Rubriik
Valdkond
Aasta
Tammsaare ja sõda
Kogumik „Sõjamõtted” koondab A. H. Tammsaare aastatel 1914–1919 Koitjärvel kirjutatud ja omaaegses ajakirjanduses avaldatud esseistlikke tekste. 1919. aastal ilmunud raamatu tarbeks lisas autor neile saatesõna ja viis sõjateemalist novelli. Seega on osalt tegemist ilukirjandusteosega. Kirjastus Ilmamaa on seda tekstivalimikku täiendanud toimetaja Katre Ligi allmärkustega ning Peeter Järvelaiu järelsõnaga.
Mõttelooliselt seostuvad Tammsaare kirjutised maailmasõjaeelses Euroopas levinud pessimistliku kultuurikriitikaga (vt lk 184–190), mis reaktsioonina sajandivahetuse progressiusule juhtis tähelepanu inimeste ja inimmasside võimetusele allutada oma madalaid instinkte ükskõik millise kõrgema moraali teenistusse ning hoiatas, et teaduse ja tehnika areng pigem võimendavad inimloomuses peituvaid destruktiivseid jõude, kui lubavad neid ületada. Esimese maailmasõja vallandumine 1914. aasta…
Mõttelooliselt seostuvad Tammsaare kirjutised maailmasõjaeelses Euroopas levinud pessimistliku kultuurikriitikaga (vt lk 184–190), mis reaktsioonina sajandivahetuse progressiusule juhtis tähelepanu inimeste ja inimmasside võimetusele allutada oma madalaid instinkte ükskõik millise kõrgema moraali teenistusse ning hoiatas, et teaduse ja tehnika areng pigem võimendavad inimloomuses peituvaid destruktiivseid jõude, kui lubavad neid ületada. Esimese maailmasõja vallandumine 1914. aasta…
Lohut(amat)use määr
Lilli Luuk tuli eesti kirjandusse suuremalt eelmisel aastal, kui järjestikku ilmusid tema novellikogu „Kolhoosi miss” ja romaan „Minu venna keha”. Kuid kirjanduspildis on ta esil olnud varemgi: 2017. aastal võitis Tuglase novelliauhinna tema novell „Auk” ja 2021. aastal novell „Kolhoosi miss”. Eesti nüüdiskirjanduses on ta end kehtestanud aga just tänavu – ja seda ei näita üksnes aasta kirjaniku tiitel, vaid ka hinnangute ja perspektiivide mitmekesisus tema teoste arvukais arvustustes, millest ei puudu ülivõrdeline kiitus: „Midagi nii head pole te eesti kirjanduses ammu lugenud”, teatab Sveta Grigorjeva juba Luugi novellikogu arvustuse pealkirjas loosunglikult.1 Kiitvaist, samal ajal vahel ka kõhklevaist hinnanguist olulisem…
Põldpaost paakspuu ja kollase värvini
Muinasajal kasutati kaljudele rituaalsete kujutiste tegemiseks ookri kõrval paakspuust saadavat kollast, oranži või punast värvainet. Kirjutis käsitleb peamiselt kollast värvust tähistavaid soome-ugri sõnu, mis võivad üht- või teistpidi olla seoses paakspuu ja põldpaoga. Läänemeresoome värvinimetusi on võrdlev-ajaloolise keeleteaduse vaatenurgast põhjalikumalt uurinud Mauno Koski (1983), Vilja Oja (2001, 2003, 2014) ja Ilona Kivinen (2007) ning kognitiivlingvistika positsioonidelt Urmas Sutrop (1995, 2000, 2002) ja tema õpilased.
Alustuseks Soome kaljumaalingutest
Käesoleva uurimuse sünniks andis tõuke Helsingi ülikooli doktorandi Uine Kailamäki (2022) kirjutis kaljumaalingute loomisel kasutatud värviainese analüüsi tulemuste kohta moodsate meetodite, sh elektronmikroskoopia ja spektromeetria abil.
Soomes leidub 130–140 muinasajast pärinevat kaljumaalingute ja värvilaikude leiukohta. Enamik…
Alustuseks Soome kaljumaalingutest
Käesoleva uurimuse sünniks andis tõuke Helsingi ülikooli doktorandi Uine Kailamäki (2022) kirjutis kaljumaalingute loomisel kasutatud värviainese analüüsi tulemuste kohta moodsate meetodite, sh elektronmikroskoopia ja spektromeetria abil.
Soomes leidub 130–140 muinasajast pärinevat kaljumaalingute ja värvilaikude leiukohta. Enamik…
Ühest eesti keeles puuduvast mõistest ja selle aseainest
Kõik tõlkijad teavad, kui keeruliseks võib vahendamise teha see, kui lähteteksti hoiab koos mingi sõna, mille tähendust tuleb sihtkeeles erinevas kontekstis edasi anda erinevate sõnadega. Prantsuse või inglise keelest tõlkimisel võib niisuguseks sõnaks osutuda vanité/vanity, mille aluseks on ladina kuju vānitās. See sõna on tarvitatav üsna selgesti eristuvates tähendustes, mille ühiseks katmiseks puudub eesti keeles sobiv vaste. Näiteks Koguja raamatu ladina Vulgata-tõlke vānitās vastena kasutatakse eesti piiblitõlgetes enamasti tühi-tüvelisi sõnu: Kg 1:2 „Tühisuste tühisus,” ütleb Koguja, „tühisuste tühisus, kõik on tühine!” (P 1968; P 1997) Kajastamaks tähendust, mida termin vānitās kannab Madalmaadest alguse saanud XVII sajandi kunstižanri nimetusena, milles kesksel kohal…
Eesti Kirjameeste Selts ja naised
„Postimehest” lugesin, et keegi naisterahvas olevat Kirjameeste Seltsi viimase aastapäeva
puhul liikmeks vastu võetud, hädaohust hoolimata, et seltsi siiamaalne rahu seeläbi
rikutud oleks. Kui sel kombel kõigiti õigustatud ning paljuproovitud
naisemantsipatsioonile ka meie eesti naiste seas uksed kõrgeks ja väravad laiaks tehakse,
siis palusin kirjalikult Hurt’i, et ta ka minu muide üsna tugevaile ja terveile kopsudele
võimaldaks kõige tervislikumat arenemist mainitud kirjandusringis.
Lydia Koidula kiri Johann Voldemar Jannsenile (Rosenthal-Lipp 1926: 25)
Naised ja rahvuslik liikumine
Üks olulistest ärkamisaegsetest algatustest, Eesti Kirjameeste Selts, tegutses aastatel 1872–1893. Seltsi põhieesmärkide ja liikmeskonna osas olid selle algatajatel pisut erinevad nägemused, kuid põhijoontes tegeles selts eeskätt eesti keele arendamise, (kooli)kirjanduse loomise ja levitamise…
puhul liikmeks vastu võetud, hädaohust hoolimata, et seltsi siiamaalne rahu seeläbi
rikutud oleks. Kui sel kombel kõigiti õigustatud ning paljuproovitud
naisemantsipatsioonile ka meie eesti naiste seas uksed kõrgeks ja väravad laiaks tehakse,
siis palusin kirjalikult Hurt’i, et ta ka minu muide üsna tugevaile ja terveile kopsudele
võimaldaks kõige tervislikumat arenemist mainitud kirjandusringis.
Lydia Koidula kiri Johann Voldemar Jannsenile (Rosenthal-Lipp 1926: 25)
Naised ja rahvuslik liikumine
Üks olulistest ärkamisaegsetest algatustest, Eesti Kirjameeste Selts, tegutses aastatel 1872–1893. Seltsi põhieesmärkide ja liikmeskonna osas olid selle algatajatel pisut erinevad nägemused, kuid põhijoontes tegeles selts eeskätt eesti keele arendamise, (kooli)kirjanduse loomise ja levitamise…
Kaitstud doktoritööd
24. augustil kaitses Hanna Pook Tartu Ülikoolis eesti keele erialal doktoritöö „Pronoun use and variation in Estonian dialects: kes ‘who’, mis ‘what’ and keegi ‘someone’” („Pronoomenite kasutus ja varieerumine eesti murretes: kes, mis ja keegi”). Juhendaja oli prof Liina Lindström (TÜ), oponent prof Marja-Liisa Helasvuo (Turu ülikool, Soome).
Varieerumine on keele loomulik osa: varieeruda saab muu hulgas hääldus, sõnavara, vormid, konstruktsioonid. Varieerumist võib leida kõikidest keeltest, murretest ning registritest, kõikidelt keele tasemetelt ja iga keelekasutaja kõnest. Doktoritöö uurib asesõnade kasutuse varieerumist eesti murretes. Vaatluse all on küsivad-siduvad asesõnad kes ja mis ning umbmäärane asesõna keegi, mille varieerumist on uuritud kahest aspektist.…
Varieerumine on keele loomulik osa: varieeruda saab muu hulgas hääldus, sõnavara, vormid, konstruktsioonid. Varieerumist võib leida kõikidest keeltest, murretest ning registritest, kõikidelt keele tasemetelt ja iga keelekasutaja kõnest. Doktoritöö uurib asesõnade kasutuse varieerumist eesti murretes. Vaatluse all on küsivad-siduvad asesõnad kes ja mis ning umbmäärane asesõna keegi, mille varieerumist on uuritud kahest aspektist.…
Lühikroonika
4.–6. oktoobrini tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis Tatiana Vladõkina 70. sünnipäeva veebikonverentsiga „Elava traditsiooni lätetel”. Tatiana Vladõkina on udmurdi folkloori, mütoloogia ja traditsioonilise kultuuri tänapäevase uurimise rajaja. Ettekannetega esinesid teadlased Eestist, Ungarist, Soomest, Prantsusmaalt, Udmurtiast, Baškortostanist, Tatarstanist, Mari-Elist, Karjalast ja Komimaalt.
5. oktoobril toimus Pärnus Academia Pernaviensise XX mõttekoda. Tegu oli juubelihooaja algust märkiva üritusega, sest järgmisel aastal möödub 325 aastat Tartu Ülikooli eelkäija Academia Gustavo-Carolina ehk Academia Pernaviensise asutamisest Pärnus. Mõttekoja aukülaline oli Toronto ülikooli emeriitprofessor Jüri Kivimäe, kes pidas loengu „Miks on Russowi kroonika tähtis?“.
5. oktoobril pidas Bengt af Klintberg Tartus loengu „The baby on the track: A newspaper legend…
5. oktoobril toimus Pärnus Academia Pernaviensise XX mõttekoda. Tegu oli juubelihooaja algust märkiva üritusega, sest järgmisel aastal möödub 325 aastat Tartu Ülikooli eelkäija Academia Gustavo-Carolina ehk Academia Pernaviensise asutamisest Pärnus. Mõttekoja aukülaline oli Toronto ülikooli emeriitprofessor Jüri Kivimäe, kes pidas loengu „Miks on Russowi kroonika tähtis?“.
5. oktoobril pidas Bengt af Klintberg Tartus loengu „The baby on the track: A newspaper legend…
Lühidalt
Imbi Paju varasematele teostele „Tõrjutud mälestused” (2007) ja „Soome lahe õed. Vaadates teiste valu” (sm k 2011, e k 2012) omaselt on „Kirjanduskliinikuski” keskmes kollektiivse ajaloo traumad ning repressiivse režiimi mõjud nii üksikisikule kui ka laiemalt inimkonnale. Nimelt traumat ajaränduriks nimetades (lk 61) on Paju veendunud, et eelmiste põlvkondade vaevalised läbielamised jätavad rohkem või vähem tajutavaid jälgi järgnevatele põlvkondadele, eriti kui läbielamiste mõju kuidagi ei leevendata sõnastamise, mõtestamise ja jagamise kaudu („Kui me ei astu vahele, liigub ta [trauma] nähtamatult uutesse põlvkondadesse”, lk 61). Kirjanduses just seda tehaksegi: kogemused kirjutatakse lahti ja sõnastatakse universaalsetena laiale lugejaskonnale, n-ö astutakse järjepidevalt ajaloole vahele.…
Kümne sammuga läbi Loomingu sajandi
Oma juubeliks rõõmustas Tiit Hennoste eesti kirjasõna huvilisi värske teosega, ajakirja Looming 100-aastaseks saamisele pühendatud Festschrift’iga. Seda kaunist ja rohkete piltidega raamatut võib lugeda mitmel viisil: esmalt juubelikohase tagasivaatena ühe väljaande väärikale ajaloole, mis algab lausa vanatestamentlikus stiilis: „Kirjandus on eesti kultuuri ja rahvuse üks põhitalasid” (lk 13). Teisalt on raamatus äratuntav Hennoste teoreetilistes käsitlustes välja arendatud kirjandusprotsessi analüüsi mudeli rakendamine.1 Niisiis saab raamatut lugeda ka kirjandusloolise juhtumiuuringuna. Autor näibki sellist akadeemilist lugemisviisi eeldavat, kui ta oma väiteid lahti ei seleta, viidates oma varasematele põhjalikumatele käsitlustele. On aga ka kolmas võimalus: lugeda Loomingu ajaloo esitust pedagoogilise tekstina, mis pakub nii…
Et ema kumaks
Carolina Pihelga väga oodatud debüütromaan uurib eelkõige Teisest maailmasõjast ja üldiselt Nõukogude režiimist tingitud vohava vägivalla ning sellest (sihiliku) möödavaatamise pikaaegset lagundavat mõju haavatavatele sihtrühmadele. Teos käsitleb tundlikult ka tolle terrori kaudseid, aga tugevaid järeltõukeid: pikast okupatsiooniajast kohalikku elanikkonda imbunud ilmajäetustunnet ja umbusku nii Nõukogude Eestis kui ka taasiseseisvunud kodumaal, mil käivitus (hüper)individualistlik olelusvõitlus (lk 26–27). Poeetilises mõtiskelus on rambivalgus naistel: emadel ja tütardel ning nende sundoludes loodud nigelatel suhetel. Rõhutatult aistilise kujutusviisiga – nüüdisaegses afekti- ja kehakeskses kirjandus(teadus)es üsnagi levinud pruuk – ning mõneti deterministlikele hoiakutele toetudes vaeb Pihelgas pigem nukratoonilises romaanis, kuidas, kui üldse, tulla painava ajaloolise pagasiga…
Märkamiste märkamine inimsuhtluses
Foto: Miina Norvik
Läbi sügisese Tartu siia sinu juurde jalutades otsustasin mitte jätta küsimata: millega sügis sind võlub?
Sügis tõepoolest meeldib mulle – kuigi on pimedam ja jahedam aeg, võlub ta oma rahuga. Enamasti on selleks ajaks kasvanud lootus, et kui suvesekeldused läbi saavad, siis algab rahulikum periood, kus asjade üle järele mõelda, lugeda, kirjutada. Aga tegelikkuses on september ikka väga kiire kuu, sest algab uus akadeemiline aasta, nii et see sügise rahu on petlik.
Mis aineid ja kellele sa praegu õpetad? Mida õpetamise juures oluliseks pead?
Keeleteaduse magistrantidele õpetan keeletüpoloogiat ja suhtluslingvistikat. Bakalaureuses õpetan keeleteaduse aluseid ja sissejuhatust keeleteadusesse. Korraldan ka magistriseminari ja…
Läbi sügisese Tartu siia sinu juurde jalutades otsustasin mitte jätta küsimata: millega sügis sind võlub?
Sügis tõepoolest meeldib mulle – kuigi on pimedam ja jahedam aeg, võlub ta oma rahuga. Enamasti on selleks ajaks kasvanud lootus, et kui suvesekeldused läbi saavad, siis algab rahulikum periood, kus asjade üle järele mõelda, lugeda, kirjutada. Aga tegelikkuses on september ikka väga kiire kuu, sest algab uus akadeemiline aasta, nii et see sügise rahu on petlik.
Mis aineid ja kellele sa praegu õpetad? Mida õpetamise juures oluliseks pead?
Keeleteaduse magistrantidele õpetan keeletüpoloogiat ja suhtluslingvistikat. Bakalaureuses õpetan keeleteaduse aluseid ja sissejuhatust keeleteadusesse. Korraldan ka magistriseminari ja…
Ametinimetustest ja sotsiaalsetest rollidest eesti varase leksikograafia põhjal
Siinne käsitlus võtab vaatluse alla leksika, mida kajastavad kuus XVII ja XVIII sajandil avaldatud eesti keelt sisaldavat sõnastikku. Alustuseks on põgusalt kirjeldatud sotsiaalseid olusid ja konteksti, millesse need sõnastikud paigutuvad, seejärel on analüüsitud ametinimetuste ja sotsiaalsete rollide sõnavara käsitletud sõnastikes. Tolleaegseid ameteid ja sotsiaalseid rolle on siin vaadeldud ennekõike sõnavarasuhete ja ajaloolise tausta avamiseks: milliseid ameteid üldse sõnastikes kirjeldati ja milliseid põhijooni võib nende kohta välja tuua? See võimaldab paremini mõista tolleaegset ühiskonnapilti, iseäranis aga avada ühe sõnarühma sisu ja kaardistada sellega seotud keelelisi aspekte.
Ühiskondlik taust
Pilguheit neljasaja aasta taha, XVII ja XVIII sajandi Eesti aladele toob silme ette ennekõike keerulised…
Ühiskondlik taust
Pilguheit neljasaja aasta taha, XVII ja XVIII sajandi Eesti aladele toob silme ette ennekõike keerulised…
Loomislaul alguste kiigel
Eesti loomislaul on müütiline rahvalaul maailma sünnist. Lennates tuleb imepärane lind, valib kuldse põõsa või kiigeõrre pesapaigaks ja muneb sinna munad, haub välja pojad ja pillub laiali, nii et neist tekivad päike, kuu ja täht. Loomise ajal on küll osa maailmast juba olemas – meri ja põõsad, puupuru ja maamuru. . . . Miks on siis vaja uuesti alata, visata taevasse päike ja kuu?
Müütiline mõtlemine ei pruugi vastata tavaloogikale ega rituaalne tegevus olla nähtavalt tulemusrikas, sedastab Gilbert Lewis (1980). Juha Pentikäinen (1989: 149) oletab, et müüte on sageli esitatud rituaalides, kuid uskumuste taandudes tavad muutusid ja laulud iseseisvusid. Siinses artiklis uurin loomislaulu arvatavat…
Müütiline mõtlemine ei pruugi vastata tavaloogikale ega rituaalne tegevus olla nähtavalt tulemusrikas, sedastab Gilbert Lewis (1980). Juha Pentikäinen (1989: 149) oletab, et müüte on sageli esitatud rituaalides, kuid uskumuste taandudes tavad muutusid ja laulud iseseisvusid. Siinses artiklis uurin loomislaulu arvatavat…
Ühe Tuhkatriinu lugu
Luuleõpetuse klassik Michael Benton (1978: 114) märkis pea poole sajandi eest tabavalt, et luuleõpetus on inglise keele ja kirjanduse ainekava Tuhkatriinu. Tuhkatriinu metafoor avab üllatavalt täpselt ka luule praeguse asendi Eesti kirjandusõpetuses ja laiemalt hariduseski: rikkalik pedagoogilis-poeetiline potentsiaal jääb kasutamata, poeesia tundub hämar ja eemaletõukav, nii et lihtsam oleks selle ees sootuks silm kinni pigistada. Meenub ühe noore pedagoogi naljatlev vastus mõne aasta taguses intervjuus, mis uuris algajate õpetajate töökoormust: kui hakata luulekoguga õpilasele lähenema, pistab viimane kohemaid plagama (Palk 2020: 42).
Luuleõpetus on tõsine asi. Esiteks juba seetõttu, et laiema kultuuri- ja kirjandusteadvuse arusaamad luulest, luule lugemisest ja olulisematest poeetidest,…
Luuleõpetus on tõsine asi. Esiteks juba seetõttu, et laiema kultuuri- ja kirjandusteadvuse arusaamad luulest, luule lugemisest ja olulisematest poeetidest,…
Lühikroonika
3.–7. juulini toimus USA-s Bostonis Rahvusvahelise Huumoriuuringute Seltsi (The International Society for Humor Studies) konverents. Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Anastasiya Fiadotava pidas kaks ettekannet: „Polarised but similar: Russian and Belarusian pro- and anti-democratic humour in the public sphere” (kaasautor Liisi Laineste) ja „Establishing in- and out-group boundaries in humour in the public sphere” (koos Władysław Chłopickiga).
5. augustil peeti Kuramaal Irē ehk Mazirbe külas Liivi liidu 100. aastapäevale pühendatud peopäev „Um eņtš kēmi mäddõn“ („Meil on oma tee”). Tervituskõnega astusid üles Soome, Ungari ja Eesti saatkonna esindajad. Rahvamajas esitleti uusi liivi raamatuid, sh tutvustas Ķempi Kārl alias Karl Pajusalu oma uut…
5. augustil peeti Kuramaal Irē ehk Mazirbe külas Liivi liidu 100. aastapäevale pühendatud peopäev „Um eņtš kēmi mäddõn“ („Meil on oma tee”). Tervituskõnega astusid üles Soome, Ungari ja Eesti saatkonna esindajad. Rahvamajas esitleti uusi liivi raamatuid, sh tutvustas Ķempi Kārl alias Karl Pajusalu oma uut…
Mees, kellele kuulus nõukogude aja mäletamise monopol
Foto: Kalju Suur
Kõrges vanuses lahkus suve lõpul Aksel Tamm – oma kõigi muude ametite hulgas ka Keele ja Kirjanduse peatoimetaja aastatel 1983–1995. Tõsi, see ei olnud tema jaoks tõus ametiredelil, vaid pigem pehme maandumine siis, kui ta oli sunnitud lahkuma kirjastuse Eesti Raamat juhi kohalt. Toona ainsa ilukirjandust välja andnud Eesti kirjastuse juhtimine oli laia profiiliga töö, mis andis võimaluse ohtralt rakendada oma läbirääkimistalenti ja suhelda kõikvõimalike inimestega, seda ka rahvusvaheliselt, kuigi toona tähendas see peamiselt Vene suunda. Erialaajakirja paratamatult ahtam ampluaa ja kodusem toimetus võisid selle kõrval jääda kitsaks. Ajakirja tuli Tamm pärast esimest peatoimetajat Olev Jõge, kes oli…
Kõrges vanuses lahkus suve lõpul Aksel Tamm – oma kõigi muude ametite hulgas ka Keele ja Kirjanduse peatoimetaja aastatel 1983–1995. Tõsi, see ei olnud tema jaoks tõus ametiredelil, vaid pigem pehme maandumine siis, kui ta oli sunnitud lahkuma kirjastuse Eesti Raamat juhi kohalt. Toona ainsa ilukirjandust välja andnud Eesti kirjastuse juhtimine oli laia profiiliga töö, mis andis võimaluse ohtralt rakendada oma läbirääkimistalenti ja suhelda kõikvõimalike inimestega, seda ka rahvusvaheliselt, kuigi toona tähendas see peamiselt Vene suunda. Erialaajakirja paratamatult ahtam ampluaa ja kodusem toimetus võisid selle kõrval jääda kitsaks. Ajakirja tuli Tamm pärast esimest peatoimetajat Olev Jõge, kes oli…
Malle Saluperet mälestades (17. II 1931 – 8. VI 2023)
Foto: Postimees/Scanpix
8. juunil lahkus meie seast Malle Salupere – silmapaistev ajaloolane, arhivaar ja võrdlev filoloog, kes on andnud suure panuse eesti-saksa-vene kirjandus- ja kultuurisuhete uurimisse. Kui me ta 12. juunil viimsele teekonnale saatsime, loeti ette katkendeid tema autobiograafiast. Tahtsin väga seda teksti endale saada ja tütar Silvi Salupere saatiski selle mulle. Nüüd võime Mallest rääkida tema enese sõnadega, mis annavad võimaluse eriti ehedalt tunnetada tema ebatavalist isiksust.
Seda lühikest autobiograafiat lugedes ja üle lugedes kõlasid mul peas kogu aeg Puškini sõnad tema luuletuse „Два чувства равно близки нам. . . .” algversioonist, mida nii väga armastas tsiteerida Juri Lotman: „Самостоянье человека / Залог величия…
8. juunil lahkus meie seast Malle Salupere – silmapaistev ajaloolane, arhivaar ja võrdlev filoloog, kes on andnud suure panuse eesti-saksa-vene kirjandus- ja kultuurisuhete uurimisse. Kui me ta 12. juunil viimsele teekonnale saatsime, loeti ette katkendeid tema autobiograafiast. Tahtsin väga seda teksti endale saada ja tütar Silvi Salupere saatiski selle mulle. Nüüd võime Mallest rääkida tema enese sõnadega, mis annavad võimaluse eriti ehedalt tunnetada tema ebatavalist isiksust.
Seda lühikest autobiograafiat lugedes ja üle lugedes kõlasid mul peas kogu aeg Puškini sõnad tema luuletuse „Два чувства равно близки нам. . . .” algversioonist, mida nii väga armastas tsiteerida Juri Lotman: „Самостоянье человека / Залог величия…
Lühidalt
Methis. Studia humaniora Estonica 2022, nr 29. Tartu: Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv. 199 lk.
Mullukevadise Methise teemanumbri „Kirjandus ja avatus. Jaan Kaplinski ja Ilmar Laaban” lätteks on kaks 2021. aastal toimunud konverentsi, millega tähistati Jaan Kaplinski 80. sünnipäeva ja Ilmar Laabani 100. sünniaastapäeva. Pealkirjas esile toodud avatuse mõiste on võetud Ivar Ivaski 1968. aastal avaldatud pühendusluuletustest Kaplinskile ja Laabanile ning saatesõnas seletavad koostajad Marin Laak ja Ene-Reet Soovik seda muu hulgas piirideülesusega, mis iseloomustab nii Laabanit kui ka Kaplinskit: mõlemad on ammutanud „ainest laiast maailmast” ning lasknud „oma loomingul kohalikkuse kapslist kaugemale liikuda” (lk 5).…
Mullukevadise Methise teemanumbri „Kirjandus ja avatus. Jaan Kaplinski ja Ilmar Laaban” lätteks on kaks 2021. aastal toimunud konverentsi, millega tähistati Jaan Kaplinski 80. sünnipäeva ja Ilmar Laabani 100. sünniaastapäeva. Pealkirjas esile toodud avatuse mõiste on võetud Ivar Ivaski 1968. aastal avaldatud pühendusluuletustest Kaplinskile ja Laabanile ning saatesõnas seletavad koostajad Marin Laak ja Ene-Reet Soovik seda muu hulgas piirideülesusega, mis iseloomustab nii Laabanit kui ka Kaplinskit: mõlemad on ammutanud „ainest laiast maailmast” ning lasknud „oma loomingul kohalikkuse kapslist kaugemale liikuda” (lk 5).…
Lugemis- ja uurimisrõõm
Nagu ikka alustasin raamatu lugemist tagantpoolt: kas nimeregister ja ilmumisandmed on olemas? Jah, seda nad loomulikult on, register isegi peaaegu 11 lehekülge pikk, mis ütleb nii mõndagi autori hea lugemuse ja kasutatud allikate kohta. Ilmumisandmetest selgub, et kogumiku kahekümnest artiklist enamik on varem ilmunud Loomingus, Vikerkaares, kogumikes „Uurimusi 1920.–1930. aastate eesti kirjandusest” ja „Uurimusi 1940. aastate eesti kirjandusest” ning Keeles ja Kirjanduses. See tähendab, et kõik on mu raamatukogus olemas, osaliselt loetudki. Ka ülejäänuga, mis pärineb eri väljaannetest (Ajalooline Ajakiri, Sirp, Methis, Estonian Art, kogumik „Noor-Eesti 100” ja üks Teater. Muusika. Kino lisa), võiksin suuremas osas juba tuttav olla. Aga…
Lintropi mäluteekond soome-ugri maades
Filmimehe ja folkloristi Aado Lintropi raamat koosneb sissejuhatavast vaatest asjaoludele, mis temast rännumehe tegid, millele järgneb pikk rida soome-ugri rahvaste juurde tehtud reiside kirjeldusi, alates Lennart Mere „Linnutee tuulte” (1977) filmi meeskonnas osalemisest (lk 16–58) ja ühest eraldi sõidust manside juurde (lk 59–70). Edasised reisid on omakorda jaotatud suurematesse plokkidesse: „Kaheksakümnendad Eesti Rahva Muuseumis” (lk 71–198) ja „Uus aeg, uued retked” (lk 199–333). Raamat lõpeb paarileheküljelise lõppsõnaga.
Vahetust tunnistamisest
1990-ndate keskpaigas kirjutas tollane Eesti Rahva Muuseumi (ERM) teadusdirektor Heiki Pärdi, et välitööde päevikud on uurija kogemuse vahetud ja tahtmatud tunnistajad, erinevalt muudest objektiivsusele pretendeerivatest muuseumisse kogutavatest etnograafilistest andmetest.1 Praegu tundub see väide…
Vahetust tunnistamisest
1990-ndate keskpaigas kirjutas tollane Eesti Rahva Muuseumi (ERM) teadusdirektor Heiki Pärdi, et välitööde päevikud on uurija kogemuse vahetud ja tahtmatud tunnistajad, erinevalt muudest objektiivsusele pretendeerivatest muuseumisse kogutavatest etnograafilistest andmetest.1 Praegu tundub see väide…
Veidemanni mission impossible
Kild killu haaval on kirjanik ja kirjandusteadlane, kõige rohkem aga kirjanduse armastaja Rein Veidemann püstitanud monumendi eesti kirjandusele. Pole ime, et tal ses osas püsi piisab, on ta ju aastakümnete jooksul ja ka „Järjehoidja” tagakaanel sidunud eesti keele ja kirjanduse kestmise otse rahvuse kestmisega – ja hetkil, mil ta on kriitiline keele ja kirjanduse mõningate ilmingute suhtes või laiemalt kultuuri koha suhtes ühiskonnas, võib sellest paljugi järeldada ka Eesti riigi tervise kohta.
Killud on peamiselt artiklid ajakirjandusest, ka kogumikest, mõne raamatu peatüki aluseks on ettekanne juubeli- või mälestuskonverentsil. Kahjuks jääb selgusetuks, kust kirjutised pärinevad – selle kohta ei leidu märkeid tekstide…
Killud on peamiselt artiklid ajakirjandusest, ka kogumikest, mõne raamatu peatüki aluseks on ettekanne juubeli- või mälestuskonverentsil. Kahjuks jääb selgusetuks, kust kirjutised pärinevad – selle kohta ei leidu märkeid tekstide…
Mälestused imelistest inimestest
Mõnd inimest oled justkui tundnud kogu aeg ja ei ole ka. Kirjanike puhul on see kindlasti nii. Mäletan täpselt, kuidas kohtusin Viivi Luigega, keda seni olin tundnud vaid tema kirjutatud sõna ja ta teoste retseptsiooni kaudu.
Sain Luigega tuttavaks 18. oktoobril 2014 Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis, kus tähistati konverentsiga Ene Mihkelsoni 70. sünnipäeva. Tundsin kuklas kellegi pilku. Pöördudes selgus, et see keegi on Viivi Luik. Ei ole liialdus öelda, et seal valges saalis sai sõna lihaks, eriti kohane on see võrdlus autori puhul, kes seda ise sageli kasutab. Kuidas võinuks Viivi Luik teada, missugust mõju on mulle avaldanud tema looming? Aga…
Sain Luigega tuttavaks 18. oktoobril 2014 Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis, kus tähistati konverentsiga Ene Mihkelsoni 70. sünnipäeva. Tundsin kuklas kellegi pilku. Pöördudes selgus, et see keegi on Viivi Luik. Ei ole liialdus öelda, et seal valges saalis sai sõna lihaks, eriti kohane on see võrdlus autori puhul, kes seda ise sageli kasutab. Kuidas võinuks Viivi Luik teada, missugust mõju on mulle avaldanud tema looming? Aga…
Sireenide kaudu sähvatusteni
„Sireenide ja sähvatuste” luule on kirjutatud eri oludes, varaseim luuletus on 2014. aastast, kuid kõiki tekste ühendab teravalt isiklik vastukaja sündmustele maailmas ning Eestis või seos nendega. See ei ole luule, mis peidaks end roosade unelmatepilvede taha või looks täiesti uue seninägemata maailma, vaid pigem on see igapäevane kõige siiramas mõistes. Selles tulevad esile Igor Kotjuhi kui luuletaja ja inimese aktiivne eluhoiak, hingelised valud, vapustused, ärevused, aga ka mängulised leiud, mis on alati seotud ümberringi toimuvaga. Kogumikku võiks isegi käsitleda omataolise luulepäevikuna, sest paljude luuletuste kõrval on autori kommentaar, kus ta kirjeldab, mis toimus ühel või teisel kuupäeval, missugusest sündmusest…
Võimalused näha teistsuguseid maailmu
Kirjanik ning Tartu Ülikooli mõtteloo ja Läänemere regiooni intellektuaalse ajaloo kaasprofessor Meelis Friedenthal tähistab juubelit 24. oktoobril. Vestlesime sel puhul ülikooli raamatukogus huvitavatest ja murrangulistest aegadest akadeemilises elus, õpetlaste vabariigist, ladina keelest, alkeemia ajaloo ning ilu- ja ulmekirjanduse kasulikkusest.
Foto: Toomas Dettenborn
Astusid ülikooli tormilistel 1990. aastatel, kui usuteaduskond oli äsja taasasutatud. Mis seda valikut ajendas?
Sellele küsimusele olen iga kord erinevalt vastanud, sest päris selge see ei olegi, ilmselt suunas mind eri põhjenduste kombinatsioon. Teoloogia tundus radikaalne – miski, mida enne ei olnud, midagi täiesti uut. Oli ka otsapidi institutsionaalseid põhjendusi: mul oli kunagi mõte astuda klassikalisse filoloogiasse, aga seal oli vastuvõtt…
Foto: Toomas Dettenborn
Astusid ülikooli tormilistel 1990. aastatel, kui usuteaduskond oli äsja taasasutatud. Mis seda valikut ajendas?
Sellele küsimusele olen iga kord erinevalt vastanud, sest päris selge see ei olegi, ilmselt suunas mind eri põhjenduste kombinatsioon. Teoloogia tundus radikaalne – miski, mida enne ei olnud, midagi täiesti uut. Oli ka otsapidi institutsionaalseid põhjendusi: mul oli kunagi mõte astuda klassikalisse filoloogiasse, aga seal oli vastuvõtt…
Naised, tehke mütsid kirjud ja prannidega
Ajalehe Ristirahwa Pühhapäwa Leht 1877. aasta 6. novembri numbri ühest kuulutusest võib lugeda: „Naesterahwa mantli krae, mustast tradidamist, wildse prannidega on pühhapäwa öhtul ärrakaddunud. Leidjat pallutakse Makri uulitsasse Altmühli majasse Nr. 269 kätte tua, kus temma waew ärratassutakse.”
Tänapäeva inimeses tekitab see lühike tekst palju küsimusi. Mis on tradidam? Mis on vildne? Mis on prannid?
Esimesele küsimusele vastab Wiedemanni sõnaraamat, et traadidam on ’Damentuch, drap-de-dames’ (Wiedemann 1893: 1194), ning Johann Georg Krünitzi koostatud mahuka „Oekonomische Encyklopäedie” IX köide selgitab, et Drap des Dames on „must, õrn ja pehme villane kalev, mida naine kannab tavaliselt leinaajal” (Krünitz 1785: 491). Seda, et sõna vildne…
Tänapäeva inimeses tekitab see lühike tekst palju küsimusi. Mis on tradidam? Mis on vildne? Mis on prannid?
Esimesele küsimusele vastab Wiedemanni sõnaraamat, et traadidam on ’Damentuch, drap-de-dames’ (Wiedemann 1893: 1194), ning Johann Georg Krünitzi koostatud mahuka „Oekonomische Encyklopäedie” IX köide selgitab, et Drap des Dames on „must, õrn ja pehme villane kalev, mida naine kannab tavaliselt leinaajal” (Krünitz 1785: 491). Seda, et sõna vildne…
Eesti keele otseste eriküsilausete sõnajärje aspekte
1. Sissejuhatus
Eesti keeles on finiitverb teatud tüüpi lausetes teisel kohal, olenemata sellest, millise lauseliikmega lause algab, st eesti keel on nn V2-keel (vt nt Lindström 2017: 551–555). Tavaliselt algab lause subjektiga (1a), kuid võib alata ka mis tahes muu lauseliikmega (1b–1e).
(1a) Nad ronisid raudteerinnatise alt läbi. (Lindström 2017: 550)
(1b) Maasikamoosi keetis ema neli purki. (Lindström 2017: 551)
(1c) Täna on taevas erakordselt selge. (Lindström 2017: 551)
(1d) Õnneks oli Adu ise telefoni juures. (Lindström 2017: 553)
(1e) Nagu ma ütlesin, teeb valitsus korrektiivi. (Eesti ühendkorpus 2021)
(1a)
Nad ronisid raudteerinnatise alt läbi. (Lindström 2017: 550)
(1b)
Maasikamoosi keetis ema neli purki. (Lindström 2017: 551)
(1c)
Täna on taevas erakordselt…
Eesti keeles on finiitverb teatud tüüpi lausetes teisel kohal, olenemata sellest, millise lauseliikmega lause algab, st eesti keel on nn V2-keel (vt nt Lindström 2017: 551–555). Tavaliselt algab lause subjektiga (1a), kuid võib alata ka mis tahes muu lauseliikmega (1b–1e).
(1a) Nad ronisid raudteerinnatise alt läbi. (Lindström 2017: 550)
(1b) Maasikamoosi keetis ema neli purki. (Lindström 2017: 551)
(1c) Täna on taevas erakordselt selge. (Lindström 2017: 551)
(1d) Õnneks oli Adu ise telefoni juures. (Lindström 2017: 553)
(1e) Nagu ma ütlesin, teeb valitsus korrektiivi. (Eesti ühendkorpus 2021)
(1a)
Nad ronisid raudteerinnatise alt läbi. (Lindström 2017: 550)
(1b)
Maasikamoosi keetis ema neli purki. (Lindström 2017: 551)
(1c)
Täna on taevas erakordselt…
Häälikuinstrumentatsioon Artur Alliksaare luules
Sõnakunst oli Artur Alliksaarele eksistentsiaalne küsimus. 6. veebruaril 1954. aastal kirjutas ta Eino Lainvoole:
Mõeldav on, et tuleb brutaalse jõukultuse epohh, mil luule kuulutatakse luksuseks, rüütellikkus tõveks, hinge peenus surmapatuks ja mil tundevabadus pahena seotakse pilkesambale. Sellele vaatamata või õigemini selle tõttu peab julgema olla tark ja hoidma vahedana vaimu relva. Tark, suutmata vältida hävitavat kataklüsmi, ehib oma hävingu sügava teadlikkuse rahuoreooliga. (EKM EKLA, f 316, m 1:6, lk 6)
Alliksaare arhiivimaterjalidest selgub, et ta pööras kõlakujunditele tähelepanu mitte ainult luuleteostes, vaid kirjadeski, seades fraase algriimi või koguni pöördudes sõprade poole meetrilis-riimilises luulevormis: „On möödunud juba nii mõnigi päev, / kuid, vastust Sult saanud…
Mõeldav on, et tuleb brutaalse jõukultuse epohh, mil luule kuulutatakse luksuseks, rüütellikkus tõveks, hinge peenus surmapatuks ja mil tundevabadus pahena seotakse pilkesambale. Sellele vaatamata või õigemini selle tõttu peab julgema olla tark ja hoidma vahedana vaimu relva. Tark, suutmata vältida hävitavat kataklüsmi, ehib oma hävingu sügava teadlikkuse rahuoreooliga. (EKM EKLA, f 316, m 1:6, lk 6)
Alliksaare arhiivimaterjalidest selgub, et ta pööras kõlakujunditele tähelepanu mitte ainult luuleteostes, vaid kirjadeski, seades fraase algriimi või koguni pöördudes sõprade poole meetrilis-riimilises luulevormis: „On möödunud juba nii mõnigi päev, / kuid, vastust Sult saanud…
Venelased versus venelased kaasaegses venekeelses eesti kirjanduses
2014. aastal märkis Mikko Lagerspetz (2014: 471): „Eesti venekeelse elanikkonna seisund sõltub jätkuvalt problemaatilistest suhetest idanaabriga.” Praegu, seoses sõjaga Ukrainas ja Vene Föderatsiooni agressiivse poliitikaga, on see probleem varasemast veelgi teravam. Eesti sisepoliitika kujundamisel muutub järjest aktuaalsemaks eestivenelaste identiteedi küsimus ja nende sidemed Venemaa elanikega. Enamikus Eesti teadusuuringutes keskendutakse küsimusele, missuguseid teabeallikaid peab venekeelne elanikkond kõige usaldusväärsemaks (Vihalemm jt 2019; Jõesaar 2022). Eesti venekeelsete elanike identiteedi küsimust võiks aga vaadata teise nurga alt: selgitada välja, kui palju nad samastavad end Venemaa venelastega. Venemaa venelaste kui Teiste probleemi Eesti venelaste jaoks on käsitletud teadusajakirjades (Fein 2005; Cheskin 2015) ning see on…
Mõeldes rahust rongisõidu ajal ehk kui Leida Kibuvits ja Virginia Woolf oleksid kohtunud
Siinses artiklis kutsun lugejat kasutama oma kujutlusvõimet. Mõelge, et on juuni õhtu 1930. aastate lõpul ja et te näete rongi või võib-olla olete ise rongis, mis sõidab Tallinnast Tartusse, ja ühes vagunis istuvad kaks naist. Üks neist on Virginia Woolf (1882–1941), XX sajandi üks kuulsamaid modernistlikke kirjanikke, ja teine Leida Kibuvits (1907–1976), praeguseks pigem unustatud eesti kirjanik samuti XX sajandist, kes oli omal ajal tuntud ja tunnustatud. Kaks naist tõstavad pilgu oma raamatutelt ja märkavad teineteist, nad alustavad vestlust ja avastavad, et nad mõlemad kirjutavad romaane ja et nende raamatud sisaldavad sarnaseid ideid. Kibuvitsa käes on tema romaan „Rahusõit” (1933)…
Meeleheide ja morbiidne vitaalsus Djuna Barnesi „Öömetsas” ja Reed Morni „Andekas parasiidis”
Djuna Barnes (1892–1982) kuulutas ennast XX sajandi „kõige kuulsamaks tundmatuks” (Glavey 2009: 749) ning kirjanduslugu on ingliskeelses kultuuriruumis aastakümneid selle enesemääranguga nõustunud, vaadeldes teda heal juhul olulise marginaalse kirjanikuna (ingl major minor writer).1 Tänu peamiselt feministlike kirjandusteadlaste tegevusele viimase paarikümne aasta jooksul on lisandunud ridamisi põnevaid uurimusi (Warren 2008; Caselli 2009; Taylor 2012 jne), mis avavad Barnesi loomingu mitmetahulisust. Sellest hoolimata pole Barnes saavutanud sellist kanoonilist staatust nagu Virginia Woolf või Gertrude Stein. Selle artikli teine peategelane, Reed Morn (1898–1978), on olnud Eesti kirjandusmaastikul võrreldavas rollis. Cornelius Hasselblatt (2016: 424) nimetab Reed Morni tähtsaks modernse ühiskonna probleemide käsitlejaks, eriti just…