Rubriik
Valdkond
Aasta
Analüüsi- ja sünteesimeister Grenzstein
Ilmamaa kirjastuselt on ilmunud Eesti mõtteloo 131. köide „Tunne ja tarkus” kahe Ado Grenzsteini saksakeelse raamatu tõlkega Simo Runnelilt. „Härraskirik või rahvakirik?” (esmatrükk 1899) tegeleb kiriku ja ühiskondliku süsteemiga, „Looduse korraldus” (esmatrükk 1913) käsitleb aga looduse korrapära.
Ado Grenzsteini on peetud XIX sajandi lõpu kõige tulisemaks baltisaksa vastaseks ja seisusmentaliteedi kriitikuks, kes püüdis väsimatult välja juurida feodaalaja jäänuseid Eesti ühiskonnast.(1) Hiljuti Ilmamaa ilmutatud Grenzsteini artiklite kogumik „Eesti haridus” (2013) andis aimu, mis mehega õieti oli tegu. Venestajaks tembeldasid selle raugematu võitleja tema vastased: baltisakslased ja oma aristokraatiat ihalenud kaasmaalased. Grenzstein üritas asju ajada seaduslikul teel, mis paistis või mida taheti näidata kompromissidele…
Ado Grenzsteini on peetud XIX sajandi lõpu kõige tulisemaks baltisaksa vastaseks ja seisusmentaliteedi kriitikuks, kes püüdis väsimatult välja juurida feodaalaja jäänuseid Eesti ühiskonnast.(1) Hiljuti Ilmamaa ilmutatud Grenzsteini artiklite kogumik „Eesti haridus” (2013) andis aimu, mis mehega õieti oli tegu. Venestajaks tembeldasid selle raugematu võitleja tema vastased: baltisakslased ja oma aristokraatiat ihalenud kaasmaalased. Grenzstein üritas asju ajada seaduslikul teel, mis paistis või mida taheti näidata kompromissidele…
Õigus olla eriline
Pean tunnistama, et bipolaarsest häirest ei olnud mul enne Tõnis Vilu luulekogu „Kink psühholoogile” lugemist mingeid teadmisi. Pidin pisut guugeldama, et aimu saada, mis see on ja mida tähendab sellega elada, milliseid piire see haigus inimesele seab ja kuidas ümbritsevad peaksid sellega suhestuma. Ma ei ole kindel, kas Vilu luulekogu mõistmiseks on selline teadmine tingimata vajalik, sest luulest võiks ju aru saada ka ilma eelneva uurimistööta, aga see teadmine aitas siiski tekstidele konteksti luua.
Iseenesest ei ole psüühikahaiguse kujutamine luules midagi erakordset. Näiteks Ameerika luuletaja Anne Sextoni (1928–1974) looming kajastab luuletaja depressiooni kogemust.
Eesti kirjanduses on psüühikahäire luule ainesena märksa ebatavalisem, sest…
Iseenesest ei ole psüühikahaiguse kujutamine luules midagi erakordset. Näiteks Ameerika luuletaja Anne Sextoni (1928–1974) looming kajastab luuletaja depressiooni kogemust.
Eesti kirjanduses on psüühikahäire luule ainesena märksa ebatavalisem, sest…
Lokatiivsete demonstratiivadverbide asetusest ja funktsioonidest liikumist väljendavate klauside näitel
Demonstratiividel, nagu näiteks see ja siin, on oluline koht keeles. Seetõttu on demonstratiivid maailma keeleteaduses eri vaatenurkadest pälvinud võrdlemisi suurt tähelepanu (vt nt Fillmore 1975, 1997; Lyons 1977; Karmiloff-Smith 1979; Clark jt 1983; Levinson 1983; Gundel jt 1993; Laury 1997; Diessel 1999a, 1999b, 2006; Dixon 2003; Enfield 2003; Kemmerer 2006; Coventry jt 2008; Leu 2008; Halliday, Hasan 2013; Stevens, Zhang 2013; Peeters jt 2015). Eesti keeleteaduses on demonstratiive palju uurinud Renate Pajusalu (1999, 2004, 2005, 2015, 2017b), nagu ka mitmed teised (nt Sahkai 1999, 2003, 2016; Vija 2007; Kaiser, Vihman 2010; Keevallik 2011; Soodla jt 2012; Hint jt 2013; Eslon…
Tädi Maalist tädi Maaliks
Võib ilmselt liialdamata öelda, et iga eestlane teab, kes on tädi Maali. Eks ikka lihtsakoeline, lihtsa mõtlemisega inimene, kelle teadmised ei ulatu kodutanumast kaugemale. See kujund vallutas pikaks ajaks avaliku keelekasutuse, tõrjudes tagaplaanile kõik teised sama tähendusega väljendusvõimalused. Tädi Maali tõusuaeg jääb uue aastatuhande algusesse. Võib arvata, et otsest vajadust selle fraasi järele ei olnud, sest mõiste TAGASIHOIDLIKU HARIDUSE JA AMETIGA LIHTINIMENE märkimiseks on eesti keeles juba hulk nimetusi: reainimene, tavainimene, argiinimene, tosinainimene, massiinimene.
Võimalik, et 2000. aastate algul, kui käimas olid Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimised ja taheti väljendada vajadust teha see selgeks igas vanuses, iga erialaga Eesti kodanikule, ei tundunud…
Võimalik, et 2000. aastate algul, kui käimas olid Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimised ja taheti väljendada vajadust teha see selgeks igas vanuses, iga erialaga Eesti kodanikule, ei tundunud…
Sportlanna keha ja hing Johannes Semperi novellikogus „Ellinor”
Johannes Semper on eesti kultuurilukku kinnistunud eelkõige luuletaja, kriitiku ja tõlkijana. Proosakirjanikuna on ta aga jäänud tagaplaanile. Oma rolli mängivad selles Semperi poliitilised otsused ning tema hilise proosa – eelkõige sotsialistliku realismi vaimus kirjutatud „Punaste nelkide” (1955) – kaheldav ilukirjanduslik väärtus (Hasselblatt 2016: 479; Olesk 2002: 98). Ent Semper avaldas enne üsna tendentslikku romaani „Kivi kivi peale” (esmailmunud 1939) ja „Punaseid nelke” mitmeid eriilmelisi proosateoseid, mida ei ole üksikasjalikult uuritud, ehkki need vääriksid seda.
Üks omanäolisemaid neist on naisminajutustajaga novellikogu „Ellinor” (1927), millesse kaasaja kriitikud suhtusid nii tunnustavalt (Kärner 1928: 444–445; Sillaots 1928) kui ka jahedalt või lausa hävitavalt (Kivikas 1928a,…
Üks omanäolisemaid neist on naisminajutustajaga novellikogu „Ellinor” (1927), millesse kaasaja kriitikud suhtusid nii tunnustavalt (Kärner 1928: 444–445; Sillaots 1928) kui ka jahedalt või lausa hävitavalt (Kivikas 1928a,…
Mulkide nimetuse saamisloost ehk kas mulgid on tõesti rumalad?
Käimasolev haldusreform on taas tõstatanud sõna mulk päritolu teema. Piiridega seonduva kõrval kütab kirgi küsimus, kas Lõuna-Viljandimaale loodavale vallale sobib nimeks Mulgi, mis meie naaberrahva keeles viitab tähendusele ’loll’. Meie viimastes ilmunud keelekogudes – „Eesti etümoloogia sõnaraamatus” (2012) ja „Eesti kohanimeraamatus” (2016) – on tõepoolest kinnistunud arusaam, et sõna mulk ja piirkonnanimi Mulgimaa tuleb lätikeelsest sõnast muļķis, muļķe ’narr, rumal, lollpea’.(1) Tähendust avades kohtame aga ka teistsuguseid seletusi ning käesoleva artikliga jõuame hoopis arusaamale, et praegu käibetõeks muutunud seisukoht on enam kui kaheldav. Järgnevas tuleb lähema vaatluse alla rahvanimetuse mulk kujunemine ja selle tähendustaust, rõhuasetusega sõna päritolul. Kõrvale jääb Mulgimaa konstrueerimise…
In memoriam Arvo Krikmann
Surma sirp on terav.
(Märjamaa)
27. veebruaril lahkus meie hulgast rahvusvaheliselt tunnustatud parömioloogia teoreetik, silmapaistev folkloori lühivormide, kujundkõne ja huumori uurija Arvo Krikmann.
Arvo Krikmanni teadlasetee kestis üle poole sajandi. Selle algusaja tähiseks on tema rahvanaljandite alase diplomitöö trükis avaldamine 1962. aastal, viimased artiklid on veel ilmumas. Alates Tartu ülikooli lõpetamisest 1962. aastal kuni aastani 2014 asus tema töölaud rahvaluulekogude juures Eesti Kirjandusmuuseumis (kuni aastani 2000 oli tema ametikoht Eesti Keele Instituudi koosseisus). Rahvaluule erakorralise professorina pidas ta loenguid Tartu Ülikoolis aastatel 1992–2005.
Arvo Krikmanni põhiliseks uurimisaineks said aastakümneteks vanasõnad ja mõistatused. 1975. aastal kaitses ta kandidaadikraadi („Vanasõnade sisu ja maailmavaate uurimise problemaatikast”) ja…
(Märjamaa)
27. veebruaril lahkus meie hulgast rahvusvaheliselt tunnustatud parömioloogia teoreetik, silmapaistev folkloori lühivormide, kujundkõne ja huumori uurija Arvo Krikmann.
Arvo Krikmanni teadlasetee kestis üle poole sajandi. Selle algusaja tähiseks on tema rahvanaljandite alase diplomitöö trükis avaldamine 1962. aastal, viimased artiklid on veel ilmumas. Alates Tartu ülikooli lõpetamisest 1962. aastal kuni aastani 2014 asus tema töölaud rahvaluulekogude juures Eesti Kirjandusmuuseumis (kuni aastani 2000 oli tema ametikoht Eesti Keele Instituudi koosseisus). Rahvaluule erakorralise professorina pidas ta loenguid Tartu Ülikoolis aastatel 1992–2005.
Arvo Krikmanni põhiliseks uurimisaineks said aastakümneteks vanasõnad ja mõistatused. 1975. aastal kaitses ta kandidaadikraadi („Vanasõnade sisu ja maailmavaate uurimise problemaatikast”) ja…
Lühikroonika
• 4. aprillil andis president Kersti Kaljulaid kätte preemiad parimatele rahvaluulekogujatele. Preemiad pälvisid Maie Erik sisukate kaastööde eest aastatel 2009–2016, Merili Metsvahi Tartu Ülikooli tudengite folkloristlike välitöökursuste juhendajana korrastatud materjalide arhiivi üleandmise eest aastatel 2001–2016 ning Maria Peep silmapaistvate kaastööde eest rahvaluule kogumisvõistlustel 2009–2016.
• 5. aprillil korraldati Tallinna Ülikoolis esimene TÜHI teadusseminar, kus Ulrike Plath pidas ettekande „Kodustamine, pookimine ja emapiim: mõtisklusi hübriidsusest 18. sajandi Eesti- ja Liivimaal”. Kevadsemestri teadusseminaride üldteema on „Hübriidsus humanitaarias”.
• 5. aprillil Tallinnas toimunud Hõimuklubi õhtul „Sõna kõndis tasa eesti-mari sillal” tutvustasid esimest eesti-mari sõnaraamatut keeleteadlane Sven-Erik Soosaar ja mari doktorantidest sõnaraamatu koostajad.
• 11. aprilli teisipäevaseminaril…
• 5. aprillil korraldati Tallinna Ülikoolis esimene TÜHI teadusseminar, kus Ulrike Plath pidas ettekande „Kodustamine, pookimine ja emapiim: mõtisklusi hübriidsusest 18. sajandi Eesti- ja Liivimaal”. Kevadsemestri teadusseminaride üldteema on „Hübriidsus humanitaarias”.
• 5. aprillil Tallinnas toimunud Hõimuklubi õhtul „Sõna kõndis tasa eesti-mari sillal” tutvustasid esimest eesti-mari sõnaraamatut keeleteadlane Sven-Erik Soosaar ja mari doktorantidest sõnaraamatu koostajad.
• 11. aprilli teisipäevaseminaril…
Loomine laulus ja uurimuses
Kogumikus on kümme rahvalaulu uurimise alast artiklit, millest seitse on ilmunud ajavahemikus 1999–2006. Üheksa artikli keskmes on vanem, viimases uuem rahvalaul. Kogumik juhatatakse sisse algusaruteluga, lõpus esitatakse artiklite ingliskeelsed kokkuvõtted (lk 133–150).
Sissejuhatuses antakse lugejale kaks olulist juhtlõnga. Esmalt, laulmine ei tähenda üksnes olemasoleva laulu esitamist, vaid pakub võimalusi mõista ja mõtestada maailma korrastamise viise. Teiseks osutab autor sellele, et tema peamine uurimisvaldkond seostub soome-ugri rahvaste usundiga, millest tuleneb ka artiklites käsitletavate regilaulude tõlgendusraam.
Miks selline pealkiri: „Loomisaja laulud”? Ehk kuhu asetub eelosutatu suhtes loomine? Kuigi teaduslik tegevus ja uurimisprotsess võib olla märkimisväärselt loominguline, näib Lintropi käsitluses esil olevat siiski üks teine…
Sissejuhatuses antakse lugejale kaks olulist juhtlõnga. Esmalt, laulmine ei tähenda üksnes olemasoleva laulu esitamist, vaid pakub võimalusi mõista ja mõtestada maailma korrastamise viise. Teiseks osutab autor sellele, et tema peamine uurimisvaldkond seostub soome-ugri rahvaste usundiga, millest tuleneb ka artiklites käsitletavate regilaulude tõlgendusraam.
Miks selline pealkiri: „Loomisaja laulud”? Ehk kuhu asetub eelosutatu suhtes loomine? Kuigi teaduslik tegevus ja uurimisprotsess võib olla märkimisväärselt loominguline, näib Lintropi käsitluses esil olevat siiski üks teine…
Eestlaste tunded keelepeeglis
2016. aasta sügisel ilmunud populaarteaduslik teos eesti keele emotsioonisõnadest on kiiduväärt täiendus eesti keele ajaloo alasele kirjandusele, mille sihtrühmaks on laiem keelehuviliste ring.
Nagu autor eessõnas kirjutab, on tema eesmärgiks „eesti inimestele nende tunded nimepidi tuntumaks teha, tutvustades mitte ainult eestikeelseid tundesõnu, vaid avades ka tundesõnade taga peituvat mõistete ja seoste maailma” (lk 5). Võib kohe öelda, et see on autoril päris hästi õnnestunud.
Iga tundesõna või -sõnapere puhul käsitletakse 11 aspekti sõna või tüve ajaloost ja kasutusest, igale teemale eraldi peatükk ning neile järgneb 12., kokkuvõttev peatükk. Peatükkides käsitletakse 1) argiteadmisi, 2) sõna grammatilist ehitust ja samatüvelisi sõnu, 3) sõna tähendust eesti keele seletava…
Nagu autor eessõnas kirjutab, on tema eesmärgiks „eesti inimestele nende tunded nimepidi tuntumaks teha, tutvustades mitte ainult eestikeelseid tundesõnu, vaid avades ka tundesõnade taga peituvat mõistete ja seoste maailma” (lk 5). Võib kohe öelda, et see on autoril päris hästi õnnestunud.
Iga tundesõna või -sõnapere puhul käsitletakse 11 aspekti sõna või tüve ajaloost ja kasutusest, igale teemale eraldi peatükk ning neile järgneb 12., kokkuvõttev peatükk. Peatükkides käsitletakse 1) argiteadmisi, 2) sõna grammatilist ehitust ja samatüvelisi sõnu, 3) sõna tähendust eesti keele seletava…
Hindreyd mõistatades ja Runnelit kiites
Ühte lugu olen tahtnud Hando Runnelile rääkida, aga pole leidnud selleks sobivat hetke. Nüüd mõtlesin, et parem räägingi avalikult, mitte eraviisil.
Lugu oli nii. Ükskord Enn Soosaarele Kadriorgu külla minnes leidsin ta istumas oma raamaturiiuli ees ja silmitsemas „Eesti mõtteloo” sarja köiteid. Need olid riiulil hoolikalt õigesse järjekorda seatud. Istus seal mõtlikult ja ütles siis rõhuga: „Selle mehe ees ma võtan mütsi maha.” Lugu on seda enam rääkimist väärt, et Soosaar üldiselt niisuguseid verbaalseid hommage’e ei harrastanud. Tal oli kriitiliselt ettevaatlik natuur, muuhulgas häiris teda keskpärane rahvuslikkus, aga „Eesti mõtteloo” sarjas oli ta kahtlemata leidnud rahvusliku missiooni kõrgvaimse kehastuse. Nii me…
Lugu oli nii. Ükskord Enn Soosaarele Kadriorgu külla minnes leidsin ta istumas oma raamaturiiuli ees ja silmitsemas „Eesti mõtteloo” sarja köiteid. Need olid riiulil hoolikalt õigesse järjekorda seatud. Istus seal mõtlikult ja ütles siis rõhuga: „Selle mehe ees ma võtan mütsi maha.” Lugu on seda enam rääkimist väärt, et Soosaar üldiselt niisuguseid verbaalseid hommage’e ei harrastanud. Tal oli kriitiliselt ettevaatlik natuur, muuhulgas häiris teda keskpärane rahvuslikkus, aga „Eesti mõtteloo” sarjas oli ta kahtlemata leidnud rahvusliku missiooni kõrgvaimse kehastuse. Nii me…
„…igavust omale otsida?”
Kirjandusuurimises eristatakse lingvistilisi ja bibliograafilisi koode, mõeldes viimase all väljaande füüsilist olemisviisi (liik, paber, kujundus, tüpograafia, pildid, hind jms). Iga tekst paigutub füüsilisse ümbrusesse, mis hakkab tööle lugemist mõjutava koodina. Teisisõnu, iga uus bibliograafiline kood loob näiteks luuletuse uue versiooni, mille kaasautoriks on bibliograafilise koodi loojad.(1)
Alguses oli ajalehe Postimees nädalalõpulisa, kuhu suvalisi luuletusi oli pistetud Rein Veidemanni sõnul selleks, et „pikemate tekstide kõrval oleks tundelist hingamisruumi ja kujunduslikku vaheldust” (lk 6). Tegu oli juhtumiga, milles luuletus oli määratud olema pigem kujundusvahend ehk ise bibliograafilisse koodi kuuluv nähtus. Veidemann tegi sellest luuleloolise sarja, valis tekstid ja autorid, rühmitas luuletajad põlvkondade kaupa…
Alguses oli ajalehe Postimees nädalalõpulisa, kuhu suvalisi luuletusi oli pistetud Rein Veidemanni sõnul selleks, et „pikemate tekstide kõrval oleks tundelist hingamisruumi ja kujunduslikku vaheldust” (lk 6). Tegu oli juhtumiga, milles luuletus oli määratud olema pigem kujundusvahend ehk ise bibliograafilisse koodi kuuluv nähtus. Veidemann tegi sellest luuleloolise sarja, valis tekstid ja autorid, rühmitas luuletajad põlvkondade kaupa…
Mida uut on uues Koidula eluloos?
Madli Puhveli „Symbol of Dawn” ilmus 1995. aastal. Autor oli kirjutanud selle „maailmale”, soovides tutvustada üht eesti rahva ajaloos olulist naist ja tema kaudu tagasi maailmakaardile ilmunud iseseisvat Eesti Vabariiki. Kahjuks ei leidnud Madli Puhvel oma käsikirjale kirjastajat USA-s ja nii andis tema Koidula eluloo välja Tartu Ülikooli Kirjastus. Uudne ja huvitav oli see siis ka eestlastele, sest oli kirjutatud eestlase positsioonilt, aga autori elukäiku arvestades siiski natuke ka kõrvaltvaatajana. Ka esimene Koidula elulugu oli kirjutatud samamoodi: 1915. aastal Soomes ilmunud „Tähelennu” autor Aino Kallas tundis eestlasi, nende ajalugu ja ühiskonda, kuid vaatas seda Soomes üles kasvanu pilguga.
Madli Puhvel oli…
Madli Puhvel oli…
üpris – oma või laen?
Eesti keeles üldtarvitatava adverbi üpris päritolu on püütud selgitada mitut moodi, aga kindlat seisukohta seni ei ole. Julius Mägiste etümoloogiasõnaraamatus on esitatud kaks versiooni koos märkusega, et mõlemad etümoloogiad on vaieldavad: 1) üpris võiks seostuda sõnaga ümber (*ümperinsäk või *ümperihinsäk > ümbr|is, –es > ümpris või > ümpres > üpris või üpres), 2) eesti üpris on soome sõna yppärys vaste (EEW XII: 4100). 2012. aastal ilmunud „Eesti etümoloogiasõnaraamatus” mainitakse neist esimest varianti: „on arvatud, et vana omastusliitega vorm sõnast ümber” (EES: 637). Et ebaselgust ja vastuolusid põhjendada, tutvustan siin lühidalt varasemaid teooriaid.
Andrus Saareste (1938: 211) oletas, et adverb üpris ~ üpres…
Andrus Saareste (1938: 211) oletas, et adverb üpris ~ üpres…
Henrik Visnapuu kiri Berliinist
1917. aasta kevad oli lootusrikas: oli toimunud Veebruarirevolutsioon, tsaar oli võimust loobunud, 40 000 eestlast olid marssinud Petrogradis ja nõudnud oma riigile autonoomiat. Tallinnas põletati vanglaid ja marsiti samuti. 1905. aasta poliitilised pagulased hakkasid koju tagasi saabuma. „Lilletagem nad üle!” kirjutas Artur Adson Vilde ja Tuglase, eriti Tuglase kojusaabumise puhul (Adson 1917).
Kirjanike organiseerumine oli päevakorral. Mait Metsanurga juures Tallinna Teataja toimetuses käis koos suur osa kirjarahvast, arutati kirjandusliku parlamendi moodustamist (Adson 2007: 105). Kuid aeg polnud suuremaks ühisettevõtmiseks veel küps. Noorema põlve kirjanikud leidsid, et neil on külarealistidega vähe ühist: nemad on pigem uusromantikud, sümbolistid, isegi futuristid (Adson 2007: 105–106).
17. mail…
Kirjanike organiseerumine oli päevakorral. Mait Metsanurga juures Tallinna Teataja toimetuses käis koos suur osa kirjarahvast, arutati kirjandusliku parlamendi moodustamist (Adson 2007: 105). Kuid aeg polnud suuremaks ühisettevõtmiseks veel küps. Noorema põlve kirjanikud leidsid, et neil on külarealistidega vähe ühist: nemad on pigem uusromantikud, sümbolistid, isegi futuristid (Adson 2007: 105–106).
17. mail…
Vestluskavatsused hingamismustris
Artikkel on mõeldud ülevaatena kõnehingamisest kui uurimisobjektist ning uurimistööst, mis kõnehingamise vallas eestikeelset andmestikku kasutades seni läbi viidud on. Lähemalt kirjeldatakse artiklis, kuidas eristub kõnehingamine organismi üldise gaasivahetuse eesmärgil toimuvast hingamisest, kuidas ja miks erinevad spontaanse ja loetud kõnega kaasnevad hingamismustrid, ning uuritakse, kuidas hingamine mõjutab argivestlusi.
Kõneplaneerimise lihtsustatud mudeli järgi muutub mõte kõneks sammhaaval ning vastab lõppstaadiumis nõuetele, mille määrab konkreetne suhtlussituatsioon. Kõneplaneerimist võib mõõta näiteks aju elektrilise aktiivsuse ja reaktsiooniaegade põhjal, ent ühtlasi peegeldub see näiteks hingamismustrites. Eriti selgelt on kõneplaneerimine vaadeldav loetud kõnega kaasnevates hingamismustrites. Spontaansele kõnele rakendub kognitiivne lisasurve, sest kuskilt maha lugeda pole võimalik ning kõnet…
Kõneplaneerimise lihtsustatud mudeli järgi muutub mõte kõneks sammhaaval ning vastab lõppstaadiumis nõuetele, mille määrab konkreetne suhtlussituatsioon. Kõneplaneerimist võib mõõta näiteks aju elektrilise aktiivsuse ja reaktsiooniaegade põhjal, ent ühtlasi peegeldub see näiteks hingamismustrites. Eriti selgelt on kõneplaneerimine vaadeldav loetud kõnega kaasnevates hingamismustrites. Spontaansele kõnele rakendub kognitiivne lisasurve, sest kuskilt maha lugeda pole võimalik ning kõnet…
Mihhail Plotnikov ja tema poeem „Jangal-Maa”
Artiklis vaatlen Mihhail Plotnikovi poeemi „Jangal-Maa”. Näitan, kuidas see suhestub teiste vene keeles kirjutatud poeemidega, millest on hiljem saanud hõimurahvaste eeposed, ja arutlen selle üle, mis motiveeris autorit niisugust teost kirjutama. Peatun pikemalt neil detailidel, mida olen leidnud autori elu kohta, esitades ka vastuolulisi kirjeldusi, ja püüan vaatlusaluse poeemi ja Plotnikovi muu loomingu põhjal selgusele jõuda autori erialases töös ning huvides. Analüüsin, kuivõrd peegeldab teos mansi folkloori ja usundit ning kas selle pidamine mansi eeposeks või rahvaluulealaseks tööks on õigustatud.
Eesti keelde tõlgitud venekeelsed soome-ugri eeposed ja nende autorid
Minu huvi soome-ugri rahvaste (kunst)eeposte vastu tekkis seoses viimastel aastatel eesti keeles ilmunud…
Eesti keelde tõlgitud venekeelsed soome-ugri eeposed ja nende autorid
Minu huvi soome-ugri rahvaste (kunst)eeposte vastu tekkis seoses viimastel aastatel eesti keeles ilmunud…
Geokriitikast Peipsi järve näitel
Peipsi järve kohta leidub sajandite jagu tekste eri rahvusest autoritelt. Nn Peipsi-kirjandus algas XVI sajandil saksa rännumehe Samuel Kiecheli reisikirjadega ning jätkus saksa ja vene reisikirjade, samuti luulevormis meeleolupildikestega kuni XIX sajandi keskpaigani. Siis lisandusid teekonnamuljetele eestlaste kodupaigakuvandid, olgu näiteks Juhan ja Jakob Liivi ning Anna Haava looming. Peipsi äärde jõudis ka eesti rahvuseepose „Kalevipoeg” nimitegelane. Noores Eesti Vabariigis rändasid Peipsil ja selle ääres lisaks rannarahvale kaugemalt pärit eestlased: Johannes Maide, August Gailit, Villem Ridala, looduskirjanik Johannes Piiper, kes ka oma rännumuljed jäädvustasid. Samal ajal ilmus Vjatšeslav Šiškovi üsna eestlastevaenulik teos „Sealpool Peipsit” (1926), milles ühena esimestest kujutatakse järve kahe…
In memoriam Ojārs Bušs
Foto Toms Grīnbergs (Läti ülikooli pressikeskus).
Lahkunud on väljapaistev läti keeleteadlane, balti ja läänemeresoome keelekontaktide ning kohanimede viljakas uurija Ojārs Bušs.
Ojārs Bušs sündis Krimulda vallas, ajalooliselt liivlastega asustatud alal, mis Liivimaa Henriku kroonikas kannab nime Cubbesele. Keeleandeka noormehe, tulevase keeleteadlase tutvus läänemeresoome keelte ja kultuuriga algas Leningradi ülikoolis, kus ta 1967–1972 õppis soome filoloogiat Paul Ariste õpilase, prof Zinaida Dubrovina käe all. Pärast ülikooli lõpetamist sai Ojārs Bušs ametisse Läti TA Keele ja Kirjanduse Instituuti (alates 1991 Läti Ülikooli Läti Keele Instituut), kus täitis erinevaid tööülesandeid. 1992–1999 ja seejärel alates 2004. aastast oli ta instituudi asedirektor.
1980. aastal kaitses Ojārs Bušs kandidaaditöö,…
Lahkunud on väljapaistev läti keeleteadlane, balti ja läänemeresoome keelekontaktide ning kohanimede viljakas uurija Ojārs Bušs.
Ojārs Bušs sündis Krimulda vallas, ajalooliselt liivlastega asustatud alal, mis Liivimaa Henriku kroonikas kannab nime Cubbesele. Keeleandeka noormehe, tulevase keeleteadlase tutvus läänemeresoome keelte ja kultuuriga algas Leningradi ülikoolis, kus ta 1967–1972 õppis soome filoloogiat Paul Ariste õpilase, prof Zinaida Dubrovina käe all. Pärast ülikooli lõpetamist sai Ojārs Bušs ametisse Läti TA Keele ja Kirjanduse Instituuti (alates 1991 Läti Ülikooli Läti Keele Instituut), kus täitis erinevaid tööülesandeid. 1992–1999 ja seejärel alates 2004. aastast oli ta instituudi asedirektor.
1980. aastal kaitses Ojārs Bušs kandidaaditöö,…
Lühikroonika
2. ja 3. märtsil peeti Jõgevamaal Voore puhkekeskuses folkloristide talvekonverents „Folkloor ja avalikkus”. Esinesid Elo-Hanna Seljamaa („Folkloori ja folkloristika avalikust kuvandist”), Mari Sarv („Rahvaluulekogud avalikkuse teenistuses”), Eda Kalmre („Kellele kuuluvad meie ajalugu ja kohanimed? Võnnu näide. Folkloristina haldusreformi keskel”), Ljudmila Lobanova („Остались от оленя рожки да ножки или Легенда об олене в современной фольклорной традиции вишерских коми”), Anatoli Panjukov („Феномен самосборки в фольклоре”), Anastasiya Fiadotava („Sharing humour within a family in the digital age: A case study of Belarusian dyadic traditions”), Anu Korb („Siberi eestlased: kogukond, uurija ja avalikkus”), Merili Metsvahi („Esimese öö õiguse teema 1910. ja 1920. aastate Eestis”),…
Väärtuslik teadusraamat
Oma auliikme Lembit Vaba juubeli puhul on Emakeele Selts välja andnud tema artiklikogumiku „Sõna sisse minek”. Raamatusse on Lembit Vaba valinud aastail 1989–2015 valminud 47 kirjatööd, jagades need kolme ossa: „Balti-läänemeresoome keelekontaktid” (lk 13–206), „Läti-eesti-liivi ja eesti-liivi-läti kontaktid” (lk 207–334) ning „Sõnal on sõlmed sees” (lk 335–442). Peale eestikeelsete tekstide on kogumikus 12 saksaeelset ja nii soome, läti kui ka inglise keeles üks artikkel. Need teadustööd on varem ilmunud umbes 20 ajakirjas või raamatus, kusjuures kokku üle poole kas Keeles ja Kirjanduses (15 artiklit) või Linguistica Uralicas (10). Raamatu lõpetavad artiklites kasutatud lühendite (lk 423–428), kirjanduse (lk 429–471) ja võrgumaterjalide…
„Sõda on ikka esimene kultuuriline samm rahvaste elus”
Esimese maailmasõja alguse sajanda aastapäeva suurejooneline tähistamine 2014. aastal Euroopas ja terves maailmas leidis üllatavalt laialdast ja eripalgelist vastukaja ka Eestis. Ilmusid mitmed olulised teemakohased raamatud, korraldati näitusi ja konverentse-seminare ning Rahvusarhiivi eestvedamisel kutsuti ellu omalaadne ühisloomeprojekt „Eestlased Esimeses maailmasõjas”.(1)
Tänaseks on erinevate asutuste egiidi all ilmunud ka mitu teaduspublikatsiooni: Eesti Sõjamuuseumi teemakohase teaduskonverentsi ettekanded avaldati aastaraamatus ja Rahvusarhiivi „Eesti Ajalooarhiivi toimetiste” sarjas ilmusid artiklite kogumikud.(2) Eraldi esiletõstmist väärib ka Ajaloolise Ajakirja ilmasõjale pühendatud number(3), Aadu Musta monograafia baltisakslastest Esimeses maailmasõjas(4) ning Liisi Esse doktoriväitekiri, mis võtab vaatluse alla eestlastest sõdurite sõjakogemuse Esimeses maailmasõjas(5).
Ilmasõja „juubelilektüüri” seast leiame tänuväärselt palju ka allikapublikatsioone. Nii on…
Tänaseks on erinevate asutuste egiidi all ilmunud ka mitu teaduspublikatsiooni: Eesti Sõjamuuseumi teemakohase teaduskonverentsi ettekanded avaldati aastaraamatus ja Rahvusarhiivi „Eesti Ajalooarhiivi toimetiste” sarjas ilmusid artiklite kogumikud.(2) Eraldi esiletõstmist väärib ka Ajaloolise Ajakirja ilmasõjale pühendatud number(3), Aadu Musta monograafia baltisakslastest Esimeses maailmasõjas(4) ning Liisi Esse doktoriväitekiri, mis võtab vaatluse alla eestlastest sõdurite sõjakogemuse Esimeses maailmasõjas(5).
Ilmasõja „juubelilektüüri” seast leiame tänuväärselt palju ka allikapublikatsioone. Nii on…
Oi, aegu ammuseid…
Ajal, mil koolivõrk nüüdisaegses mõttes oli alles välja arendamata, täitis õpetamisinstitutsiooni rolli kirik, kasutades ühise kommunikatsiooniruumi loomiseks raamatut. Raamat võimaldas ideid mitte üksnes efektiivselt levitada, vaid ta ka konstitueeris neid. Trükisõna abil oli võimalik süsteemselt harida erinevate eelteadmiste ja sotsiaalse taustaga inimesi mitmesugusel tasandil, lihtsa talupoja õpetamise kõrval pühendati palju energiat ka professionaalse eliidi kasvatamisele.
Kuigi reformatsiooni tagajärjel murenes roomakatoliku kirik erinevaid usutunnistusi järgivateks konfessioonideks, mis kõik püüdsid end kehtestada ainsa tõelise kristliku kirikuna, oli ka varauusajal hariduse põhieesmärk tagada ühiste väärtuste ja arvamuste kujundamise kaudu ühiskonna sotsiaalne ja moraalne sidusus.
Piret Lotman sedastab, et eesmärkidelt, organisatsiooniliselt struktuurilt ja õppemeetodeilt ei erinenud…
Kuigi reformatsiooni tagajärjel murenes roomakatoliku kirik erinevaid usutunnistusi järgivateks konfessioonideks, mis kõik püüdsid end kehtestada ainsa tõelise kristliku kirikuna, oli ka varauusajal hariduse põhieesmärk tagada ühiste väärtuste ja arvamuste kujundamise kaudu ühiskonna sotsiaalne ja moraalne sidusus.
Piret Lotman sedastab, et eesmärkidelt, organisatsiooniliselt struktuurilt ja õppemeetodeilt ei erinenud…
Eesti luule alustekst
Viimaks ometigi on eesti keeles kättesaadav meie kunstluule alusdokument, Martin Opitzi 1624. aastal ilmunud raamat, millest kogu eestikeelne värsside tegemine 1637. aastal ad leges Opitij poëticas lähtus – nagu kõik natukenegi kirjanduslugu õppinud inimesed ammu teavad. Raamatu proosateksti on tõlkinud klassikalise filoloogi haridusega Kai Tafenau, kes juba oma arhiivitöö kogemusest valdab nüanssideni ka XVII sajandi saksa keelt. Ohtrad saksa- ja muukeelsed luulenäited on ekvimeetriliselt eestindanud samuti klassikalise filoloogi haridusega Maria-Kristiina Lotman, kes tunneb põhjalikult värsisüsteeme, antiikvärssi ja eesti värsi tüpoloogiat. Paremat tõlkijate kooslust oleks raske ette kujutada. Samad tipptegijad on varustanud raamatu ees- ja järelsõnaga ning põhjalike kommentaaridega, nii et teos…
Kreeka pärisnimed antiikkirjanduse õpikutes Baltimaade näitel
Kuigi viimasel ajal on palju räägitud tõlkeloo kaardistamise ja uurimise tähtsusest, on vähem tähelepanu pööratud vajadusele seda teha ka komparatiivsest perspektiivist, kõrvutades erinevaid traditsioone: just nii võivad välja tulla olulised jooned ja seaduspärasused, mis muidu jääksid märkamatuks. Sellisel lähenemisel on praktilised eelised, kuivõrd see aitab põhjalikumalt, täpsemalt ja senisest avarama vaatega analüüsida tõlkelugu, tõlkenorme ja valitsevaid strateegiaid, ent sel on ka teoreetilised väärtused nt tüpoloogilisest, evolutsioonilisest, kontseptuaalsest vaatevinklist.
Lisaks kõige kesksematele küsimustele, nagu kes, mida ja kuidas tõlkis, on tõlkeloo uurimisel oluline pöörata tähelepanu ka kitsamatele probleemidele, sh sõnamängude, terminite, reaalide, aga samuti pärisnimede vahendamisele. Pärisnimed on sageli rohkem kui lihtsalt…
Lisaks kõige kesksematele küsimustele, nagu kes, mida ja kuidas tõlkis, on tõlkeloo uurimisel oluline pöörata tähelepanu ka kitsamatele probleemidele, sh sõnamängude, terminite, reaalide, aga samuti pärisnimede vahendamisele. Pärisnimed on sageli rohkem kui lihtsalt…
Kui kõik on väga halvasti
Alexander Lenard (Lénárd Sándor, 1910–1972) oli oma põlvkonna üks haritumaid ungarlasi. Olles õppinud arstiks, tegutses ta ka kirjaniku, luuletaja, tõlkija ja maalikunstnikuna. Pärast Esimese maailmasõja lõppu elas Lenard koos oma perekonnaga Balkani poolsaarel, kus kolis pidevalt ühest kohast teise. Aastail 1928–1932 õnnestus tal veidi pikemalt peatuda Viinis ja omandada arstidiplom. Pärast Austria anneksiooni põgenes Lenard Itaaliasse, kus läks sügavale põranda alla. See tähendas Lenardi puhul, et ta viibis suurema osa ajast Vatikani raamatukogus ja tegeles seal renessansiaegsete uurimustega neerudest ning hormoonravi ajalooga antiikajal. Kui Teine maailmasõda lõppes, pakuti talle professorikohta Ungaris, millest ta loobus, sest ei näinud endas korralikku kommunistimaterjali.(1) Selle…
Armastuse vangla
Pärast raamatu lugemist hakkasin pealkirja üle mõtlema ja küsisin endalt: kus Eeva Pargi paradiis siis on ning kes on siin (ja kelle?) lemmikloom? Ja kas on tegemist iroonia või koguni sarkasmiga, sest ega me siin mingit paradiisi kirjeldust ju ei leia. Või leiame siiski?
Lähemal tagasilehitsemisel ning täpsemal ülelugemisel selgus ometi ruttu, et paradiisi asukoht on – vähemalt minategelase Minna-Maria jaoks – üsna täpselt fikseeritud. See on nimelt Kreeta saarel, üks „helendavalt valge liivaga lahesopp, mäemüüridest ümbritsetud, puutumatu ja ainult meie päralt” (lk 91). Sõna „paradiis” esineb selles episoodis seoses noore armastajapaari puhkusereisiga mitu korda (lk 85, 90–92), ülejäänud raamatus aga…
Lähemal tagasilehitsemisel ning täpsemal ülelugemisel selgus ometi ruttu, et paradiisi asukoht on – vähemalt minategelase Minna-Maria jaoks – üsna täpselt fikseeritud. See on nimelt Kreeta saarel, üks „helendavalt valge liivaga lahesopp, mäemüüridest ümbritsetud, puutumatu ja ainult meie päralt” (lk 91). Sõna „paradiis” esineb selles episoodis seoses noore armastajapaari puhkusereisiga mitu korda (lk 85, 90–92), ülejäänud raamatus aga…
Finiitverbi mõju objekti käändele da-infinitiiviga objektikonstruktsioonis
Eesti keele objekti vormivaheldust kirjeldatakse tavaliselt kolme põhireegli abil. Nimelt esineb totaalobjekt ainult siis, kui on täidetud kõik järgmised kriteeriumid:
1) objekt laiendab jaatavat verbivormi,
2) tegevus on piiritletud, st lõpetatud/lõpuleviidav ning tulemuslik,
3) objekt on kvantitatiivselt piiritletud.
Vastasel juhul kasutatakse partsiaalobjekti. Ümberpööratuna võib need reeglid sõnastada nii, et partsiaalobjekti kasutatakse eitava verbivormi, piiritlemata tegevuse ja/või piiritlemata objekti puhul.
Esimene ja kolmas reegel on suhteliselt selged. Ei ole raske otsustada, millal on tegemist jaatava ja millal eitava verbivormiga. Objekti piiritle(ma)tuse küsimus on samuti lihtne: objekt on piiritletud siis, kui see moodustab mingisuguse terviku. Seega tähendab söön lõhe seda, et söön ära terve kala, söön lõhet…
1) objekt laiendab jaatavat verbivormi,
2) tegevus on piiritletud, st lõpetatud/lõpuleviidav ning tulemuslik,
3) objekt on kvantitatiivselt piiritletud.
Vastasel juhul kasutatakse partsiaalobjekti. Ümberpööratuna võib need reeglid sõnastada nii, et partsiaalobjekti kasutatakse eitava verbivormi, piiritlemata tegevuse ja/või piiritlemata objekti puhul.
Esimene ja kolmas reegel on suhteliselt selged. Ei ole raske otsustada, millal on tegemist jaatava ja millal eitava verbivormiga. Objekti piiritle(ma)tuse küsimus on samuti lihtne: objekt on piiritletud siis, kui see moodustab mingisuguse terviku. Seega tähendab söön lõhe seda, et söön ära terve kala, söön lõhet…
Rahvaluulekogumine epistolaarses kontekstis
Tuhat tänu annab
Sulle kodupind,
Tuhat tänu kannab
Sull’ mu rahva rind.
Kogusid siin vilja,
Kaunilt kosus töö,
Kuni õhtu hilja
Säras tähte vöö.
Vara koidu valgel
Virgalt astsid Sa,
Astsid punapalgel
Nurme sirbiga.
Käisid viledasti
Muistsel Runo ra’al…
Sulle kodupind,
Tuhat tänu kannab
Sull’ mu rahva rind.
Kogusid siin vilja,
Kaunilt kosus töö,
Kuni õhtu hilja
Säras tähte vöö.
Vara koidu valgel
Virgalt astsid Sa,
Astsid punapalgel
Nurme sirbiga.
Käisid viledasti
Muistsel Runo ra’al…
Muusapoja pojad
Ain Kaalepi elik O. Muusapoja kirjanduslikke marginaale käsitlev artikkel alapealkirjaga „Nooruse kihermeid I” ilmus Keele ja Kirjanduse 2016. aasta juulinumbris. Püüdsin selles lähilugevalt avada ridadevahelist ironiseerivat retoorikat, mida võib nimetada ka ametlikku ideoloogiat kritiseerivaks vastupropagandaks. Ühelt poolt oli tuntust koguval literaadil täita tähtis missioon: harida uut põlvkonda eesti ja maailma väärtkirjandust tähtsustades, antiigist kaasaegse pulbitseva sõnakunstini, sest esteetilised teadmised olid sõjajärgses Eestis defitsiidiks kujunenud. Teisalt, kasutades klassikalist Aisopose keelt, edastab autor teadlikule lugejale sõnumeid ühiskonnale kallitel motiividel: keelatud või poolkeelatud kirjanduse, Eesti tsenseeritud ajaloo ja kultuurimälu kohta, naeruvääristades vulgariseerivat kunsti- ja elumõistmist, mille ta võrdsustas rumalusega. Autor on ise nimetanud…