Rubriik
Valdkond
Aasta
Tumedad templid täis magususi kõikide elavate ühisest tungist
Käesolev artikkel tõukub minu valmivast dissertatsioonist, milles võrdlen Jaan Oksa ja Lautréamonti loomingut. Siinses kirjatöös keskendun nooreestlase Jaan Oksa poeetikale ning tema teoste avangardsele-revolutsioonilisele laadile, mis alles hiljaaegu on asetunud uurijate suurema tähelepanu alla. Vaatlen Oksa tekste Lautréamonti ja teiste modernistlike poeetide peal ära proovitud mõistestikku ja psühhoanalüütilist meetodit kasutades. Keskmes on hüpotees, et Oksa uuenduslikus ja sügavalt isikupärases poeetilises proosas on esil samasugune avangardistlik pööre, nagu leidis aset XIX sajandi teise poole prantsuse kirjanduses. Samuti postuleerin, et see hüpoteetiline pööre nihestas kirjanduse traditsioonilist tähendust, kui viis teda võib-olla lähemale kõige varasemale kirjanduslikule traditsioonile, luues silla kirjanduse algpositsioonina vaadeldava müstilis-transtsendentse…
Mõõnav sugu sealpool head ja kurja
Jaan Oks on Teise maailmasõja eelses eesti kultuuris kõige puhtakujulisem dekadentlik kirjanik, seda nii teoste stiili kui ka üldise allakäigumeeleolu poolest. Oks (2004: 283) taotles dekadendi staatust ise ning selle omistasid talle kaasaegsed (Kallas 1957: 267; vt ka Lind 2018: 37–40). Seda positsiooni pole ka tänapäeval kahtluse alla seatud, kuid viimastel kümnenditel Eestis hoogustunud dekadentsiuuringute käigus ei ole Oksa kui dekadenti eraldi uuritud, erinevalt nt Friedebert Tuglasest (Hinrikus 2014; Sisask 2022), A. H. Tammsaarest ja Johannes Semperist (Hinrikus, Kirikal 2022), Johannes Aavikust (Hinrikus 2008; Ennus 2006; Talviste 2006). Dekadentsiuuringutes on Oksa puudutatud vaid riivamisi (Sisask 2018: 46–47, 60–62), vähesed Oksale keskenduvad…
Guy de Maupassanti novellid Eestis XX sajandi algupoolel
Viimasel ajal on üsna palju uuritud Lääne-Euroopa modernsete kunsti- ja kirjandusvoolude Eestisse toomist XX sajandi alguses kui eelkõige Noor-Eesti programmilist tegevust (nt Monticelli 2006, 2008; Ploom 2005; Hinrikus jt 2017). Vähem on pööratud tähelepanu protsessile, mille käigus Euroopa kirjandustes toimuv jõudis eesti kultuuri ajalehtede ja ajakirjade kaudu, olgu siis tõlgete või tutvustuste kujul. Nii oldi XX sajandi alguses ka ilma Noor-Eestita arvukate päevalehtede, kuukirjade, pereajakirjade ja muu ajakirjanduse vahendusel teadlikud paljudest Euroopa dekadentsikultuuriga seostatavatest kirjanikest, nagu Oscar Wilde, Joris-Karl Huysmans, Octave Mirbeau, Paul Verlaine, Charles Baudelaire jt. Muidugi tegid ajalehtedele kaastööd ka nooreestlased, kuid mitte ainult. Vaatamata sellele, et perioodilistes…
Sõeludes dekadentsi
1911. aastal pakkus Gustav Suits Noor-Eesti ajakirja viimase numbri (5/6) „Lõpusõnas” oma arusaama Noor-Eesti rühmituse saamisloost, avades intellektuaalseid mõjusid, mis nooreestlaste maailmavaadet ja kirjanduslikku kreedot kujundasid. Sealt leiame ka järgmised read:
Ei tea kust laenuraamatukogust olivad ka esimesed Vene „dekadendid”, Balmont ja Brjussov, nende ridade kirjutaja kätte puutunud. Ühe juhtumise kaudu tutvustasin ma end, Tartu gümnasiumi viimases ja eelviimases klassis, esimest korda ka Maeterlincki ja d’Annunzio töödega. [—]
Vaikses ja idüllilises Kuresaares oli käsikirjalise ajalehe Noor-Eestlase läbi koospeetud lugemiseringkond tekkinud. See ringkond oli kokkupandud väga algupärastest ja erataolikkudest isikutest. Pääle rahvuslikkude küsimuste, Eesti keeles puuduvate uute sõnade loomise, Soome ja Ungari keele…
Ei tea kust laenuraamatukogust olivad ka esimesed Vene „dekadendid”, Balmont ja Brjussov, nende ridade kirjutaja kätte puutunud. Ühe juhtumise kaudu tutvustasin ma end, Tartu gümnasiumi viimases ja eelviimases klassis, esimest korda ka Maeterlincki ja d’Annunzio töödega. [—]
Vaikses ja idüllilises Kuresaares oli käsikirjalise ajalehe Noor-Eestlase läbi koospeetud lugemiseringkond tekkinud. See ringkond oli kokkupandud väga algupärastest ja erataolikkudest isikutest. Pääle rahvuslikkude küsimuste, Eesti keeles puuduvate uute sõnade loomise, Soome ja Ungari keele…
Dekadents kui ambivalentside esteetika
Jah, põrmuks sinagi saad, ilu kuninganna!
Kui kinni vaotatud on laud,
ei enam iialgi siis lillenurm sind kanna,
vaid keset haudu on su haud.
Siis, oh mu kaunitar, sa ütle ussidele,
seal all, kus hõiskab hukk ja hääb,
et sinu kaduv kest, su kuju õrn ja hele
mu armastuses kestma jääb.
(Baudelaire 1967: 30)
Charles Baudelaire’i luuletusest „Raibe” („Une charogne”), mille kaks viimast salmi juhatavad motona sisse siinse kirjutise, on vaikimisi saanud kogu dekadentsi esteetika luuleline manifest. Armastajapaarile hakkab nende suvisel jalutuskäigul silma tee ääres vastikult haisev surnukeha, mida kogu ümbritsev loodus (putukad, penid ja päike) on asunud halastamatu jõuga lagundama. Keskne on luuletuses laiba detailsuseni viidud naturalistlik…
Kui kinni vaotatud on laud,
ei enam iialgi siis lillenurm sind kanna,
vaid keset haudu on su haud.
Siis, oh mu kaunitar, sa ütle ussidele,
seal all, kus hõiskab hukk ja hääb,
et sinu kaduv kest, su kuju õrn ja hele
mu armastuses kestma jääb.
(Baudelaire 1967: 30)
Charles Baudelaire’i luuletusest „Raibe” („Une charogne”), mille kaks viimast salmi juhatavad motona sisse siinse kirjutise, on vaikimisi saanud kogu dekadentsi esteetika luuleline manifest. Armastajapaarile hakkab nende suvisel jalutuskäigul silma tee ääres vastikult haisev surnukeha, mida kogu ümbritsev loodus (putukad, penid ja päike) on asunud halastamatu jõuga lagundama. Keskne on luuletuses laiba detailsuseni viidud naturalistlik…
Kaitstud doktoritööd
29. novembril kaitses Danila Rygovskiy Tartu Ülikoolis folkloristika erialal doktoritöö „Women in Russian old belief: Religious practices and public imagination on the example of Siberian and Estonian old believer communities” („Naised vene vanausuliste kultuuris: religioossed praktikad ja avalikud ettekujutused Siberi ja Eesti vene vanausuliste kogukondade näitel”). Juhendaja oli Ergo-Hart Västrik (TÜ), oponendid Elina Kahla (Helsingi ülikool) ja Jeanne Kormina (École pratique des hautes études, Pariis).
Uurimus käsitleb naiste kasvavat rolli vene vanausuliste religioossetes praktikates ja kirikuelu juhtimises, keskendudes pomoorlaste ja fedossejevlaste (Eestis) ning tšassovenlaste (Siberis) vanausuliste kogukondadele. Vanausk on konservatiivne religioon oma karmide reeglitega soopõhise jaotuse järgi: näiteks ei tohi vanausulised…
Uurimus käsitleb naiste kasvavat rolli vene vanausuliste religioossetes praktikates ja kirikuelu juhtimises, keskendudes pomoorlaste ja fedossejevlaste (Eestis) ning tšassovenlaste (Siberis) vanausuliste kogukondadele. Vanausk on konservatiivne religioon oma karmide reeglitega soopõhise jaotuse järgi: näiteks ei tohi vanausulised…
Lühikroonika
1. novembril, udmurdi kirjaniku ja ühiskonnategelase Kuzebai Gerdi (1898–1937) mälestuspäeval, kuulutati välja hõimurahvaste programmi kirjandusauhinna laureaadid. Ilukirjandusliku teose kategoorias sai auhinna Ķempi Kārl (Karl Pajusalu) salatsi liivi luulekogu „Ēzkyrdiz vīzd” („Läheduse viisid”, 2023) eest. Folklorist, usundiuurija ja luuletaja Aado Lintrop pälvis auhinna omariikluseta soome-ugri rahvaste kirjanduse edendamise ja tutvustamise eest Eestis.
2. novembril tähistati Eesti Kirjandusmuuseumi seminaride sarjas hingedepäeva ingliskeelse ettekandekoosolekuga. Vaadeldi hingedeajaga seotud kujutelmi ja tegevusi Eesti ja Mehhiko traditsioone võrreldes. Ettekannetega esinesid Lisseth Pedroza Fuentes, Mare Kõiva ja Reet Hiiemäe.
3. novembril korraldati Eesti Rahva Muuseumis viies humanitaarainete õpilaskonverents. Põhikooli lõpuklassi ja gümnaasiumi õpilased arutlesid nii kultuuri-, ajaloo-…
2. novembril tähistati Eesti Kirjandusmuuseumi seminaride sarjas hingedepäeva ingliskeelse ettekandekoosolekuga. Vaadeldi hingedeajaga seotud kujutelmi ja tegevusi Eesti ja Mehhiko traditsioone võrreldes. Ettekannetega esinesid Lisseth Pedroza Fuentes, Mare Kõiva ja Reet Hiiemäe.
3. novembril korraldati Eesti Rahva Muuseumis viies humanitaarainete õpilaskonverents. Põhikooli lõpuklassi ja gümnaasiumi õpilased arutlesid nii kultuuri-, ajaloo-…
In memoriam Rutt Hinrikus (7. V 1946 – 29. X 2023)
Foto: erakogu
Rutt Hinrikus sündis Läänemaal Vigala kirikuõpetaja Agu Põllu peres. Tema vanavanemad Peeter ja Helmi Põld olid tuntud Eesti riigi- ja kultuuritegelased. Ta lõpetas 1970. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogi ja eesti keele õpetajana. 1972. aastal asus Rutt tööle kirjandusmuuseumi kultuuriloolisse arhiivi, tollase nimetusega käsikirjade osakonda. Aastatel 1977–1993 oli ta käsikirjade osakonna juhataja, 1993–1995 kirjandusmuuseumi direktori kohusetäitja. Ta oli üks Karl Ristikivi Seltsi asutajaid ja aastatel 1995–1997 Tartu Linnamuuseumi filiaali Karl Ristikivi muuseumi juhataja. Ta töötas kuni pensioneerumiseni 2021. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis teadurina.
Ruti 70 aasta juubeliks ilmunud artiklite kogumik kannab tema enda pakutud pealkirja „Kahe vahel” (2016).…
Rutt Hinrikus sündis Läänemaal Vigala kirikuõpetaja Agu Põllu peres. Tema vanavanemad Peeter ja Helmi Põld olid tuntud Eesti riigi- ja kultuuritegelased. Ta lõpetas 1970. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogi ja eesti keele õpetajana. 1972. aastal asus Rutt tööle kirjandusmuuseumi kultuuriloolisse arhiivi, tollase nimetusega käsikirjade osakonda. Aastatel 1977–1993 oli ta käsikirjade osakonna juhataja, 1993–1995 kirjandusmuuseumi direktori kohusetäitja. Ta oli üks Karl Ristikivi Seltsi asutajaid ja aastatel 1995–1997 Tartu Linnamuuseumi filiaali Karl Ristikivi muuseumi juhataja. Ta töötas kuni pensioneerumiseni 2021. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis teadurina.
Ruti 70 aasta juubeliks ilmunud artiklite kogumik kannab tema enda pakutud pealkirja „Kahe vahel” (2016).…
Lühidalt
Andres Saal. Emajõelt ekvaatori alla. (Eesti mõttelugu 172.) Koost Hando Runnel, toim Katre Ligi. Tartu: Ilmamaa, 2023. 288 lk.
Andres Saali (1861–1931) kirevat elukulgu järgiv kirjatööde raamat kõnetab lugejat veetlevalt vanamoelisel kombel. Esmalt saab tutvuda Saali varajase, järelärkamisaegses vaimus luuleharrastamise viljaga, siis lugeda 1892. aastal Tartus käsitöölistele peetud innustavat kõnet. Saali rahvusromantilised põhiteosed ja patriootlikud ajalookäsitlused olid 1890. aastate keskpaigaks juba möödanik, selleks ajaks oli ta Baieris omandanud fototehnika- ja tsinkograafiaalased teadmised, mida ta rakendas Ado Grenzsteini ajalehe Olevik juures. Saal tundis moodsaid kombeid ja harrastusi – nii olevat teda kodumaa liuväljal uljalt uisutamas nähtuna hüütud Lendavaks Hollandlaseks juba enne,…
Andres Saali (1861–1931) kirevat elukulgu järgiv kirjatööde raamat kõnetab lugejat veetlevalt vanamoelisel kombel. Esmalt saab tutvuda Saali varajase, järelärkamisaegses vaimus luuleharrastamise viljaga, siis lugeda 1892. aastal Tartus käsitöölistele peetud innustavat kõnet. Saali rahvusromantilised põhiteosed ja patriootlikud ajalookäsitlused olid 1890. aastate keskpaigaks juba möödanik, selleks ajaks oli ta Baieris omandanud fototehnika- ja tsinkograafiaalased teadmised, mida ta rakendas Ado Grenzsteini ajalehe Olevik juures. Saal tundis moodsaid kombeid ja harrastusi – nii olevat teda kodumaa liuväljal uljalt uisutamas nähtuna hüütud Lendavaks Hollandlaseks juba enne,…
Võõrsõnade esitamine eesti keele sõnastikes
Võõrsõnade osakaal on eesti keeles viimastel aastakümnetel suurenenud, nagu ka paljudes teistes keeltes, kuigi võõrsõnad on loomulikult igal ajal keelde jõudnud. Kuna eri teadusvaldkondade hulk on kasvanud ja mitmekesistunud, lekib üldkeelde rohkem võõrsõnu oskuskeelest. Seetõttu on võõrsõnade uurimine üha olulisem tänapäeva sõnavarakirjelduse osa.
Tiina Paeti väitekirja uurimisobjekt on eesti keele tsitaatsõnade ja võõrsõnade kasutamine leksikograafia ja keelekorralduse vaatenurgast. See on tüüpiline rakenduslingvistiline uurimus, mis toob esile sõnaraamatutööle ja keelekorraldusele tähtsaid küsimusi. Paeti analüüsi võtmeks on sõnastikutöö praktiliste lahenduste parandamine, mis eeldab teadmisi etümoloogiast ja sõnavara kasutamise ajaloost. Töö taustal on autori töökogemus sõnaraamatute toimetajana ja keelekorraldajana Eesti Keele Instituudis.
Uurimus…
Tiina Paeti väitekirja uurimisobjekt on eesti keele tsitaatsõnade ja võõrsõnade kasutamine leksikograafia ja keelekorralduse vaatenurgast. See on tüüpiline rakenduslingvistiline uurimus, mis toob esile sõnaraamatutööle ja keelekorraldusele tähtsaid küsimusi. Paeti analüüsi võtmeks on sõnastikutöö praktiliste lahenduste parandamine, mis eeldab teadmisi etümoloogiast ja sõnavara kasutamise ajaloost. Töö taustal on autori töökogemus sõnaraamatute toimetajana ja keelekorraldajana Eesti Keele Instituudis.
Uurimus…
Kuidas jutustada luulest ja miks?
Mart Velskri „Luulejutud” ei ole küll ilukirjandus selle sõna tavapärases tähenduses, kuna koosneb eesti luule käsitlustest ja arvustustest, kuid see pakub kohati samaväärset lugemisnaudingut.1 Seejuures ei tee raamatut võluvaks ainuüksi aines (alustades küsimusest „Kellele on vaja eesti luulet?” ja lõpetades Tõnis Vilu auhinnatud „Tundekasvatuse” arvustusega), vaid ka luulekäsitluste loomise viis (alusstruktuur). Ma julgeks isegi väita, et kogumik peaks olema kohustuslik lugemisvara igaühele, kes tahab kunagi kirjutada kirjanduskriitikat, sest sarnaselt Märt Väljataga palvetega retsensendile2 näitab Velsker taktitundelisel moel, kuidas luulest rääkida ja kellele see üldse korda võiks minna.
Harold Bloom on öelnud, et ilukirjandust loetakse mina kasvatamiseks ja pilgu ära pööramiseks pettekujutelmadest…
Harold Bloom on öelnud, et ilukirjandust loetakse mina kasvatamiseks ja pilgu ära pööramiseks pettekujutelmadest…
Rahvuslik õudasjalugemik
Nii nagu varasemagi Marju Kõivupuu publitsistliku loomingu, on raamatupoodide kliendid, lugejad ja kuulajad võtnud tänavu aasta algul ilmunud „Eesti mütoloogia algajale” vastu soojalt. Teos on jõudnud Rahva Raamatu korraldatava aasta raamatu konkursi teabekirjanduse valdkonna nominentide nimekirja, rääkimata positiivsetest arvustustest siin ja seal. Autor on veenvalt tõestanud, et folkloristiametiga arvamusliidril on avalikkuses väärikas roll täita ja inimeste janu folkloori kaudu oma juuri tunnetada on ikka ja alati suur.
Just selle viimase tõttu on raamatu tähendust raske hinnata – suhe pärandisse on iga lugeja jaoks individuaalne. Samal ajal ei tohi unustada, et see, mida peetakse pärandiks, on autoriteetide, teadlike valikute, rõhuasetuste ja vaatepunkti…
Just selle viimase tõttu on raamatu tähendust raske hinnata – suhe pärandisse on iga lugeja jaoks individuaalne. Samal ajal ei tohi unustada, et see, mida peetakse pärandiks, on autoriteetide, teadlike valikute, rõhuasetuste ja vaatepunkti…
Tammsaare ja sõda
Kogumik „Sõjamõtted” koondab A. H. Tammsaare aastatel 1914–1919 Koitjärvel kirjutatud ja omaaegses ajakirjanduses avaldatud esseistlikke tekste. 1919. aastal ilmunud raamatu tarbeks lisas autor neile saatesõna ja viis sõjateemalist novelli. Seega on osalt tegemist ilukirjandusteosega. Kirjastus Ilmamaa on seda tekstivalimikku täiendanud toimetaja Katre Ligi allmärkustega ning Peeter Järvelaiu järelsõnaga.
Mõttelooliselt seostuvad Tammsaare kirjutised maailmasõjaeelses Euroopas levinud pessimistliku kultuurikriitikaga (vt lk 184–190), mis reaktsioonina sajandivahetuse progressiusule juhtis tähelepanu inimeste ja inimmasside võimetusele allutada oma madalaid instinkte ükskõik millise kõrgema moraali teenistusse ning hoiatas, et teaduse ja tehnika areng pigem võimendavad inimloomuses peituvaid destruktiivseid jõude, kui lubavad neid ületada. Esimese maailmasõja vallandumine 1914. aasta…
Mõttelooliselt seostuvad Tammsaare kirjutised maailmasõjaeelses Euroopas levinud pessimistliku kultuurikriitikaga (vt lk 184–190), mis reaktsioonina sajandivahetuse progressiusule juhtis tähelepanu inimeste ja inimmasside võimetusele allutada oma madalaid instinkte ükskõik millise kõrgema moraali teenistusse ning hoiatas, et teaduse ja tehnika areng pigem võimendavad inimloomuses peituvaid destruktiivseid jõude, kui lubavad neid ületada. Esimese maailmasõja vallandumine 1914. aasta…
Lohut(amat)use määr
Lilli Luuk tuli eesti kirjandusse suuremalt eelmisel aastal, kui järjestikku ilmusid tema novellikogu „Kolhoosi miss” ja romaan „Minu venna keha”. Kuid kirjanduspildis on ta esil olnud varemgi: 2017. aastal võitis Tuglase novelliauhinna tema novell „Auk” ja 2021. aastal novell „Kolhoosi miss”. Eesti nüüdiskirjanduses on ta end kehtestanud aga just tänavu – ja seda ei näita üksnes aasta kirjaniku tiitel, vaid ka hinnangute ja perspektiivide mitmekesisus tema teoste arvukais arvustustes, millest ei puudu ülivõrdeline kiitus: „Midagi nii head pole te eesti kirjanduses ammu lugenud”, teatab Sveta Grigorjeva juba Luugi novellikogu arvustuse pealkirjas loosunglikult.1 Kiitvaist, samal ajal vahel ka kõhklevaist hinnanguist olulisem…
Põldpaost paakspuu ja kollase värvini
Muinasajal kasutati kaljudele rituaalsete kujutiste tegemiseks ookri kõrval paakspuust saadavat kollast, oranži või punast värvainet. Kirjutis käsitleb peamiselt kollast värvust tähistavaid soome-ugri sõnu, mis võivad üht- või teistpidi olla seoses paakspuu ja põldpaoga. Läänemeresoome värvinimetusi on võrdlev-ajaloolise keeleteaduse vaatenurgast põhjalikumalt uurinud Mauno Koski (1983), Vilja Oja (2001, 2003, 2014) ja Ilona Kivinen (2007) ning kognitiivlingvistika positsioonidelt Urmas Sutrop (1995, 2000, 2002) ja tema õpilased.
Alustuseks Soome kaljumaalingutest
Käesoleva uurimuse sünniks andis tõuke Helsingi ülikooli doktorandi Uine Kailamäki (2022) kirjutis kaljumaalingute loomisel kasutatud värviainese analüüsi tulemuste kohta moodsate meetodite, sh elektronmikroskoopia ja spektromeetria abil.
Soomes leidub 130–140 muinasajast pärinevat kaljumaalingute ja värvilaikude leiukohta. Enamik…
Alustuseks Soome kaljumaalingutest
Käesoleva uurimuse sünniks andis tõuke Helsingi ülikooli doktorandi Uine Kailamäki (2022) kirjutis kaljumaalingute loomisel kasutatud värviainese analüüsi tulemuste kohta moodsate meetodite, sh elektronmikroskoopia ja spektromeetria abil.
Soomes leidub 130–140 muinasajast pärinevat kaljumaalingute ja värvilaikude leiukohta. Enamik…
Ühest eesti keeles puuduvast mõistest ja selle aseainest
Kõik tõlkijad teavad, kui keeruliseks võib vahendamise teha see, kui lähteteksti hoiab koos mingi sõna, mille tähendust tuleb sihtkeeles erinevas kontekstis edasi anda erinevate sõnadega. Prantsuse või inglise keelest tõlkimisel võib niisuguseks sõnaks osutuda vanité/vanity, mille aluseks on ladina kuju vānitās. See sõna on tarvitatav üsna selgesti eristuvates tähendustes, mille ühiseks katmiseks puudub eesti keeles sobiv vaste. Näiteks Koguja raamatu ladina Vulgata-tõlke vānitās vastena kasutatakse eesti piiblitõlgetes enamasti tühi-tüvelisi sõnu: Kg 1:2 „Tühisuste tühisus,” ütleb Koguja, „tühisuste tühisus, kõik on tühine!” (P 1968; P 1997) Kajastamaks tähendust, mida termin vānitās kannab Madalmaadest alguse saanud XVII sajandi kunstižanri nimetusena, milles kesksel kohal…
Eesti Kirjameeste Selts ja naised
„Postimehest” lugesin, et keegi naisterahvas olevat Kirjameeste Seltsi viimase aastapäeva
puhul liikmeks vastu võetud, hädaohust hoolimata, et seltsi siiamaalne rahu seeläbi
rikutud oleks. Kui sel kombel kõigiti õigustatud ning paljuproovitud
naisemantsipatsioonile ka meie eesti naiste seas uksed kõrgeks ja väravad laiaks tehakse,
siis palusin kirjalikult Hurt’i, et ta ka minu muide üsna tugevaile ja terveile kopsudele
võimaldaks kõige tervislikumat arenemist mainitud kirjandusringis.
Lydia Koidula kiri Johann Voldemar Jannsenile (Rosenthal-Lipp 1926: 25)
Naised ja rahvuslik liikumine
Üks olulistest ärkamisaegsetest algatustest, Eesti Kirjameeste Selts, tegutses aastatel 1872–1893. Seltsi põhieesmärkide ja liikmeskonna osas olid selle algatajatel pisut erinevad nägemused, kuid põhijoontes tegeles selts eeskätt eesti keele arendamise, (kooli)kirjanduse loomise ja levitamise…
puhul liikmeks vastu võetud, hädaohust hoolimata, et seltsi siiamaalne rahu seeläbi
rikutud oleks. Kui sel kombel kõigiti õigustatud ning paljuproovitud
naisemantsipatsioonile ka meie eesti naiste seas uksed kõrgeks ja väravad laiaks tehakse,
siis palusin kirjalikult Hurt’i, et ta ka minu muide üsna tugevaile ja terveile kopsudele
võimaldaks kõige tervislikumat arenemist mainitud kirjandusringis.
Lydia Koidula kiri Johann Voldemar Jannsenile (Rosenthal-Lipp 1926: 25)
Naised ja rahvuslik liikumine
Üks olulistest ärkamisaegsetest algatustest, Eesti Kirjameeste Selts, tegutses aastatel 1872–1893. Seltsi põhieesmärkide ja liikmeskonna osas olid selle algatajatel pisut erinevad nägemused, kuid põhijoontes tegeles selts eeskätt eesti keele arendamise, (kooli)kirjanduse loomise ja levitamise…
Kaitstud doktoritööd
24. augustil kaitses Hanna Pook Tartu Ülikoolis eesti keele erialal doktoritöö „Pronoun use and variation in Estonian dialects: kes ‘who’, mis ‘what’ and keegi ‘someone’” („Pronoomenite kasutus ja varieerumine eesti murretes: kes, mis ja keegi”). Juhendaja oli prof Liina Lindström (TÜ), oponent prof Marja-Liisa Helasvuo (Turu ülikool, Soome).
Varieerumine on keele loomulik osa: varieeruda saab muu hulgas hääldus, sõnavara, vormid, konstruktsioonid. Varieerumist võib leida kõikidest keeltest, murretest ning registritest, kõikidelt keele tasemetelt ja iga keelekasutaja kõnest. Doktoritöö uurib asesõnade kasutuse varieerumist eesti murretes. Vaatluse all on küsivad-siduvad asesõnad kes ja mis ning umbmäärane asesõna keegi, mille varieerumist on uuritud kahest aspektist.…
Varieerumine on keele loomulik osa: varieeruda saab muu hulgas hääldus, sõnavara, vormid, konstruktsioonid. Varieerumist võib leida kõikidest keeltest, murretest ning registritest, kõikidelt keele tasemetelt ja iga keelekasutaja kõnest. Doktoritöö uurib asesõnade kasutuse varieerumist eesti murretes. Vaatluse all on küsivad-siduvad asesõnad kes ja mis ning umbmäärane asesõna keegi, mille varieerumist on uuritud kahest aspektist.…
Lühikroonika
4.–6. oktoobrini tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis Tatiana Vladõkina 70. sünnipäeva veebikonverentsiga „Elava traditsiooni lätetel”. Tatiana Vladõkina on udmurdi folkloori, mütoloogia ja traditsioonilise kultuuri tänapäevase uurimise rajaja. Ettekannetega esinesid teadlased Eestist, Ungarist, Soomest, Prantsusmaalt, Udmurtiast, Baškortostanist, Tatarstanist, Mari-Elist, Karjalast ja Komimaalt.
5. oktoobril toimus Pärnus Academia Pernaviensise XX mõttekoda. Tegu oli juubelihooaja algust märkiva üritusega, sest järgmisel aastal möödub 325 aastat Tartu Ülikooli eelkäija Academia Gustavo-Carolina ehk Academia Pernaviensise asutamisest Pärnus. Mõttekoja aukülaline oli Toronto ülikooli emeriitprofessor Jüri Kivimäe, kes pidas loengu „Miks on Russowi kroonika tähtis?“.
5. oktoobril pidas Bengt af Klintberg Tartus loengu „The baby on the track: A newspaper legend…
5. oktoobril toimus Pärnus Academia Pernaviensise XX mõttekoda. Tegu oli juubelihooaja algust märkiva üritusega, sest järgmisel aastal möödub 325 aastat Tartu Ülikooli eelkäija Academia Gustavo-Carolina ehk Academia Pernaviensise asutamisest Pärnus. Mõttekoja aukülaline oli Toronto ülikooli emeriitprofessor Jüri Kivimäe, kes pidas loengu „Miks on Russowi kroonika tähtis?“.
5. oktoobril pidas Bengt af Klintberg Tartus loengu „The baby on the track: A newspaper legend…
Lühidalt
Imbi Paju varasematele teostele „Tõrjutud mälestused” (2007) ja „Soome lahe õed. Vaadates teiste valu” (sm k 2011, e k 2012) omaselt on „Kirjanduskliinikuski” keskmes kollektiivse ajaloo traumad ning repressiivse režiimi mõjud nii üksikisikule kui ka laiemalt inimkonnale. Nimelt traumat ajaränduriks nimetades (lk 61) on Paju veendunud, et eelmiste põlvkondade vaevalised läbielamised jätavad rohkem või vähem tajutavaid jälgi järgnevatele põlvkondadele, eriti kui läbielamiste mõju kuidagi ei leevendata sõnastamise, mõtestamise ja jagamise kaudu („Kui me ei astu vahele, liigub ta [trauma] nähtamatult uutesse põlvkondadesse”, lk 61). Kirjanduses just seda tehaksegi: kogemused kirjutatakse lahti ja sõnastatakse universaalsetena laiale lugejaskonnale, n-ö astutakse järjepidevalt ajaloole vahele.…
Kümne sammuga läbi Loomingu sajandi
Oma juubeliks rõõmustas Tiit Hennoste eesti kirjasõna huvilisi värske teosega, ajakirja Looming 100-aastaseks saamisele pühendatud Festschrift’iga. Seda kaunist ja rohkete piltidega raamatut võib lugeda mitmel viisil: esmalt juubelikohase tagasivaatena ühe väljaande väärikale ajaloole, mis algab lausa vanatestamentlikus stiilis: „Kirjandus on eesti kultuuri ja rahvuse üks põhitalasid” (lk 13). Teisalt on raamatus äratuntav Hennoste teoreetilistes käsitlustes välja arendatud kirjandusprotsessi analüüsi mudeli rakendamine.1 Niisiis saab raamatut lugeda ka kirjandusloolise juhtumiuuringuna. Autor näibki sellist akadeemilist lugemisviisi eeldavat, kui ta oma väiteid lahti ei seleta, viidates oma varasematele põhjalikumatele käsitlustele. On aga ka kolmas võimalus: lugeda Loomingu ajaloo esitust pedagoogilise tekstina, mis pakub nii…
Et ema kumaks
Carolina Pihelga väga oodatud debüütromaan uurib eelkõige Teisest maailmasõjast ja üldiselt Nõukogude režiimist tingitud vohava vägivalla ning sellest (sihiliku) möödavaatamise pikaaegset lagundavat mõju haavatavatele sihtrühmadele. Teos käsitleb tundlikult ka tolle terrori kaudseid, aga tugevaid järeltõukeid: pikast okupatsiooniajast kohalikku elanikkonda imbunud ilmajäetustunnet ja umbusku nii Nõukogude Eestis kui ka taasiseseisvunud kodumaal, mil käivitus (hüper)individualistlik olelusvõitlus (lk 26–27). Poeetilises mõtiskelus on rambivalgus naistel: emadel ja tütardel ning nende sundoludes loodud nigelatel suhetel. Rõhutatult aistilise kujutusviisiga – nüüdisaegses afekti- ja kehakeskses kirjandus(teadus)es üsnagi levinud pruuk – ning mõneti deterministlikele hoiakutele toetudes vaeb Pihelgas pigem nukratoonilises romaanis, kuidas, kui üldse, tulla painava ajaloolise pagasiga…
Märkamiste märkamine inimsuhtluses
Foto: Miina Norvik
Läbi sügisese Tartu siia sinu juurde jalutades otsustasin mitte jätta küsimata: millega sügis sind võlub?
Sügis tõepoolest meeldib mulle – kuigi on pimedam ja jahedam aeg, võlub ta oma rahuga. Enamasti on selleks ajaks kasvanud lootus, et kui suvesekeldused läbi saavad, siis algab rahulikum periood, kus asjade üle järele mõelda, lugeda, kirjutada. Aga tegelikkuses on september ikka väga kiire kuu, sest algab uus akadeemiline aasta, nii et see sügise rahu on petlik.
Mis aineid ja kellele sa praegu õpetad? Mida õpetamise juures oluliseks pead?
Keeleteaduse magistrantidele õpetan keeletüpoloogiat ja suhtluslingvistikat. Bakalaureuses õpetan keeleteaduse aluseid ja sissejuhatust keeleteadusesse. Korraldan ka magistriseminari ja…
Läbi sügisese Tartu siia sinu juurde jalutades otsustasin mitte jätta küsimata: millega sügis sind võlub?
Sügis tõepoolest meeldib mulle – kuigi on pimedam ja jahedam aeg, võlub ta oma rahuga. Enamasti on selleks ajaks kasvanud lootus, et kui suvesekeldused läbi saavad, siis algab rahulikum periood, kus asjade üle järele mõelda, lugeda, kirjutada. Aga tegelikkuses on september ikka väga kiire kuu, sest algab uus akadeemiline aasta, nii et see sügise rahu on petlik.
Mis aineid ja kellele sa praegu õpetad? Mida õpetamise juures oluliseks pead?
Keeleteaduse magistrantidele õpetan keeletüpoloogiat ja suhtluslingvistikat. Bakalaureuses õpetan keeleteaduse aluseid ja sissejuhatust keeleteadusesse. Korraldan ka magistriseminari ja…
Ametinimetustest ja sotsiaalsetest rollidest eesti varase leksikograafia põhjal
Siinne käsitlus võtab vaatluse alla leksika, mida kajastavad kuus XVII ja XVIII sajandil avaldatud eesti keelt sisaldavat sõnastikku. Alustuseks on põgusalt kirjeldatud sotsiaalseid olusid ja konteksti, millesse need sõnastikud paigutuvad, seejärel on analüüsitud ametinimetuste ja sotsiaalsete rollide sõnavara käsitletud sõnastikes. Tolleaegseid ameteid ja sotsiaalseid rolle on siin vaadeldud ennekõike sõnavarasuhete ja ajaloolise tausta avamiseks: milliseid ameteid üldse sõnastikes kirjeldati ja milliseid põhijooni võib nende kohta välja tuua? See võimaldab paremini mõista tolleaegset ühiskonnapilti, iseäranis aga avada ühe sõnarühma sisu ja kaardistada sellega seotud keelelisi aspekte.
Ühiskondlik taust
Pilguheit neljasaja aasta taha, XVII ja XVIII sajandi Eesti aladele toob silme ette ennekõike keerulised…
Ühiskondlik taust
Pilguheit neljasaja aasta taha, XVII ja XVIII sajandi Eesti aladele toob silme ette ennekõike keerulised…
Loomislaul alguste kiigel
Eesti loomislaul on müütiline rahvalaul maailma sünnist. Lennates tuleb imepärane lind, valib kuldse põõsa või kiigeõrre pesapaigaks ja muneb sinna munad, haub välja pojad ja pillub laiali, nii et neist tekivad päike, kuu ja täht. Loomise ajal on küll osa maailmast juba olemas – meri ja põõsad, puupuru ja maamuru. . . . Miks on siis vaja uuesti alata, visata taevasse päike ja kuu?
Müütiline mõtlemine ei pruugi vastata tavaloogikale ega rituaalne tegevus olla nähtavalt tulemusrikas, sedastab Gilbert Lewis (1980). Juha Pentikäinen (1989: 149) oletab, et müüte on sageli esitatud rituaalides, kuid uskumuste taandudes tavad muutusid ja laulud iseseisvusid. Siinses artiklis uurin loomislaulu arvatavat…
Müütiline mõtlemine ei pruugi vastata tavaloogikale ega rituaalne tegevus olla nähtavalt tulemusrikas, sedastab Gilbert Lewis (1980). Juha Pentikäinen (1989: 149) oletab, et müüte on sageli esitatud rituaalides, kuid uskumuste taandudes tavad muutusid ja laulud iseseisvusid. Siinses artiklis uurin loomislaulu arvatavat…
Ühe Tuhkatriinu lugu
Luuleõpetuse klassik Michael Benton (1978: 114) märkis pea poole sajandi eest tabavalt, et luuleõpetus on inglise keele ja kirjanduse ainekava Tuhkatriinu. Tuhkatriinu metafoor avab üllatavalt täpselt ka luule praeguse asendi Eesti kirjandusõpetuses ja laiemalt hariduseski: rikkalik pedagoogilis-poeetiline potentsiaal jääb kasutamata, poeesia tundub hämar ja eemaletõukav, nii et lihtsam oleks selle ees sootuks silm kinni pigistada. Meenub ühe noore pedagoogi naljatlev vastus mõne aasta taguses intervjuus, mis uuris algajate õpetajate töökoormust: kui hakata luulekoguga õpilasele lähenema, pistab viimane kohemaid plagama (Palk 2020: 42).
Luuleõpetus on tõsine asi. Esiteks juba seetõttu, et laiema kultuuri- ja kirjandusteadvuse arusaamad luulest, luule lugemisest ja olulisematest poeetidest,…
Luuleõpetus on tõsine asi. Esiteks juba seetõttu, et laiema kultuuri- ja kirjandusteadvuse arusaamad luulest, luule lugemisest ja olulisematest poeetidest,…
Lühikroonika
3.–7. juulini toimus USA-s Bostonis Rahvusvahelise Huumoriuuringute Seltsi (The International Society for Humor Studies) konverents. Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Anastasiya Fiadotava pidas kaks ettekannet: „Polarised but similar: Russian and Belarusian pro- and anti-democratic humour in the public sphere” (kaasautor Liisi Laineste) ja „Establishing in- and out-group boundaries in humour in the public sphere” (koos Władysław Chłopickiga).
5. augustil peeti Kuramaal Irē ehk Mazirbe külas Liivi liidu 100. aastapäevale pühendatud peopäev „Um eņtš kēmi mäddõn“ („Meil on oma tee”). Tervituskõnega astusid üles Soome, Ungari ja Eesti saatkonna esindajad. Rahvamajas esitleti uusi liivi raamatuid, sh tutvustas Ķempi Kārl alias Karl Pajusalu oma uut…
5. augustil peeti Kuramaal Irē ehk Mazirbe külas Liivi liidu 100. aastapäevale pühendatud peopäev „Um eņtš kēmi mäddõn“ („Meil on oma tee”). Tervituskõnega astusid üles Soome, Ungari ja Eesti saatkonna esindajad. Rahvamajas esitleti uusi liivi raamatuid, sh tutvustas Ķempi Kārl alias Karl Pajusalu oma uut…
Mees, kellele kuulus nõukogude aja mäletamise monopol
Foto: Kalju Suur
Kõrges vanuses lahkus suve lõpul Aksel Tamm – oma kõigi muude ametite hulgas ka Keele ja Kirjanduse peatoimetaja aastatel 1983–1995. Tõsi, see ei olnud tema jaoks tõus ametiredelil, vaid pigem pehme maandumine siis, kui ta oli sunnitud lahkuma kirjastuse Eesti Raamat juhi kohalt. Toona ainsa ilukirjandust välja andnud Eesti kirjastuse juhtimine oli laia profiiliga töö, mis andis võimaluse ohtralt rakendada oma läbirääkimistalenti ja suhelda kõikvõimalike inimestega, seda ka rahvusvaheliselt, kuigi toona tähendas see peamiselt Vene suunda. Erialaajakirja paratamatult ahtam ampluaa ja kodusem toimetus võisid selle kõrval jääda kitsaks. Ajakirja tuli Tamm pärast esimest peatoimetajat Olev Jõge, kes oli…
Kõrges vanuses lahkus suve lõpul Aksel Tamm – oma kõigi muude ametite hulgas ka Keele ja Kirjanduse peatoimetaja aastatel 1983–1995. Tõsi, see ei olnud tema jaoks tõus ametiredelil, vaid pigem pehme maandumine siis, kui ta oli sunnitud lahkuma kirjastuse Eesti Raamat juhi kohalt. Toona ainsa ilukirjandust välja andnud Eesti kirjastuse juhtimine oli laia profiiliga töö, mis andis võimaluse ohtralt rakendada oma läbirääkimistalenti ja suhelda kõikvõimalike inimestega, seda ka rahvusvaheliselt, kuigi toona tähendas see peamiselt Vene suunda. Erialaajakirja paratamatult ahtam ampluaa ja kodusem toimetus võisid selle kõrval jääda kitsaks. Ajakirja tuli Tamm pärast esimest peatoimetajat Olev Jõge, kes oli…
Malle Saluperet mälestades (17. II 1931 – 8. VI 2023)
Foto: Postimees/Scanpix
8. juunil lahkus meie seast Malle Salupere – silmapaistev ajaloolane, arhivaar ja võrdlev filoloog, kes on andnud suure panuse eesti-saksa-vene kirjandus- ja kultuurisuhete uurimisse. Kui me ta 12. juunil viimsele teekonnale saatsime, loeti ette katkendeid tema autobiograafiast. Tahtsin väga seda teksti endale saada ja tütar Silvi Salupere saatiski selle mulle. Nüüd võime Mallest rääkida tema enese sõnadega, mis annavad võimaluse eriti ehedalt tunnetada tema ebatavalist isiksust.
Seda lühikest autobiograafiat lugedes ja üle lugedes kõlasid mul peas kogu aeg Puškini sõnad tema luuletuse „Два чувства равно близки нам. . . .” algversioonist, mida nii väga armastas tsiteerida Juri Lotman: „Самостоянье человека / Залог величия…
8. juunil lahkus meie seast Malle Salupere – silmapaistev ajaloolane, arhivaar ja võrdlev filoloog, kes on andnud suure panuse eesti-saksa-vene kirjandus- ja kultuurisuhete uurimisse. Kui me ta 12. juunil viimsele teekonnale saatsime, loeti ette katkendeid tema autobiograafiast. Tahtsin väga seda teksti endale saada ja tütar Silvi Salupere saatiski selle mulle. Nüüd võime Mallest rääkida tema enese sõnadega, mis annavad võimaluse eriti ehedalt tunnetada tema ebatavalist isiksust.
Seda lühikest autobiograafiat lugedes ja üle lugedes kõlasid mul peas kogu aeg Puškini sõnad tema luuletuse „Два чувства равно близки нам. . . .” algversioonist, mida nii väga armastas tsiteerida Juri Lotman: „Самостоянье человека / Залог величия…
Lühidalt
Methis. Studia humaniora Estonica 2022, nr 29. Tartu: Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv. 199 lk.
Mullukevadise Methise teemanumbri „Kirjandus ja avatus. Jaan Kaplinski ja Ilmar Laaban” lätteks on kaks 2021. aastal toimunud konverentsi, millega tähistati Jaan Kaplinski 80. sünnipäeva ja Ilmar Laabani 100. sünniaastapäeva. Pealkirjas esile toodud avatuse mõiste on võetud Ivar Ivaski 1968. aastal avaldatud pühendusluuletustest Kaplinskile ja Laabanile ning saatesõnas seletavad koostajad Marin Laak ja Ene-Reet Soovik seda muu hulgas piirideülesusega, mis iseloomustab nii Laabanit kui ka Kaplinskit: mõlemad on ammutanud „ainest laiast maailmast” ning lasknud „oma loomingul kohalikkuse kapslist kaugemale liikuda” (lk 5).…
Mullukevadise Methise teemanumbri „Kirjandus ja avatus. Jaan Kaplinski ja Ilmar Laaban” lätteks on kaks 2021. aastal toimunud konverentsi, millega tähistati Jaan Kaplinski 80. sünnipäeva ja Ilmar Laabani 100. sünniaastapäeva. Pealkirjas esile toodud avatuse mõiste on võetud Ivar Ivaski 1968. aastal avaldatud pühendusluuletustest Kaplinskile ja Laabanile ning saatesõnas seletavad koostajad Marin Laak ja Ene-Reet Soovik seda muu hulgas piirideülesusega, mis iseloomustab nii Laabanit kui ka Kaplinskit: mõlemad on ammutanud „ainest laiast maailmast” ning lasknud „oma loomingul kohalikkuse kapslist kaugemale liikuda” (lk 5).…