Rubriik
Valdkond
Aasta
Lühidalt
Kirjarahva pildiraamat. Fotosid aastatest 2001–2009. Pildistanud Alar Madisson, koostanud Alar Madisson, Piret Noorhani, Vilve Asmer. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Kunst, 2009. [127] lk; Kirjarahva teine pildiraamat. Fotosid aastatest 2010–2013. Pildistanud Alar Madisson, koostanud Alar Madisson, Piret Noorhani, Vilve Asmer. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2013. [123] lk.
Eesti Kirjandusmuuseum on välja andnud kaks albumit, mis kokku sisaldavad mitusada fotot eesti kirjarahvast – lisaks kirjanikele ka tõlkijatest, toimetajatest, kriitikutest, kirjandusteadlastest jne. Ingliskeelne „Picture book of writers” ei kõla selles mõttes päris sama õigesti, aga muidu on pealkiri tabavalt valitud, kuna tegu on tõesti pildiraamatutega, peale portreteeritava nime ei ole fotodele lisatud mingit muud infot.
Nii kiirgavad…
Eesti Kirjandusmuuseum on välja andnud kaks albumit, mis kokku sisaldavad mitusada fotot eesti kirjarahvast – lisaks kirjanikele ka tõlkijatest, toimetajatest, kriitikutest, kirjandusteadlastest jne. Ingliskeelne „Picture book of writers” ei kõla selles mõttes päris sama õigesti, aga muidu on pealkiri tabavalt valitud, kuna tegu on tõesti pildiraamatutega, peale portreteeritava nime ei ole fotodele lisatud mingit muud infot.
Nii kiirgavad…
Jämejala rehabiliteerimine
Mõnda järjekordset omaeluloolist teost käes hoides, lehitsedes või lugedes olen üha sagedamini tabanud end küsimast, kust võtab autor selle veendumuse, et tema elu, ümbrus, põlvnemise ja kujunemise lugu läheb ka enamatele kui vaid kõige lähedasematele inimestele nii korda, et tasub jännata selle raamatuks vormistamisega. Mõnel juhul jääbki kahtlus püsima ja raamatu lugemisest ei saa asja. Ent Lauri Sommer on nüüdseks juba teist korda kinnitanud, et tasub küll oma lugu raamatusse raiuda. Kui 2012. aastal ilmunud „Räestu raamat” teenis hea vastuvõtu ja pärjati Võrumaa Bernard Kangro nimelise kirjandusauhinnaga, siis „Sealpool sood” on selle väärikas paariline. Mõlemad on paigaloolised raamatud, mis seovad…
Kirjanduspärand ja rahvuspained
Eesti Kirjandusmuuseum ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus on kumbki avaldanud omalaadsed kokkuvõttekogumikud. Eesti Kirjandusmuuseumi „Kirjanduspärand kultuuriloos”(1) hõlmab artikleid ja uurimusi aastatest 2008–2014 ja on välja antud Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 85. aastapäevaks(2). UTKK „Autogenees ja ülekanne”(3) pakub kirjanduskeskuse samanimelise sihtfinantseeritud uurimisteema (2008–2013) raames kirjutatud kaalukamaid artikleid, nagu märgib sissejuhatuses Jaan Undusk. Kogumikud mõjuvad terviklikult ning on hästi komponeeritud. Koostajad Marin Laak ja Sirje Olesk (EKM) ning Rein Undusk (UTKK) on artiklid kokku seadnud nii, et need hakkavad omavahel kõnelema ja täiendavad üksteist. Niisiis on tegemist teostega, mis mõjuvad orgaanilistena ega tekita tunnet, nagu oleks kogumiku koostamise vajadus kaalunud üles sinna pandavate…
Toimetaja pilguga kirjanduskriitikast, mitte kultuuriatavistlikult
Nüüd on viis aastat sellest, kui Keeles ja Kirjanduses ilmus viimati pikk kriitikaülevaade. Kirjutas selle Jürgen Rooste. Ülevaates leiti, et „olemuslikult võib kirjanduskriitikat pidada kultuuriatavistlikuks ilminguks: otsest funktsiooni tal mälu hülgavas ja mittelugevas keskkonnas enam pole, aga et ta on olemas olnud, kunagi mingit rolli mänginud, siis ta ikkagi ilmutab end ajuti, kõlgub kuskil sääl”.(1) Kas just asi nii hullusti on, aga huvilisele võib toda lugu nüüdki lugeda soovitada: selguvad toona Rooste meelest levinumad kriitikatüübid, kriitikat avaldavad väljaanded, olulisemad arvustajad.
Viie aastaga ei muutu ju palju. Üht-teist aga siiski. Kas või see väide, et Eestis puuduvad Euroopa kirjanikud (tsiteeritakse Hannes Varblast)…
Viie aastaga ei muutu ju palju. Üht-teist aga siiski. Kas või see väide, et Eestis puuduvad Euroopa kirjanikud (tsiteeritakse Hannes Varblast)…
Ääremärkusi Jaan Kaplinski mitmusekäsitelule
Hiljuti avaldas Jaan Kaplinski huvipakkuva lühikirjutise, mis avardab teavet mitmuse kasutamise kohta eesti keeles.(1) Autor jõuab keeleainese analüüsi põhjal ilmselt ka postmodernismis hinnatavale seisukohale, et kõige väärtuslikum on grammatiliselt ainsusega väljenduv unikaalsus, mitmuse kujul kirja pandu paljususes avaldub hägusus ja halvakspanu. Seda põhiseisukohta sugugi kõigutamata nendib siinkirjutaja, et arvatavasti artikli liigse lühiduse tõttu kätkeb asjaomane kirjutis paari absoluudina võetavat ütlust, mida oleks saanud viidetega varasemale kirjasõnale vähemalt osaliselt pehmendada. Teisalt leidub ebatäpsusi vene keele nähtuste lahtimõtestamisel. Järgnevalt eristan Jaan Kaplinski artiklist pärinevad laused poolpaksu kirjaga.
1. Kui inimesest rääkides kasutame tema nime mitmuse vormis, on sellel halvustav tähendus. Enamasti ehk küll,…
1. Kui inimesest rääkides kasutame tema nime mitmuse vormis, on sellel halvustav tähendus. Enamasti ehk küll,…
Valgustussajandi kangelane ja rahvuslik müüt Jaan Krossi „Rakvere romaanis”
Jaan Krossi „Rakvere romaan” ilmus 1982. aastal. See on kirjaniku teine suur ajalooline romaan, mille tegevus toimub Vene impeeriumis. Erinevalt „Keisri hullust” leiavad „Rakvere romaani” sündmused aset XVIII sajandi teisel poolel (peamiselt selle aastasaja kolmandal veerandil, keisrinna Katariina II ajal). Seda romaani ei ole seni saatnud samavõrd põhjalik uurijahuvi kui mitmeid teisi Krossi teoseid.(1)
Nagu romaanis „Keisri hull” (ja veel paljudes Krossi ajaloolistes teostes) on ka „Rakvere romaani” peategelaseks minajutustaja, kes pajatab teoses aset leidvatest sündmustest. Ta on madalat päritolu eestlane, kes on intellektuaalselt erakordselt võimekas, nõtke ja emotsionaalsetelt reaktsioonidelt paindlik.(2) Kirjandusteadlased ei ole veel detailselt uurinud selle tegelase iseloomu, kuigi…
Nagu romaanis „Keisri hull” (ja veel paljudes Krossi ajaloolistes teostes) on ka „Rakvere romaani” peategelaseks minajutustaja, kes pajatab teoses aset leidvatest sündmustest. Ta on madalat päritolu eestlane, kes on intellektuaalselt erakordselt võimekas, nõtke ja emotsionaalsetelt reaktsioonidelt paindlik.(2) Kirjandusteadlased ei ole veel detailselt uurinud selle tegelase iseloomu, kuigi…
Oskar Kallase päev
24. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis XXV eesti raamatuteaduse konverents, mis 1994. aastast kannab Oskar Kallase päeva nime.
Päeva avasõnas tõi direktor Janika Kronberg esile seni ikka veel tavapärase emakeelse pabertrükise rolli eesti rahva kujunemises ja juhtis raamatuhuviliste tähelepanu ka mõni päev hiljem Eesti Kirjandusmuuseumis toimuvale digitaalhumanitaaria konverentsile. Raamatuloo ja pabertrükise uurimise kaudu kõnetab meie pärand ja minevik olevikku, digitaalhumanitaaria aga peaks tagama selle pärandi säilimise ja kättesaadavuse tulevikus, kuuludes nii mõnevõrra futuroloogilise teaduse valda, rõhutas Kronberg.
Piret Õunapuu rääkis väärika ja tasakaaluka teadlase, pedagoogi ja diplomaadi Oskar Kallase kahest kirest: esiteks raamatud ja raamatukogud, teiseks muuseumid. Kaks kirge saatsid Kallase elu paralleelselt…
Päeva avasõnas tõi direktor Janika Kronberg esile seni ikka veel tavapärase emakeelse pabertrükise rolli eesti rahva kujunemises ja juhtis raamatuhuviliste tähelepanu ka mõni päev hiljem Eesti Kirjandusmuuseumis toimuvale digitaalhumanitaaria konverentsile. Raamatuloo ja pabertrükise uurimise kaudu kõnetab meie pärand ja minevik olevikku, digitaalhumanitaaria aga peaks tagama selle pärandi säilimise ja kättesaadavuse tulevikus, kuuludes nii mõnevõrra futuroloogilise teaduse valda, rõhutas Kronberg.
Piret Õunapuu rääkis väärika ja tasakaaluka teadlase, pedagoogi ja diplomaadi Oskar Kallase kahest kirest: esiteks raamatud ja raamatukogud, teiseks muuseumid. Kaks kirge saatsid Kallase elu paralleelselt…
Lühikroonika
• 1. detsembril toimus Tallinnas Tammsaare muuseumi X sügiskonverents „Kodu kuvand eesti kirjanduses läbi aegade”. Ettekanded olid jagatud sektsioonidesse „Kodu ja kodutus”, „Kirjanikud” ja „Omailmad”. Esinesid Mari Sarv, Rein Veidemann, Anneli Kõvamees, Tanar Kirs, Mari Niitra, Toomas Haug, Külliki Kuusk, Maarja Vaino, Brita Melts, Ene-Reet Soovik, Madli Kütt ja Katre Talviste.
• 1. detsembril peeti Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühma seminari „Muinasjutuline maailm: rahvajuttudest (laste)kirjanduseni”. Vaatluse all oli fantaasiakirjandus, noorteromaan ning õnne ja vägivalla teema muinasjuttudes ja lastekirjanduses. Osalesid kirjandusteadlased ja folkloristid, lugude uurijad ja vestjad: Risto Järv, Pille Kippar, Krista Kumberg,…
• 1. detsembril peeti Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühma seminari „Muinasjutuline maailm: rahvajuttudest (laste)kirjanduseni”. Vaatluse all oli fantaasiakirjandus, noorteromaan ning õnne ja vägivalla teema muinasjuttudes ja lastekirjanduses. Osalesid kirjandusteadlased ja folkloristid, lugude uurijad ja vestjad: Risto Järv, Pille Kippar, Krista Kumberg,…
Kodukoht ja teeleidmine
Artikkel põhineb A. H. Tammsaare Muuseumi korraldatud konverentsil „Kodu kuvand eesti kirjanduses läbi aegade” 1. detsembril 2014 peetud ettekandel. Ingliskeelsed tsitaadid on tõlkinud artikli autor.
Luuleliselt liigendatud proosapalas „Jää ja kanarbik. Migrandi märkmeid” on Jaan Kaplinski oma luuletusi ja jutte kirjeldanud koduotsimise lugudena, täpsustades, et need on „olevate ja olematute, võimalikkude ja võimatute kodude antoloogiad” (Kaplinski 1989: 1446). Kodu ja kodutunde kujutamine Kaplinski loomingus on köitvalt nüansirikas ja mitmekesine, keskendudes erinevate, aja vältel mõneti muutuvate dominantide ümber. Kord olen juba teinud katse Kaplinski luulelistes „koduantoloogiates” mingit kulgu ja korrapära avastada ning erinevaid kodutüüpe ja nende võimalikku teisenemist märgata (vt Soovik 2013).…
Luuleliselt liigendatud proosapalas „Jää ja kanarbik. Migrandi märkmeid” on Jaan Kaplinski oma luuletusi ja jutte kirjeldanud koduotsimise lugudena, täpsustades, et need on „olevate ja olematute, võimalikkude ja võimatute kodude antoloogiad” (Kaplinski 1989: 1446). Kodu ja kodutunde kujutamine Kaplinski loomingus on köitvalt nüansirikas ja mitmekesine, keskendudes erinevate, aja vältel mõneti muutuvate dominantide ümber. Kord olen juba teinud katse Kaplinski luulelistes „koduantoloogiates” mingit kulgu ja korrapära avastada ning erinevaid kodutüüpe ja nende võimalikku teisenemist märgata (vt Soovik 2013).…
Emakeele Seltsis
29. augustil 2014. aastal toimus Tartu Ülikooli peahoones J. V. Veski auditooriumis kõnekoosolek Ellen Niidi 70 ja Külli Habichti 50 aasta juubeli auks. Kõlas kolm ettekannet.
Pire Teras meenutas ettekandes „Veel kord saarte aktsendist” koos Ellen Niidiga tehtud murdepraktikat Lääne-Saaremaal Tiirimetsas. Ettekande inspiratsioon tuli Ellen Niidi kolmest artiklist ning ettekande aluseks oli eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus (lindistatud 2007), kus nelja kõneleja seast üks oli Ellen Niit. Esineja andis ülevaate saarte aktsendi olemusest: palatalisatsioonist, vokaalilaadist, reduktsioonist, sõnaalgulise h puudumisest, kvantiteedist, kõnemeloodiast ning muudest hääldusjoontest. Ettekannet ilmestasid korpusest pärit lindistused, mille väärtus seisneb selles, et tegemist on igapäevakeele, mitte murdelindistustega.
Kristiina Ross tunnistas ettekandes…
Pire Teras meenutas ettekandes „Veel kord saarte aktsendist” koos Ellen Niidiga tehtud murdepraktikat Lääne-Saaremaal Tiirimetsas. Ettekande inspiratsioon tuli Ellen Niidi kolmest artiklist ning ettekande aluseks oli eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus (lindistatud 2007), kus nelja kõneleja seast üks oli Ellen Niit. Esineja andis ülevaate saarte aktsendi olemusest: palatalisatsioonist, vokaalilaadist, reduktsioonist, sõnaalgulise h puudumisest, kvantiteedist, kõnemeloodiast ning muudest hääldusjoontest. Ettekannet ilmestasid korpusest pärit lindistused, mille väärtus seisneb selles, et tegemist on igapäevakeele, mitte murdelindistustega.
Kristiina Ross tunnistas ettekandes…
(:)Ilus sõda (:)Kivisildnik 50
2014. aasta 3. jaanuaril sai 50-aastaseks eesti kirjanduse enfant terrible Kivisildnik (tänapäeval peamiselt (:)kivisildnik,esimeste raamatute autorina Sven Kivisildnik, sünnitunnistuse ja valimisnimekirjade järgi Sven Sildnik, aga ka palju muud). Sellest sündmusest ajendatuna korraldasid Tallinna Ülikooli eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus, Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Kirjanike Liit 19. septembril 2014 Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis juubelikonverentsi, mis proovis avada seda vastuolulist nähtust, mis on juba 25 aastat püüdnud eesti kultuuri samaaegselt nii lammutada kui ka edendada.
Ülesanne ei saanud juba oma püstituselt kuuluda kergete hulka, sest kuidas ühele Kivisildnikule läheneda? Kas see pärisnimest tuletatud tähistus viitab luuletajale? Kolumnistile? Blogijale? Kirjastajale? Ühiskondlikult aktiivsele…
Ülesanne ei saanud juba oma püstituselt kuuluda kergete hulka, sest kuidas ühele Kivisildnikule läheneda? Kas see pärisnimest tuletatud tähistus viitab luuletajale? Kolumnistile? Blogijale? Kirjastajale? Ühiskondlikult aktiivsele…
Valetaja tõeotsinguil. Helga Nõu 80
16. oktoobril, juba pika traditsiooniga Karl Ristikivi päeval toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Helga Nõu 80. sünnipäevale pühendatud konverents „Valetaja tõeotsinguil”.
Leena Kurvet-Käosaar (Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool) käsitles loomadega seotud kujundeid, tuues esile neljajalgsete mõju inimtegelaste enese- ja ajatajule. Ettekande „Inimloom Helga Nõu loomingus” tuumaks oli romaani „Hundi silmas” analüüs, millest selgusid libahundi-Tiinade ja oma-võõra vahekordade erinevused Nõul ja August Kitzbergil. Mets tähistab endiselt vabadust ja kohustuslik rahvuslikkus paneb kitsikust tundvat peategelast aina rohkem metsa poole vaatama.
Kärt Hellerma osutas ettekandes „Õilistatud grotesk Helga Nõu loomingus: siirdeid konteksti” Nõule omasele groteskile, mis aitab edasi anda autori rõhuasetusi ja suunab lugeja õiges kohas komistama. Nõu…
Leena Kurvet-Käosaar (Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool) käsitles loomadega seotud kujundeid, tuues esile neljajalgsete mõju inimtegelaste enese- ja ajatajule. Ettekande „Inimloom Helga Nõu loomingus” tuumaks oli romaani „Hundi silmas” analüüs, millest selgusid libahundi-Tiinade ja oma-võõra vahekordade erinevused Nõul ja August Kitzbergil. Mets tähistab endiselt vabadust ja kohustuslik rahvuslikkus paneb kitsikust tundvat peategelast aina rohkem metsa poole vaatama.
Kärt Hellerma osutas ettekandes „Õilistatud grotesk Helga Nõu loomingus: siirdeid konteksti” Nõule omasele groteskile, mis aitab edasi anda autori rõhuasetusi ja suunab lugeja õiges kohas komistama. Nõu…
Mälestusi auväärsest keelemehest
Pent Nurmekund (16. XII 1906 – 28. XII 1996, kuni 1936. aastani Arthur Roosmann) oli Eesti ajaloo teadaolevalt suurim polüglott, kes oli õppinud rohkemal või vähemal määral 70 kuni 100 keelt. Täpset arvu ei teadnud ta isegi öelda, kuigi siinkirjutaja küsis seda talt omal ajal korduvalt. Tartu Ülikoolis on ta õpetanud 33 keelt rohkem kui tuhandele inimesele.
Lühikokkuvõte Nurmekunna elust on järgmine. Võrsunud vaestest oludest, õppinud Tartu Ülikoolis romanistikat, täiendanud end kuni 1940. aastani erinevates Lääne-Euroopa ülikoolides, osalenud 1944. aasta Eesti kaitselahingutes sissetungivate Nõukogude vägede vastu, olnud seejärel sõjavang, asutanud 1955. aastal TRÜ orientalistikakabineti ja kujundanud kolme aastakümne jooksul oma õpetamis-…
Lühikokkuvõte Nurmekunna elust on järgmine. Võrsunud vaestest oludest, õppinud Tartu Ülikoolis romanistikat, täiendanud end kuni 1940. aastani erinevates Lääne-Euroopa ülikoolides, osalenud 1944. aasta Eesti kaitselahingutes sissetungivate Nõukogude vägede vastu, olnud seejärel sõjavang, asutanud 1955. aastal TRÜ orientalistikakabineti ja kujundanud kolme aastakümne jooksul oma õpetamis-…
Väitekiri saksa ja eesti keele värvingupartiklitest
Janika Kärgi doktoritöö on vajalik ja tähelepanuväärne uurimus juba selgi põhjusel, et kõrvutab praegusaja Eesti keeleteaduses üsna erandlikult eesti ja saksa keele materjali, võttes vaatluse alla ühe suhtluses olulise partiklirühma kasutuse. Saksa keele kui kontaktkeele mõju pole eesti partikliuurimustes seni piisavalt arvesse võetud (nagu pole süstemaatiliselt tegeldud saksa keele kontaktimõjuga üldisemaltki). Töös leiab kinnitust see, et (värvingu)partiklitel on oluline pragmaatiline roll ka kirjalikus keeles, mistõttu on igati õigustatud nende kontrastiivne uurimine kahe keele eri tüüpi tekstides. Uurimuse teema on aktuaalne: ühelt poolt keelte partiklisüsteemide kirjeldamine ja teisalt ühe keele erinevate partiklite pragmaatiliste funktsioonide uurimine on tänapäeva keeleteaduses populaarne valdkond.
Oma põhjalikus…
Oma põhjalikus…
Exegi monumentum
Olen omal ajal juurelnud pikalt imagoloogia valda kuuluvate küsimuste üle: kuivõrd tasub kirjanikul oma maist isikut eksponeerida, kuidas kirjaniku elukäik ja selle pinnalt kujunev isikumüüt mõjutab tema teoste vastuvõttu, mil määral võib kriitika ja kirjandusteadus hinnangu andmisel isikulooliste andmetega opereerida jne.(1) Arvasin, et olen selle temaatika enda jaoks ammendanud, aga Linnar Priimäe hiljutised mõttearendused autorikujundi asjus andsid tõuke nimetatud küsimusteringi juurde tagasi pöörduda. Pealegi võib nüüd toetuda Juri Lotmani asjaomasele käsitlusele.
Priimägi kirjutab: „Kui vaadata noort eesti kirjandust, nii luulet kui ka proosat, siis ei suudeta enam autorikujundit luua – igaüks laseb sirgest rauast nagu ajakirjanik.”(2)
„Kirjanik on inimene, keda võib kohata…
Priimägi kirjutab: „Kui vaadata noort eesti kirjandust, nii luulet kui ka proosat, siis ei suudeta enam autorikujundit luua – igaüks laseb sirgest rauast nagu ajakirjanik.”(2)
„Kirjanik on inimene, keda võib kohata…
Tõeline armastus ja armastuse tõerežiimid
Minu kümneaastane tütar küsis minu käest hiljaaegu: emme, kuidas ära tunda tõelist armastust? Keeruline küsimus, pidin nentima. Ise aga hakkasin juurdlema selle üle, miks me tunneme vajadust vaagida armastust tõe ja vale skaalal. Miks on ikka neid, kes otsustavad, et mõni armastus on tõeline, mõni mitte (kusjuures sageli on need otsustajad just kõrvalseisjad)? Ja mis on need kaalukeeled, mis aitaksid armastuse tõesust kindlaks teha?
Üks võimalik, kuigi ehk küünilisena tunduv vastus võiks tulla Michel Foucault’lt: igal ühiskonnal on oma tõerežiim, teatud diskursusetüüpe võetakse tõestena ja need hakkavad toimima tõe etalonidena. Ühiskonnas pannakse paika strateegiad, mille abil saab eristada tõeseid ja vääraid…
Üks võimalik, kuigi ehk küünilisena tunduv vastus võiks tulla Michel Foucault’lt: igal ühiskonnal on oma tõerežiim, teatud diskursusetüüpe võetakse tõestena ja need hakkavad toimima tõe etalonidena. Ühiskonnas pannakse paika strateegiad, mille abil saab eristada tõeseid ja vääraid…
Vene formalism ning eesti kirjandus
VENE FORMALISMI SAATUS
Formalism oli vene kirjandusteaduse koolkond(1) aastail 1914–1928. Formaliste ei huvitanud mitte kirjandus, vaid kirjandusteadus. Kirjandus pälvis nende tähelepanu üksnes kui objekt, mis erineb kõikidest teistest ja mida tuleb uurida talle ainuomaste vahenditega. Nois vahendeis, omaenda teaduslikus aparatuuris püütigi eeskätt selgusele jõuda.
Ent kuidas roog, nõnda kahvel. Esmalt tuli selgeks teha, mis on kirjanduslikkus, ilukirjanduse differentia specifica. Võtmeks võeti veendumus, et tekst on tehtud sõnadest ja lähtuda tuleb keeleteadusest. Lingvistika oli viimasel ajal ju tähelepanuväärselt lihtsustunud: noorgrammatikute häälikuseadused ja Saussure’i üldkeeleteadus süstematiseerisid keelestiihiat eeskujulikult. Sama tahtsid formalistid teha kirjandusteaduses. Leida võtted, mille abil tavatekstist valmib kirjandustekst.
Paraku selgus esiteks, et keeleteadusest…
Formalism oli vene kirjandusteaduse koolkond(1) aastail 1914–1928. Formaliste ei huvitanud mitte kirjandus, vaid kirjandusteadus. Kirjandus pälvis nende tähelepanu üksnes kui objekt, mis erineb kõikidest teistest ja mida tuleb uurida talle ainuomaste vahenditega. Nois vahendeis, omaenda teaduslikus aparatuuris püütigi eeskätt selgusele jõuda.
Ent kuidas roog, nõnda kahvel. Esmalt tuli selgeks teha, mis on kirjanduslikkus, ilukirjanduse differentia specifica. Võtmeks võeti veendumus, et tekst on tehtud sõnadest ja lähtuda tuleb keeleteadusest. Lingvistika oli viimasel ajal ju tähelepanuväärselt lihtsustunud: noorgrammatikute häälikuseadused ja Saussure’i üldkeeleteadus süstematiseerisid keelestiihiat eeskujulikult. Sama tahtsid formalistid teha kirjandusteaduses. Leida võtted, mille abil tavatekstist valmib kirjandustekst.
Paraku selgus esiteks, et keeleteadusest…
Kirjutamine kui püsikestev peeglistaadium
Kirjandus ei saa kahjuks inimest millegagi aidata,
sest seda kirjutab ju samuti inimene.
Andrei Ivanov „Jahedus südame all”
Mis tähendab kirjaniku jaoks seitse aastat? Mida ta selle ajaga jõuab? USA-s ilmuv venekeelne ajakiri Novõi Žurnal avaldas 2007. aastal Andrei Ivanovi jutustuse „Minu Taani onuke”. Autori kohta kirjutati, et ta on sündinud Tallinnas ja lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli. Jutustus tõi tundmatule autorile Mark Aldanovi nimelise kirjanduspreemia(1) laureaadi tiitli noorsooteema parima käsitluse eest. Sama konkursi põhipreemia sai kirjanik juba järgmisel, 2008. aastal, jutustuse „Tuhk” eest.
Väljaspool Venemaad elavatele ja vene keeles kirjutavatele autoritele mõeldud Juri Dolgoruki fondi preemia sai Andrei Ivanov 2009. aastal. Samal aastal ilmunud teoste…
Nüpli IV kirjandusteaduse suvekool
20.–21. juunil toimus Nüplis Gustav Wulff-Õie majamuuseumis IV Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Kirjanduse Seltsi korraldatud suvekool (XXI kevadkool), seekordseks teemaks „Pulbitsev perifeeria”. Teemavalik tulenes tähelepanekust, et 2013. aastal võis eesti kirjanduse äärealadel täheldada mitmeid põnevaid momente, olgu nendeks siis eestivene kirjanduse aina tugevam teadvustumine eesti lugejale eesti kirjanduse osana, murdekeelse kirjanduse taas märgatavam esiletõus, liivikeelsete luulekogude ilmumine või avangardkirjanduse/kirjastuste jõulised meediakära tekitanud sammud. Suvekooli ettekanded käsitlesidki perifeeria mõiste erinevaid tähendusi ja nendest lähtuvaid tekstianalüüse, kaasatud olid ka kirjandusajaloolised ja võrdleval kirjandusteadusel põhinevad lähenemised.
Suvekooli kutses olid oodatud arutelud ka selliste küsimuste üle, kas noor mässav naisluuletaja on klišee või ikka veel…
Suvekooli kutses olid oodatud arutelud ka selliste küsimuste üle, kas noor mässav naisluuletaja on klišee või ikka veel…
Rahvusvaheline sümpoosion „Scala naturae”
18. augustil toimus Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia majas sümpoosion „Scala naturae: Symposium in honour of Arvo Krikmann’s 75th birthday”. Rahvusvahelise nõupidamisega tähistati Eesti ühe mitmekülgsema ja viljakama folkloristi, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri ja Eesti Teaduste Akadeemia liikme Arvo Krikmanni juubelit.
21. juulil 75-aastaseks saanud Krikmann on olnud vaieldamatult üks interdistsiplinaarsemaid folkloriste, mida kinnitab selle aasta algul pälvitud tunnustus: Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind. Tema hingelähedasimad uurimisteemad on eesti ja läänemeresoome folkloori lühivormide allikalugu, historiograafia ja tekstoloogia (sh eesti fraseoloogia ja rahvaretoorika vanemate allikate uurimine); folkloori lühivormide struktuuritasandid ja nende seosed: süntaks, loogika, modaliteedid, kujundisemantika; parömioloogilised klassifikatsioonid; kujundkõne teooria, huumoriteooriad ja poliitiline huumor; folkloori…
21. juulil 75-aastaseks saanud Krikmann on olnud vaieldamatult üks interdistsiplinaarsemaid folkloriste, mida kinnitab selle aasta algul pälvitud tunnustus: Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind. Tema hingelähedasimad uurimisteemad on eesti ja läänemeresoome folkloori lühivormide allikalugu, historiograafia ja tekstoloogia (sh eesti fraseoloogia ja rahvaretoorika vanemate allikate uurimine); folkloori lühivormide struktuuritasandid ja nende seosed: süntaks, loogika, modaliteedid, kujundisemantika; parömioloogilised klassifikatsioonid; kujundkõne teooria, huumoriteooriad ja poliitiline huumor; folkloori…
Lühikroonika
• 7. novembril toimus Tartu Ülikoolis kümnes muutuva keele päev. Ettevõtmine on kümne aastaga üha laienenud, nii olid ettekanded sedapuhku jagatud üldsektsiooni ja nelja töötuppa (teemad „Eesti keel ja keelekontaktidest johtuvad keelemuutused”, „Keeleoskuse muutumine ja õppijakeel”, „Keele varieerumine” ja „Etümoloogia”).
• 19. novembril peeti Eesti Keele Instituudis seminar „Soome-ugri keelte andmebaasid ja e-leksikograafia”. Plenaarettekandega „Digitization project of kindred languages. Material, methods and tools for researchers” esines Jussi-Pekka Hakkarainen (Soome rahvusraamatukogu). Esinesid veel Liina Lindström („TÜ eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv ja murdekorpus”), Iris Metsmägi ja Meeli Sedrik („Uuest eesti etümoloogilisest sõnaraamatust”), Liis Raasik („Enne ja pärast andmebaasi. Andmete säilitamine, kaitse ja…
• 19. novembril peeti Eesti Keele Instituudis seminar „Soome-ugri keelte andmebaasid ja e-leksikograafia”. Plenaarettekandega „Digitization project of kindred languages. Material, methods and tools for researchers” esines Jussi-Pekka Hakkarainen (Soome rahvusraamatukogu). Esinesid veel Liina Lindström („TÜ eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv ja murdekorpus”), Iris Metsmägi ja Meeli Sedrik („Uuest eesti etümoloogilisest sõnaraamatust”), Liis Raasik („Enne ja pärast andmebaasi. Andmete säilitamine, kaitse ja…
Johannes Semper ja prantsuse vaim
4. juunil 2014. aastal toimus Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ja Tartu Ülikooli koostöös seminar „Johannes Semper ja prantsuse vaim”, mis võttis sihiks hekseldada läbi iga tahk Semperi loomest: vaatluse alla tulid nii proosa kui ka luule, nii reisikirjad kui ka esseistika, samuti uuriti Semperit kujutava kunsti kriitikuna. Kaheksa uurija sõnavõttudes oli rõhu all prantsuse ja saksa vaimu dialoog Semperi loomingus ning kirjaniku suhestumine oma kaasajaga – modernsuse diskursustega.
Seminari juhatas sisse Elle-Mari Talivee (UTKK), kelle visuaalsel materjalil rajanev ettekanne tegi ülevaatliku sissepõike Semperite fotodesse Tuglase fotokogus, mida on kõikidel huvilistel võimalik tutvumiseks nõutada kirjanduskeskuse muuseumiosakonnast. Ettekanne tõlgendas Semperit…
Seminari juhatas sisse Elle-Mari Talivee (UTKK), kelle visuaalsel materjalil rajanev ettekanne tegi ülevaatliku sissepõike Semperite fotodesse Tuglase fotokogus, mida on kõikidel huvilistel võimalik tutvumiseks nõutada kirjanduskeskuse muuseumiosakonnast. Ettekanne tõlgendas Semperit…
Tartu Ülikooli VII kirjandustudengite kevadkool
7.–8. juunil toimus Võrumaal Urvaste vallas Liinakuru talus seitsmes kirjandustudengite kevadkool. Pea poolesaja osavõtjaga kevadkool erines eelnevatest selle poolest, et esinejate hulgas oli mitmeid välistudengeid ja -autoreid. Esmakordselt korraldati ka kirjandusteemaline viktoriin, milles võtsid omavahel mõõtu õppejõud ning üliõpilased.
Tänavustest esinejatest pooled olid Liinakurul ettekandega üles astunud varemgi. Kõige staažikam kõneleja oli Kadri Naanu, kes rääkis M. NourbeSe Philipi teoses „Zong!” (2008) kujutatud orjade massimõrvast XVIII sajandil, kui hulk orjastatud aafriklasi üle parda heideti. Ettekanne tõstatas küsimused, kuidas sellistest lugudest rääkida, milline on lugeja vastutus ning kas on üldse eetiline sellesisulist teost nautida. Kaisa Ling tegi sissevaate Ladina-Ameerika postbuumi, mille tunnusteks…
Tänavustest esinejatest pooled olid Liinakurul ettekandega üles astunud varemgi. Kõige staažikam kõneleja oli Kadri Naanu, kes rääkis M. NourbeSe Philipi teoses „Zong!” (2008) kujutatud orjade massimõrvast XVIII sajandil, kui hulk orjastatud aafriklasi üle parda heideti. Ettekanne tõstatas küsimused, kuidas sellistest lugudest rääkida, milline on lugeja vastutus ning kas on üldse eetiline sellesisulist teost nautida. Kaisa Ling tegi sissevaate Ladina-Ameerika postbuumi, mille tunnusteks…
III rahvusvaheline tõlkeuurijate konverents
13.–14. juunil toimus Tartus rahvusvaheline tõlkeloo konverents „Between policies and poetics: itineraries in translation history” („Poliitika ja poeetika vahel: suundumused tõlkeajaloos”).(1) Konverentsi korraldas Tartu Ülikooli tõlkeuuringute keskus koostöös Tallinna Ülikooliga ning see oli järjekorras kolmas, üritused on seni toimunud üle aasta. Konverents, mille töökeeleks oli inglise keel, vältas kaks päeva ning suuremas osas ajast toimus töö kahes paralleelsektsioonis, nii et järgnev ülevaade on paratamatult poolik.
Konverentsi mõlemad päevad algasid plenaarettekandega. Avapäeva alustas Reine Meylaertsi (Leuveni ülikool) loeng „Translation policies and superdiversity” mitmekeelsete kogukondade puhul rakendatavast tõlkepoliitikast flaamide näitel Belgias. Teise päeva plenaarkõneleja Maria Tymoczko (Massachusettsi ülikool) teemaks olid tõlkeuuringud: „Re-mapping the…
Konverentsi mõlemad päevad algasid plenaarettekandega. Avapäeva alustas Reine Meylaertsi (Leuveni ülikool) loeng „Translation policies and superdiversity” mitmekeelsete kogukondade puhul rakendatavast tõlkepoliitikast flaamide näitel Belgias. Teise päeva plenaarkõneleja Maria Tymoczko (Massachusettsi ülikool) teemaks olid tõlkeuuringud: „Re-mapping the…
Wiedemanni mälestused eesti keeles ilmunud
Ilmamaa kirjastus on keelemeeste ja keelemeestest kirjutatud teoseid pakkunud varemgi, tänavu siis Eesti Kirjandusmuuseumis säilitatava masinakirjas teksti (koopia saksakeelsest käsikirjast „Nachrichten und Aufzeichnungen von und über Personen meiner Verwandtschaft, Erinnerungen aus meinem Leben, zusammengetragen St. Petersburg 1858 u. ff. Ferd. Joh. Wiedemann” – EKLA, f 169, m 20 : 1) eestinduse „Mälestusi minu elust”. Tõlkinud Anti Lääts, toimetanud Jaak Peebo.
Tõlke kvaliteedi kohta kirjutab Peebo: „Nii peaks siinne tõlge küllalt täpselt originaalteksti edasi andma” (lk 6). Toimetaja pädevuses pole mõtet kahelda: tegemist on XIX sajandi eesti keele ja keelemeeste ühe parema tundjaga. Kuna autoriga nõu pidada polnud võimalik, siis ei saanud…
Tõlke kvaliteedi kohta kirjutab Peebo: „Nii peaks siinne tõlge küllalt täpselt originaalteksti edasi andma” (lk 6). Toimetaja pädevuses pole mõtet kahelda: tegemist on XIX sajandi eesti keele ja keelemeeste ühe parema tundjaga. Kuna autoriga nõu pidada polnud võimalik, siis ei saanud…