Unnecessary or meaningful –lt derivative?

A comparison of the adverbs koheselt and kohe expressing immediacy

https://doi.org/10.54013/kk826a2

Keywords: temporal adverbs, redundancy, corpus analysis, usage-based linguistics, language planning

This article presents a comparative analysis of the Estonian adverbs koheselt and kohe, bothexpressing immediacy, with particular attention to the long-standing prescriptive rejection of koheselt due to its perceived redundancy. Since the 1960 edition of the Dictionary of Standard Estonian, koheselt has been stigmatized without contextual consideration. Drawing on a usage-based corpus analysis, we show that koheselt gained prominence in the 1940s and 1950s, especially in Soviet-era bureaucratic and directive texts, a development that likely contributed to its subsequent stigmatization. Although its use declined following the prescriptive recommendation issued in the 1960 normative dictionary, it has gradually regained ground and now appears across a wide range of genres. The data indicates that koheselt often marks temporal immediacy more precisely than kohe and may also function as a manner adverb. Contrary to earlier claims, koheselt is not inherently unsuitable in neutral contexts. We argue that its markedness serves a communicative function and that “redundancy” can, in fact, enhance clarity and meaning in written Estonian.

Lydia Risberg (b. 1988), PhD, Estonian Language Institute, Researcher (Vanemuise 21, 51003 Tartu), University of Tartu, Research Fellow in Estonian Language, lydia.risberg@eki.ee

Maarja-Liisa Pilvik (b. 1989), PhD, University of Tartu, Research Fellow in Estonian Language (Jakobi 2, 51005 Tartu), maarja-liisa.pilvik@ut.ee

Liina Lindström (b. 1973), PhD, University of Tartu, Professor of Modern Estonian Language (Jakobi 2, 51005 Tartu), liina.lindstrom@ut.ee

References

VEEBIVARAD

AMSS 2013 = Ametniku soovitussõnastik. http://www.eki.ee/dict/ametnik/

Anthropic 2024. Claude 3.5 Haiku [suur keelemudel].
https://www.anthropic.com/claude

DEA = DIGAR-i Eesti artiklid. https://dea.digar.ee

EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat. https://eki.ee/teatmik/

ÕS 2025 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025. https://sonaveeb.ee/os

ÜK 2023 = Eesti keele ühendkorpus 2023. Koost Jelena Kallas, Helen Kaljumäe, Madis Jürviste, Kristina Koppel. https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08C04M

ÜS 2026 = EKI ühendsõnastik 2026. Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

KIRJANDUS

Altshuler, Daniel Gordon 2014. Discourse transparency and the meaning of temporal locating adverbs. – Natural Language Semantics, kd 22, nr 1, lk 55–88.
https://doi.org/10.1007/s11050-013-9100-2

Bazzanella, Carla 2011. Redundancy, repetition, and intensity in discourse. – Language Sciences, kd 33, nr 2, lk 243–254. https://doi.org/10.1016/j.langsci.2010.10.002

Desagulier, Guillaume; Monneret, Philippe 2023. Cognitive linguistics and a usage-based approach to the study of semantics and pragmatics. – The Handbook of Usage-Based Linguistics. (Blackwell Handbooks in Linguistics.) Toim Manuel Díaz-Campos, Sonia Balasch. Hoboken, New Jersey: Wiley-Blackwell, lk 31–53.
https://doi.org/10.1002/9781119839859.ch2

EKG 1995 = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Peatoim M. Erelt, toim Tiiu Erelt, H. Saari, Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.

EKK 1997 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

EKK 2020 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA.

Erelt, Mati 2019. Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. 4., täiendatud tr. Toim Tiiu Erelt. Tallinn: Emakeele Selts.

Fenk-Oczlon, Gertraud 2001. Familiarity, information flow, and linguistic form. – Frequency and the Emergence of Linguistic Structure. (Typological Studies in Language 45.) Toim Joan L. Bybee, Paul J. Hopper. Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins, lk 431–448. https://doi.org/10.1075/tsl.45.22fen

Gibson, Edward; Futrell, Richard; Piantadosi, Steven P.; Dautriche, Isabelle; Mahowald, Kyle; Bergen, Leon; Levy, Roger 2019. How efficiency shapes human language. – Trends in Cognitive Sciences, kd 23, nr 5, lk 389–407.
https://doi.org/10.1016/j.tics.2019.02.003

Greenacre, Michael; Groenen, Patrick J. F.; Hastie, Trevor; D’Enza, Alfonso Iodice; Markos, Angelos; Tuzhilina, Elena 2022. Principal component analysis. – Nature Reviews Methods Primers, kd 2, artikkel 100. https://doi.org/10.1038/s43586-022-00184-w

Hothorn, Torsten; Zeileis, Achim 2015. partykit: A modular toolkit for recursive partytioning in R. – Journal of Machine Learning Research, kd 16, lk 3905–3909.

Jürviste, Madis; Paet, Tiina 2023. Prantsuse päritolu võõrsõnade kirjakuju varieerumisest eesti keeles. Ekläär ja ekleer. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 425–433.
https://doi.org/10.54013/kk784a4

Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. (Eesti keele varamu I.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kilgarriff, Adam; Baisa, Vít; Bušta, Jan; Jakubíček, Miloš; Kovář, Vojtěch; Michelfeit, Jan; Rychlý, Pavel; Suchomel, Vít 2014. The Sketch Engine: Ten years on. – Lexicography, kd 1, nr 1, lk 7–36. https://doi.org/10.1007/s40607-014-0009-9

Koev, Todor 2025. Adverbs of change and dynamicity. – Natural Language & Linguistic Theory, kd 43, lk 2179–2220. https://doi.org/10.1007/s11049-025-09661-9

Koppel, Kristina; Kallas, Jelena 2022. Eesti keele ühendkorpuste sari 2013–2021: mahukaim eestikeelsete digitekstide kogu. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, kd 18, lk 207–228. https://doi.org/10.5128/ERYa18.12

Küngas, Annika 2014. Pragmaatiliste markerite kujunemine ja funktsioonid eesti keeles lt-sõnade näitel. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 36.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Laur, Sven; Orasmaa, Siim; Särg, Dage; Tammo, Paul 2020. EstNLTK 1.6: Remastered Estonian NLP pipeline. – Proceedings of the Twelfth Language Resources and Evaluation Conference. Marseille: European Language Resources Association, lk 7152–7160.

Lehmann, Christian 2005. Pleonasm and hypercharacterisation. – Yearbook of Morphology 2005. Toim Geert Booij, Jaap van Marle. Dordrecht: Springer, lk 119–154. https://doi.org/10.1007/1-4020-4066-0_5

Lindström, Liina 2010. Kõnelejale ja kuulajale viitamise vältimise strateegiaid eesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 55 (2009). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 88–118.

Lüdeling, Anke; Alexiadou, Artemis; Adli, Aria; Donhauser, Karin; Dreyer, Malte; Egg, Markus; Feulner, Anna Helene; Gagarina, Natalia; Hock, Wolfgang; Jannedy, Stefanie; Kammerzell, Frank; Knoeferle, Pia; Krause, Thomas; Krifka, Manfred; Kutscher, Silvia; Lütke, Beate; McFadden, Thomas; Meyer, Roland; Mooshammer, Christine; Müller, Stefan; Maquate, Katja; Norde, Muriel; Sauerland, Uli; Solt, Stephanie; Szucsich, Luka; Verhoeven, Elisabeth; Waltereit, Richard; Wolfsgruber, Anne; Zeige, Lars Erik 2022. Register: Language users’ knowledge of situational-functional variation. Frame text of the first phase proposal for the CRC 1412. – Register Aspects of Language in Situation (REALIS), kd 1, nr 1, lk 1–58. https://doi.org/10.18452/24901

Metslang, Helle 2023. Süntaks. – Eesti grammatika. Peatoim H. Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 455–976.

Mäearu, Sirje 2000. lt-liitelised määrsõnad. – Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets, S. Mäearu, Keelenõuanne soovitab 2. Koost, toim T. Erelt, M. Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 117–139. https://keeleabi.eki.ee/artiklid2/lt_vana.html

Paet, Tiina; Risberg, Lydia 2021. Võõrsõnade tähendussoovitused ja nende esitus üldkeele sõnaraamatus. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 965–984.
https://doi.org/10.54013/kk767a2

Pilvik, Maarja-Liisa 2026a. Konstruktsioonide produktiivsus: lt– ja sti-tuletusliite võrdlus veebikorpuse tekstide põhjal. – Korpused lingvistilises uurimistöös. Praktiline käsiraamat. Koost, toim Liina Lindström, M-L. Pilvik, Ann Veismann, Kadri Muischnek, Jane Padrik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 303–330.

Pilvik, Maarja-Liisa 2026b. Korpusandmete statistiline analüüs. – Korpused lingvistilises uurimistöös. Praktiline käsiraamat. Koost, toim Liina Lindström, M-L. Pilvik, Ann Veismann, Kadri Muischnek, Jane Padrik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 145–229.

Prillop, Külli; Habicht, Külli 2022. Vist või kindlasti? Tõenäosuspartikli vist pikk teekond eesti kirjakeeles. – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 35–53.
https://doi.org/10.54013/kk770a3

Proos, Mariann; Aigro, Mari 2024. Concreteness ratings for 36,000 Estonian words. – Behavior Research Methods, kd 56, lk 5178–5189.
https://doi.org/10.3758/s13428-023-02257-4

Risberg, Lydia 2024. Sõnatähendused ja sõnaraamat. Kasutuspõhine sisend eesti keelekorraldusele. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 52.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Szmrecsanyi, Benedikt; Bloemen, Dieuwertje 2023. Corpus-based approaches to prescriptivism. – The Routledge Handbook of Linguistic Prescriptivism. (Routledge Handbooks in Linguistics.) Toim Joan C. Beal, Morana Lukač, Robin Straaijer. London–New York: Routledge, lk 73–85. https://doi.org/10.4324/9781003095125-6

Villup, Astrid 1969. Adverb eesti keeles. Õppematerjal. Tallinn: Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium.

VÕS 1953 = Väike õigekeelsuse sõnaraamat. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Winter, Bodo 2019. Statistics for Linguists: An Introduction Using R. New York–London: Routledge. https://doi.org/10.4324/9781315165547

Wit, Ernst-Jan C.; Gillette, Marie 1999. What is Linguistic Redundancy? Technical Report. The University of Chicago. https://www.math.rug.nl/~ernst/linguistics/redundancy3.pdf

ÕS 1960 = Õigekeelsuse sõnaraamat. Toim Ernst Nurm, Erich Raiet, Magnus Kindlam. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Toim Rein Kull, Erich Raiet. Koost Tiiu Erelt, R. Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA.

Keel ja Kirjandus