Rubriik
Valdkond
Aasta
Nõukogude aja keerises
Reet Krusten küsis 1969. aasta augustis Nõukogude Naise veergudel rubriigis „Lehekülgi kirjandusloost”: „Mäletate „Rohelise päikese maad”?” Mõnikümmend aastat varem oli muinasjutt kahe nuku seiklustest metsaaluses kuningriigis kuulunud populaarsemate eesti lasteraamatute hulka, 1960. aastate lõpuks ei olnud teose tundmine aga enam kaugeltki iseenesestmõistetav. Vahepealne rahutu aeg oli sealjuures unustusetolmuga katnud mitte üksnes raamatu, vaid ka selle autori, Irma Truupõllu (1903–1980) nime. Käesolev artikkel üritab heita valgust asjaoludele, kuidas ja miks nii sündis.
Irma Truupõld (kodanikunimega Johanna Wilhelmine Irmgard Treufeldt, hiljem abielus Pihlak) sündis 29. juulil 1903 Tallinnas. Tulevane kirjanik oli pooleteiseaastane, kui tema isa suri kopsupõletikku ning ema jäi üksi nelja tütart…
Irma Truupõld (kodanikunimega Johanna Wilhelmine Irmgard Treufeldt, hiljem abielus Pihlak) sündis 29. juulil 1903 Tallinnas. Tulevane kirjanik oli pooleteiseaastane, kui tema isa suri kopsupõletikku ning ema jäi üksi nelja tütart…
saama-verb grammatilistes konstruktsioonides
Verb saama on eesti keeles üks polüseemsemaid. Oleme varem Keeles ja Kirjanduses kirjeldanud semantilisi kategooriaid, mida selle verbiga eesti kirjakeeles väljendatakse.(1) Siinses artiklis tulevad vaatluse alla grammatilised kategooriad, mida saama-abiverb konstruktsioonis infiniitse põhiverbiga väljendada võimaldab. Lähtume eeldusest, et grammatilised kasutusjuhud on välja kujunenud kesksete leksikaalsete kasutusmustrite põhjal ning on nendega grammatiseerumise kaudu seotud (vt Hopper 1991; Heine, Kuteva 2002). Niisiis läheneme saama grammatiliste kasutusjuhtude kujunemisele kui grammatisatsiooniprotsessile, püüdes visandada grammatisatsiooniahela, mis kulgeb konkreetsetest (leksikaalsetest) abstraktsemate (grammatiliste) kasutuste suunas ning ühendab eri tüüpi ja eri grammatiseerumisastmel kasutusi. Grammatisatsiooniahela kirjeldamisel lähtume konstruktsioonidest kui vormi ja tähenduse kindlapiirilistest tervikutest. Jälgime saama grammatiliste kasutusmustrite puhul…
Kas Otto Wilhelm Masing vestles karjalaste ja/või vepslastega?
Jutuajamine kõrtsis
Otto Wilhelm Masing kirjutas 30. oktoobril 1821 õhinal oma sõbrale Johann Heinrich Rosenplänterile, et kahe päeva eest oli ta Porkuni kõrtsis kella 21 paiku öömajale jäädes tutvunud üheksa venelasega [Russen], kellest kolm olid osalenud Peterburis Iisaku kiriku graniitsammaste tahumisel; sambad olevat olnud lahti murtud Soomes (Kirjad III, saksa keeles lk 83–84, eestikeelne tõlge lk 87–88). Järgnevast selgub, et tegu polnud siiski etniliste venelastega.
Pärast seda, kui kirja autor oli meestele pool toopi viina välja teinud, lausus üks noorem mees tunnustavalt: „Waat hüwa kuma!” Sellele järgnes dialoog: „„Mis?” ütlesin mina, „kas sa ka soome keelt räägid?” – „Ei, härra! Aunuse keelt…
Otto Wilhelm Masing kirjutas 30. oktoobril 1821 õhinal oma sõbrale Johann Heinrich Rosenplänterile, et kahe päeva eest oli ta Porkuni kõrtsis kella 21 paiku öömajale jäädes tutvunud üheksa venelasega [Russen], kellest kolm olid osalenud Peterburis Iisaku kiriku graniitsammaste tahumisel; sambad olevat olnud lahti murtud Soomes (Kirjad III, saksa keeles lk 83–84, eestikeelne tõlge lk 87–88). Järgnevast selgub, et tegu polnud siiski etniliste venelastega.
Pärast seda, kui kirja autor oli meestele pool toopi viina välja teinud, lausus üks noorem mees tunnustavalt: „Waat hüwa kuma!” Sellele järgnes dialoog: „„Mis?” ütlesin mina, „kas sa ka soome keelt räägid?” – „Ei, härra! Aunuse keelt…
Lühikroonika
• 1. novembril pidas kirjandusteadlane ja kirjanik Arne Merilai Tartu Ülikooli loengusarjas „Keele sajand: Saussure, Linzbach, Jakobson” ettekande teemal „Keel kui tegu”.
• 1. novembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse biograafika töörühma seminar „Biograafia ja müüt”. Ettekanded pidasid Kristi Metse ja Aurika Meimre.
• 2. novembril Tallinnas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses korraldatud teadusseminaril esines Piret Kruuspere teemal „Rahvuslik teater kultuurimälu meediumina”.
• 9. novembril toimus Tallinna Kirjanike Majas neljas sündmus Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi kirjanduslike kolmapäevade sarjast „TÜHI saal”. Tühja saali täitis arutelu teemal „Kas on elu ilma kirjanduseta?”, arutlejateks olid Eda Ahi, Marju Kõivupuu, Ülar Ploom, Rein Raud, Tõnu Viik ja Märt…
• 1. novembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse biograafika töörühma seminar „Biograafia ja müüt”. Ettekanded pidasid Kristi Metse ja Aurika Meimre.
• 2. novembril Tallinnas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses korraldatud teadusseminaril esines Piret Kruuspere teemal „Rahvuslik teater kultuurimälu meediumina”.
• 9. novembril toimus Tallinna Kirjanike Majas neljas sündmus Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi kirjanduslike kolmapäevade sarjast „TÜHI saal”. Tühja saali täitis arutelu teemal „Kas on elu ilma kirjanduseta?”, arutlejateks olid Eda Ahi, Marju Kõivupuu, Ülar Ploom, Rein Raud, Tõnu Viik ja Märt…
Kaitstud doktoritööd
• 18. oktoobril kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Helen Kõrgesaar doktoritöö „Eesti hoidjakeele pragmaatilised erijooned ja dünaamika ning mõju lapse keele arengule”. Ta uuris, kuidas eesti täiskasvanu lapsega räägib, missuguseid keelevahendeid ta vestluses kasutab ja kuidas ta seejuures lapse keelelist arengut toetab. Tähelepanu oli pööratud peamiselt hoidjakeele pragmaatikale ja püütud selgitada, miks täiskasvanu kõneleb lapsega just nii, nagu ta seda teeb. Juhendaja oli professor Reili Argus (TLÜ), oponendid professor Renate Pajusalu (TÜ) ja teadur Sirli Zupping (TÜ).
• 19. oktoobril kaitses doktoritöö Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Natalia Abrosimova („Развитие эрзянского письменно-литературного языка в контексте культуры / Ersa kirjakeele areng kultuuri kontekstis”), kes uuris ersa…
• 19. oktoobril kaitses doktoritöö Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Natalia Abrosimova („Развитие эрзянского письменно-литературного языка в контексте культуры / Ersa kirjakeele areng kultuuri kontekstis”), kes uuris ersa…
Hollo kaasajastab Kangro-käsitust
Maarja Hollo 2016. aasta septembrikuus ilmunud „Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus” on esimene Kangro loomingu põhjal kirjutatud väitekiri. Kangrost on avaldatud kaks elulugu: Karl Ristikivi koostatud lühielulugu ilmus 1967. aastal Rootsis, kui kirjanik veel elas, ning 2003. aastal ilmus Eestis Oskar Kruusi kirjutatud elulugu. Peale kirjanduslugude on Kangro mahukat loomingut varem käsitletud Karl Muru, Toomas Liivi ja Janika Kronbergi artiklites. Rebekka Lotman on uurinud Kangro sonette ja nende vormi. Toreda kokkusattumusena ilmus pool aastat enne Hollo väitekirja Urmas Bereczki ühendkunstiteos „See sinine sirjendav kaugus”, mis sisaldab peale Kangro luuletuste ka plaate videote ja muusikaga. Nii võib…
Onomasioloogiline sõnamoodustuskäsitlus
Mahukas „Sõnamoodustus” on esimene teos väga oodatud grammatikasarjas „Eesti keele varamu”. Viimane eesti teadusgrammatika (EKG) ilmus paarkümmend aastat väldanud rühmatöö tulemusena 1993–1995,(1) selle sõnamoodustusosa kirjutasid toona värsked filoloogiadoktorid Silvi Vare ja Reet Kasik. Needsamad kaks teadlast on nüüd mõneaastase vahega andnud välja kaks sama ala suurteost.
„Sõnamoodustuse” otsese eeltööna ilmusid Kasikul „Komplekssete sõnade struktuur” ja „Komplekssete sõnade tähendus”,(2) mille loomeprotsessi tegin kaasa sisutoimetaja rollis. Põhjalik dialoog autoriga kestis sügisest 2012 kevadeni 2014 ja jätkus uuel moel sama aasta oktoobris, kui sattusin liidetud terviku esmakäsikirja juures hoopis retsensendi ossa. Seetõttu pole kindel, kas suudan kaante vahele jõudnud tarka raamatut allpool värske pilguga vaadata.
Sõnamoodustusraamat on…
„Sõnamoodustuse” otsese eeltööna ilmusid Kasikul „Komplekssete sõnade struktuur” ja „Komplekssete sõnade tähendus”,(2) mille loomeprotsessi tegin kaasa sisutoimetaja rollis. Põhjalik dialoog autoriga kestis sügisest 2012 kevadeni 2014 ja jätkus uuel moel sama aasta oktoobris, kui sattusin liidetud terviku esmakäsikirja juures hoopis retsensendi ossa. Seetõttu pole kindel, kas suudan kaante vahele jõudnud tarka raamatut allpool värske pilguga vaadata.
Sõnamoodustusraamat on…
Suur ja väike
„Küll ma tervitan Mirjamit,” hõikasin tagasi. „Meie kõikide Mirjamit.”
Kui tagasi vaatasin, seisis ta veel vanal kohal ja vaatas mulle järele.
Surusin kõigest jõust pedaalidele. – Hea, et vähemalt tema usub, et Mirjam on seal kuski, mõtlesin. – Võib-olla ta ongi siiski kuski seal . . . . teisel pool seda kõike.
B. Kangro, Keeristuli.
Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1969, lk 110.
Juhtusin korraga tegelema Meelis Friedenthali ja Bernard Kangro romaanidega ning otsustaval hetkel said kahe autori tekstid mu peas kokku. Kangro loomingus kordub Mirjami kuju, ta kehastub ideaaliks, tema suunas liikumine ei saa kunagi päriselt lõppeda ja ta on samas kättesaamatu. Friedenthali romaanis „Inglite keel” pole Mirjam…
Kui tagasi vaatasin, seisis ta veel vanal kohal ja vaatas mulle järele.
Surusin kõigest jõust pedaalidele. – Hea, et vähemalt tema usub, et Mirjam on seal kuski, mõtlesin. – Võib-olla ta ongi siiski kuski seal . . . . teisel pool seda kõike.
B. Kangro, Keeristuli.
Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1969, lk 110.
Juhtusin korraga tegelema Meelis Friedenthali ja Bernard Kangro romaanidega ning otsustaval hetkel said kahe autori tekstid mu peas kokku. Kangro loomingus kordub Mirjami kuju, ta kehastub ideaaliks, tema suunas liikumine ei saa kunagi päriselt lõppeda ja ta on samas kättesaamatu. Friedenthali romaanis „Inglite keel” pole Mirjam…
Irratsionaalsuse määratlemise probleemidest
Maarja Vaino monograafia „Tammsaare irratsionaalsuse poeetika” fookusse mahub mitmeid kaalukaid Tammsaare töid alates tema 1907. aastal ilmunud jutustusest „Uurimisel” kuni viimase romaanini, 1939. aastal avaldatud „Põrgupõhja uue Vanapaganani” välja. Kaasaja kontekstis on selline haare silmatorkav, sest minu teada ei leidu Eestis teist XXI sajandil doktoritööna kaitstud kirjandusteaduslikku uurimust, mis kaasaks nii suure osa kirjaniku tekstikorpusesse kuuluvatest ilukirjandusteostest.(1) Kontrasti ei teki aga siis, kui paigutame selle kõrvuti XX sajandil ilmunud Tammsaare-monograafiatega (Marta Sillaotsa, Karl Mihkla, Heino Puhveli, Helene Siimiskeri jpt töödega). Raamatu lähemal uurimisel selgubki, et Vaino ei võta oma uurimistöös mõõtu niivõrd omaenda kaasaegsetelt, kuivõrd eelmistelt Tammsaare uurijate põlvkondadelt.(2) Kusjuures iseäranis tugevalt…
Transgressiivse kirjanduse poeetikast II
Artikli esimeses osas tutvustati transgressiivse kirjanduse väljendusvahendeid, tuginedes eesti nüüdiskirjanduse kogemusele. Kõiki seal toodud näiteid ühendas inimesekujutus, mis sisaldas vägivalla erinevaid kajastusi, mitmesuguseid religioosse aktsendiga pühaduserüvetusi, rohkelt pornograafilist-erootilist materjali ja ideoloogilisi kahetimõistmisi.
Samale mõjuväljale paigutub ka taasiseseisvusaja eesti kirjanduse suurim skandaaltekst: Kaur Kenderi novell „Untitled 12”. See postitati 2014. aasta 24. detsembril Ameerika Ühendriikidest Detroitist eestikeelsesse netiportaali nihilist.fm, mille server füüsiliselt asub Inglismaal. Esimene trükiversioon, kus tegelaste vanus oli algvariandiga võrreldes demonstratiivselt muudetud, ilmus järgmise aasta augustis sama portaali poolt väljaantud ajalehes Nihilist pealkirjaga „#Untitled XII” (Kender 2015a). 2016. aasta aprillis trükiti Inglismaal algupärane tekst korraga eesti- ja ingliskeelse raamatuna (Kender…
Samale mõjuväljale paigutub ka taasiseseisvusaja eesti kirjanduse suurim skandaaltekst: Kaur Kenderi novell „Untitled 12”. See postitati 2014. aasta 24. detsembril Ameerika Ühendriikidest Detroitist eestikeelsesse netiportaali nihilist.fm, mille server füüsiliselt asub Inglismaal. Esimene trükiversioon, kus tegelaste vanus oli algvariandiga võrreldes demonstratiivselt muudetud, ilmus järgmise aasta augustis sama portaali poolt väljaantud ajalehes Nihilist pealkirjaga „#Untitled XII” (Kender 2015a). 2016. aasta aprillis trükiti Inglismaal algupärane tekst korraga eesti- ja ingliskeelse raamatuna (Kender…
Mis hullumeelne idee – etümologiseerida taimenimesid!
Lihtsõnaliste taimenimede päritolu selgitamine on keeruline või otse hullumeelne ettevõtmine, etümoloog seisab siin silmitsi kaht laadi raskustega: taimenimetuste labiilne häälikuehitus (peamiselt rahvaetümoloogiliste ja kontaminatiivsete moonutuste tõttu) ja raskesti aimatavad või olematud pidepunktid nimetamismotiivide selgitamisel.(1) adru ei ole erand: sõna päritolu kohta on esitatud üksteisele risti vastu käivaid seisukohti.
adru tähistab merest tormide, tugevate lainete ja üleujutustega väljauhutud heidist, mis kuhjub adruvallideks ehk adrupeenraiks. Peamiselt on tegemist merevetikatega, neist suurima osa moodustab põisadru (Fucus vesiculosus). Adru majanduslik tähtsus rannaäärsetel aladel niihästi siin- kui sealpool Soome lahte on olnud märkimisväärne: seda nn meresõnnikut on kogutud ja veetud põldude, heinamaade ja marjaaedade rammutamiseks, loomadele allapanuks…
adru tähistab merest tormide, tugevate lainete ja üleujutustega väljauhutud heidist, mis kuhjub adruvallideks ehk adrupeenraiks. Peamiselt on tegemist merevetikatega, neist suurima osa moodustab põisadru (Fucus vesiculosus). Adru majanduslik tähtsus rannaäärsetel aladel niihästi siin- kui sealpool Soome lahte on olnud märkimisväärne: seda nn meresõnnikut on kogutud ja veetud põldude, heinamaade ja marjaaedade rammutamiseks, loomadele allapanuks…
Eesti keele oskus ja kasutus teise keelena
Peatselt lõpeb „Eesti keele arengukava 2011–2017” kuusaastak ja eesti keele seisundi hindamine on päevakohane niihästi vahekokkuvõtte tegemiseks kui ka uue arengukava sihtide sättimiseks. Allan Puur, Leen Rahnu ning Jaak Valge (2016) on sellega algust teinud, andes rahvaloenduste andmete põhjal ülevaate Eestis kõneldavatest emakeeltest, eesti keele oskusest teise keelena ja keelevahetuse protsessidest viimase 25 aasta jooksul. Küllap on neil ka õigus, et rahvaloenduste analüütiline potentsiaal keelepraktikate uurimisel pole veel ammendunud. Samas on rahvaloenduse andmed siiski üsna piiratud ega suuda kajastada ühiskonna mitmekeelsust ega keelepraktikaid piisava detailsusega, eeskätt väheste küsimuste ja samavõrd ka nende küsimuste üldise sõnastuse tõttu. Nii tekib rahvaloenduse andmete…
LÜHIKROONIKA
• 1. oktoobril peeti Obinitsas Paul Hagu 70. sünnipäevale pühendatud konverents „Mul viil sõna’ sõõrunõsõ’. . . .”. Esinesid Osmo Pekonen („Peko ja Beowulf”), Heiki Valk („Jumala lahkumine: järelpudemeid Peko kohta, peamiselt 1990. aastatest”), Olga Kalinina („О предварительных результатах исследования церковной жизни населения Печорского района во вт. пол. ХХ в”), Terry Gunnell („The role of performance studies in folkloristics”), Ülo Valk („Paul Hagu teadusmehena”), Sulev Iva, Karl Pajusalu („Hao Paul – seto keele vidosnik”), Aare Hõrn („Hao Paali – Setoma iist iloh, tüüh ja võitlusõh”), Janika Oras („Seto vana helilaad tänapäeval – rakendusetnomusikoloogi pilgu läbi”) ja Madis Arukask („Mütoloogilise regilaulu „Lemmeleht” usundilis-kombestikulisest tagapõhjast”).
•…
•…
LÜHIKROONIKA
• 1.–2. juulini toimus Liivi Muuseumis Eesti Kirjandusmuuseumi kirjandusteaduse VI suvekool „Teedrajav kääne”. Esinesid Tanar Kirs („Eesti luule alguse küsimus”), Tiit Hennoste („Sõnad suhtlevad tähestikuga”), Arne Merilai („Nooruse kihermed”), Johanna Ross („Olmekirjandus ja selle retseptsioon kui osa sotsioloogilisest pöördest”), Anneli Mihkelev („Kuidas on tehtud Matsini „Gogoli disko”?”), Katre Pärn („Igavene avangard: (eesti) animatsioonist”), Mari Niitra („Piiride nihutamisest lastekirjanduses”), Eliisa Puudersell („Mäng Mati Undi loomingus”), Neeme Näripä („Traagiline pööre antiigist tänapäeva tülitsemise näitel”), Kaisa Maria Ling („Kuidas lugeda kosmoloogiat: Severo Sarduy (neo)barokiteooria luulekogus „Big Bang””). Loomingulisel õhtul Erkki Luugi luulest vestles autoriga Anti Saar. Vestlusringi „Kuidas lugeda Hennostet?” juhtis Krista Ojasaar.
•…
•…
Oskar Looritsa perspektivism
1. Perspektivismist multinaturalismini
Perspektivism on tänapäeval mõtleva inimese tunnus, kuid epistemoloogiline perspektivism pole nii üldlevinud. Väheseid rõõmustab Friedrich Nietzsche idee, et „kui elu ei põhineks perspektiivsetel hinnangutel ja näivustel, poleks teda kunagi olemas olnudki” (Nietzsche 1999: 53), ja veel vähem on neid, kes vaimustusega loeksid järgmist lõiku:
Härrad filosoofid, hoidugem siis nüüdsest peale paremini sellest vanast ohtlikust mõistejampsist, mis on postuleerinud „tunnetuse puhast, tahtetut, valutut, ajatut subjekti”, hoidugem sääraste vasturääkivate mõistete, nagu „puhas mõistus”, „absoluutne vaimsus”, „tunnetus iseeneses” kombitsatest: siin nõutakse alati sellist silma, mis on täiesti mõeldamatu, silma, mis ei vaataks mitte üheski suunas, mille puhul oleksid halvatud, oleksid puudu need…
Perspektivism on tänapäeval mõtleva inimese tunnus, kuid epistemoloogiline perspektivism pole nii üldlevinud. Väheseid rõõmustab Friedrich Nietzsche idee, et „kui elu ei põhineks perspektiivsetel hinnangutel ja näivustel, poleks teda kunagi olemas olnudki” (Nietzsche 1999: 53), ja veel vähem on neid, kes vaimustusega loeksid järgmist lõiku:
Härrad filosoofid, hoidugem siis nüüdsest peale paremini sellest vanast ohtlikust mõistejampsist, mis on postuleerinud „tunnetuse puhast, tahtetut, valutut, ajatut subjekti”, hoidugem sääraste vasturääkivate mõistete, nagu „puhas mõistus”, „absoluutne vaimsus”, „tunnetus iseeneses” kombitsatest: siin nõutakse alati sellist silma, mis on täiesti mõeldamatu, silma, mis ei vaataks mitte üheski suunas, mille puhul oleksid halvatud, oleksid puudu need…
Friedrich Scholzi meenutades
Friedrich Scholz
Foto: Interdistsiplinaarsete Balti Uuringute Instituut (Münster)
27. mail 2016 suri oma kodus, Vestfaali väikelinnas Sendenhorstis, Münsteri üli-kooli emeriitprofessor Friedrich Scholz.Friedrich Scholz sündis 1. märtsil 1928 Hamburgis, kus ta ka 1947. aastal gümnaasiumi lõpetas. Sama linna ülikoolis alustas ta õpinguid võrdleva keeleteaduse alal. Hamburgis oli 1946. aastal asutatud Eesti kultuuriloogi seisukohalt oluline Balti ülikool, mis viidi 1947. aastal Pinnebergi – tänu sellele ülikoolile jõudsid noore üliõpilase teadvusse balti keeled. Tema põhihuvi oli siiski slavistika ning 1952. aastal valmis tal väitekiri „Uurimusi slaavi keelte perifrastilise perfekti ajaloost” („Studien zur Geschichte des umschriebenen Perfekts in den slavischen Sprachen”), millega ta kaitses 1953. aastal…
Foto: Interdistsiplinaarsete Balti Uuringute Instituut (Münster)
27. mail 2016 suri oma kodus, Vestfaali väikelinnas Sendenhorstis, Münsteri üli-kooli emeriitprofessor Friedrich Scholz.Friedrich Scholz sündis 1. märtsil 1928 Hamburgis, kus ta ka 1947. aastal gümnaasiumi lõpetas. Sama linna ülikoolis alustas ta õpinguid võrdleva keeleteaduse alal. Hamburgis oli 1946. aastal asutatud Eesti kultuuriloogi seisukohalt oluline Balti ülikool, mis viidi 1947. aastal Pinnebergi – tänu sellele ülikoolile jõudsid noore üliõpilase teadvusse balti keeled. Tema põhihuvi oli siiski slavistika ning 1952. aastal valmis tal väitekiri „Uurimusi slaavi keelte perifrastilise perfekti ajaloost” („Studien zur Geschichte des umschriebenen Perfekts in den slavischen Sprachen”), millega ta kaitses 1953. aastal…
Elu ja muinasjutt
Kogumik „Metsavaimu heategu” koondab sada eesti muinasjuttu, mis pärinevad Eesti Rahvaluule Arhiivist. Lõviosa lugudest on jutustatud ja kirja pandud XIX sajandi lõpul, XX sajandi esimesel poolel (ajavahemikust 1888–1899 on pärit 40 lugu ja 1900–1949 44 lugu). Ülejäänud lood on talletatud kas 1960. või 2000. aastatel, mõni on dateerimata. Muinasjutte on üle kogu Eesti, silmahakkavalt rikkalikult – 24 looga – on esindatud Setumaa, kust pärinevad ka viimased, käesoleval sajandil kirja pandud tekstid.
Kõik muinasjutud on esitatud tänapäeva eesti keeles. See taandab ajastust ja piirkonnast lähtuvad keeleerinevused, hõlbustab aga lugemist ja mõistmist. Lugude „ümber panemine” ei kaota nende väljendusrikkust: jutustamislaad on oma detailirikkuses…
Kõik muinasjutud on esitatud tänapäeva eesti keeles. See taandab ajastust ja piirkonnast lähtuvad keeleerinevused, hõlbustab aga lugemist ja mõistmist. Lugude „ümber panemine” ei kaota nende väljendusrikkust: jutustamislaad on oma detailirikkuses…
LÜHIDALT
Jaan Kross ja David Samoilov. Mu sõbra avatud akna all. Tallinn: David Samoilovi Eesti Ühing, Tallinna Ülikool, 2015. 75 lk. Давид Самойлов и Яан Кросс. В окно моего друга. Таллинн: Общество Давида Самойлова в Эстонии, Таллинский университет, 2015. 81 стр. David Samoilovi Pärnu. Teejuht. Luuletusi. Tallinn: Avenarius, 2015. 87 lk. Пярну Давида Самойлова. Путеводитель. Стихи. Таллинн: Авенариус, 2015. 81 стр.
2015. aasta lõpus ilmus Tallinna Ülikooli vene filoloogide initsiatiivil kaks Pärnus elanud (ja sealsel kalmistul puhkava) vene poeedi David Samoilovi luulekogu. Moskva luuletaja David Samoilov kolis Pärnusse 1976. aastal ja elas seal surmani 1990. aastal. Jaan Kross on Samoilovi kohta kirjutanud,…
2015. aasta lõpus ilmus Tallinna Ülikooli vene filoloogide initsiatiivil kaks Pärnus elanud (ja sealsel kalmistul puhkava) vene poeedi David Samoilovi luulekogu. Moskva luuletaja David Samoilov kolis Pärnusse 1976. aastal ja elas seal surmani 1990. aastal. Jaan Kross on Samoilovi kohta kirjutanud,…
Rauge naivismi nulliringid
Mehis Heinsaar on kahtlemata üks salapärasemaid ja menukamaid tänapäeva Eesti kirjanikke. Selle kasuks räägivad mitte üksnes viimse nurgani täidetud saalid raamatuesitlustel, autogrammisabad ning teoste müügiedu, vaid näiteks ka tema loomingut lahkava kirjandusteadusliku konverentsi toimumine juba siis, kui Heinsaar oli alles 35-aastane, samuti Tuglase novellipreemia pälvimine esimese raamatu eel. Heinsaare viies (või kuues, kui arvestada ka „Härra Pauli kroonikaid” (2001)) jutukogu on seni mahukaim ja formaadiltki suurim, ehkki arvuliselt on lugusid sama palju kui „Ülikonnas” (2013) ja lausa poole vähem kui „Ebatavalises ja ähvardavas looduses” (2010). Sellest võib kerge rehkendusega järeldada, nagu oleks lood veninud palju pikemaks. Päriselt see siiski nii…
Poeetikast. Kirglikult ja asiselt
Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi ning Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi egiidi all on ajakirja Methis vabanumbrite kõrval ilmunud ja ilmumas hulgaliselt teemakogumikke, alustades Noor-Eesti esteetikast ja lõpetades kirjandusteadusega, nende vahele mahub nõukogude aja käsitlust, teatriteadust jm. Värskeim vihik on pühendatud poeetikale – hoolimata koostajate soovist koondada eri distsipliinide esindajate käsitlusi on kogumiku keskmes siiski vaid kirjutatud sõna (lk 4). Kuigi nt ruumipoeetika ja muusika poeetilised aspektid oleksid erinumbrile andnud huvitava lisanüansi, pole koostajail tegelikult põhjust nende või teistegi valdkondade puudumise pärast endale tuhka pähe raputada. Kogumik on väärikas lugemisvara ja sõnakesksena ehk ka ühtlasem, kui eri kunstiliike hõlmates oleks…
Mida teha suremusega?
Rahvastikuteaduses, epidemioloogias, tervisestatistikas ja mujalgi olulise termini suremus kasutamisel ilmneb vähene rangus, mis pärsib erialakeelte arengut. Rahvastiku tervise eri tahkude hindamisel annaks selgus suremuses kätte võtme teistegi samasse mõistevälja (Erelt 2007: 44) kuuluvate terminite – (esmas)haigestumus, (haiguse) levimus ja elu(le)mus – ning neist tuletatud lähiterminite tähenduse täpsustamiseks. Ühine häda nimetatud oskussõnadega tuleb esile otsekohe, kui on käsil eriala- või aimetekst mõistestiku defineerimise vajadusega. Kirjutaja, retsensent ja toimetaja võivad olla eri meelt: ühele on suremus surmade arv, teisele surmade arv rahvastiku arvu suhtes, kolmandale protsess. Et suremus on üldse tihti kasutatav sõna, siis oskuskeele suurema täpsusevajadusnälja kustutamine aitab kaasa üldkeelegi edenemisele.
Alljärgnevalt…
Alljärgnevalt…
Avatud küsimused suulises argivestluses
Küsimused on oluline keelevahend meie igapäevasuhtluses. Nende detailne analüüs aitab mõista suhtluse olemust ning selles valitsevaid norme, mida me vesteldes järgime. Küsimust defineeritakse harilikult selle eesmärgi järgi täita küsija teadmistes infolünk (Metslang 1981: 5), ent nendega saab teha muidki tegevusi peale küsimise.
Eesti keeles ei ole suulise argisuhtluse põhjal avatud küsimusi üksikasjalikult analüüsitud. Kirjakeele põhjal on küsimuste vormi ja seoseid lauseliikmetega käsitlenud Helle Metslang oma uurimuses „Küsilause eesti keeles” (1981) ning nende kohta on peatükk eesti keele teaduslikus grammatikas (EKG II: 170–172). Küsimuste suhtlusfunktsioonidega need tööd ei tegele. Tartu Ülikooli suulise suhtluse töörühm on uurinud statistiliselt küsimuste vormi ja suhtlustegevusi ametlikes…
Eesti keeles ei ole suulise argisuhtluse põhjal avatud küsimusi üksikasjalikult analüüsitud. Kirjakeele põhjal on küsimuste vormi ja seoseid lauseliikmetega käsitlenud Helle Metslang oma uurimuses „Küsilause eesti keeles” (1981) ning nende kohta on peatükk eesti keele teaduslikus grammatikas (EKG II: 170–172). Küsimuste suhtlusfunktsioonidega need tööd ei tegele. Tartu Ülikooli suulise suhtluse töörühm on uurinud statistiliselt küsimuste vormi ja suhtlustegevusi ametlikes…
Kirjad rahvuskaaslastelt Siberist
Ajavahemikul 1991–2013 tegin Eesti Rahvaluule Arhiivi ekspeditsioonigrupi koosseisus folkloristlikke välitöid erinevates tänini püsinud Siberi eesti kogukondades. Külastatud eestlaste esivanemad olid XIX sajandi viimasel kümnendil ja XX sajandi algul välja rännanud või sattunud Siberisse veelgi varem muul moel, näiteks sõjapõgenikena või Vene tsaarivõimude väljasaadetuina.
Välitöödel keskendusime maapiirkondades elavate vanema põlvkonna eestlaste küsitlemisele, nende sünniaastad jäid ajavahemikku 1910–1950. Kuna olin kogumismatkade algataja ja organiseerija, pidasin välitöödejärgselt Eestisse jõudnuna oma kohustuseks saata meiega koostööd teinud inimestele tänutäheks Siberis tehtud fotosid, mõnikord ka helikassette või -plaate eesti lauludega vms. Seepeale sain enam-vähem igast külast ka vastuse: anti teada, et pildid jm on kätte saadud ja…
Välitöödel keskendusime maapiirkondades elavate vanema põlvkonna eestlaste küsitlemisele, nende sünniaastad jäid ajavahemikku 1910–1950. Kuna olin kogumismatkade algataja ja organiseerija, pidasin välitöödejärgselt Eestisse jõudnuna oma kohustuseks saata meiega koostööd teinud inimestele tänutäheks Siberis tehtud fotosid, mõnikord ka helikassette või -plaate eesti lauludega vms. Seepeale sain enam-vähem igast külast ka vastuse: anti teada, et pildid jm on kätte saadud ja…
FILOLOOGIA, MIDA ENAM POLE
Joel Sang andis mulle üles kirjutada filoloogia hääbest meie nüüdiskultuuris, probleemist, mida olen kahetsedes seiranud, tõdedes, et klassikalise üldhariduse kustudes kaob midagi kallist – vaimumaailm, milles minu põlvkonna humanitaarid on kasvanud ja kodunenud (Priimägi 2010a). Põlvkondade vahetus, paratamatus, öeldakse. X-generatsioonist on saanud Y-generatsioon ja sellest omakorda Z-generatsioon. Rooma tähestik läbi. Kas nüüd peaks algama kõik uuesti, uuel ringil, A-st? Kas peaksime uskuma Vergiliust, kes neljandas ekloogis lubab, et mitmeastmelise allakäigu lõpetab järsk kosmiline pööre ja taastub maailma kuldne algseis? Või on too väärtuslik osa Euroopa vaimukultuurist, mida me südantsoojendavalt nimetame filoloogiaks, juba pöördumatult läinud? Peab tegema inventuuri.
Iroonilis-melanhoolsel Erich Kästneril räägib…
Iroonilis-melanhoolsel Erich Kästneril räägib…
Transgressiivse kirjanduse poeetikast I
Lääne ühiskonna olulise tunnusjoonena on läbi ajastute teadvustatud sotsiaalse korra ja kultuurilise traditsiooni raames kehtestatud kokkulepete järgimist. Üldjoontes laieneb see hoiak ka kunstide valdkonda. Kunstiteose teemavalik või sündmustik peaksid viima ühiskonna toimimist ja inimese minakäsitlust kinnitava ning toetava eetilise programmini, nõnda et ideaalis asetuksid konfliktid, kujundid ja tehnikad institutsionaalselt õigeks hinnatud raamidesse (nt kristlik moraalikäsitlus, seadusandlus, poliitiline ideoloogia, keeleline norm). Esteetilisi valikuid reguleerivad niisiis erinevad sisulised ja vormilised ettekirjutused, mille mittetäitmist märgatakse ja sageli ka karistatakse. Käesolevas artiklis püütakse piiritleda transgressiivsuse poeetikat – kirjutamise strateegiat, mis ei hooligi ametliku või sisemise tsensuuri nõuetest ega esteetilise voolu kaanonist. Modernistliku ja postmodernistliku…
Põhjalik teos ühe kihelkonna kohanimedest, ajaloost ja muistenditest
Lemming Rootsmäe, Ilse Rootsmäe. Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 34.) Tartu–Võru: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, Võru Instituut, 2016. 752 lk.
Nõukogude perioodil jäid paljud väärtuslikud käsikirjad ajajärgule omaselt mitmesugustel põhjustel avaldamata, nõnda ka arstidest abikaasade Ilse Rootsmäe (1925–2006) ja Lemming Rootsmäe (1921–1997) monumentaalne teos, mille käsikiri oli üldjoontes valminud juba 1960-ndate algusaastatel. See paigutati 1990. aastal Eesti Rahvaluule Arhiivi. Nii käsikirja asukohast kui ka ilmselt sisust lähtuvalt tehti 2008. aastal otsus, et trükis üllitatakse Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Võru Instituudi ühistööna. Möödus veel kaheksa aastat ja suurteos ilmuski tänavu juunis lugeja lauale. See toimus peatselt pärast kaaluka Eesti…
Nõukogude perioodil jäid paljud väärtuslikud käsikirjad ajajärgule omaselt mitmesugustel põhjustel avaldamata, nõnda ka arstidest abikaasade Ilse Rootsmäe (1925–2006) ja Lemming Rootsmäe (1921–1997) monumentaalne teos, mille käsikiri oli üldjoontes valminud juba 1960-ndate algusaastatel. See paigutati 1990. aastal Eesti Rahvaluule Arhiivi. Nii käsikirja asukohast kui ka ilmselt sisust lähtuvalt tehti 2008. aastal otsus, et trükis üllitatakse Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Võru Instituudi ühistööna. Möödus veel kaheksa aastat ja suurteos ilmuski tänavu juunis lugeja lauale. See toimus peatselt pärast kaaluka Eesti…
„LILL”
2016. aastal leidsid Tartu Ülikooli klassikalised filoloogid seoses ülikooli raamatukogu remondieelsete pakkimis- ja koristustöödega raamatukogu varukogust õhukese pealkirjastamata mapi, mis sisaldas paberil leiduva vesimärgi analüüsi ja paleograafiliste tunnuste põhjal otsustades 1946. aastal käsitsi tehtud ümberkirjutuse kreekakeelsetest fragmentidest. Fragmentide päritolu ei ole seni õnnestunud tuvastada. Näib, et tegu on algselt papüürusele kirjutatud tekstiga, nagu näitavad lakuunid ja mõned hävinud reaalgused ja ‑lõpud.
Žanrilt on teos värssdraama. Autori tekst on suures osas originaalne, ehkki tekstianalüüsi tulemusel tuvastasid tõlkijad mitmeid allusioone senituntud antiikdraamadele ja kohati sõnasõnalisi laene Euripideselt, eelkõige tema tragöödiast „Iphigeneia Aulises” (vt tõlke lõppu lisatud apparatus locorum similium’i).(1) Tekstis korduva õie- või lillemotiivi…
Žanrilt on teos värssdraama. Autori tekst on suures osas originaalne, ehkki tekstianalüüsi tulemusel tuvastasid tõlkijad mitmeid allusioone senituntud antiikdraamadele ja kohati sõnasõnalisi laene Euripideselt, eelkõige tema tragöödiast „Iphigeneia Aulises” (vt tõlke lõppu lisatud apparatus locorum similium’i).(1) Tekstis korduva õie- või lillemotiivi…
Teadussümpoosion sõna jõust Tartus
25.–27. aprillini 2016 toimus Tartu Ülikooli rahvaluule osakonna ja Helsingi ülikooli folkloristika osakonna korraldatud rahvusvaheline sümpoosion „Word Power”, mis keskendus maagilise sõna ja laiemalt sõnakasutuse uurimise aspektidele. Sõnamaagiaga seotud traditsioonid ja sõnale omistatav vägi on juba pikki aastaid huvitanud mitmete teadusharude, näiteks folkloristika, etnoloogia, antropoloogia, teoloogia ja lingvistika esindajaid. Uurimisfookused on aja jooksul vaheldunud ja nihkunud, näiteks on keskendutud nii strukturaalsetele elementidele, performatiivsusele kui ka üldisemale kasutuskontekstile. Tartus toimunud sümpoosioni tugevaks küljeks oli selle interdistsiplinaarsus. Esinejad teadvustasid endale, et maagilise sõna fenomeni juures pole mõttekas – ega õieti võimalikki – vaadelda selle üleloomulikke, empiirilisi, sotsiaalseid, poeetilisi ja retoorilisi tahke eraldiseisvalt,…
Eesti kirjanduslugu tuli koju
Cornelius Hasselblatt. Eesti kirjanduse ajalugu. (Heuremata. Humanitaarteaduslikke monograafiaid.) Saksa keelest tõlkinud Mari Tarvas, Maris Saagpakk, Ave Mattheus. Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016. 735 lk.
Cornelius Hasselblatt. Sünnilt sakslane, hingelt eestlane, argielus hollandlane. Aastanumbriks kirjutati 1985, kui tollane Hamburgi ülikooli magistrant pani käima eesti kirjandust välisilma lähetava ajakirja Estonia. Järgnes 30 aastat siseelu sessamas kirjanduses. Nüüd on Hasselblatt Tartu Ülikooli audoktor ja Eesti Teaduste Akadeemia välisliige, kes pani saksa keeles kirja oma loo eesti kirjandusest.
Originaal ilmus täpselt kümme aastat tagasi ning alustas kohe ringkäiku Euroopas, saksa keeleruumis. Sealt põikas ta korraks Eestissegi, esitledes ennast veebruaris 2007 Kirjanike Maja saalis. Autori kohalik akadeemiavend…
Cornelius Hasselblatt. Sünnilt sakslane, hingelt eestlane, argielus hollandlane. Aastanumbriks kirjutati 1985, kui tollane Hamburgi ülikooli magistrant pani käima eesti kirjandust välisilma lähetava ajakirja Estonia. Järgnes 30 aastat siseelu sessamas kirjanduses. Nüüd on Hasselblatt Tartu Ülikooli audoktor ja Eesti Teaduste Akadeemia välisliige, kes pani saksa keeles kirja oma loo eesti kirjandusest.
Originaal ilmus täpselt kümme aastat tagasi ning alustas kohe ringkäiku Euroopas, saksa keeleruumis. Sealt põikas ta korraks Eestissegi, esitledes ennast veebruaris 2007 Kirjanike Maja saalis. Autori kohalik akadeemiavend…
Nukker romaan helge motoga
Kai Aarelaid. Linnade põletamine. Tallinn. Varrak, 2016. 327 lk.
Romaanil, mis opereerib olevate või kadunud tänavanimede, saiapoodide ja kohalike kuulsuste täpsusega mingis konkreetses ajas ja paigas, on tahes-tahtmata maha pidada omaette vestlus nende lugejatega, kel selle aja ja paigaga isiklik kontakt. Teised on ses jutuajamises kõrvalseisjad, neile jääb ettekujutamise, aga mitte kaasanoogutamise ja äratundmise rõõm või näpuviibutusluba – et päris nii see ju ikka ei olnud. . . . Sellised mõtted torkasid pähe, lugedes kõrvu Kai Aareleidi kaht seni ilmunud romaani ja olles ise nõukogude aja viimastel hetkedel sündinud tartlane, kel Peterburi siiamaani külastamata. Ajaline ja ruumiline konkreetsus on kummagi romaani üks silmatorkavamaid jooni:…
Romaanil, mis opereerib olevate või kadunud tänavanimede, saiapoodide ja kohalike kuulsuste täpsusega mingis konkreetses ajas ja paigas, on tahes-tahtmata maha pidada omaette vestlus nende lugejatega, kel selle aja ja paigaga isiklik kontakt. Teised on ses jutuajamises kõrvalseisjad, neile jääb ettekujutamise, aga mitte kaasanoogutamise ja äratundmise rõõm või näpuviibutusluba – et päris nii see ju ikka ei olnud. . . . Sellised mõtted torkasid pähe, lugedes kõrvu Kai Aareleidi kaht seni ilmunud romaani ja olles ise nõukogude aja viimastel hetkedel sündinud tartlane, kel Peterburi siiamaani külastamata. Ajaline ja ruumiline konkreetsus on kummagi romaani üks silmatorkavamaid jooni:…