Rubriik
Valdkond
Aasta
Metsarahva kujunemine
Eestlased ja nende sugulased liivlased ei elanud mitte nagu naabrid Lätlased metsades lahus, vaid neil olivad kindlad külad ja linnad, kellele vaenlase vägevus ja vahvus kaua aega midagi teha ei jõudnud. (Jakobson 1991 [1868]: 17)
Kuna kõige tähtsam maastikutüüp on Eestis olnud ilmselt mets, siis kõlbab ka sõna „metsarahvas” enesemääratluseks päris kenasti. [—] Kuna metsarahvaid on maailmas veelgi vähem kui põlisrahvaid (osa loodusrahvaid on seotud mere, osa mägede, osa kõrbega), siis siit joonistub välja üks eesti kultuuri oluline missioon: hoida alal seda väärtuslikku sensitiivsust, mis puudutab metsa- ja paigatunnetust. (Mikita 2015: 19)
Rahvusmüüdi põhieesmärk on esitada mingile rühmale äratuntav, ühendav ja identiteeti…
Kuna kõige tähtsam maastikutüüp on Eestis olnud ilmselt mets, siis kõlbab ka sõna „metsarahvas” enesemääratluseks päris kenasti. [—] Kuna metsarahvaid on maailmas veelgi vähem kui põlisrahvaid (osa loodusrahvaid on seotud mere, osa mägede, osa kõrbega), siis siit joonistub välja üks eesti kultuuri oluline missioon: hoida alal seda väärtuslikku sensitiivsust, mis puudutab metsa- ja paigatunnetust. (Mikita 2015: 19)
Rahvusmüüdi põhieesmärk on esitada mingile rühmale äratuntav, ühendav ja identiteeti…
Lühikroonika
3.–4. aprillil pidi Narva kolledžis toimuma järjekordne, arvult kaheksas Mikael Agricola päeva konverents, mis oli kavas pühendada Mati Hindile. Seoses eriolukorraga toimus konverents 3. aprillil Szilárd Tóthi eestvõttel Skype’i teel väiksema koosseisuga. Enn Ernits (Tartu) tutvustas käsilolevat uurimistööd vadja kohanimedest. Aleksandra Rodionova (Petroskoi) esines teemal „Lüüdi materjalid avatud vepsa ja karjala keele korpuses (VepKar)”, Marina Ljublinskaja (Peterburi) „Habi-nimelised tegelased neenetsi päritolu õpetlase A. Põrerka neenetsi folkloori materjalides”, Maima Puškareva (Peterburi) „Poliitiliste ja õigusalaste tekstide tõlkijad vene keelest neenetsi keelde”. Roman Gaidamaško (Peterburi) ja Larissa Ponomareva (Helsingi) vaatluse all oli preester Anton Popovi (1748–1788) haruldases käsikirjas leiduv permikomi sõnaraamat, Sándor Szeverényi (Szeged)…
Kaitstud doktoritööd
24. aprillil kaitses Ilze Tālberga Tartu Ülikoolis doktoritöö „On the equivalents of the Latvian verbal prefixes in Estonian” („Läti verbiprefiksite vastetest eesti keeles”). Doktoritöö juhendaja oliprofessor Birute Klaas-Lang (TÜ), oponent professor Andra Kalnača (Läti Ülikool). Kaitsmine toimus videosilla vahendusel.
Väitekirjas uuritakse läti verbiprefiksite ja nende funktsioonide võimalikke väljendusviise eesti keeles. Eesti emakeelega õppijate jaoks on läti keele õppimise juures üks kõige raskemini omandatavaid teemasid läti verbiprefiksid ehk verbi eesliited, sest 1) eesti keeles verbiprefiksid puuduvad ja keeleõppija ei taju üldjuhul seda, kas ja kuidas tuleb prefikseid kasutada, ning 2) ei leidu asjakohaseid õppematerjale. Kuigi mõnel juhul saab eesti keelega paralleele tuua (nt…
Väitekirjas uuritakse läti verbiprefiksite ja nende funktsioonide võimalikke väljendusviise eesti keeles. Eesti emakeelega õppijate jaoks on läti keele õppimise juures üks kõige raskemini omandatavaid teemasid läti verbiprefiksid ehk verbi eesliited, sest 1) eesti keeles verbiprefiksid puuduvad ja keeleõppija ei taju üldjuhul seda, kas ja kuidas tuleb prefikseid kasutada, ning 2) ei leidu asjakohaseid õppematerjale. Kuigi mõnel juhul saab eesti keelega paralleele tuua (nt…
Lühidalt
Valda Raud. Üks elu. Päevaraamat. Kirjad. Tõlked. Koostanud Ela Tomson. Saatetekstid Anu Raud ja Jaan Tammsalu. Tallinn: SE&JS, 2020. 360 lk.
Kes on lugenud eesti keeles ameerika ja inglise kirjandust, on ilmselt sattunud maitsma ka tõlkija Valda Raua (1920–2013) töö vilju. Ehkki Raud tegutses tõlkijana peamiselt nõukogude ajal, on näiteks J. D. Salingeri romaani „Kuristik rukkis” ja Harper Lee „Tappa laulurästast” eestindused ajaproovile hästi vastu pidanud: viimatised kordustrükid pärinevad vastavalt aastatest 2018 ja 2017.
Ela Tomson on teinud ära suure töö ja komponeerinud Valda Rauast järele jäänud paberitest – päevikud, kirjad, meenutused, fotod – südamliku ja sooja kogumiku, mis heidab pilgu kultuurilooliselt…
Kes on lugenud eesti keeles ameerika ja inglise kirjandust, on ilmselt sattunud maitsma ka tõlkija Valda Raua (1920–2013) töö vilju. Ehkki Raud tegutses tõlkijana peamiselt nõukogude ajal, on näiteks J. D. Salingeri romaani „Kuristik rukkis” ja Harper Lee „Tappa laulurästast” eestindused ajaproovile hästi vastu pidanud: viimatised kordustrükid pärinevad vastavalt aastatest 2018 ja 2017.
Ela Tomson on teinud ära suure töö ja komponeerinud Valda Rauast järele jäänud paberitest – päevikud, kirjad, meenutused, fotod – südamliku ja sooja kogumiku, mis heidab pilgu kultuurilooliselt…
Mina ei ole lord Byron, mina olen keegi teine
Mitmekülgse kultuuritegelase juubeli puhul üritab Joosep Susi mõistatada, mis inimesega on initsiaalikaimu puhul õieti tegemist.
Võidelda omaenda negatiivsete eeldustega – see on (loov)inimese saatus. Traagiline, aga igav! Julgen oletada, et juubilari põhiolemus on sellega määratletud, nüüd on küsimus vaid nüanssides ja varjundites.
Asja juurde
Mati Unt kirjutas kahe kümnendi eest Joel Sanga juubeli puhul tabavalt: „Keegi on arvanud, et Joel Sang on teinud seda, teist ja kolmandat, kuid põhjalikumalt mitte midagi. Ometi ei saa öelda, et Joel Sang pole olnud pidevalt asja sees, tihti ka asja taga.”(1) Eks ta ole, kui väga tähelepanelikult otsida, võib Sanga näha küllap ka asjade peal ja all ja…
Võidelda omaenda negatiivsete eeldustega – see on (loov)inimese saatus. Traagiline, aga igav! Julgen oletada, et juubilari põhiolemus on sellega määratletud, nüüd on küsimus vaid nüanssides ja varjundites.
Asja juurde
Mati Unt kirjutas kahe kümnendi eest Joel Sanga juubeli puhul tabavalt: „Keegi on arvanud, et Joel Sang on teinud seda, teist ja kolmandat, kuid põhjalikumalt mitte midagi. Ometi ei saa öelda, et Joel Sang pole olnud pidevalt asja sees, tihti ka asja taga.”(1) Eks ta ole, kui väga tähelepanelikult otsida, võib Sanga näha küllap ka asjade peal ja all ja…
Eesti-hiina sõnastikust
Alustuseks paar sõna autorist. Gao Jingyi(1) teeb Eesti keeleteaduse jaoks ainulaadseks asjaolu, et tegemist on arvatavasti ainukese inimesega, kes tunneb süvitsi nii eesti kui ka hiina keelt. Ta on filosoofiadoktorikraadi omandanud Tartu Ülikoolis üldkeeleteaduse erialal väitekirjaga „Basic Color Terms in Chinese: Studies after the Evolutionary Theory of Basic Color Terms” („Hiina keelte põhivärvinimed: uurimus põhivärvinimede evolutsioonilise teooria põhjal”). Keeleteadlasena on tema põhivaldkonnaks võrdlev-etümoloogilised uurimused. Kohaliku lugejaskonna jaoks on ehk kõige huviäratavamad tema uurimused hiina ning läänemeresoome ja Uurali keelte võimaliku suguluse kohta.(2) Sel teemal on ta avaldanud hulganisti artikleid nii siinsetes kui ka välismaistes teadusajakirjades. Lisaks teadusartiklite avaldamisele on Gao tõlkinud hiina…
Hauatähiste tekstid doktoritöös
Pille Arnek kaitses doktoriväitekirja „Eestikeelsed tekstid 16.–19. sajandi Põhja-Eesti hauatähistel” 19. detsembril 2019. Väitekirja juhendaja oli Jüri Viikberg, oponeerisid Kersti Markus ja Kristiina Ross. Kaitstud doktoritöös on Arnek seadnud endale kaks põhilist eesmärki: luua tervikpilt eestlaste hauatähiste tekstidest kui seni uurimata eesti kirjakeele allikast ning täiendada seniseid teadmisi eesti keelt emakeelena kõnelenud inimeste kirjalikust keelekasutusest ja kirjaoskusest XVI–XIX sajandil. Kuivõrd hauatähistel leiduva teksti analüüsimine eeldab ka üldpildi esitamist tähiste endi ajaloost ning matmiskommetest ja nendega seotud arusaamadest laiemalt, oli juba eelkaitsmisele ühe oponendina kutsutud osalema kunstiajaloolane Kersti Markus ja kaitsmiskomisjoni koopteeritud teoloog Riho Saard. Väitekirja põhirõhk on siiski keelel ja…
Mitte ainult reformatsioonist
Luterliku reformatsiooni alguse 500. aastapäev 2017. aastal oli kahtlemata suur juubel, kuigi Eestis võis selle tähistamisel tunda teatavat kohmetust. Ühelt poolt torkas silma luteri kiriku entusiasm aastapäeva pühitsemisel ja soov rõhutada luterluse laiemat rolli eesti kultuuris, teiselt poolt ei olnud lihtne tähistada usuliikumise aastapäeva ühes Euroopa ilmalikemas ühiskonnas. Üldiselt pole ühelgi konfessioonil eesti rahvuslikus identiteedis sellist defineerivat rolli, nagu näiteks katoliiklusel on poolakate ja iirlaste või õigeusul venelaste jaoks. Kuigi protestantismi kohalolekut tänapäeva eesti kultuuris on raske täpselt hinnata, pole kahtlust, et just luterlus on vorminud siinset kultuuri (vahelduva eduga) mitusada aastat. Niisugusel taustal on arusaadav kõige laiemas mõttes vanema…
Ülestõusmispühade aegu
Juhuse tahtel sattusin Doris Kareva luulekogu „Suik ja sillerdus” lugema paastuajal, mõnda aega enne ülestõusmispühi. Küllap seetõttu köitis eriliselt tähelepanu raamatu kujundus, mis osalt meenutab omalaadseid sinise sibulakoorega värvitud mune. Oma tundmuste kinnituseks leidsin kogust luuletuse: „Taevast ja unest, merest ja maast / Sündis Muna. Sääl sees / Koos on äratundmise tiivad.” (Lk 33)
Ei oleks aga midagi juhtunud, kui seda luuletust poleks kogus leidunud, sest ka ilma konkreetse osutamiseta oleks kõlama jäänud muna kui mütoloogilise sümbolkujundiga seonduv: suikuv elu, siirdumine ühest olekust teise, algolemus, sakraalsus. Sõnad, mis võiksid olla luulega iseenesestmõistetavalt ühenduses, aga mõjuvad meie ühemõõtmelises maailmas isegi veidi kohatuna.
Kareva…
Ei oleks aga midagi juhtunud, kui seda luuletust poleks kogus leidunud, sest ka ilma konkreetse osutamiseta oleks kõlama jäänud muna kui mütoloogilise sümbolkujundiga seonduv: suikuv elu, siirdumine ühest olekust teise, algolemus, sakraalsus. Sõnad, mis võiksid olla luulega iseenesestmõistetavalt ühenduses, aga mõjuvad meie ühemõõtmelises maailmas isegi veidi kohatuna.
Kareva…
Unt ilmub hämaras
Ilmumine, öö ja hämarus olid Mati Undi (1944–2005) elukestvad teekaaslased. Verbi ilmuma kasutamine tavapärase tuleku-mineku tähenduses sisaldas tema noorusaja Tartus salaviidet vabadusele ja isemõtlemisele, uusaastaöö pojana aga oli Unt nagunii sõbrasuhteis päeva tumedama poolega. Tema tund oli nulltund, vaimude tund.
Viimasele järeldusele jõuab Undi vaimude-tunni-lavastuste (1984, 2000) kaudu ka Maarja Vaino. Tallinna kirjandustänava hea haldjana on tal endal tulnud Tammsaare majas tihtipeale võõrustada Mati Undi vaimu. Võõrustaja eelmine raamat on kirjutatud Tammsaare irratsionaalsuse poeetikast ja hämarus pole ju midagi muud kui tollesama irratsionaalsuse poolõde. Siiski kujutavad mõlemad teosed endast omaette teaduslikku uurimust. Undist kui lavastajast ja teatrimehest avaldas hiljaaegu sisutiheda käsitluse…
Viimasele järeldusele jõuab Undi vaimude-tunni-lavastuste (1984, 2000) kaudu ka Maarja Vaino. Tallinna kirjandustänava hea haldjana on tal endal tulnud Tammsaare majas tihtipeale võõrustada Mati Undi vaimu. Võõrustaja eelmine raamat on kirjutatud Tammsaare irratsionaalsuse poeetikast ja hämarus pole ju midagi muud kui tollesama irratsionaalsuse poolõde. Siiski kujutavad mõlemad teosed endast omaette teaduslikku uurimust. Undist kui lavastajast ja teatrimehest avaldas hiljaaegu sisutiheda käsitluse…
Lingvistiline järjestuskatse polüseemia uurimise vahendina omadussõna vana semantilise analüüsi näitel
Traditsiooniliselt mõistetakse polüseemia all nähtust, kus ühele fonoloogilisele vormile vastab kaks või enam omavahel seotud tähendust (Taylor 2003: 637). Kuigi igapäevases inimestevahelises kommunikatsioonis tekitab polüseemia harva probleeme, on see tõsiseks väljakutseks nii teoreetilistele kui ka rakenduslikele semantikakäsitustele: näiteks ühe ja sama sõna tähenduste loetlemisel ja nende alltähendusteks liigitamisel võivad eri sõnaraamatute koostajate arvamused erineda, samuti näevad tehisintellekti loojad ja arvutilingvistid palju vaeva polüseemsete sõnade semantiliste esituste väljatöötamisega (Ravin, Leacock 2000: 1–2). Käesoleva artikli fookuses on küsimus, kuidas luua niisugune polüseemse sõna semantiline kirjeldus, mis kajastaks seda, mismoodi emakeelekõnelejad intuitiivselt eristavad sõna tähendusi. Omadussõna vana polüseemia analüüsimise näitel on siin tutvustatud…
Meie aja võõras
Tööga hilja peale jäänud kriitik on silmitsi olukorraga, kus arvustatavat teksti ümbritseb tõlgenduste ja kommentaaride kaitsekiht, mis hoiab teost kultuuris aktuaalsena, aga mis ühtlasi raskendab vahetut luuleni jõudmist. Võib kahelda, kas vahendatuse vältimine keelelise maailma võrgustikes on üldse võimalik, kuid eks oleks kena kogeda vähemalt vahetuse illusioonigi. Kirjeldan enda olukorda, kuid sellest sissejuhatusest ei pea järeldama, nagu mul oleks raske olnud Maarja Pärtna „Vivaariumiga” kontakti saada. Vastupidi, kontakt oli väga hea. See ei ole olnud kogu aeg ühesugune, aga raamat on mulle ka muutuvate lugemiskogemuste kaudu pakkunud suurt huvi. Lugesin „Vivaariumit” suhteliselt pika aja jooksul mitu korda ning esialgu polnud…
Jaan Jõgeveri rahvaluuleloengud Tartu ülikoolis aastatel 1909–1911
Jaan Jõgever (1860–1924) oli ajavahemikus 1909–1918 Tartu ülikooli eesti keele lektor. Selles ametis peetud rahvaluuleloengute ligi 1100 lehekülge hõlmavad käsikirjaköited asuvad Tartu ülikooli raamatukogus (TÜR, f 34, s 28, 29, 30, 31, 33). Käsikirjade esimene köide algab loengukursuse sissejuhatusega ja see omakorda pöördumisega „Auustatud herrad!”. Selline algus pakkus kahte üllatusmomenti. Esiteks, tegemist ei ole konspektide või märkmetega selle kohta, millest loengus kavatseti juttu teha, vaid loengus ette loetava täistekstiga (sel ajal nimetatigi loenguid ettelugemisteks, nagu toimib ka Jõgever oma päevikus). Teiseks aga meenutab see pöördumine tõsiasja, et naisi selleaegses ülikoolis ei õppinud.
Rõhutamist on väärt, et kõnesolevad Jõgeveri loengud on peetud…
Rõhutamist on väärt, et kõnesolevad Jõgeveri loengud on peetud…
Milleks meile kohapärimus?
Folkloristlikku vaatepunkti esindav artikkel arutleb kohapärimuse kui mitme eriala huvisfääri kuuluva uurimisvaldkonna vajalikkuse üle. Ajal, mil paljud pärandväärtused on löögi alla sattunud, soovivad autorid osutada senini eesti pärimuskultuuris olulisel kohal püsinud kohapärimuse mitmeplaanilisele ja dünaamilisele rollile nii teadlaste kui ka kohalike inimeste jaoks. Fookuses on Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) kohapärimuse töörühma tegevus ja uurimissuunad kahe viimase kümnendi vältel, ühtlasi antakse ülevaade kohapärimuse mõiste kujunemisest ning varasemast interdistsiplinaarsest uurimisloost.
Kohapärimuse mõistelisest määratlemisest eesti folkloristikas
Kohapärimus on olnud ERA-s omaette uurimisala veidi üle 20 aasta ning ka mõiste ise pole palju vanem. Varasemas eesti folkloristikas on kasutatud jutuainese kohakesksusele osutamiseks vastavat…
Kohapärimuse mõistelisest määratlemisest eesti folkloristikas
Kohapärimus on olnud ERA-s omaette uurimisala veidi üle 20 aasta ning ka mõiste ise pole palju vanem. Varasemas eesti folkloristikas on kasutatud jutuainese kohakesksusele osutamiseks vastavat…
Lühikroonika
4. märtsil kuulutati Tallinnas välja ajakirja Keel ja Kirjandus 2019. aasta kaastööauhinnad. Kõigepealt tutvustas Eda Kalmre koostajana teemanumbrit „Meedia. Visuaalsus. Folkloor” (KK 2020, nr 1–2). Laureaadid Anna Verschik, Liina Lukas, Heiki Valk ja Meeli Sedrik (artikkel valmis koos Udo Uiboga) esinesid lühikeste ettekannetega.
5. märtsil tutvustati Tallinnas Eesti Keele Instituudi keeleportaali Sõnaveeb uut versiooni. Esinesid Margit Langemets (EKI) ja Arvi Tavast (Tripledev OÜ / EKI). Peale selle tutvustas Olga Gerassimenko (TÜ, Eesti Keeleressursside Keskus) korpuste päringuliidest KORP ja keeleandmestike ühendatud sisuotsingu Raba kasutamist nii oskuskeele kui ka keeleõppevara vaatenurgast, samuti terminoloogilisi allikaid Keeleveebis. EKI-s loodud uut eesti keele teise keelena õpetaja…
5. märtsil tutvustati Tallinnas Eesti Keele Instituudi keeleportaali Sõnaveeb uut versiooni. Esinesid Margit Langemets (EKI) ja Arvi Tavast (Tripledev OÜ / EKI). Peale selle tutvustas Olga Gerassimenko (TÜ, Eesti Keeleressursside Keskus) korpuste päringuliidest KORP ja keeleandmestike ühendatud sisuotsingu Raba kasutamist nii oskuskeele kui ka keeleõppevara vaatenurgast, samuti terminoloogilisi allikaid Keeleveebis. EKI-s loodud uut eesti keele teise keelena õpetaja…
Kaitstud doktoritööd
9. märtsil kaitses Tartu Ülikooli usuteaduskonnas Tiina-Erika Friedenthal doktoriväitekirja „Võitlus ja väitlus teatri üle Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses”. Juhendaja oli dotsent Liina Lukas (TÜ), oponent emeriitdotsent Thomas Salumets (Briti Columbia ülikool).
Teatriga on alati käinud kaasas vastuseis teatrile ja nii on iga teatrilugu mingil määral ka lugu teatrivastasusest. Eesti teatriloos on vastasuse initsiaatoriks peetud kristlikku kirikut. Teatriharrastuse levikut ja püsiteatrite rajamist Eesti- ja Liivimaal XVIII sajandi lõpus esitatakse kiriku ühiskondliku mõju vähenemise otsese tagajärjena. Siinne ainus korralik teatrivaenulikkuse juhtum aga pole kirikuga seostatav. Nimelt oli keiser Paul I millalgi enne 1801. aastat keelanud teatrite rajamise…
Teatriga on alati käinud kaasas vastuseis teatrile ja nii on iga teatrilugu mingil määral ka lugu teatrivastasusest. Eesti teatriloos on vastasuse initsiaatoriks peetud kristlikku kirikut. Teatriharrastuse levikut ja püsiteatrite rajamist Eesti- ja Liivimaal XVIII sajandi lõpus esitatakse kiriku ühiskondliku mõju vähenemise otsese tagajärjena. Siinne ainus korralik teatrivaenulikkuse juhtum aga pole kirikuga seostatav. Nimelt oli keiser Paul I millalgi enne 1801. aastat keelanud teatrite rajamise…
Mälestussammas tartu kirjakeelele
Szilárd Tóth on tuntud kui elava vaimu ja rahutu hingega mitmekülgne keelemees. Ta on pärit Budapestist, tudeerinud nii Budapestis, Leningradis kui ka Berliinis (1988–1996), jätkanud doktoriõppes Szegedi ja Tallinna Ülikoolis, töötanud ungari keele lektorina Tartu Ülikoolis, Läti ülikoolis Riias ja Udmurdi ülikoolis Iževskis. Alates 2007. aastast on ta Tartu Ülikooli Narva kolledži eesti keele lektoraadi õppejõud. Sel omal kombel kurvilisel teekonnal on tal õnnestunud hoida end üha Gutslaffi ja tartu kirjakeele lainel ning viia lõpule doktoriväitekiri, mille ta kaitses Tallinna Ülikoolis 29. augustil 2019. Tegu on artikliväitekirjaga, mis koondab tema viimase 18 aasta jooksul ilmunud tartu kirjakeele alaseid uurimusi neljas…
Lühidalt
Die Ostsee. Berichte und Geschichte aus 2000 Jahren. Koost Klaus-Jürgen Liedtke. Köln: Galiani Berlin, 2018. 650 lk.
Sakslased on üldiselt avaldanud silmatorkava innukusega huvitavaid kaardistusi ja uurimusi Läänemerest, selle ruumilistest, kultuurilistest ja ajaloolistest ilmingutest.(1) Sealjuures armastatakse esile tuua just 2000 aasta pikkune Läänemere-lugu, seda ühtmoodi nii üldises ajaloos kui ka spetsiifilisemalt kirjanduses, aga samuti näiteks merekaubanduse ülevaateis. 2000 aastat on muidugi ilus kujund, mis pealtnäha kehtib ka saksa kirjaniku ja tõlkija Klaus-Jürgen Liedtke koostatud mastaapse kirjandusantoloogia 128 teksti kohta. Varaseim on tõesti katkend Tacituse I sajandil ilmunud geograafilis-etnograafilisest uurimusest „Germaania”. Ajaliselt järgmine tekst on aga sündinud juba IX sajandil ning enamiku moodustavad…
Sakslased on üldiselt avaldanud silmatorkava innukusega huvitavaid kaardistusi ja uurimusi Läänemerest, selle ruumilistest, kultuurilistest ja ajaloolistest ilmingutest.(1) Sealjuures armastatakse esile tuua just 2000 aasta pikkune Läänemere-lugu, seda ühtmoodi nii üldises ajaloos kui ka spetsiifilisemalt kirjanduses, aga samuti näiteks merekaubanduse ülevaateis. 2000 aastat on muidugi ilus kujund, mis pealtnäha kehtib ka saksa kirjaniku ja tõlkija Klaus-Jürgen Liedtke koostatud mastaapse kirjandusantoloogia 128 teksti kohta. Varaseim on tõesti katkend Tacituse I sajandil ilmunud geograafilis-etnograafilisest uurimusest „Germaania”. Ajaliselt järgmine tekst on aga sündinud juba IX sajandil ning enamiku moodustavad…
Monumentaalne teos monumentaalsest mehest
Epi Tohvri on kirjutanud enam kui tuhat lehekülge haarava uurimuse Tartu keiserliku ülikooli esimesest rektorist Georges Frédéric Parrot’st ehk Georg Friedrich Parrotist (1767–1852). Igaveses nimevaidluses on teoses omaks võetud selgelt prantsuspärane hääldus, seepärast jään alljärgnevas selle juurde, ehkki argumente oleks ka teistsuguse häälduse poolt. Seni on Parrot’ tegevus pälvinud üsna arvukalt üksikartikleid, talle on pühendatud konverentse (1967. aastal tähistati tema 200. ja 2017. aastal 250. sünniaastapäeva) ja juubelikogumikke(1) ning enam kui sajandi eest ka üks monograafia,(2) kuid ühtede kaante vahel on tema elu ja tegevuse eri aspektid süsteemselt ette võetud esmakordselt. Täiesti uus ja eesti keeles ning meie kultuuriruumis varem käsitlemata on…
Soome-ugri sõlmi kombeldes ja harutades
„Soome-ugri sõlmed” on 1927. aastal asutatud ja 1991. aastal taastatud MTÜ Fenno-Ugria asutuse aastaraamat. Kümneid kultuuriasutusi, loomeliite ja kultuuriseltse ühendav katusorganisatsioon on seadnud endale eesmärgiks tegutseda kõigi soome-ugri rahvaste, nende keelte ja kultuuride säilimise nimel. Fenno-Ugria tegevdirektori Viia-Kadi Raudalaineni (2013: 5)(1) sõnutsi kajastab aastaraamatu pealkiri ühelt poolt eestlaste ja sugulasrahvaste sõlmumise punkte, teisalt aga nende sõlmküsimusi ehk mureprobleeme. Aastaraamatu esimene köide ilmus 2012. aastal ning kajastas asutuse ja selle partnerite 2010. ja 2011. aasta mõtteid ja tegemisi. 2013. aastast alates peegeldab aastaraamatu iga köide vaid ühe aasta tegevust. Ühtekokku on 1346 lehekülge mitmekesist ja põnevat lugemist soome-ugri teemadel. Kaht esimest köidet…
Elavaks kirjutatud kunstnikud
Kunstnikuromaan ei pruugi rääkida kunstnikust ning kunstnikust peategelasega raamat ei pruugi olla kunstnikuromaan. Mõnikord ei ilmu kunstnikuromaani mitu aastat järjest. Seda tähelepanuväärsemad näivad kaks hiljaaegu avaldatud teost, mida võib kunstnikuromaaniks nimetada nii loova isiku keerulise ajastu normidega suhestumise kui ka peategelase prototüübi põhjal.
„Imedest ei saa minu isu iialgi täis”
„Ema ei usu, et maailmas midagi põnevat võib juhtuda, tema on siiamaani näinud ainult seda, et elu on igav ja arvab, et nii ongi õige. Aga ei ole. Minul näiteks on kuuris imelik mees, kes nimetab ennast Kalevipojaks.” (SSL, lk 107) Nii mõtiskleb Andrus Kivirähki romaanis „Sinine sarvedega loom” maalikunstnik Oskar Kallis…
„Imedest ei saa minu isu iialgi täis”
„Ema ei usu, et maailmas midagi põnevat võib juhtuda, tema on siiamaani näinud ainult seda, et elu on igav ja arvab, et nii ongi õige. Aga ei ole. Minul näiteks on kuuris imelik mees, kes nimetab ennast Kalevipojaks.” (SSL, lk 107) Nii mõtiskleb Andrus Kivirähki romaanis „Sinine sarvedega loom” maalikunstnik Oskar Kallis…
Valge auk Linnar Priimägi
Vana hää erudiit Linnar Priimägi on taassõiduvees. Kirjastuse Ilmamaa toel on ta järjest üllitanud kaks artiklimonograafiat: üle-eelmisel aastal mõttelookogumiku „Minu Goethe” ning seejärel oma iidolilt laenatud pealkirjaga valimiku „Luule ja tõde”. Nimetatud kolmainsust on neis köiteis kõvasti sees, kuigi rõhutatult isiklikult: see on justnimelt tema Goethe (ja Hegel või Lotman), Linnari luule ning Priimäe tõde. Subjektiivselt objektiivne. Ärgitav metodoloogiline oksüümoron, esseistliku uurija isenemine.
Plato veritasque – Platonit ja tõtt –, ütleb raamatu moto. Tekib huvitav konjunktiivne kokteil, fantaseeriva idealisti ja truistliku positivisti elik tule-jää vastandlik rinnastus, kuna koopamüüdi uskumine võib vastanduda tõepärasusele. Kui võtta seda loogilise eksklusiivse tehtena (kus mõlemad pooled…
Plato veritasque – Platonit ja tõtt –, ütleb raamatu moto. Tekib huvitav konjunktiivne kokteil, fantaseeriva idealisti ja truistliku positivisti elik tule-jää vastandlik rinnastus, kuna koopamüüdi uskumine võib vastanduda tõepärasusele. Kui võtta seda loogilise eksklusiivse tehtena (kus mõlemad pooled…
Eesti keele viitevahendid kirjeldustes ja jutustustes
Viitamine on suhtluslik tegu, millega viiakse vastavusse referent ja keeleline väljend. Referent võib olla reaalse maailma isik, ese, olukord või sündmus, aga see võib olla ka mõni mõte, tekst või hoopis kujuteldav nähtus. Referent võib seega olla ükskõik mis, mida inimene keelekasutuses suudab käsitleda terviklikuna. Keeleline väljend, millega referendile viidatakse, võib olla üksik nimisõna (poiss, puu, inflatsioon), pikem nimisõnafraas (ilus isamaa, see pikakarvaline kass; too etendus, mis toimus eelmisel laupäeval), asesõna (see, mina, tema) või muu väljend (adverb, verbivorm jm). (Ariel 1990; Gundel jt 1993; Diessel 1999; Givón 2005; Abbott 2010; Kibrik 2011)
Viitamisvahendi valikul on kõige olulisem arusaadavus. Referendi esmamainimisel…
Viitamisvahendi valikul on kõige olulisem arusaadavus. Referendi esmamainimisel…
Argimütoloogia kui Mati Undi poeetika lähtekoht
Realismi ja müüdi probleem Mati Undi retseptsioonis
Praegu võib suure kindlusega väita, et Mati Undi looming on saavutanud keskse koha Teise maailmasõja järgse kodu-eesti proosakirjanduse pildis. Samuti kõnetavad tema teosed uute lugejate põlvkondi, mida näitavad viimaste aastate üliõpilastööd (Remmel 2015; Berg 2015; Puudersell 2019), mälestusteraamat (Kesküla 2008), interdistsiplinaarne artiklikogumik (Sarapik, Viires 2010) ja Undi loomingu erinevaid taustu täpsustavad artiklid (vt Vaino 2019; Puudersell 2017). Undi jätkuv ajakohasus ja püsiv huvi tema proosateoste(1) vastu on seda tähelepanuväärsem, et tema tekstid on ilmunud üle pika ajavahemiku, alates Hruštšovi sula viimastest aastatest, läbi hilissotsialismi perioodi kuni poliitiliste murrangute ja taasiseseisvunud Eesti esimese kümnendini. Nii nende…
Praegu võib suure kindlusega väita, et Mati Undi looming on saavutanud keskse koha Teise maailmasõja järgse kodu-eesti proosakirjanduse pildis. Samuti kõnetavad tema teosed uute lugejate põlvkondi, mida näitavad viimaste aastate üliõpilastööd (Remmel 2015; Berg 2015; Puudersell 2019), mälestusteraamat (Kesküla 2008), interdistsiplinaarne artiklikogumik (Sarapik, Viires 2010) ja Undi loomingu erinevaid taustu täpsustavad artiklid (vt Vaino 2019; Puudersell 2017). Undi jätkuv ajakohasus ja püsiv huvi tema proosateoste(1) vastu on seda tähelepanuväärsem, et tema tekstid on ilmunud üle pika ajavahemiku, alates Hruštšovi sula viimastest aastatest, läbi hilissotsialismi perioodi kuni poliitiliste murrangute ja taasiseseisvunud Eesti esimese kümnendini. Nii nende…
Vsevolod Višnevski ja Eesti
1. Ühest edukalt ebaõnnestunud kavatsusest
33 aastat tagasi, 1987. aastal, sai Mihhail Bulgakovi nimi ootamatul kombel keskseks ühes Eestis peetud vaidluses, mis eksplitsiitselt oli esteetilise loomuga, implitsiitselt aga ideoloogiline. See vaidlus on paljuski säilitanud oma aktuaalsuse, öeldu mõtestamine teeb sellest nõukogude epohhi lõpu väärtusliku tunnistuse.
Diskussiooni lähtepunktiks oli 16. juunil 1987 eesti- ja venekeelses paralleelajalehes Õhtuleht / Vetšerni Таllinn ilmunud Mihhail Korsunski artikkel – vene keeles pateetilise pealkirjaga „Kustumatu mälu” („Память нетленна”), eesti keeles aga hoopis tagasihoidlikuma tiitliga „Jälg kultuuriloos”. Artiklis oli juttu Leningradi kirjandusteadlase Sergei Belovi Tallinna-muljetest. Tuntud Dostojevski elu ja loomingu uurija kurtis, et linnas ei ole memoriaaltahvlit Dostojevskile, kes väisas…
33 aastat tagasi, 1987. aastal, sai Mihhail Bulgakovi nimi ootamatul kombel keskseks ühes Eestis peetud vaidluses, mis eksplitsiitselt oli esteetilise loomuga, implitsiitselt aga ideoloogiline. See vaidlus on paljuski säilitanud oma aktuaalsuse, öeldu mõtestamine teeb sellest nõukogude epohhi lõpu väärtusliku tunnistuse.
Diskussiooni lähtepunktiks oli 16. juunil 1987 eesti- ja venekeelses paralleelajalehes Õhtuleht / Vetšerni Таllinn ilmunud Mihhail Korsunski artikkel – vene keeles pateetilise pealkirjaga „Kustumatu mälu” („Память нетленна”), eesti keeles aga hoopis tagasihoidlikuma tiitliga „Jälg kultuuriloos”. Artiklis oli juttu Leningradi kirjandusteadlase Sergei Belovi Tallinna-muljetest. Tuntud Dostojevski elu ja loomingu uurija kurtis, et linnas ei ole memoriaaltahvlit Dostojevskile, kes väisas…
Seltsimees Vaheri küsimus
(Algus Keeles ja Kirjanduses nr 3)
1941. aastal pealetungivate Saksa vägede eest Nõukogude tagalasse evakueerumisel peetud päevikus kirjeldab Luise Vaher, kes sellal kandis neiupõlvenime Kapstas, nähtut ja kogetut suure avameelsusega, ja seda ka üpris intiimsetes detailides. Juba tollal lopsaka keelekasutusega Kapstas kirjutab päevikut optimistlikus, raskusi trotsivas toonis, kuid sellest ei puudu ka üksindusäng ning kriitiline pilk nõukogude igapäevaelule. Kapstase suhestumine ideoloogia ja teiste inimestega jätab sageli impulsiivse mulje. Päevikut iseloomustavad nii rohked tagasivaated esimesele nõukogude aastale Valgas kui ka rikkalikud kirjeldused oma tõekspidamistest ja ideoloogilisest pühendumusest. Viimaste seas leidub nii tõusu- kui ka mõõnaperioode, koguni võimalikke „usutaganemise” momente.(1)
Kapstase päeviku intiimsus ja…
1941. aastal pealetungivate Saksa vägede eest Nõukogude tagalasse evakueerumisel peetud päevikus kirjeldab Luise Vaher, kes sellal kandis neiupõlvenime Kapstas, nähtut ja kogetut suure avameelsusega, ja seda ka üpris intiimsetes detailides. Juba tollal lopsaka keelekasutusega Kapstas kirjutab päevikut optimistlikus, raskusi trotsivas toonis, kuid sellest ei puudu ka üksindusäng ning kriitiline pilk nõukogude igapäevaelule. Kapstase suhestumine ideoloogia ja teiste inimestega jätab sageli impulsiivse mulje. Päevikut iseloomustavad nii rohked tagasivaated esimesele nõukogude aastale Valgas kui ka rikkalikud kirjeldused oma tõekspidamistest ja ideoloogilisest pühendumusest. Viimaste seas leidub nii tõusu- kui ka mõõnaperioode, koguni võimalikke „usutaganemise” momente.(1)
Kapstase päeviku intiimsus ja…
Ilmus Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat 2019
Ilmus Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat 2019
Eesti Keeletoimetajate Liit oli juba seitsmeaastane, kui välja anti esimene liidu üritusi ja algatusi kajastav aastaraamat. Selle aasta jaanuaris ilmus teine, „Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat 2019”. Mõlemat saab liidu veebilehel tasuta lugeda või trükisena soetada. Aastaraamatu peatoimetaja on Ann Siiman, kolleegiumi liikmed ja keeletoimetajad Helika Mäekivi, Airi Männik, Külli Pärtel, Riina Reinsalu ja Ann Siiman, korrektor Egle Heinsar ning kujundaja Krista Saare. Trükise väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium.
Uus aastaraamat algab ülevaatega märtsis toimunud keeletoimetajate vestlusringist, kus arutati teravaid teemasid, nagu ettevõtlus, töötasu, -koormus ja vastutus. Liidu jaoks olid 2019. aastal tähtsündmused kutsestandardi väljatöötamine ja esimene…
Eesti Keeletoimetajate Liit oli juba seitsmeaastane, kui välja anti esimene liidu üritusi ja algatusi kajastav aastaraamat. Selle aasta jaanuaris ilmus teine, „Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat 2019”. Mõlemat saab liidu veebilehel tasuta lugeda või trükisena soetada. Aastaraamatu peatoimetaja on Ann Siiman, kolleegiumi liikmed ja keeletoimetajad Helika Mäekivi, Airi Männik, Külli Pärtel, Riina Reinsalu ja Ann Siiman, korrektor Egle Heinsar ning kujundaja Krista Saare. Trükise väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium.
Uus aastaraamat algab ülevaatega märtsis toimunud keeletoimetajate vestlusringist, kus arutati teravaid teemasid, nagu ettevõtlus, töötasu, -koormus ja vastutus. Liidu jaoks olid 2019. aastal tähtsündmused kutsestandardi väljatöötamine ja esimene…
Lühikroonika
5. veebruaril toimus Tallinnas hõimuklubi õhtu. Folklorist Ergo-Hart Västrik esines ettekandega „Paul Ariste ja tema vadja päevikud”. Eesti keele lähima sugulaskeele uurimine oli akadeemik Paul Ariste (1905–1990) meelisharrastusi. Ta käis järjepidevalt vadja külades rahvaluulet kogumas ning pidas oma käikude kohta päevikut. Ariste 100. sünniaastapäevaks andis Eesti Kirjandusmuuseum need välja eraldi raamatuna „Vadja päevikud 1942–1980”. Raamatu koostaja Ergo-Hart Västriku sõnul on Paul Ariste vadjaaineline pärand unikaalne: päevikutes rullub lahti vadja rahva saatus XX sajandil ning ärkavad ellu keelejuhid, kellega kohtumisi Ariste on järjekindlalt dokumenteerinud.
5. veebruaril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse kõne ja muusika uuringute töörühma ning Eesti Rahvaluule Arhiivi seminar.Eesti-seostega USA…
5. veebruaril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse kõne ja muusika uuringute töörühma ning Eesti Rahvaluule Arhiivi seminar.Eesti-seostega USA…
Mati Hindi meenutuseks (28. VIII 1937 – 5. XII 2019)
Foto: Jaak Urmet
Mati Hint oli erakordne ja võimas isiksus, suurkuju, kelle mõju mitte ainult eesti keeleteaduses, vaid Eesti humanitaarias ja fennougristikas laiemalt on olnud väga suur. Kindlasti on ta olnud üks neist isiksustest, kes mind on akadeemilises maailmas – aga mitte ainult seal, vaid ka üldisemalt – olulisel määral kujundanud ja suunanud. Ja toetanud, siiralt ja kindlameelselt. Õppisin Pedas eesti filoloogiat ja kirjandusteadust ajal (1997–2004), mil seal andis keeleteaduse aluseid, foneetikat ja fonoloogiat Hint, tegin kõigis kolmes aines eksami temale, miska saan ennast lugeda tugeval määral tema õpilaseks. Rääkimata kokkupuudetest hiljem. Seetõttu on ka järgnev meenutus sellevõrra vahetum.
See aeg oli…
Baltisaksa sõnaraamat
Baltisaksa sõnaraamat
4. detsembril 2019 esitleti Tartu Ülikoolis baltisaksa sõnaraamatu veebiversiooni (Baltisaksa sõnastik. https://www.eki.ee/dict/bss/), mis on valminud Tartu germanistide ning Eesti Keele Instituudi (EKI), Marburgi Herderi instituudi ja Läti Ülikooli kolleegide kümne aasta pikkuses koostöös. Sõnaraamatu valmimisloo võib kokku võtta nii: ainult sada aastat ja kolm hoovõttu ning juba ongi olemas midagi, mida võib ka laiemale ringile näidata. Mida kujutab endast baltisaksa keel ja mis on baltisaksa sõnaraamat?
Kuni 1939. aastani Eestis ja Lätis levinud kohaliku, valdavalt suulise kõnekeelena kasutuses olnud baltisaksa keele lähtealuseks oli keskaegne alamsaksa keel – hansaruumi lingua franca. See balti keskalamsaksa keel vahetus XVI ja XVII sajandi jooksul…
4. detsembril 2019 esitleti Tartu Ülikoolis baltisaksa sõnaraamatu veebiversiooni (Baltisaksa sõnastik. https://www.eki.ee/dict/bss/), mis on valminud Tartu germanistide ning Eesti Keele Instituudi (EKI), Marburgi Herderi instituudi ja Läti Ülikooli kolleegide kümne aasta pikkuses koostöös. Sõnaraamatu valmimisloo võib kokku võtta nii: ainult sada aastat ja kolm hoovõttu ning juba ongi olemas midagi, mida võib ka laiemale ringile näidata. Mida kujutab endast baltisaksa keel ja mis on baltisaksa sõnaraamat?
Kuni 1939. aastani Eestis ja Lätis levinud kohaliku, valdavalt suulise kõnekeelena kasutuses olnud baltisaksa keele lähtealuseks oli keskaegne alamsaksa keel – hansaruumi lingua franca. See balti keskalamsaksa keel vahetus XVI ja XVII sajandi jooksul…