Rubriik
Valdkond
Aasta
Armastades vabariiki, ja iseennast
Alustan omaenda eluloolise seigaga – kuidas ma käisin esoteerik Gunnar Aarmat intervjueerimas, sest Aarma olevat omal ajal intervjueerinud Adolf Hitlerit. Lugu algab 1990-ndate alguses ühes Laitse suvilas, kus ma kursuse kokkutuleku rängal pohmelusehommikul võtsin kätte haardeulatuses lebanud raamatukese „Kuldne kroon Eesti lipul” ning, avanud selle suvalisest kohast, lugesin Ingvar Luhaääre vestlust Gunnar Aarmaga. Tähelepanu pälvisid järgmised laused: „Mul oli 30. augusti õhtul võimalus osa võtta ühest suurest diplomaatilisest vastuvõtust Berliinis. Muuseas, enne seda ma olin Hitlerit intervjueerinud kakskümmend minutit, Chamberlaini intervjueerinud kaksteist minutit. Hitler vastas minu kaheteistkümnele küsimusele.”(1)
Kunagi hiljem, kui ma juba töötasin kas Rahva Hääles või Eesti Päevalehes, läksin…
Kunagi hiljem, kui ma juba töötasin kas Rahva Hääles või Eesti Päevalehes, läksin…
Kaks kolleegi, üks huvi
Alguses pidi kõik minema teisiti, sest esiotsa olid ju muud otsad täiesti lahtised. Heldur Niit kaldus huvidelt uuemasse kirjandusse, kuni . . . . kuni ilmusid Eduard Laugaste kaks artiklit „Eesti rahvalaulude uurimise metodoloogilisi lähtekohti” (Looming 1946, nr 4, lk 476–486) ja „Kokkuvõtteid ja hinnanguid eesti rahvaluuleuurimise seniste saavutuste kohta” (Looming 1947, nr 8, lk 995–1003). Nende mõjul otsustas Heldur Niitki õppida Tartus just folkloristikat, kuigi stuudiumi kestes ei teadnud ta isegi täpselt, mida ta õieti tahab ja kus oma tahtmist rakendada. Paraku ei ole täpsemini teada, millisele rahvalauluantoloogiale Laugaste tookord toetus ja kui paljude vanade rahvalaulude tüüpide ning tekstide tundmist ta nõudis. Tema…
Säutsude ja piiksude taga tuleb näha lihast ja luust inimest
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteaduri Eda Kalmrega vestles tema 60 aasta juubeli puhul Vivian Siirman.
Eesti folkloristika on paljuski otsinud uurimisainest minevikust. Kuidas juhtus, et Teist sai tänapäeva folkloori uurija?
Jakob Hurda vanavara mõiste, nagu ka selle vanavara kogumine, oli omas ajas uuenduslik, aitas eestlust ja tulevast Eesti riiki üles ehitada. Rahvaluule seostamine eeskätt talupojakultuuriga, juttude, laulude ja lühivormide autentsuse otsingud olid ka lääne folkloristikas aktuaalsed vahest 1960.–1970. aastateni. Siis hakkasid need arusaamad murenema. Folkloor lakkas olemast ainuüksi mineviku pärand, mida püüti kokku koguda ja seeläbi päästa. Varasem žanrikesksus pöördus rohkem konteksti uuringute suunas, tähtsustus nii pärimuse kandja ise kui ka pärimusrühm.…
Eesti folkloristika on paljuski otsinud uurimisainest minevikust. Kuidas juhtus, et Teist sai tänapäeva folkloori uurija?
Jakob Hurda vanavara mõiste, nagu ka selle vanavara kogumine, oli omas ajas uuenduslik, aitas eestlust ja tulevast Eesti riiki üles ehitada. Rahvaluule seostamine eeskätt talupojakultuuriga, juttude, laulude ja lühivormide autentsuse otsingud olid ka lääne folkloristikas aktuaalsed vahest 1960.–1970. aastateni. Siis hakkasid need arusaamad murenema. Folkloor lakkas olemast ainuüksi mineviku pärand, mida püüti kokku koguda ja seeläbi päästa. Varasem žanrikesksus pöördus rohkem konteksti uuringute suunas, tähtsustus nii pärimuse kandja ise kui ka pärimusrühm.…
Lühikroonika
• 17.–21. juulil toimus Sloveenias Ljubljanas XVIII EURALEX-i kongress „Leksikograafia globaalses kontekstis”. Eestit esindasid Arvi Tavast, Margit Langemets, Jelena Kallas ja Kristina Koppel (EKI, „Unified data modelling for presenting lexical data: The case of EKILEX”) ja stendiettekandega Enn Veldi (TÜ, „Exploring the treatment of informal usage in general bilingual dictionaries: The case of English and Estonian”).
• 5. augustil leidis Vääna-Vitis aset kolmas suvine nõukogude-uurijate välksümpoosion, korraldajateks Epp Annus, Linda Kaljundi ja Uku Lember. Kõnelesid Kristo Nurmis (revolutsioonist kui indutseeritud sünnitusest), Anu Kõlar (eesti kunstiansamblitest Jaroslavlis), Margo Kõlar (helilooja elust nõukogude ajal), Luule Epner (Eesti ja Soome teatrite kontaktidest nõukogude ajal),…
• 5. augustil leidis Vääna-Vitis aset kolmas suvine nõukogude-uurijate välksümpoosion, korraldajateks Epp Annus, Linda Kaljundi ja Uku Lember. Kõnelesid Kristo Nurmis (revolutsioonist kui indutseeritud sünnitusest), Anu Kõlar (eesti kunstiansamblitest Jaroslavlis), Margo Kõlar (helilooja elust nõukogude ajal), Luule Epner (Eesti ja Soome teatrite kontaktidest nõukogude ajal),…
Kaitstud doktoritööd
27. augustil kaitses Johanna Ross Tartu Ülikoolis kultuuriteaduste instituudi kaitsmisnõukogu ees doktoriväitekirja „Aira Kaalust Mari Saadini. Nõukogude eesti naisarenguromaan ja selle lugemisviisid”. Juhendajad olid prof Arne Merilai (TÜ) ja dr Sirje Olesk (Helsingi ülikool), oponendid prof Raili Marling (TÜ) ja dr Cornelius Hasselblatt. Väitekirjas vaadeldakse nõukogude eesti naisautorite teoseid, mida võib näha kui naisarenguromaane. Huvitav on ennekõike see, kuidas kujutatakse naistegelase isiklikku ja ühiskondlikku arengut tingimustes, kus totalitaarne riigikord propageerib ülalt alla „naisemantsipatsiooni” ideed, kuid praktika on märksa mitmekihilisem. Selle uurimiseks visandatakse väitekirjas kaks viisi neid romaane lugeda: esiteks tavapärase nõukogude eesti kirjandusloo osana, mispuhul on eelduseks, et (hea) kirjandus…
Nimesiire ja selle käsitus eesti toponomastikas
Kohanimed sisaldavad informatsiooni meie ajaloo, keskkonna, kultuuriloo ja keele arengu kohta. Sellise väärtusliku pagasi tekkimist on soosinud asjaolu, et kohanimed on alati olnud avatud eri sõnaklassidele – nii üldnimed, isikunimed kui ka teised kohanimed on võinud vabalt moodustada uusi kohanimesid. Käesolevas artiklis on lähema vaatluse all just pärisnimedest ehk proopriumidest lähtunud nimed.
Nähtust, kus olemasolev nimi on kantud üle uut kohta tähistama, nimetatakse nimesiirdeks ning olemasolevast nimest lähtunud nime kutsutakse (sõltuvalt käsitlusest) ülekantud nimeks või siirdnimeks ehk siirikuks. Nimesiirde temaatikat ei ole Eesti onomastikas siiani eraldi käsitletud. Siinses artiklis püüan anda ülevaate relevantsetest teooriatest ja arusaamadest nimesiirde teemal. Seejärel selgitan, milline…
Nähtust, kus olemasolev nimi on kantud üle uut kohta tähistama, nimetatakse nimesiirdeks ning olemasolevast nimest lähtunud nime kutsutakse (sõltuvalt käsitlusest) ülekantud nimeks või siirdnimeks ehk siirikuks. Nimesiirde temaatikat ei ole Eesti onomastikas siiani eraldi käsitletud. Siinses artiklis püüan anda ülevaate relevantsetest teooriatest ja arusaamadest nimesiirde teemal. Seejärel selgitan, milline…
Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut
Et sellise nimega asutus nagu Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut on olnud olemas Stockholmis, tuleb kindlasti nii mõnelegi üllatusena. Nime põhjal pole raske arvata, et instituut tegeles eesti keele ja kirjandusega, aga vaid vähesed on oletatavasti kursis sellega, millega selle nime all Läänemere teisel kaldal tegeldi ja kes selle tegevuse taga seisid.
Teise maailmasõja ajal Rootsi põgenenud eestlaste hulgas leidus mitme eriala teadlasi, kes varsti pärast põgenikelaagritest vabanemist, veebruaris 1945 olid Stockholmis ellu kutsunud ühenduse nimega Eesti Teaduslik Selts Rootsis. Sellele lisandus sama aasta kevadtalvel taastatud Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing, kuna selle tegevuse olid nõukogude okupatsioonivõimud 1940. aastal kodumaal ära keelanud.…
Teise maailmasõja ajal Rootsi põgenenud eestlaste hulgas leidus mitme eriala teadlasi, kes varsti pärast põgenikelaagritest vabanemist, veebruaris 1945 olid Stockholmis ellu kutsunud ühenduse nimega Eesti Teaduslik Selts Rootsis. Sellele lisandus sama aasta kevadtalvel taastatud Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing, kuna selle tegevuse olid nõukogude okupatsioonivõimud 1940. aastal kodumaal ära keelanud.…
Kvantitatiivne pööre – vana tüli uues kuues
Senisest suurema koguse andmete kaasamine teadustöösse tekitab uue positivismilainena suurt entusiasmi nii teadlastes kui ka ühiskonnas. Mõlemad lähtuvad üldist tunnustust leidvast teadusfilosoofilisest põhi-mõttest, et kvantifikatsioon teeb teadusharu süstemaatilisemaks ja seega „teaduslikumaks”. Siit loomulikult ei järeldu, et kvalitatiivsed meetodid ei küündi teaduseni. Pigem püütakse selle teesiga väljendada kvantifikatsiooni suhtelist tähtsust: kui võimalik, võiks teadlane vaadata kvantitatiivsete meetodite poole, kuid kui teadusharu on mingil määral „loomult” kvalitatiivne või kui puhttehniliselt pole (veel) kvantitatiivsete meetodite kasutamine võimalik, ei tasu teadustööle ka uusi meetodeid kunstlikult külge pookida.
Lisaks paratamatule kvalitatiivse ja kvantitatiivse metodoloogia vahelisele vastasseisule toob suurte andmestike ja andmetöötlusmeetodite levik paljudes teadusharudes kaasa olulisi…
Lisaks paratamatule kvalitatiivse ja kvantitatiivse metodoloogia vahelisele vastasseisule toob suurte andmestike ja andmetöötlusmeetodite levik paljudes teadusharudes kaasa olulisi…
Mis keeles räägivad kondid ja potikillud?
Inimesele on loomuomane küsida, kust me tuleme ja kuhu läheme ning eriti teravalt kerkivad sellised küsimused murranguaegadel, aga ka olulistel tähtpäevadel on asjakohane sel teemal mõtiskleda. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul on üllitatud mitmeid teoseid, mis vaatavad tagasi Eesti ja eestlaste ajaloole. Kõnealune teos sobitub kenasti sellesse tervikusse ning on kindlasti üks olulisemaid neist. Küsimus, millele vastust otsitakse, on fundamentaalne ja olnud päevakorral aastakümneid: kust on eestlased pärit ja kaua me siin metsasel ja soisel mereäärsel maalapil oleme elanud? Aeg-ajalt tundub, et vastus sellele on juba olemas, aga siis tuleb jälle keegi, kes kõik pahupidi pöörab ja oma, kas uue…
Diskursuseanalüüsi muutuv suhe kvantifitseerimisega inglis- ja prantsuskeelses traditsioonis
Märksõna diskursuseanalüüs tekitab alati teatavat segadust: kas juttu on lingvistikast või ühiskonnateadustest, kas lähenemine on kriitiline või kirjeldav, on see meetod või laiem uurimissuund? Diskursusest kirjutatakse paljudes distsipliinides ning see toob endaga kaasa mõiste tähendusvarjundite arvu suurenemise. Siinne artikkel ei plaani kehtestada ühest tähendust, kuid soovib avada diskursuseanalüüsi (järgnevalt DA) laiemat arengukonteksti, näidates erinevaid arusaamu sellest, kuidas suhestada omavahel uuritav keelematerjal ja seda ümbritsev kontekst ning mida ja kuidas diskursuses uurida. Kuna inglis- ja prantsuskeelses maailmas on DA arenguloogika olnud põnevalt eripalgeline, on artikli eesmärk vaadelda neid arenguid suhtumises keelematerjali analüüsiviisidesse kahes akadeemilises keeleruumis.
Kaasates keeleanalüüsi sotsiaalteaduslikku või ka filosoofilist ideestikku,…
Kaasates keeleanalüüsi sotsiaalteaduslikku või ka filosoofilist ideestikku,…
Kognitiivne keeleteadus arvude rägastikus
Keeleteaduses on põnevad ajad: elame digihumanitaaria ajastul ning uurijatena on meil võimalik kasutada üha suuremat hulka erinevaid meetodeid, mille abil keeleandmeid koguda, ja üha rohkem (üha keerulisemaid) andmeanalüüsi vahendeid, mille abil andmetes korda luua ja neist tähenduslikke tulemusi kätte saada. Teadlasena olen veendunud, et suund keeleteaduse „kvantifitseerimise” poole on midagi, mis aitab tagada, et ka tähendust ja grammatikat uurides peame kinni heast teadustöö tavast. Iga teooria ja väide võiks olla empiiriliselt falsifitseeritav (Popper 1965). Keeleteadlasena huvitab mind küsimus erinevate keeleuurimis- ja andmeanalüüsimeetodite rakendamisvõimalustest ja piirangutest. Sukeldudes pidevalt oma töös arvude rägastikku, on hea end vahepeal sealt välja kiskuda ja mõtiskleda…
Loetelukatse ja nimeandmiskatse psühholingvistika meetodina
Katseliste meetodite kasutamine on tänapäeval nii keeleteaduse kui ka üldisemalt humanitaar- ja sotsiaalteaduse oluline osa, ilma milleta suur hulk teadlasi oma igapäevaelu ette ei kujuta. Loetelukatset ja nimeandmiskatset on kasutatud erinevate semantiliste tähendusväljade uurimiseks kognitiivses lingvistikas ja psühholingvistikas (Majid jt 2011, 2015). Eestis on pikaaegne loetelukatsete tegemise traditsioon, mille edasiarendajaks võiks pidada Urmas Sutropit, kes võttis kasutusele nüüdseks nii lingvistikas kui ka teistes sotsiaal- ja humanitaarteadustes hästi tuntud kognitiivse esiletuleku indeksi (Sutrop 2001, 2011). Eesti keeles on loetelukatsega uuritud erinevaid semantilisi välju, mille hulka kuuluvad värvinimed (Sutrop 1995), värvinimed eesti viipekeeles (Hollman 2011), lõhnasõnad (Sutrop 1998; Zurbuchen 2017), temperatuurisõnavara (Sutrop…
Korpuspõhine kvantitatiivne dialektoloogia
Teaduse arenguloos on kirjeldatud mitmeid etappe, mis põhinevad oma ajas olemas olnud teadmistel ja oskustel ning nende põhjal tekkinud uuendustel. Nii on näiteks Thomas Kuhn, füüsik ja teaduse ajaloo uurija, eristanud 1962. aastal kolme suurt teaduse paradigmat või staadiumi, mis on seotud teaduse üldise kulu ning olemasolevate teadmiste kasutamisega. Neid staadiume võib pidada arenguetappideks, kuivõrd nad seostuvad mingi ajaperioodiga: 1) eksperimentaalne (empiiriline) teadus, mis kirjeldab reaalse maailma nähtusi ja protsesse ning loob esmase teadmiste baasi, seostub eelkõige renessansieelse teadusega, mil tehti enamik nendest avastustest, mida tänapäeval peame koolihariduses iseenesestmõistetavateks baasteadmisteks; 2) teoreetiline teadus, mis modelleerib ja üldistab olemasolevaid teadmisi ning…
Kuidas areneb eesti õppijakeel ja miks just nii – kas õppijakeelekorpus annab neile küsimustele vastused?
Eesti keele kui teise keele õppe- ja hindamissüsteem põhineb Euroopa keeleõppe raamdokumendil (EKR 2007) nagu kogu Euroopa teiste keelte õppe- ja hindamissüsteem. Raamdokumendis on toodud kõigi keelte kohta kehtivad kommunikatiivse keelepädevuse kirjeldused kuue keeleoskustaseme kaupa: A1 ja A2 ehk algaja keeleomandaja, B1 ja B2 ehk iseseisev keelekasutaja, C1 ja C2 ehk keelevaldaja. Kommunikatiivse keelepädevuse arengut nähakse nii horisontaalselt (inimene tuleb toime järjest rohkemate suhtlusülesannetega) kui ka vertikaalselt (täidetavad ülesanded muutuvad üha keerukamaks ning neid täidetakse järjest paremini) (EKR 2007: 31–33).
Kommunikatiivse keelepädevuse areng käib käsikäes leksikaalgrammatilise arenguga. Suurema arvu keerukamate suhtlusülesannete parem täitmine nõuab ka suurema arvu keerukamate keelekonstruktsioonide kasutamist. Leksikaalgrammatilise…
Kommunikatiivse keelepädevuse areng käib käsikäes leksikaalgrammatilise arenguga. Suurema arvu keerukamate suhtlusülesannete parem täitmine nõuab ka suurema arvu keerukamate keelekonstruktsioonide kasutamist. Leksikaalgrammatilise…
Teoreetiline keeleteadus ja kvantitatiivsed meetodid
Novembris 2017 toimus Tartu Ülikoolis V konverents sarjast „Teoreetiline keeleteadus Eestis” (23.–24. XI 2017).(1) Konverentsi pealkirjaks sai seekord „Kvantitatiivne pööre keeleteaduses – mis saab teooriast?”. Selline pealkiri oli ajendatud viimasel ajal keeleteaduses toimunud ulatuslikust suundumusest kvantitatiivsete meetodite poole. Tavaliseks on muutumas suuremahulised korpusuuringud koos keeruliste statistiliste mudelitega, üha enam püütakse teha eksperimente, et selgitada välja tegelik keelekasutus vastandina keeleuurija enesevaatlusele. Seejuures on võimalik uurimisküsimusi esitada ja saadud andmeid tõlgendada mitmetest teoreetilistest raamistikest lähtudes. Mõned küsimused, millele soovisime konverentsil vastuseid otsida: kas keeleteaduslik mõte areneb tänu kvantitatiivsele pöördele või sellest hoolimata? Kas radikaalne empiiriline lähenemine võib piirata uurimisküsimuste esitamist? Kas mõni osa keelest…
Pilk laste keeleomandamisele
Lapsesuu on kõigile nii tuttav ja emakeel nii omane, et leidub palju värvikaid näiteid suurtelt mõtlejatelt, kes kirjeldavad, kuidas lapsed keelt omandavad. Püha Augustinus, keda tsiteerib Ludwig Wittgenstein (2005 [1953]), väidab mäletavat seda, kuidas ta õppis keelt, kui vanemad osutasid erinevatele asjadele ja nimetasid neid.(1) Wittgenstein seab selle mälestuse kahtluse alla: tema meelest on keeletekke kontekst keelemäng ja keele eeldus soov suhelda. XX sajandi kuulsaim keeleteadlane Noam Chomsky on aga väitnud, et keel areneb sarnaselt elunditega: laps ei õpi, vaid küpseb ning keel koos temaga (1975: 10). Neid kõiki ühendab see, et lapse keeleomandamise üle arutleti ilma lapsi lähemalt uurimata.
Käesolev artikkel…
Käesolev artikkel…
Casus Mustelae nivalis
Foto Kalju Suur
Endel Nirk on kõrges eas surnud. Ja tema lahkumine meenutab, et loojumas on terve ajastu, mille parimaid esindajaid ta oli. See oli ajastu, mil rahvusliku humanitaaria keskmes asus e e s t i k i r j a n d u s l o o l a n e, kelle uurimisaineks ja tööpõlluks oli kirjanduslugu kui tervik. Mõistagi olid igaühel oma teemad ja rõhuasetused, kuid polnud kahtlust, et kõik kandsid viljavihke ühte rõuku ning olid ühiselt eesti kirjandusloo ehitamise teenistuses. Niisugusel, XIX sajandi rahvusidealistlikust vaimust lähtuval ajastul oli oma žanriline hierarhia, mille kõrgemaid vorme oli nn ühemehekirjanduslugu. Nii mõnedki, Endel Nirk sealhulgas, on sellega kätt proovinud. Ülev eesmärk oli vaimutöölisi koondav leksikon. Esimene kirjanikele keskenduv teatmeteos ilmus…
Endel Nirk on kõrges eas surnud. Ja tema lahkumine meenutab, et loojumas on terve ajastu, mille parimaid esindajaid ta oli. See oli ajastu, mil rahvusliku humanitaaria keskmes asus e e s t i k i r j a n d u s l o o l a n e, kelle uurimisaineks ja tööpõlluks oli kirjanduslugu kui tervik. Mõistagi olid igaühel oma teemad ja rõhuasetused, kuid polnud kahtlust, et kõik kandsid viljavihke ühte rõuku ning olid ühiselt eesti kirjandusloo ehitamise teenistuses. Niisugusel, XIX sajandi rahvusidealistlikust vaimust lähtuval ajastul oli oma žanriline hierarhia, mille kõrgemaid vorme oli nn ühemehekirjanduslugu. Nii mõnedki, Endel Nirk sealhulgas, on sellega kätt proovinud. Ülev eesmärk oli vaimutöölisi koondav leksikon. Esimene kirjanikele keskenduv teatmeteos ilmus…
Lühikroonika
• 8.–9. juunil Liinakurul peetud kirjandustudengite kevadkoolis esinesid Andre Uibos („Ajast ja kiirusest males ja keeles”), Imar Kutšukali („Sugu ja maailm: kuidas grammatika võib mütoloogiat mõjutada”), Indrek Ojam(„Karl Ristikivi kirjandusteooria kirjades Agnes Rohumaale ja „Novellis” ja Ristikivi modernismi küsimus”), Krista Keedus („Taevase ja maise armastuse motiivid Karl Ristikivi „Hingede öös” ja ajaloolises sarjas”), Piret Põldver („Kuidas patriarhaat tapab armastuse. Mehis Heinsaare loomingu näitel”), Taimi Laur („Vaino Vahingu looming kui fenomen”), Tõnis Parksepp („Raamatute armastusest”), Hele-Mai Viiksaar(„Piirid transgressiivses kirjanduses”) ja Agnes Neier, Joosep Susi („Pildikesi eesti luulest”). Esimesel õhtul toimus loovkirjutamise töötuba Meelis Friedenthaliga. Õhtu peaesineja Tõnu Õnnepaluga vestles Mart Velsker.
•…
•…
Kaitstud doktoritööd
• 16. mail kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Mare Kitsnik lingvistika erialal doktoritöö „Iga asi omal ajal: B1- ja B2-taseme verbikonstruktsioonid keeleoskuse arengu näitajana”.
Doktoritöö juhendaja oli Turu Ülikooli professor Annekatrin Kaivapalu ja oponendid Tartu Ülikooli professor Renate Pajusalu ning Jyväskylä Ülikooli professor Mirja Tarnanen.
Doktoritöös uuriti eesti õppijakeele leksikaalgrammatilise oskuse arengut, mis käib kaasas kommunikatiivse keeleoskustaseme tõusuga. Artikliväitekirja kolm artiklit käsitlesid verbivorme, tingivat kõneviisi ja modaalverbide saama ja võima konstruktsioone B1- ja B2-taseme õppijakeeles. Analüütilises kokkuvõttes leidis autor, et keeleõppemetoodika jaoks on oluline teadvustada teise keele õppimist protsessina, mis sõltub eelkõige sisendkeelest ja teise keele omandamise üldistest arengupõhimõtetest. Keeleõpetajad peaksid võimaldama…
Doktoritöö juhendaja oli Turu Ülikooli professor Annekatrin Kaivapalu ja oponendid Tartu Ülikooli professor Renate Pajusalu ning Jyväskylä Ülikooli professor Mirja Tarnanen.
Doktoritöös uuriti eesti õppijakeele leksikaalgrammatilise oskuse arengut, mis käib kaasas kommunikatiivse keeleoskustaseme tõusuga. Artikliväitekirja kolm artiklit käsitlesid verbivorme, tingivat kõneviisi ja modaalverbide saama ja võima konstruktsioone B1- ja B2-taseme õppijakeeles. Analüütilises kokkuvõttes leidis autor, et keeleõppemetoodika jaoks on oluline teadvustada teise keele õppimist protsessina, mis sõltub eelkõige sisendkeelest ja teise keele omandamise üldistest arengupõhimõtetest. Keeleõpetajad peaksid võimaldama…
Veenev väitekiri
Kui seeder langeb tuleroaks,
mis saab siis samblast seina peal?
Kui Livjatan sattub õnge,
mis saab siis mudamaimudest?
Kui tulvajõge tabab põud,
mis saab siis lombiveest?
(Talmud, Mo’ed Katan 25b)
19. märtsil k.a kaitses Marju Lepajõe Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori (teoloogia) kraadi saamiseks esitatud väitekirja „Pastorid ja kirjakultuur: kristliku humanismi variatsioonidest Eesti- ja Liivimaal XVII sajandi esimesel poolel”. Sellele uudisele võib reageerida kaheti. Ühelt poolt võib tunda ängi, et nii eksemplaarne akadeemilise vabaduse ja humanitaarse süvenemisõiguse kaitsja oli sunnitud alistuma aparatuuri ettekirjutustele, mis ei võimalda ilma doktorikraadita ülikoolis õpetada. Viimase kahekümne aasta jooksul, mil teaduselu korraldavad ja suunavad mehhanismid on järjekindla täiustumise tulemusel tasapisi arenenud kõhedust tekitavalt iseseisvaks…
mis saab siis samblast seina peal?
Kui Livjatan sattub õnge,
mis saab siis mudamaimudest?
Kui tulvajõge tabab põud,
mis saab siis lombiveest?
(Talmud, Mo’ed Katan 25b)
19. märtsil k.a kaitses Marju Lepajõe Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori (teoloogia) kraadi saamiseks esitatud väitekirja „Pastorid ja kirjakultuur: kristliku humanismi variatsioonidest Eesti- ja Liivimaal XVII sajandi esimesel poolel”. Sellele uudisele võib reageerida kaheti. Ühelt poolt võib tunda ängi, et nii eksemplaarne akadeemilise vabaduse ja humanitaarse süvenemisõiguse kaitsja oli sunnitud alistuma aparatuuri ettekirjutustele, mis ei võimalda ilma doktorikraadita ülikoolis õpetada. Viimase kahekümne aasta jooksul, mil teaduselu korraldavad ja suunavad mehhanismid on järjekindla täiustumise tulemusel tasapisi arenenud kõhedust tekitavalt iseseisvaks…
Uus, mahukam, põhjalikum ja tänapäevasem süntaksikäsitlus
Tervikkäsitluste sarjas valminud „Eesti keele süntaks” (toimetajad Mati Erelt ja Helle Metslang, autorid Mati Erelt, Tiit Hennoste, Liina Lindström, Helle Metslang, Helen Plado, Renate Pajusalu ja Ann Veismann) on ulatuslik ja põhjalik ülevaateteos, mida võib kindlasti pidada eesti grammatikakirjelduse uueks etapiks. Pärast 1993. aasta „Eesti keele grammatika” süntaksiosa ehk EKG-d ei ole sarnase mahu ja ambitsiooniga teoseid ilmunud, seega on viimatimainituga võrdlemine uue tervikkäsitluse puhul ilmselt paratamatu.
Võrreldes uut ja vana
Süntaksi tervikkäsitlus on igati terviklik ja loogilise ülesehitusega suurteos. Kuigi üldjoontes toetub uus käsitlus suuresti samadele põhimõtetele, nagu olid omaaegsel EKG-l, on selles olulisi täiendusi ja erinevusi. Kõige tähtsamaks võib pidada…
Võrreldes uut ja vana
Süntaksi tervikkäsitlus on igati terviklik ja loogilise ülesehitusega suurteos. Kuigi üldjoontes toetub uus käsitlus suuresti samadele põhimõtetele, nagu olid omaaegsel EKG-l, on selles olulisi täiendusi ja erinevusi. Kõige tähtsamaks võib pidada…
Ljubov Kisseljova magnum opus
Tartu Ülikooli slaavi filoloogia osakonna ja vene kirjanduse õppetooli juhataja professor Ljubov Kisseljova (snd 1950) monograafiat andis oodata. Seda suurem on rahuldus, et see on nüüd olemas. Eesti (kirjandus)kultuuri ajaloo „loodimisel” venepoolsete kontaktide ning mõjutuste jälgimise pinnalt saab nüüd võtta Sergei Issakovi (1931–2013) asjaomaste uurimuste(1) ning sellegi raamatu põhilise tõlkija, kultuuriloolase Malle Salupere (snd 1931) mitmete käsitluste(2) kõrvale ka Kisseljova teose.
Tegemist on Kisseljova esimese teadusraamatuga eesti keeles. Aga 2014. aastani ulatuv 213 bibliograafilist kirjet hõlmav artiklite nimekiri õppetooli koduleheküljel osutab, et vene keeleski pole tal seni raamatut ilmunud. Kuna tegemist on algupäraselt venekeelse käsikirja „Эстонско-русское культурное пространство” tõlkega, siis võib eeldada ja…
Tegemist on Kisseljova esimese teadusraamatuga eesti keeles. Aga 2014. aastani ulatuv 213 bibliograafilist kirjet hõlmav artiklite nimekiri õppetooli koduleheküljel osutab, et vene keeleski pole tal seni raamatut ilmunud. Kuna tegemist on algupäraselt venekeelse käsikirja „Эстонско-русское культурное пространство” tõlkega, siis võib eeldada ja…
Serafima ja Hariton
2015. aastal pälvis Vahur Afanasjevi luulekogu „Tünsamäe tigu” Eesti Kultuurkapitali luuleauhinna, 2017. aastal sai tema romaan „Serafima ja Bogdan” Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esimese koha ning 2018. aastal kultuurkapitali proosaauhinna. Autor on ise nentinud luulekogu ja romaani ühist tekkelugu(1) ja ehkki erinevad nii žanrilt kui ka peamiselt käsitlusobjektilt, kujutavad mõlemad üht väga konkreetset kohta Eestis, seda mitmete kattuvate joontega. Näiteks varjamatut soojust leidub nii vägivaldses komöödias(2) kui ka tundlemisest hoiduda püüdvas meesluules(3).
„Tünsamäe tigu” on luulevormis sissevaade Tartumaa Peipsi serva eesti külamaastikku. Romaani tegevuskohaks on taas Peipsiveer, ent tegelasteks sealne teistsuguste kommetega venekeelne kogukond, XVII sajandil Vene ortodokssest kirikust eraldunud ning riigi äärealale…
„Tünsamäe tigu” on luulevormis sissevaade Tartumaa Peipsi serva eesti külamaastikku. Romaani tegevuskohaks on taas Peipsiveer, ent tegelasteks sealne teistsuguste kommetega venekeelne kogukond, XVII sajandil Vene ortodokssest kirikust eraldunud ning riigi äärealale…
Lugeja teekond ja kriitiku töö
Mudlumi „Ümberjutustaja”, kogumik, mis pakub valikut tema nii ZA/UM-i veebilehel ja ERR-i kultuuriportaalis kui ka trükiajakirjanduses ilmunud arvustustest ja esseedest, on üldiselt sümpaatne raamat. Kogumikku koondatud tekstid on meeldivalt ladusad ja haaravad ning raamat ise on, kas siis tahtmatult või tahtlikult, pandud kokku osavusega, mida võib samuti sümpaatseks pidada: justkui vabandavalt, ent siiski kindlameelselt teeb Mudlum nii eessõna kui ka mitmes tekstis leiduvate ääremärkuste kaudu lugeja n-ö relvituks, välistab pretensioonid, rõhutades oma asjaarmastaja positsiooni ning eitades ka igasuguseid struktuurilisi püüdlusi koostamisel.
Siin peitub aga kogumiku üks paradokse: ainese poolest on tegu tõesti eklektilise raamatuga, kus leidub nii vanade Loomingu Raamatukogu numbrite…
Siin peitub aga kogumiku üks paradokse: ainese poolest on tegu tõesti eklektilise raamatuga, kus leidub nii vanade Loomingu Raamatukogu numbrite…
Modernismi muutuv tähendus eesti kirjanduskultuuris
Modernism kui poeetika ja ajalookirjutuse probleem
Praegu tundub, et Eesti taasiseseisvumise järgse aastakümne üks laia-haardelisem ja tungivam kirjandusteaduslik arutelu toimus – vastavate mujal aset leidnud debattide suhtes hilinenult – postmodernismi ümber (vt Kraavi 2005: 37; Viires 2008: 43–52). Kuna postmodernism oma eesliitega on derivatiivne või sekundaarne mõiste, eeldaks sellealane diskussioon ka modernismi problemaatika läbiarutamist, mida aga tehtud ei ole. Postmodernism ja modernism on saanud eesti kirjandusteaduse töövahenditeks enam-vähem samal ajal (Hennoste 2003a [1996]: 39–40, 2006a: 73–74). Sealjuures on isegi eelistatum analüüsi juhtkategooria olnud postmodernism, mille tunnustena on kinnistunud esteetiliste võtete pluralistlik, enamasti pastišipõhine mänglev ja irooniline kasutamine, samuti sügavuse dimensiooni ja žanripiiride kadumine…
Praegu tundub, et Eesti taasiseseisvumise järgse aastakümne üks laia-haardelisem ja tungivam kirjandusteaduslik arutelu toimus – vastavate mujal aset leidnud debattide suhtes hilinenult – postmodernismi ümber (vt Kraavi 2005: 37; Viires 2008: 43–52). Kuna postmodernism oma eesliitega on derivatiivne või sekundaarne mõiste, eeldaks sellealane diskussioon ka modernismi problemaatika läbiarutamist, mida aga tehtud ei ole. Postmodernism ja modernism on saanud eesti kirjandusteaduse töövahenditeks enam-vähem samal ajal (Hennoste 2003a [1996]: 39–40, 2006a: 73–74). Sealjuures on isegi eelistatum analüüsi juhtkategooria olnud postmodernism, mille tunnustena on kinnistunud esteetiliste võtete pluralistlik, enamasti pastišipõhine mänglev ja irooniline kasutamine, samuti sügavuse dimensiooni ja žanripiiride kadumine…
Eituse väljendamise vormivalikutest XVII–XVIII sajandi põhjaeesti tekstides
Artikkel käsitleb lauseeituse väljendamist põhjaeesti kirjakeele vaimulikes ning õpetlikes tekstides. Lauseeituse all peetakse silmas eitust, mille mõjualasse kuulub kogu lause, nt Täna ajalehed ei ilmu, ent selle hulka arvestatakse ka negatsioon, mille fookuses on mõni muu lauseelement, mida tähistatakse nt partikliga mitte või rõhutamisega, nt Laps ei vaja mitte maiustusi, vaid armastust (Erelt 2017: 181, 186–187). Erinevalt tänapäeva eesti kirjakeelest, kus negatsiooni vormistatakse põhiliselt eitussõnaga ei (Erelt 2017: 182), võis eesti vanemas kirjakeeles e-tüvelise eitussõna kasutus varieeruda (nt ep, ei, es, eks) ning negatsiooni väljendati ka tarinditega, mida praegu enam ei kasutata, nt partikliga mitte ja pöördetunnusega verbiga. Seepärast on…
Lühikroonika
• 7. mail alustas Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituut koos Eesti-uuringute Tippkeskusega uuesti mõtteloo seminaride sarja, mis on jätkuks aastatel 2012–2014 filosoofia ja semiootika instituudis toimunud „Eesti mõtteloo metodoloogia” seminarile. Esimesel kokkusaamisel kõneles mõtteloo professor Pärtel Piirimäe teemal „Mõtteloo mõttest: ühe distsipliini sisekaemus”.
• 7. mail toimus Kumu kunstimuuseumis neljas TÜHI pop-up seminar, mille fookuses oli Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreemi koostatud näitus „Ajalugu pildis – pilt ajaloos” ja samade autorite kirjutatud monograafia „Ajalugu pildis – pilt ajaloos. Rahvuslik ja rahvusülene minevik Eesti kunstis” (Tallinn, 2018). Minevikku kujutavate piltide kõrval olid vaatluse all ka mütoloogia- ja pärandiainelised teosed. Esinesid Eesti Kunstiakadeemia professor ja…
• 7. mail toimus Kumu kunstimuuseumis neljas TÜHI pop-up seminar, mille fookuses oli Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreemi koostatud näitus „Ajalugu pildis – pilt ajaloos” ja samade autorite kirjutatud monograafia „Ajalugu pildis – pilt ajaloos. Rahvuslik ja rahvusülene minevik Eesti kunstis” (Tallinn, 2018). Minevikku kujutavate piltide kõrval olid vaatluse all ka mütoloogia- ja pärandiainelised teosed. Esinesid Eesti Kunstiakadeemia professor ja…
Esimese öö õiguse stereotüübi leviku eellugu
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis ja Eesti Kultuuriloolises Arhiivis on terve hulk teateid esimese öö õigusest. Need on pärit valdavalt XX sajandist. Seesama teema võetakse vahel kõne alla ka kohvilauavestlustes ja sotsiaalmeedia postitustes.(1) Pole kahtlust, et kujutelm esimese öö õigusest on hõivanud koha eestlase kultuurimälus. Ometigi ei tähenda kõnealuse fraasi tuttavlikkus ega isegi mitte selle puhutine eksimine muidu arvestatavatesse ajalookäsitlustesse,(2) nagu oleks Eestis kunagi eksisteerinud seksuaalelu reguleeriv seadusesäte, mis näinuks ette mõisniku sekkumise talle kuuluvate pärisorjade intiimasjadesse pruutpaari pulmade eel või ajal. Tegemist on eestlase identiteeti mõtestava troobi või stereotüübi, mitte ajaloolise tõsiasjaga.
Ettekujutus esimese öö õigusest – maavalduse meessoost omaniku õigusest veeta…
Ettekujutus esimese öö õigusest – maavalduse meessoost omaniku õigusest veeta…
Eesti sõnavara samme ida ja lääne piiril
Uurali keelte etümoloogilises uurimuses on pearõhk traditsiooniliselt olnud keelkonna vanimal ühisel ainestikul. Selle kõrval on üksikute tütarkeelte sõnavara areng äratanud palju vähem huvi. Uuritavat ometi jätkuks, kuna sõnavara muutumine on olnud seda kiirem ja põhjapanevam, mida uuemat aega vaadelda. Eriti rahvusvahelise kristliku kultuuri levimine Läänemere piirkonda keskajal on olnud määratu muutus, mille mõjud avalduvad mitmel moel nii piirkonna keeltes kui ka nende uurimiseks kasutusele võetud lähtekohtade mitmekesistumises. Uurija ei pea leppima vaid rekonstrueerimise ja hüpoteesidega, kui käepärast on kirjalikke keeleainestikke ja ajaloolisi dokumente.
Sven-Erik Soosaare uurimus teaduskraadi saamiseks on artikliväitekiri, mis koosneb kuuest varem avaldatud eelretsenseeritud publikatsioonist ning neid tutvustavast ja…
Sven-Erik Soosaare uurimus teaduskraadi saamiseks on artikliväitekiri, mis koosneb kuuest varem avaldatud eelretsenseeritud publikatsioonist ning neid tutvustavast ja…