjutada lõunaeesti kirjanduslugu?
28. mail 2014. aastal kaitses Tartu Ülikooli teadur Mart Velsker Tartu Ülikoolis oma doktoriväitekirja „Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi”. Oponendid Groningeni ülikooli professor Cornelius Hasselblatt ja Tartu Ülikooli teadur Tiit Hennoste pidasid dissertandiga pooleteisetunnise väitluse ja leidsid, et töö väärib kindlasti doktorikraadi. Sama leidis ka komisjon.
Mart Velskri artikliväitekiri koosneb sissejuhatusest ja seitsmest varem avaldatud artiklist ühel Velskri paljude uurimissuundade seast välja valitud terviklikul teemal. Töö eesmärgiks on uurida, kuidas on lõunaeesti kirjanduse (laiemalt ka kultuuri) ajalugu käsitletud ja mis põhimõtetest lähtudes oleks otstarbekas kirjutada lõunaeesti (või Lõuna-Eesti) kirjanduslugu. Autor keskendub ennekõike XX sajandi kirjandusele, jättes varasema tartukeelse kirjasõna vaid taustaks. Väitekiri…
Kirjanduse uurimine vajab loolisust ja süvenemist
Läinud suve lõpus tähistasid juubelit kaks kirjandusteadlast ja pikaaegset kolleegi Eesti Kirjandusmuuseumist: Marin Laagil täitus 50, Sirje Oleskil 60 aastat. Selle puhul palus Keel ja Kirjandus neil kahekesi rääkida nii oma tegemistest ja muuseumi käekäigust kui ka kirjanduse ja kirjandusteaduse seisust üldisemalt.
Marin Laak (ML): Meid seob tõesti palju, oleme Eesti Kirjandusmuuseumis veetnud mõlemad peaaegu kogu oma töise elu, sina enam-vähem kümme aastat kauem kui mina. Mäletan, et astusin esimest korda muuseumi uksest sisse kui elavasse legendi – oli see maja ju pelgupaigaks paljudele repressioonides kannatada saanud säravatele filoloogidele ja kirjandusloolastele, olgu Põldmäed või Mart Lepik või siis Ellen Kaldjärv, kes…
Marin Laak (ML): Meid seob tõesti palju, oleme Eesti Kirjandusmuuseumis veetnud mõlemad peaaegu kogu oma töise elu, sina enam-vähem kümme aastat kauem kui mina. Mäletan, et astusin esimest korda muuseumi uksest sisse kui elavasse legendi – oli see maja ju pelgupaigaks paljudele repressioonides kannatada saanud säravatele filoloogidele ja kirjandusloolastele, olgu Põldmäed või Mart Lepik või siis Ellen Kaldjärv, kes…
Eesti kirjanduse tähetund Moskvas
Mustade kaantega kogumik „Eesti noor proosa” (v. k „Эстонская молодая проза”), mis ilmus 1978. aastal kirjastuse Eesti Raamat väljaandel, on erakordse saatusega. Teost hakati kaanevärvi põhjal kohe nimetama „mustaks raamatuks”. Raamat sisaldas nn väikest ehk kammerlikku proosat üheteistkümnelt autorilt.(1) Tekstide vene keelde tõlkijaid oli neliteist. Tavaliselt olid sellised kogumikud Nõukogude Liidus nomenklatuursed, ilmusid NSVL rahvaste kirjanduse rubriigis ja pärast kahte-kolme retsensiooni Moskva või Leningradi perioodikas langesid unustuse hõlma.
„Eesti noort proosat”, mis oli välja antud tolle aja kohta üsna soliidses tiraažis (30 000 eksemplari), ootas teistsugune saatus.
„MUST RAAMAT” TÄNAPÄEVAL
Praeguseks on vene lugeja unustanud paljude 1970. aastate eesti kirjanike nimed. Järsult muutunud sotsiaalne…
Eesti kirjanduse kadunud kodu
Keeruline on leida mõnd eesti kirjanikku, kes poleks kirjutanud kodust. Kodu on meie kultuuris kõige rohkem kasutatav topoloogiline kujund Eesti kõrval, neid mõlemaid rõhutatakse eriti just pidulikel puhkudel. Sõnal „kodu” tundub olevat eriline maagiline vägi.(1) Nii poliitilistes kõnedes ja loosungites, ajalookirjutuses kui ka laulupidude repertuaaris seisavad sõnad „kodu” ja „Eesti” vahetus naabruses ning põimuvad ühte – kas või juba kodumaa mõistes.(2) On tekkinud kollektiivne kinniskujund eestlastest kui ühest vanimast paiksest rahvast Euroopas, põlistest koduspüsijatest.
Kodu mõiste tähtsus rahvustunde looja ja hoidjana on iseenesestmõistetav: on hästi teada ja korduvalt uuritud, kuidas eesti rahvus kollektiivset identiteeti pakkuva kategooriana loodi XIX sajandil, selle loomistöö…
Kümme aastat R-klubi
21. märtsil 2014 tähistati R-klubi kümmet tegevusaastat seminariga Tallinna Ülikoolis. R-klubi sai alguse Helle Metslangi juhendatavate TLÜ kraadiõppurite tööde ühisaruteludest, esimene protokollitud koosolek toimus 15. oktoobril 2004. R-klubi ehk reedeklubi on aeg-ajalt Tallinnas reedeti kogunev informaalne arutlusring, mille põhitegevuseks on pakkuda klubilastele tagasisidet ja küünarnukitunnet eesti keele alases uurimistöös, ennekõike väitekirjauurimuste tegemisel ja artiklite publitseerimisel. Aegade jooksul on klubilaste ring avardunud juhendatavate ja kolleegidega Tartu Ülikoolist ja Eesti Keele Instituudist, samuti Eesti Rakenduslingvistika Ühingust.
Seminari avas TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudi direktor Piret Viires. Helle Metslangi ettekandest „Hetk tagasi vaadata” tuli esile R-klubilaste väitekirjade ja sedakaudu tekstide ühisarutelude avar temaatika:…
Seminari avas TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudi direktor Piret Viires. Helle Metslangi ettekandest „Hetk tagasi vaadata” tuli esile R-klubilaste väitekirjade ja sedakaudu tekstide ühisarutelude avar temaatika:…
13. rakenduslingvistika kevadkonverents
24.–25. aprillil 2014 toimus Tallinnas 13. rakenduslingvistika konverents teemal „Keel ja haridus mobiilses maailmas”, mis oli ühendatud Eesti keeletehnoloogia (EKT) konverentsiga (23.–24. IV) ning IAIMTE (International Association for the Improvement of Mother Tongue Education) hariduslingvistika huvirühma konverentsiga (25.–26. IV). Kutsutud esinejad pidasid kolm plenaarettekannet: Gert Rijlaarsdam (Amsterdami ülikool, Antwerpeni ülikool) „Teaching writing in L1 secondary education: learning to write, and writing to learn”, Marilyn Martin-Jones (Birminghami ülikool) „Ethnography of literacy as a lens on language policy and practice in multilingual settings”, Jan Hulstjin (Amsterdami ülikool) „The Basic Language Cognition and Higher Language Cognition (BLC-HLC) theory of language proficiency in native…
Ikka veel postmodernismist
Berk Vaher on käesoleva aasta maikuu Keeles ja Kirjanduses võtnud ette tänuväärse ülesande arvustada ajakirja Methis 11. numbrit (2013), nn nullindate erinumbrit.(1) Kuna tegemist on ühele kindlale teemale pühendatud väljaandega, on tervitatav, et keegi ühe ajakirja erinumbrit niimoodi analüüsib. Sissejuhatavalt loetleb Vaher teemad, mida nullindate erinumbris ei ole: ulme, luule, Andrus Kivirähki looming, tõlkekirjandus jne. Tuleb möönda, et siin on Vaheril õigus, kindlasti on erinumbrist puudu veel rohkesti teemasid, mis nullindate kirjandusele iseloomulikud olid ja mida nullindate kontekstis oleks olnud vajalik käsitleda. Samas ei olnud teema ammendamine sugugi selle erinumbri eesmärgiks, see oli pigem lisandus senistele ja ka tulevastele käsitlustele.…
Eesti keel omas ruumis
Kui võtta keeleuurimist pigem jumaliku tõe otsinguna kui hookuspookusena (vt nt Mulder 1993: 141), jõuame varem või hiljem huvini selle vastu, mida on keeltes ühist, sarnast või erinevat ja mis võiks seda põhjustada, kuidas keeleline materjal ja vormivõtted levivad. Keeltes peegelduvad nende kõnelejate suhtlusvõimalused senise asustusloo, infolevi- ja liikumisvõimaluste piires, nii seostuvad ühisjooned tihti geograafilise lähedusega ja kujunevad keelendite ja struktuurijoonte levikualad. Keelenähtuste levik ja varieerumine ruumis on pakkunud huvi mitmele keeleteaduse harule, nagu ajaloolisele keeleteadusele, sugulaskeelte uurimisele, murdeuurimisele ja keeletüpoloogiale. Murdeuurimises on levikule ja varieerumisele seni enim tähelepanu pööratud sõnavara uurimisel, viimasel ajal aga tõuseb samasuunalise rõhuasetusega jõudsalt esile…
Kaks kirglikku meest
Hugo Raudsepp (1883–1952) oli omas ajas tähelepanuväärne kuju: eesti Bernhard Shaw’ks kutsutud näitekirjanik, kriitik ja följetonist, kelle saatuseks oli surra Siberi vangilaagris. „Pikavõitu, kõhn prillidega mees, filosoofiline, mõnikord irooniline,” iseloomustas oma isa Viiu Raudsepp-Tulk.(1)
XXI sajandil ei ole Raudsepa näidendid enam kuigivõrd lavalaudadele jõudnud. Küllap annab siin tunda nii Raudsepa ajastukeskne kirjanikukäekiri kui ka tema pealesunnitud unustamine nõukogude ajal. Akadeemilisel tasandil on kirjanikku käsitlenud eeskätt Lehte Tavel, ka Tiina Ritsoni koostatud bibliograafia(2) on uurijale väärtuslik allikas. Eelmisel aastal lisandusid kaks kirjastuse Ilmamaa üllitatud olulist teost: „Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud artiklivalimik „Nüüd ma tahan mõõka tõsta” (koostaja Hando Runnel) ning „Mait Metsanurk…
XXI sajandil ei ole Raudsepa näidendid enam kuigivõrd lavalaudadele jõudnud. Küllap annab siin tunda nii Raudsepa ajastukeskne kirjanikukäekiri kui ka tema pealesunnitud unustamine nõukogude ajal. Akadeemilisel tasandil on kirjanikku käsitlenud eeskätt Lehte Tavel, ka Tiina Ritsoni koostatud bibliograafia(2) on uurijale väärtuslik allikas. Eelmisel aastal lisandusid kaks kirjastuse Ilmamaa üllitatud olulist teost: „Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud artiklivalimik „Nüüd ma tahan mõõka tõsta” (koostaja Hando Runnel) ning „Mait Metsanurk…
Tükike eimiskit keele alla
Essees „Ängistusest keeleni” lausub Maurice Blanchot, et kirjaniku tüüpolukorraks on ängistus, kus pole ei midagi kirjutada ega vahendeid selleks – aga ometi püsib äärmuslik sundus muudkui kirjutada.(1) Seesama ängistus kandub üle ka siinse arvustuse hakatusse: ühelt poolt on Blanchot’ jõudmine eesti keelde nii suur sündmus, et sellest tuleks kirjutada mahukas monograafia. Vastilmunud kogumik peaks osutuma maiuspalaks kõigile, kes viibivad loomingu lummuses. Kuid teiselt poolt tundub, et sellest ei ole midagi ega kellelegi kirjutada. E i o l e m i d a g i k i r j u t a d a, sest kõik oluline on kogumikus endas öeldud,…
Tulnukad ingliskeelsest keeleruumist
Aino Jõgi (1922–2013) oli ärksa vaimuga inglise filoloog, õppejõud ning tõlkija. Tartu ülikoolis õppis Aino Jõgi käe all mitu põlvkonda sõjajärgseid inglise filolooge, sealhulgas ka nende ridade autor. Aino Jõgi teadushuvid keskendusid inglise ja eesti keele kokkupuutepunktidele (inglise-eesti keelekontaktid, tähendusväljade kõrvutav analüüs inglise ja eesti keeles, kollokatsioonid). Lisaks oli Aino Jõgi hinnatud tõlkija eesti keelest inglise keelde ja inglise keelest eesti keelde.
Käesolev raamat on Aino Jõgi 1971. aastal Tartu ülikoolis kaitstud kandidaaditöö trükiväljaanne. Väitekirja tekstile eelneb Urmas Sutropi koostatud elulooline ülevaade; Aino Jõgi oli Urmas Sutropi tädi. Neljakümne aasta taguse uurimuse raamatuna ilmumine on igati tervitatav. Esiteks teeb trükiväljaanne uurimuse…
Käesolev raamat on Aino Jõgi 1971. aastal Tartu ülikoolis kaitstud kandidaaditöö trükiväljaanne. Väitekirja tekstile eelneb Urmas Sutropi koostatud elulooline ülevaade; Aino Jõgi oli Urmas Sutropi tädi. Neljakümne aasta taguse uurimuse raamatuna ilmumine on igati tervitatav. Esiteks teeb trükiväljaanne uurimuse…
Lühidalt
Uurimusi kirjandusest ja kultuurist. Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 15. Koostanud Piret Viires, toimetanud Anneli Kõvamees. Tallinn: Tallinna Ülikool, 2013. 148 lk.
www.tlu.ee/et/eesti-keele-ja-kultuuri-instituut/EKKI-toimetised/Avatud-juurdepaas-ja-toimetiste-vanemad-numbrid
TLÜ EKKI toimetiste 15. number on siiski alles esimene, mille teemaasetus on kirjandusteaduslik. Avaartikkel räägib lausa veel laiemast valdkonnast kui kirjandus: siin võtab Rein Veidemann jutuks kogu eesti kultuuri, tuginedes enese jaoks hästi tuntud märksõnadele „eksistentsiaalsus” ja „tüvitekst”.
Ülejäänud artiklid on kitsama küsimuseasetusega ja mitu neist kirjeldavad Teise tajumist. Aigi Heero ja Maris Saagpakk uurivad, kuidas on Adam Olearius oma XVII sajandi reisikirjas, „üleeuroopalises bestselleris” kujutanud mitte ainult eestlasi, vaid teisi rahvusi üleüldse, ja hindavad selle kujutuse…