The Republic of Estonia, the free state of Estonia, and Ehstenreich
A critique of Andres Dido’s Sõjalaul
:
Keywords: Estonian nationalism, Andres Dido, Sõjalaul (“War Song”), historical reception, Baltic German propaganda
This article critically examines Andres Dido’s poem Sõjalaul (“War Song”) within its historical and literary context. Andres Dido (1855–1921) was an Estonian writer and journalist who participated in the radical wing of the 19th century Estonian national movement. He was arrested in 1882 for alleged anti-government actions, imprisoned for three years, and later lived in exile in Geneva and Paris. Dido’s poem Sõjalaul, confiscated during a house search in 1882, was an incendiary text calling for revenge against the Baltic Germans for past injustices and advocating for some form of Estonian self-determination.
Although literary critics have described the poem as derivative and artistically weak, its political implications have drawn significant interest. In particular, Dido’s use of the terms Eesti riik (Estonian state) and Eesti vabatriik (Estonian free state) has in later reception been interpreted as an early reference to Estonian independence. Through an examination of Dido’s original manuscript and its contemporary German translation (transcriptions of both are provided), this article traces the poem’s reception over time. While it has been retrospectively framed as a prophecy of Estonian independence, its original intent was less clear. The poem’s radicalism made it useful as evidence in Dido’s trial, but the idea that he advocated for Estonian separatism (rather than autonomy) was likely a construct of Baltic German authorities seeking to discredit him and other Estonian nationalists.
Mart Kuldkepp (b. 1983), PhD, University College London, Professor of Estonian and Nordic History (Gower Street, London WC1E 6BT), m.kuldkepp@ucl.ac.uk
Kirjandus
ARHIIVIALLIKAD
Rahvusarhiiv (RA)
EAA.451.1.971. Дело по обвинению крестьянина А. Дидо и принадлежности к антиправительственному обществу и написании запрещенных сочинений. [Andres Dido uurimistoimik.]
KIRJANDUS
Blumfeldt, Evald 1980. Ühest magistraal-ideest Eesti ühiskondliku mõtte ajaloos poolsajandil enne 1917. aasta veebruarirevolutsiooni. – Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat. Annales Societatis Litterarum Estoniae in Svecia VIII. 1977–1979. Toim Ervin Pütsep, Ants Anderson. Stockholm, lk 17–35.
Dido, Andres 2006 [1882]. Sõjalaul. – A. Dido, Ajaloo kasust. Sotsialist kapitalismi koolis. (Eesti mõttelugu 70.) Koost Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 15–16.
Dido, Andres 2006. Ajaloo kasust. Sotsialist kapitalismi koolis. (Eesti mõttelugu 70.) Koost Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa.
Didole pühendatud kõnekoosolek. – Universitas Tartuensis 2. IX 2005, nr 26, lk 1.
Graf, Mati 1993. Eesti rahvusriik. Ideed ja lahendused. Ärkamisajast Eesti Vabariigi sünnini. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjastusgrupp.
Hindrey, Karl August 2006 [1921]. Andres Dido matus. – Andres Dido, Ajaloo kasust. Sotsialist kapitalismi koolis. (Eesti mõttelugu 70.) Koost Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 7–12.
Kahu, Meelik 1972. Ühest rahvusliku liikumise tegelasest. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 540–548.
Kahu, Meelik 1981. Andres Dido ajakiri „Õigus”. Lehekülg eesti ühiskondliku mõtte ajaloost. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 542–548; nr 10, lk 618–623.
Karjahärm, Toomas 2009. Eesti rahvusliku liikumise mudelid uusimas historiograafias. – Acta Historica Tallinnensia, nr 14, lk 146–171. https://doi.org/10.3176/hist.2009.1.06
Karjahärm, Toomas 2013. 1905. aasta Eestis. Massiliikumine ja vägivald maal. Tallinn: Argo.
Kruusberg, August 1923. Eesti rahvusliku liikumisaja tumedad momendid. – Revisjoni tulekul. Mälestused ja kirjad. (Eesti ajaloo arkiiv 3.) Toim A. Kruusberg. Tartu: Odamees, Carl Sarap, lk 5–36.
Laaman, Eduard 1919. Andres Tiido. (Üks ärkamiseaja emigrant). – Vaba Maa 2. VI, nr 112, lk 2.
Omapärane arvustaja. – Sakala 20. XI 1926, nr 141, lk 1.
Peenike aga kole teotus. – Eesti Postimees 7. IV 1882, nr 15, lk 1–2.
Pillak, Peep 2005a. Eesti iseseisvuse isa Andres Dido 150. – Eesti Päevaleht. Estniska Dagbladet 15. IX, nr 36, lk 6.
Pillak, Peep 2005b. Andres Dido – Eesti iseseisvuse isa sünnist möödus 150 aastat. – Eesti Päevaleht 5. IX, lk 14–15.
Pusta, Kaarel Robert 2010. Kehra metsast maailma. Saadiku päevik. Kirjad kinnisest majast. (Eesti mälu 37.) Tallinn: Eesti Päevaleht, Akadeemia.
Päss, Maks 2000 [1937]. Läänlus Eesti ühiskondliku mõtte liikumises. – Akadeemia, nr 7, lk 1387–1391.
Päss, Maks 1955. Andres Dido. – Tulimuld, nr 6, lk 340–349.
Ratas, Jüri 2018. Peaminister Jüri Ratase kõne Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel Tartus, 22.02.18. Vabariigi Valitsuse veebileht, 22. II. https://www.valitsus.ee/uudised/peaminister-juri-ratase-kone-eesti-vabariigi-100-sunnipaeva-eel-tartus-220218
Seda ja teist. Kus kõneldi esimest korda Eesti Vabariigist? – Postimees 29. XI 1919, nr 264, lk 2.
Toimetuse kirjakast. – Olevik 9. XII 1905, nr 94, lk 1503.
Transehe-Roseneck, Astaf von 1907. Die Lettische Revolution. II kd. Die Sozialdemokratie. Die Katastrophe. Berlin: Georg Reimer.
Urgart, Oskar 1935. Eesti romantilise isamaaluule suhetest tõelisusega. – Raamatu osa Eesti arengus. Toim Daniel Palgi. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk 184–204.
Veri, Karl 1980. Andres Dido – rahvusliku liikumise tegelasi. – Kommunist 4. IX, nr 104, lk 3.