Rubriik
Valdkond
Aasta
Aleksander Kesküla kirjandustegelasena
Aleksander Eduard Kesküla (1882–1963) on kindlasti üks müstilisemaid mehi Eesti (ja mitte ainult Eesti) ajaloos. Tema põrandaaluses rollis 1905. aasta revolutsiooni ajal ning suurejoonelises, ehkki üksiküritajalikus poliitilises tegevuses Esimese maailmasõja päevil pole kellelgi seni õnnestunud täit selgust saada. Osalt on sellise olukorra põhjustanud Kesküla ise, kes elu lõpuni järgis konspiratsioonireegleid ning eelistas tegutseda suuremat tähelepanu äratamata. Teiseks ja eelmisega seotud probleemiks on raskesti leitavad allikad, mis tähendab, et Kesküla biograafiat tuleb kild killu haaval kokku panna üle kogu maailma hajali asuvatest arhiivimaterjalidest, millest märkimisväärne osa on kahtlemata veel üles leidmata.
Laiemalt tuntud ja avaldatud materjalist piisab müüdi- ja kirjandusloomeks enam kui…
Laiemalt tuntud ja avaldatud materjalist piisab müüdi- ja kirjandusloomeks enam kui…
Lühidalt
Alguses oli Juhan. Meenutuslood õpetaja Juhan Peeglist. Koostajad ja toimetajad Maarja Lõhmus, Sulev Uus, Peeter Vihalemm. Tartu: Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts, Postimees, 2012. 192 lk; „Ma lõpetan selle jama ära.” Ajakaaslaste meenutuslood Juhan Peeglist. Koostajad ja toimetajad Sulev Uus, Maarja Lõhmus, Peeter Vihalemm. Tartu: Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts, 2014. 192 lk.
Paari aasta jooksul on Juhan Peeglist ilmunud kaks mälestusteraamatut, üks tema õpilaste, teine kolleegide tekstidega. Üks täiendab teist ja koostaja Sulev Uus ütlebki teise raamatu saatesõnas, et otsekohe tõdeti: esimesele raamatule peab järgnema teine.
Vaikne, mõnus ja humoorikas Juhan Peegel on olnud ju üks kõige mitmekülgsemaid inimesi meie kultuuris: ajakirjandusõpetuse rajaja…
Paari aasta jooksul on Juhan Peeglist ilmunud kaks mälestusteraamatut, üks tema õpilaste, teine kolleegide tekstidega. Üks täiendab teist ja koostaja Sulev Uus ütlebki teise raamatu saatesõnas, et otsekohe tõdeti: esimesele raamatule peab järgnema teine.
Vaikne, mõnus ja humoorikas Juhan Peegel on olnud ju üks kõige mitmekülgsemaid inimesi meie kultuuris: ajakirjandusõpetuse rajaja…
Emakeele Seltsis
28. märtsil k.a Tartus toimunud Emakeele Seltsi aastakoosolekul esitas akadeemilise ettekande „Laps, keel ja grammatika ehk mis on eesti keele omandamises erilist” Reili Argus. Laps hakkab keelelisi kategooriaid, mis keeliti erinevad, ehitama kognitiivsetele kategooriatele. On suhteid, mida mõni keel väljendab grammatikaga, teine leksikaga (nt aspekt, objektide kategoriseerimine omaduste kaudu), mõnes keeles on mõne kategooria väljendamine kohustuslik, mõnes vabatahtlik (nt evidentsiaalsus on eesti keeles valikuline, aga korea ja türgi keeles kohustuslik). Sellest tulenevad erinevused, eelkõige omandamise järjekorras. Ka moodustusmehhanismide produktiivsus varieerub keeliti. Mis on nii produktiivne kui ka sage, omandatakse esmajärjekorras. Esineja tõi arvukaid näiteid kolme eesti lapse keelematerjali põhjal. Mida…
Lühikroonika
• 3. oktoobril toimus Tallinnas Emakeele Seltsi sotsiolingvistika teemaline kõnekoosolek. Esinesid Kristiina Bernhardt („Kaks eesti keele õpikut muulastele ja keeleõppe diskursus 1930ndatel”), Andra Kütt („Erineva sotsiolingvistilise keskkonna mõju eesti keelt emakeelena omandavate laste keelekasutusele”) ja Anna Verschik („Ukraina keelesituatsioon sotsiolingvisti pilgu läbi”).
• 8. oktoobril korraldas rahvusraamatukogu oskuskeele päeva. Jüri Valge rääkis „Eestikeelse terminoloogia programmist (2013–2017)”, Triin Vakker terminoloogiastipendiumidest, Tõnis Nurk tutvustas uut e-keelenõu portaali, Margit Jõgi kõneles standardi tõlkimise koordineerimisest, Anu Lepp andis põgusa ülevaate paberiajalooga seotud oskussõnavarast ja Liina Laumets selgitas uue terminikomisjoni loomise vajalikkust.
• 15. oktoobril toimus Tartu Ülikooli Narva kolledžis rahvusvaheline konverents „Vabaduse kontsept Ida-Euroopa kirjandustes II”. Avaettekande…
• 8. oktoobril korraldas rahvusraamatukogu oskuskeele päeva. Jüri Valge rääkis „Eestikeelse terminoloogia programmist (2013–2017)”, Triin Vakker terminoloogiastipendiumidest, Tõnis Nurk tutvustas uut e-keelenõu portaali, Margit Jõgi kõneles standardi tõlkimise koordineerimisest, Anu Lepp andis põgusa ülevaate paberiajalooga seotud oskussõnavarast ja Liina Laumets selgitas uue terminikomisjoni loomise vajalikkust.
• 15. oktoobril toimus Tartu Ülikooli Narva kolledžis rahvusvaheline konverents „Vabaduse kontsept Ida-Euroopa kirjandustes II”. Avaettekande…
Elulooline läbilõige varasemast eesti ajakirjandusest
Esimese eestikeelse ajakirjandusloolise teatmeteose ilmumine sel aastal on kindlasti märkimisväärne sündmus. Mõneti üllatav, et selline teatmeteos, arvestades ajakirjanduse olulisust meie ajaloo kontekstis, siiski alles nüüd – otsapidi juba digiajastul – trükivalgust nägi. Tõsi, ajakirjandusega seotud isikute eluloolisi andmeid on avaldatud varemgi. Esmalt väärib äramärkimist 1909. aastal ajalehe Postimees 50 aasta juubeliga seoses ilmunud koguteos, mis sisaldab ajalehe 322 kaastöölise biograafiaid. Ka Eesti Vabariigi algusaastail ilmunud Eesti Ajakirjanike Liidu aastaalbumites „Õitsituled” (1922–1925) avaldati ajakirjanike elulugusid, biograafilist materjali sisaldasid samuti mitmed Eesti NSV Ajakirjanike Liidu väljaanded ning viimaste aastakümnete Tartu Ülikoolis ajakirjanduse õpetamise ajaloole pühendatud publikatsioonid ja elulugude kogumikud. Ilmunud on ka…
Haridusmõisteid kuues kuues
2007. aastal andis Õpetajate Leht teada, et 18. oktoobri mõttetalgutega on Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) eestikeelse terminoloogia toetamise programmi (2008–2012) raames alanud haridussõnastiku koostamine, mida hakkab juhtima Rain Mikser. Kohe jagunesid kaasatud teadlased kaheks töörühmaks: Airi Liimetsa eestvõttel hakati koostama filosoofilise plaaniga haridusleksikoni, Viivi Maanso juhtimisel viiekeelset haridussõnastikku.(1) Kahe viimase aasta jooksul on mõlemad jõudnud kaante vahele. Tõsi, toona loodetud põhikoostajaid on kõrvale jäänud ja uusi lisandunud, kuid kaasatute lõppnimestik on äärmiselt esinduslik ja hõlmab kokku enam kui pooltsada inimest.
Haridusleksikoni(2) 30-liikmeline autorkond on seadnud eesmärgiks kirjeldada eesti haridus- ja kasvatusteaduste kontekstis „valdkonna olulisemaid märksõnu, nendega tähistatavate mõistete arengulugu ning vastavate…
Haridusleksikoni(2) 30-liikmeline autorkond on seadnud eesmärgiks kirjeldada eesti haridus- ja kasvatusteaduste kontekstis „valdkonna olulisemaid märksõnu, nendega tähistatavate mõistete arengulugu ning vastavate…
Mitmus, hägusus, nimed
Kui inimesest rääkides kasutame tema nime mitmuse vormis, on sellel halvustav tähendus. Mäletan uue iseseisvusaja eel peetud poleemikast fraasi „Need Savisaared ja. . . .”. Stalini-aegsetes tekstides võisid „Tuglased ja Semperid” või „Zoštšenkod ja Ahmatovad” kõlada otse kurjakuulutavalt.
Inimväärikus tähendab seda, et inimene on indiviid, on tema ise, mitte osa mingist ebamäärasest kogumist. Mitmuse kasutamine eitab meie individuaalsust, alandab meie väärikust, teeb meist isegi mingid Untermensch’id, mitte-päris-inimesed. Mitmuses nimi on lähedane nimetusele, nimeta-olemisele. Ligikaudu sama efekt on sellel, kui kellestki rääkides kasutame sõnu keegi, mingi või mingisugune ~ mingisugused: keegi Kaplinski, mingid Kaplinskid. . . ., niisama ka igasugused. Ka siin on tavaline mitmusevorm.
Mitmusevormi kasutades räägime eesti…
Inimväärikus tähendab seda, et inimene on indiviid, on tema ise, mitte osa mingist ebamäärasest kogumist. Mitmuse kasutamine eitab meie individuaalsust, alandab meie väärikust, teeb meist isegi mingid Untermensch’id, mitte-päris-inimesed. Mitmuses nimi on lähedane nimetusele, nimeta-olemisele. Ligikaudu sama efekt on sellel, kui kellestki rääkides kasutame sõnu keegi, mingi või mingisugune ~ mingisugused: keegi Kaplinski, mingid Kaplinskid. . . ., niisama ka igasugused. Ka siin on tavaline mitmusevorm.
Mitmusevormi kasutades räägime eesti…
Adsoni luulekogu, lõpuks ometi
Kummaline, et Artur Adsoni luule koondkogu tuli aastakümneid oodata, ja kena, et see lõpuks siiski ilmus. Varem on tema luulest kokku pandud kaks saleda seljaga valikkogu, „Värsivakk” 1959. aastal Rootsis ja „Väike luuleraamat” 1990. aastal Eestis, nendesse mahtus aga ikkagi tunduvalt vähem tekste, kui autor kirjutas. Kui praegu oleks tegemist lühiarvustusega, siis võikski piirduda kiidusõnade ja tänukummardustega köite koostaja ja toimetaja Õnne Kepi ning toimetaja Tiia Allase suunas. Salmid on hoolikalt kokku kogutud ja läbi vaadatud, toimetamistöösse tõsiselt suhtutud, kujundus kena ja siia sobivad hästi ka Adsoni joonistused. Need tõdemused ongi kõige olulisemad, mida raamatu „Varjuliste puie all” kohta peab…
Naljakatel eluseikadel rajanevad lood kogukonnapärimuses
Küsimus Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) kogudesse laekunud naljandite folkloristlikust kuuluvusest kerkis 1930. aastatel žanripõhiste koopiakartoteekide loomise käigus. Adudes, et isikujutud kohalikest inimestest võivad olla naljandite algmaterjaliks, kutsus naljandite temaatilise süsteemi loomisega põhjalikult tegelenud Rudolf Põldmäe rahvaluulekogujaid selliseid lugusid (nt lapsesuunalju ja ehalkäimiste meenutusi) kirja panema ning ERA-le saatma (vt Põldmäe 1938, 1939, 1940). Õhku jäi küsimus eesti rahvanaljandi traditsionaalsusest, sest selgus, et ligi pooled kirjapanekutest ERA kogudes on esindatud üheainsa variandiga (Krikmann 1965: 21). Geograafilis-ajaloolise uurimismeetodi domineerimise aegsetes arusaamades oli küll kohta folklooriteose algkuju, algkodu ja levikuteede otsimisele, ent reaalelu naljakaid juhtumeid kajastavate lugude arvamine rahvaluule hulka oli välistatud. Ometi…
Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia – kellele ja miks?
Retrospektiivne rahvusbibliograafia – mis asi see veel on, oleksin mõni aasta tagasi kirjanduse ja kultuuriteaduste doktorandina täiesti süüdimatult küsinud. Kurb, aga samas on tõsiasi, et Eesti praeguse aja humanitaarteadused, nagu ka teaduse hindamise süsteem, ei pane suurt rõhku käsikirjade või tõlkeeditsioonide, käsiraamatute, entsüklopeediliste ülevaateteoste ega bibliograafiate väärtustamisele. Nagu on tõsi ka see, et tänapäeva Eesti ülikoolides ei pea (võõr)filoloogid reeglina enam õppima n-ö filoloogilisi käsitööoskusi.
Hirmutavalt kõlava sõnadeühenduse „Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia” taga seisab ambitsioonikas ettevõtmine, mida võiks iseloomustada nii sõnadega kuiv, raamatukogunduslik, pedantne kui ka hoopis teisiti. Tegemist on teatud mõttes detektiivse ülesandega registreerida kõik tänapäevase Eesti alal ilmunud trükised. Õieti…
Hirmutavalt kõlava sõnadeühenduse „Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia” taga seisab ambitsioonikas ettevõtmine, mida võiks iseloomustada nii sõnadega kuiv, raamatukogunduslik, pedantne kui ka hoopis teisiti. Tegemist on teatud mõttes detektiivse ülesandega registreerida kõik tänapäevase Eesti alal ilmunud trükised. Õieti…
Lühikroonika
• 18. augustil tähistati Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis akadeemik Arvo Krikmanni 75. sünnipäeva. Avasõnavõtuga esines Peeter Tulviste. Ettekanded pidasid Poola, Venemaa, Soome, USA ja Eesti teadlased.
• 29. augustil toimus Emakeele Seltsi koosolek „Ellen Niit 70 ja Külli Habicht 50”. Esinesid Pire Teras („Veel kord saarte aktsendist”), Kristiina Ross („Heinrich Stahli lauluraamatu kiituseks”) ja Karl Pajusalu („Edela-Eesti eesti keeles ja keeleteaduses”).
• 8. septembril kaitses JanikaKärk Tallinna Ülikoolis doktoritöö „Saksa ja eesti keele sagedamate värvingupartiklite võrdlev analüüs”. Juhendaja oli professor Helle Metslang (TÜ), oponendid dotsent Anne Arold (TÜ) ning dotsent ja vanemteadur Külli Habicht (TÜ).
• 12. septembril kaitses Mari Kendla Tallinna…
Varemed ja aiad
Maailm, oo masendav teaatrilogu,
su sammastik on ammu vajund längu!
Betti Alver „Vana teaater” (1938)
Bernard Kangro romaane on paigutatud vanamoodsa sümbolismi alla (Krull 1991), samal ajal on teda peetud sõjajärgse eesti proosa üheks peamiseks uuendajaks (Kruus 2008: 82), seda eeskätt kuueosalisele Tartu-romaanide tsüklile tuginedes. Epp Annuse sõnul on Kangro Tartu-romaanide ülesehituslikuks printsiibiks „suurte tõdede, ühtse maailma ja järelikult ka narratiivi ühtsuse puudumine” (Annus 1997: 34), mis näib osutavat nende vaieldamatule kuulumisele modernistlikku ja ühtlasi ka postmodernistlikku kirjandusvoolu. Käesoleva artikli taotluseks on täiendada ja nüansseerida Kangro Tartu-romaanide seniseid, n-ö kanoniseeritud ehk vooluloolisi käsitlusi. Annuse käsitluse järgi näiteks on Tartu-romaanide esimese triloogia („Jäälätted” 1958,…
Ungari ja eesti kõrvallauset kõrvutav väitekiri
Mis tahes kahe keele kontrastiivse uurimise tulemusel saadakse nii teoreetilist kui ka keeleõppes kasulikku praktilist infot, ent see võib ühtlasi kaasa aidata kummagi uuritava keele täpsemale kirjeldusele. Kahe sugulaskeele kontrastiivne analüüs annab lisaks eelmainitule teavet selle kohta, milliseid arengustaadiumeid keeled, mis kunagi tõenäoliselt sarnased olid, läbinud on. Samasse keele- ja kultuuriareaali kuuluvate sugulaskeelte sarnasus võib tuleneda mitte keelesugulusest, vaid keeleareaali mõjust. Seda võime jälgida ka Kesk-Euroopa keeleareaali kuuluvaid eesti ja ungari keelt uurides. Üldiselt teatakse, et eesti keel on lähedane soome keelele, ent näiteks eesti keele rektsioonid erinevad soome keelele omastest soome-ugri rektsioonidest. Eesti rektsioonid on pigem sarnased rektsioonidega, mis…
Noorte hääled 2014
23. ja 24. aprillil toimus Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis ja Eesti Rahva Muuseumis järjekordne folkloriste, etnolooge ja nende lähierialade esindajaid koondav konverents „Noorte hääled”. Igakevadine konverents pakub hea võimaluse tutvuda noori kultuuriuurijaid huvitavate küsimuste ja valdkondadega.
Konverentsi esimene päev möödus Eesti Kirjandusmuuseumis ning käsitluse all olid mitmed erinevad kultuurinähtused folkloristika, semiootika, ajaloo, filosoofia ja kultuuriteaduse vaatepunktist.
Ave Goršič (ERA teadur) andis ülevaate noorteadlaste konverentsi ajaloost ja konverentsidel käsitletud teemadest. Ettekandes olid kõne all teemad, suundumused, ajastulised piirangud, vabadused ja muutused.
Jaan Sudak (TÜ magistrant) pidas ettekande 2013. aasta suvel Kihnus välitöödel kogutud unenäopärimusest, keskendudes unenägude tõlgendamis- ja narrativeerimisprotsessile. Kihnu näitel saab kõnelda…
ENSV kultuur Hruštšovi ajal
23. mail toimus Eesti Kirjandusmuuseumis ajaloo- ja kirjandusteadlaste koostöös korraldatud seminar „ENSV kultuur Hruštšovi ajal”. Aastatel 1956–1964 oli Nikita Hruštšov sisuliselt Nõukogude Liidu ainuvalitseja. Kuigi seda perioodi tuntakse üldiselt piirangute lõdvenemise ajana, siis nagu Sirje Olesk avasõnades märkis, on Paul-Eerik Rummo seda nimetanud ka laadajantlikuks ajaks, ning uuele vabadusele ei võinud alati loota. Seminari eesmärk oli lähemalt uurida nn Hruštšovi sula aegseid arenguid Eesti kultuurielus.
Avaettekande tegi Tõnu Tannberg (TÜ), kes andis ülevaate sulaaja kultuuripoliitikast NSV Liidus üldiselt, kirjeldades seda kolmel tasandil: parteiline juhtimine, täitevvõim ja loomeliidud. Hruštšovi ajale iseloomulike arengutena tõi ta välja kultuurivahetuse Läänega (raudne eesriie paotus näiteks 1957.…
Keskaja ladinakeelset kirjandust eesti keeles
„Keskaja kirjanduse antoloogia” I osa, mis käsitleb ja sisaldab keskaja ladinakeelse kirjanduse näiteid, on juba kolmas omataoline kirjastuse Varrak väljaanne, mis on lugejani tänaseks kronoloogilises järjekorras toonud Euroopa kirjaliku kultuuri pärandi alates selle sünnist ja algusaegadest vanakreeka ja rooma kirjanduse näol(1) kuni keskaja lõpuni. Kusjuures keskaja rahvakeelse kirjanduse antoloogia alles ootab ilmumisjärge. Sellega on Eesti publikul kolm kirjanduskatkete ja mõne tervikteosega kogu, mis on varustatud väga põhjalike ekskurssidega kultuurilisse konteksti üldiselt, sissejuhatustega perioodi kirjandusse ning vastavaid tekste puudutavate kommentaaridega. Kolm nimetatud antoloogiat annavad võimaluse tutvuda tekstinäidetega, viimaste valik võib tekitada lahkarvamusi ja kriitikat, kui oponendil selline soov tekib – valik…
Kuidas kirjutada lõunaeesti kirjanduslugu?
28. mail 2014. aastal kaitses Tartu Ülikooli teadur Mart Velsker Tartu Ülikoolis oma doktoriväitekirja „Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi”. Oponendid Groningeni ülikooli professor Cornelius Hasselblatt ja Tartu Ülikooli teadur Tiit Hennoste pidasid dissertandiga pooleteisetunnise väitluse ja leidsid, et töö väärib kindlasti doktorikraadi. Sama leidis ka komisjon.
Mart Velskri artikliväitekiri koosneb sissejuhatusest ja seitsmest varem avaldatud artiklist ühel Velskri paljude uurimissuundade seast välja valitud terviklikul teemal. Töö eesmärgiks on uurida, kuidas on lõunaeesti kirjanduse (laiemalt ka kultuuri) ajalugu käsitletud ja mis põhimõtetest lähtudes oleks otstarbekas kirjutada lõunaeesti (või Lõuna-Eesti) kirjanduslugu. Autor keskendub ennekõike XX sajandi kirjandusele, jättes varasema tartukeelse kirjasõna vaid taustaks. Väitekiri…
Kirjanduse uurimine vajab loolisust ja süvenemist
Läinud suve lõpus tähistasid juubelit kaks kirjandusteadlast ja pikaaegset kolleegi Eesti Kirjandusmuuseumist: Marin Laagil täitus 50, Sirje Oleskil 60 aastat. Selle puhul palus Keel ja Kirjandus neil kahekesi rääkida nii oma tegemistest ja muuseumi käekäigust kui ka kirjanduse ja kirjandusteaduse seisust üldisemalt.
Marin Laak (ML): Meid seob tõesti palju, oleme Eesti Kirjandusmuuseumis veetnud mõlemad peaaegu kogu oma töise elu, sina enam-vähem kümme aastat kauem kui mina. Mäletan, et astusin esimest korda muuseumi uksest sisse kui elavasse legendi – oli see maja ju pelgupaigaks paljudele repressioonides kannatada saanud säravatele filoloogidele ja kirjandusloolastele, olgu Põldmäed või Mart Lepik või siis Ellen Kaldjärv, kes…
Marin Laak (ML): Meid seob tõesti palju, oleme Eesti Kirjandusmuuseumis veetnud mõlemad peaaegu kogu oma töise elu, sina enam-vähem kümme aastat kauem kui mina. Mäletan, et astusin esimest korda muuseumi uksest sisse kui elavasse legendi – oli see maja ju pelgupaigaks paljudele repressioonides kannatada saanud säravatele filoloogidele ja kirjandusloolastele, olgu Põldmäed või Mart Lepik või siis Ellen Kaldjärv, kes…
Eesti kirjanduse tähetund Moskvas
Mustade kaantega kogumik „Eesti noor proosa” (v. k „Эстонская молодая проза”), mis ilmus 1978. aastal kirjastuse Eesti Raamat väljaandel, on erakordse saatusega. Teost hakati kaanevärvi põhjal kohe nimetama „mustaks raamatuks”. Raamat sisaldas nn väikest ehk kammerlikku proosat üheteistkümnelt autorilt.(1) Tekstide vene keelde tõlkijaid oli neliteist. Tavaliselt olid sellised kogumikud Nõukogude Liidus nomenklatuursed, ilmusid NSVL rahvaste kirjanduse rubriigis ja pärast kahte-kolme retsensiooni Moskva või Leningradi perioodikas langesid unustuse hõlma.
„Eesti noort proosat”, mis oli välja antud tolle aja kohta üsna soliidses tiraažis (30 000 eksemplari), ootas teistsugune saatus.
„MUST RAAMAT” TÄNAPÄEVAL
Praeguseks on vene lugeja unustanud paljude 1970. aastate eesti kirjanike nimed. Järsult muutunud sotsiaalne…
Eesti kirjanduse kadunud kodu
Keeruline on leida mõnd eesti kirjanikku, kes poleks kirjutanud kodust. Kodu on meie kultuuris kõige rohkem kasutatav topoloogiline kujund Eesti kõrval, neid mõlemaid rõhutatakse eriti just pidulikel puhkudel. Sõnal „kodu” tundub olevat eriline maagiline vägi.(1) Nii poliitilistes kõnedes ja loosungites, ajalookirjutuses kui ka laulupidude repertuaaris seisavad sõnad „kodu” ja „Eesti” vahetus naabruses ning põimuvad ühte – kas või juba kodumaa mõistes.(2) On tekkinud kollektiivne kinniskujund eestlastest kui ühest vanimast paiksest rahvast Euroopas, põlistest koduspüsijatest.
Kodu mõiste tähtsus rahvustunde looja ja hoidjana on iseenesestmõistetav: on hästi teada ja korduvalt uuritud, kuidas eesti rahvus kollektiivset identiteeti pakkuva kategooriana loodi XIX sajandil, selle loomistöö…
Kümme aastat R-klubi
21. märtsil 2014 tähistati R-klubi kümmet tegevusaastat seminariga Tallinna Ülikoolis. R-klubi sai alguse Helle Metslangi juhendatavate TLÜ kraadiõppurite tööde ühisaruteludest, esimene protokollitud koosolek toimus 15. oktoobril 2004. R-klubi ehk reedeklubi on aeg-ajalt Tallinnas reedeti kogunev informaalne arutlusring, mille põhitegevuseks on pakkuda klubilastele tagasisidet ja küünarnukitunnet eesti keele alases uurimistöös, ennekõike väitekirjauurimuste tegemisel ja artiklite publitseerimisel. Aegade jooksul on klubilaste ring avardunud juhendatavate ja kolleegidega Tartu Ülikoolist ja Eesti Keele Instituudist, samuti Eesti Rakenduslingvistika Ühingust.
Seminari avas TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudi direktor Piret Viires. Helle Metslangi ettekandest „Hetk tagasi vaadata” tuli esile R-klubilaste väitekirjade ja sedakaudu tekstide ühisarutelude avar temaatika:…
Seminari avas TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudi direktor Piret Viires. Helle Metslangi ettekandest „Hetk tagasi vaadata” tuli esile R-klubilaste väitekirjade ja sedakaudu tekstide ühisarutelude avar temaatika:…
13. rakenduslingvistika kevadkonverents
24.–25. aprillil 2014 toimus Tallinnas 13. rakenduslingvistika konverents teemal „Keel ja haridus mobiilses maailmas”, mis oli ühendatud Eesti keeletehnoloogia (EKT) konverentsiga (23.–24. IV) ning IAIMTE (International Association for the Improvement of Mother Tongue Education) hariduslingvistika huvirühma konverentsiga (25.–26. IV). Kutsutud esinejad pidasid kolm plenaarettekannet: Gert Rijlaarsdam (Amsterdami ülikool, Antwerpeni ülikool) „Teaching writing in L1 secondary education: learning to write, and writing to learn”, Marilyn Martin-Jones (Birminghami ülikool) „Ethnography of literacy as a lens on language policy and practice in multilingual settings”, Jan Hulstjin (Amsterdami ülikool) „The Basic Language Cognition and Higher Language Cognition (BLC-HLC) theory of language proficiency in native…