Rubriik
Valdkond
Aasta
taarna mõistatus
Pealkirjaga esiletõstetud taarn : taarna ’kitsas püstloodis seintega kuristik’ (EKSS), on tänapäeva eesti tavakeeles kahtlemata üpris haruldane. Spetsiifilisemates tekstides tähistatakse selle sõnaga püstjaveerulisi kitsaid orge, mille on mägedes aja jooksul kõvadesse kivimitesse kulutanud voolav vesi, näitena kas või järgmine tekstilõik: Gunibi rajoonis [Dagestanis] asub ka Karadahhi taarn – väga kitsas ja pikk kuristik, mis on tekkinud seal aastatuhandeid voolanud väikse oja tõttu. [—] Taarna pikkus on umbes 400 meetrit, kõrgus 160–170 meetrit ja laius vaid 2–4 meetrit ning selle sisemuses valitseb pilkane pimedus. (Dagestanlased)
Sõna taarn on esmakordselt dokumenteeritud 362 aastat tagasi Kullamaa koguduse pastori Heinrich Gösekeni (1641–1681) eesti keele…
Sõna taarn on esmakordselt dokumenteeritud 362 aastat tagasi Kullamaa koguduse pastori Heinrich Gösekeni (1641–1681) eesti keele…
Emakeele Seltsi keeletoimkond ja keelekorraldus
Artikkel kajastab 22. IV 2022 konverentsil „150 aastat oma keelekorraldust” peetud samanimelist ettekannet.
1993. aasta Veski päeval lõpetas Emakeele Seltsi otsus keelekorralduse suunamises tekkinud vaikelu, mille oli põhjustanud vabariikliku õigekeelsuskomisjoni ehk VÕK-i passiivne olek.1 Sama aasta 17. detsembril taasalustas tööd Emakeele Seltsi keeletoimkond. Toimkonna staatuse määrab ES-i põhikiri praegu järgmiselt:
§ 271. Emakeele Seltsi keeletoimkond on eesti kirjakeele normi määramiseks kokkukutsutav toimkond, millel on Emakeele Seltsi juhatuse kinnitatud kodukord. Keeletoimkonna vanema valib iga kahe aasta tagant seltsi üldkoosolek. Keeletoimkonna liikmed (7–11) nimetab keeletoimkonna vanema ettepanekul Emakeele Seltsi juhatus. Keeletoimkonnas peavad olema esindatud eesti keele uurimise ja korraldamisega tegelevad asutused.2
Seltsi otsusel on toimkonda…
1993. aasta Veski päeval lõpetas Emakeele Seltsi otsus keelekorralduse suunamises tekkinud vaikelu, mille oli põhjustanud vabariikliku õigekeelsuskomisjoni ehk VÕK-i passiivne olek.1 Sama aasta 17. detsembril taasalustas tööd Emakeele Seltsi keeletoimkond. Toimkonna staatuse määrab ES-i põhikiri praegu järgmiselt:
§ 271. Emakeele Seltsi keeletoimkond on eesti kirjakeele normi määramiseks kokkukutsutav toimkond, millel on Emakeele Seltsi juhatuse kinnitatud kodukord. Keeletoimkonna vanema valib iga kahe aasta tagant seltsi üldkoosolek. Keeletoimkonna liikmed (7–11) nimetab keeletoimkonna vanema ettepanekul Emakeele Seltsi juhatus. Keeletoimkonnas peavad olema esindatud eesti keele uurimise ja korraldamisega tegelevad asutused.2
Seltsi otsusel on toimkonda…
Keelekorraldus Nõukogude Eestis
Artikkel on täiendatud versioon ettekandest konverentsil „150 aastat oma keelekorraldust” 22. IV 2022, ent olen siin kasutanud fragmente oma paarist varasemast ülevaateartiklist (Kasik 2018, 2020).
45 sõjajärgset aastat, mil Eestis valitses nõukogude võim, on eesti kirjakeele korraldamisel erineva kaaluga. Esimesel sõjajärgsel aastakümnel püüti eesti keelest teha nõukogulikku keelt, keelekorraldajatele jagati juhtnööre teaduste akadeemia juhtkonnast, riiklikust kirjastusest jm võimuasutustest. Järgmise veerandsaja aasta jooksul kuni 1970. aastate lõpuni juhtis keelekorraldust konservatiivse hoiakuga keeleteadlaste põlvkond, kelle meelest kirjakeel oli valmis ja selle norme ei olnud põhjust muuta, täiendada tuli üksnes sõnavara. Küll aga hakati sel perioodil normingute fikseerimise kõrval jagama ka keelekasutussoovitusi ja pöörama tähelepanu…
45 sõjajärgset aastat, mil Eestis valitses nõukogude võim, on eesti kirjakeele korraldamisel erineva kaaluga. Esimesel sõjajärgsel aastakümnel püüti eesti keelest teha nõukogulikku keelt, keelekorraldajatele jagati juhtnööre teaduste akadeemia juhtkonnast, riiklikust kirjastusest jm võimuasutustest. Järgmise veerandsaja aasta jooksul kuni 1970. aastate lõpuni juhtis keelekorraldust konservatiivse hoiakuga keeleteadlaste põlvkond, kelle meelest kirjakeel oli valmis ja selle norme ei olnud põhjust muuta, täiendada tuli üksnes sõnavara. Küll aga hakati sel perioodil normingute fikseerimise kõrval jagama ka keelekasutussoovitusi ja pöörama tähelepanu…
Rahvakeelsus XX sajandi alguskümnendite Eesti keelekorralduses
XX sajandi alguseks oli eestikeelne trükisõna muutunud küllaltki tavapäraseks, kuid esimestele katsetele vaatamata (vt nt Viht, Habicht 2022) ei olnud veel kokku lepitud eesti keele reeglites ja sõnavaras ega neid kinnistatud. Charles Ferguson (1968) eristab keele arengut kirjeldades kolme etappi: kirjapanek, standardiseerimine ning normingute ja sõnavara ajakohastamine. Seega oli XX sajandi alguseks eesti keel läbinud esimese etapi, XX sajandi esimese poole Eesti keelekorralduses keskenduti just teisele etapile.
Tänapäeval räägitakse keelekorraldusdebatis üha enam tegeliku keelekasutuse põhimõttest. Muuhulgas on kõigi viimastel aastatel Emakeele Seltsi keeletoimkonnas vastu võetud sõnade vormiõpetust ja tähendusi puudutavaid otsuseid põhjendatud tegeliku keelekasutusega.1 Ka eesti keelekorralduse algusaegadel on tegelikule…
Tänapäeval räägitakse keelekorraldusdebatis üha enam tegeliku keelekasutuse põhimõttest. Muuhulgas on kõigi viimastel aastatel Emakeele Seltsi keeletoimkonnas vastu võetud sõnade vormiõpetust ja tähendusi puudutavaid otsuseid põhjendatud tegeliku keelekasutusega.1 Ka eesti keelekorralduse algusaegadel on tegelikule…
Lühikroonika
5.–7. oktoobril korraldas Eesti Keele Instituut Kuressaares doktorikooli seminari „Püsivus ja varieerumine keeles”. Esinesid selle aasta Wiedemanni preemia laureaat Mare Koit (TÜ, „Küsimused, vastused, argumendid ja rituaalid parlamendisuhtluses”), Arvi Tavast (EKI, „ÕS-ist ja seonduvast, omade vahel, tehniliselt. Mis värk siis päriselt on?”), Liina Lindström (TÜ, „Varieerumine tänapäeva eesti keeles ja selle murdeline taust”), Lydia Risberg (EKI, „Millal sõnade tähendused ära normiti?”), Karl Pajusalu (TÜ, „Keele püsivus ja Liivi lahe sõnad”), Gerson Klumpp (TÜ, „Kamassi keele muundumine türgi ja vene keelte mõju all: mis püsis ja miks”), Liis Ermus (EKI, „Võimalikke sõnaprosoodia mõjusid eesti keele sulghäälikute akustikale”), Axel Jagau („Sorbi kõnekeele…
Lühidalt
Juris Leimanis. Mustlased Läti metsades, taludes ja laatadel. Tõlkinud Hannes Korjus, värsside tõlge Contra (Margus Konnula). Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2022. 191 lk.
2005. aastal andis Läti kirjastus Zinātne uuesti välja Juris Leimanise 1939. aastal ilmunud roma elulaadi ja pärimust kirjeldava lätikeelse raamatu, lisades sellele folklorist Māra Vīksna sissejuhatuse, mis tutvustas autori, „Läti esimese mustlaskirjaniku” kõrval tema kasuisa, folkloorihuvilise roma Jānis Leimanise elukäiku ja kaastööd Läti rahvaluule arhiivile.1 Jānis Leimanis kogus roma folkloori eri paigus Lätis, aga ka Eestis ja Leedus, ning aitas pojal väljaannet koostada (lk 15). Eestikeelses tõlkes on Vīksna saatesõnale lisatud Eesti uuema põlvkonna roma keele ja kultuuri uurijate…
2005. aastal andis Läti kirjastus Zinātne uuesti välja Juris Leimanise 1939. aastal ilmunud roma elulaadi ja pärimust kirjeldava lätikeelse raamatu, lisades sellele folklorist Māra Vīksna sissejuhatuse, mis tutvustas autori, „Läti esimese mustlaskirjaniku” kõrval tema kasuisa, folkloorihuvilise roma Jānis Leimanise elukäiku ja kaastööd Läti rahvaluule arhiivile.1 Jānis Leimanis kogus roma folkloori eri paigus Lätis, aga ka Eestis ja Leedus, ning aitas pojal väljaannet koostada (lk 15). Eestikeelses tõlkes on Vīksna saatesõnale lisatud Eesti uuema põlvkonna roma keele ja kultuuri uurijate…
Tõhus täiendus baltisaksa kirjanduse kojutoomisele
Georg Julius Schultz, tulevane arst ja kirjanik,1 sündis Tallinnas toomkiriku ülempastori Christian Timotheus Schultzi perekonnas 22. septembril 1808. Ka tema ema Caroline Charlotte ja emaema olid pastoriperest. Emapoolne vanaisa, Weimarist pärit Franz Asverus (1747–1818) tuli pärast Jena ülikooli lõpetamist 1769. aastal Eestimaale koduõpetajaks ja sai 1775. aastal kuulsa valgustusmeelse Torma pastori Johan Georg Eiseni surma järel tema rahvavalgustusliku töö jätkajaks. Torma-Lohusuu pastori ja hiljem ka Tartumaa praostina teenis Asverus elu lõpuni. Just valgustusliku kõrgvaimsusega Torma pastoraadis möödusid koos vanema venna Moritz Franzi2 ja poolõe Jennyga noore Georg Juliuse lapsepõlveaastad. Vahetu suhtlemine eestlastega, sh eestlastest mängukaaslastega on lubanud tal varakult omandada…
Martin Lipu hiliste värsside semantikast
1919. aasta. Seljataha on jäänud nooreestlaste aeg, ägedad kultuuripoliitilised debatid ja uuendused, mille järel ei loomulik ega luulekeel ole enam see mis kümnendi algul. Trükivalgust näeb pea kümme uudiskogu. Võidutseb futurism: ilmub Johannes Semperi Majakovskist mõjutatud „Jäljed liival”, Erni Hiir avaldab kaheosalise esikkogu „Tantse maailmastik. Täielik teoste kogu” – kummaski osas üks avangardpoees – ja koos Albert Kivikaga värssteose „Ohverdet konn”, mis sisaldab tähtsaimat eesti futuristlikku luuletust „Armluul”.1 Dekadentliku koguga „Maises ringis” debüteerib Jaan Kärner, välja tuleb ka Johannes Barbaruse ekspressionistlik „Inimene ja sfinks”.
Sama aasta jaanuaris, tormi päevil, kogub ja korrastab oma viimase kümne aasta luuletusi 64-aastane vaimulikust luuletaja…
Sama aasta jaanuaris, tormi päevil, kogub ja korrastab oma viimase kümne aasta luuletusi 64-aastane vaimulikust luuletaja…
Uurimus armastuse toimimisest rõhu all
„Arvan, et on olemas vaid kahte tüüpi armastuslaule. On „mina armastan sind, sina armastad mind” laulud, kuid need on üsna igavad. Ent on ka „mina armastan sind, aga sina armastad kedagi teist” laulud ja järgmine pala on just sedalaadi,” ütles Sting, tutvustades oma hitti „When We Dance”. Loone Otsa debüütromaan „Armastus” kinnitab briti artisti maksiimi: armukolmnurk on enamasti palju põnevam nähtus kui vastastikune sümpaatia. Põnevust lisab seegi, et Otsal on õnnestunud vältida asümmeetrilise kiindumusega seotud klišeesid, nagu kahe kavaleri ebatervislik konkurents või kõikehävitav armukadedus. Tema karakterite armuvalu ja siseheitlusi ei käivita egoism ega taltsutamatu sensuaalsus, vaid hoopis muinasjutuline voorus ning…
Baltisaksa periood eesti keele korralduses
2022. aasta aprillis tähistasime eesti rahvusliku keelekorralduse 150. aastapäeva. Sellele mõeldes on õige hetk veel kord tagasi vaadata keelekorralduse „eelajale”, baltisaksa misjonilingvistide perioodile eesti kirjakeele kirjeldamisel ja kujundamisel. Selline tagasivaade tuletab ühtlasi meelde, et teadliku keelearendustöö esimesed dokumendid on XVII sajandi baltisaksa pastorite koostatud keeleõpetused, milles kirjeldati eesti keelt luterliku misjoni vahendina. Artiklis võtame arvesse kirjakeele loomise ja kujundamise taustaideoloogiaid ja sotsiaalset konteksti ning kirjeldame oluliste autorite ja institutsioonide panust XVII–XIX sajandi keelearendusse. Vaatleme ka seda, mida on eri aegadel kirjakeele all mõistetud ja mida arendustöös kõige olulisemaks peetud. Eesmärk on markeerida olulisemate tähistega eesti kirjakeele katkematu arendamise lugu, mille…
Sissevaade noortekeele uurimisse Eestis
Noorte keelepruugi süsteemsem kogumine ja uurimine Eestis sai Andrus Saareste eestvedamisel alguse sadakond aastat tagasi. Üks esimesi teadusajakirja veergudele jõudnud ülevaateid oli Clarissa Alliku (1928) analüüs Tallinna 14–16-aastaste tüdrukute keelest. Noorte keelepruugi järjepidevam uurimine on meil olnud lünklik. Seda võib põhjendada nii uurimissuundade kui ka keeleandmete kogumise prioriteetidega, mõneti hoiakutegagi, mis pole lasknud nendes andmetes näha teadusele väärtuslikku. Silmas tuleb pidada sedagi, et suur osa senistest andmetest on kogutud enne sotsiolingvistika teket. Et sotsiolingvistika kujunemisest saab rääkida alates 1960-ndatest – Eesti keeleteaduses hiljem –, on varasem, suuresti traditsioonilise dialektoloogia raamistikus teostatud andmekorje ning sõnavarakeskne uurimisfookus mõistetav.
Vanus on kõnelejaga seotud…
Vanus on kõnelejaga seotud…
Teadus ja sugulus
Soome-ugri rahvaste keelesugulus tõestati teaduslikult XVIII sajandil ning peagi hakkasid teadlased otsima nende rahvaste omavahelisi sarnasusi ka muudest kultuurivaldkondadest. Soome-ugri ühtsuse aluseks peeti kunagist algkeelt, algkodu ja ühiskultuuri. Arhailist ühisosa püüti leida soomeugrilaste välimuses ja hingeelus, vaimses ning ainelises kultuuris sarnasusi otsides. Nende ühtelangevuste funktsioon oli mitmekesiselt põhjendada soome-ugri suguluse ideed. Ühiskondlikus plaanis püüti aga demonstreerida soome-ugri maailma kultuurilist avarust. Soome-ugri idee toetamine materiaalsete tunnistustega on selle teekonna intrigeeriv osa. Hõimusidemete teaduslikul tõestamisel käsitleti tõendusmaterjalina ka surnukehasid, jumalakujusid, rituaalseid esemeid, pühapaikades või kalmistutel leiduvaid asju – neid sai viia muuseumisse ja seega oli nende ainelisus etnograafide jaoks esmane. Ainelise materjali…
„Vaimustav ja huligaanne”
See artikkel sündis ammusest tähelepanekust, et Jaan Kross ei ole eriti põhjalikult kirjeldanud küllaltki pikka laagri- ja asumiskogemust, kuigi oma hilisemas loomingus – alates 1980. aastate algusest, kui sai võimalikuks kirjutada Eesti XX sajandi ajaloo teemadel – on ta belletriseerinud suure osa oma eri eluperioodidest. Kross, olles viibinud vangis Eestis nii sakslaste käes 1944 kui ka Nõukogude vanglas 1946–1947, kandis aastatel 1947–1951 karistust vangilaagrites Komimaal1 ja oli 1951–1954 asumisel Siberis Abanis Krasnojarski krais. Laagrile leidub viiteid mitmes romaanis, kuid üheski neist ei tõuse see teose keskmesse. Romaani „Väljakaevamised” (1989) peategelane on äsja laagrist naasnud Mirk, kuid tema ja ta samuti…
Kaitstud doktoritööd
30. augustil kaitses Alena Shisheliakina Tartu Ülikoolis etnoloogia erialal doktoritöö „Being a woman and being Tatar: intersectional perspectives on identity and tradition in the post-soviet context” („Olla naine ja tatarlane: identiteedi ja traditsiooni intersektsionaalne perspektiiv postsovetlikus kontekstis”). Juhendaja oli professor Kristin Kuutma (TÜ) ja oponent dotsent Yulia Gradskova (Rootsi Södertörni ülikool).
Siberi ja Eesti tatarlaste seas kogutud materjalidel põhinevas töös uuritakse, kuidas intersektsionaalse identiteediga inimesed, nagu tatari ja moslemi naised, postsovetlikus ühiskonnas oma identiteedist ja traditsioonidest räägivad. Töös käsitletakse soolist ja etnilist identiteeti kohalikust, mitte universaalsest vaatenurgast, sest lähtepunktiks on naiste isiklik kogemus. Traditsioonidest rääkides on naiste jututeemade seas olulisel kohal…
Siberi ja Eesti tatarlaste seas kogutud materjalidel põhinevas töös uuritakse, kuidas intersektsionaalse identiteediga inimesed, nagu tatari ja moslemi naised, postsovetlikus ühiskonnas oma identiteedist ja traditsioonidest räägivad. Töös käsitletakse soolist ja etnilist identiteeti kohalikust, mitte universaalsest vaatenurgast, sest lähtepunktiks on naiste isiklik kogemus. Traditsioonidest rääkides on naiste jututeemade seas olulisel kohal…
Lühikroonika
1.–5. septembrini toimus Albaanias Tiranas ja Gjirokastras rahvusvaheline ballaadiuurijate konverents. Eestist osalesid Eesti Kirjandusmuuseumi teadlased Janika Oras, Liina Saarlo ja Taive Särg.
6. septembril toimus Tallinna loomaaias konverents „Karud looduses, mütoloogias ja usundis”. Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ja loomaaia ühiskorraldusel toimunud konverents oli pühendatud pruunkaru aastale. Peale zooloogide, kes kõnelesid karudest maailmas ja Eestis, esinesid Madis Arukask („Karu läänemeresoome rahvaste usundis”), Marju Kõivupuu („Kas karune on karvane? Karu eestlaste elus ja folklooris”), Aado Lintrop („Ühe looma mitu nägu. Karu mansi rahvaluules”), Vladimir Sazonov („Karu kui Venemaa sümbol. Uskumused, müüdid, folkloor ja Kremli propaganda”), Elo-Mall Toomet („Karu Artemisega seotud kultustes ja müütides”),…
6. septembril toimus Tallinna loomaaias konverents „Karud looduses, mütoloogias ja usundis”. Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ja loomaaia ühiskorraldusel toimunud konverents oli pühendatud pruunkaru aastale. Peale zooloogide, kes kõnelesid karudest maailmas ja Eestis, esinesid Madis Arukask („Karu läänemeresoome rahvaste usundis”), Marju Kõivupuu („Kas karune on karvane? Karu eestlaste elus ja folklooris”), Aado Lintrop („Ühe looma mitu nägu. Karu mansi rahvaluules”), Vladimir Sazonov („Karu kui Venemaa sümbol. Uskumused, müüdid, folkloor ja Kremli propaganda”), Elo-Mall Toomet („Karu Artemisega seotud kultustes ja müütides”),…
Teejuht Ea Janseni isiksuse ja pärandi mõtestamiseks
2021. aastal möödus sada aastat Eesti ajalookirjutuse suurkuju Ea Janseni (1921–2005) sünnist. Janseni erakordset isiksust ning teaduslikku pärandit meenutava kauni mälestusteose pealkiri „Kultuur ja rahvas” on tähenduslik – just selliselt plaaniti nimetada 1980. aastatel Ea Janseni juhtimisel Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis ette valmistatud, kuid pöördeliste aegade saabumise tõttu ilmumata jäänud kaheköitelist kollektiivset monograafiat (lk 23). Praegune kogumik ei ole siiski selle kunagise plaanitud teose hilinenud tulemine. Pigem võtavad need kaks märksõna kokku Ea Janseni huvide põhifookuse. Rohkete fotode ja Ea Janseni isa August Janseni maalide reprodega illustreeritud mälestusteos on suurepärane teejuht Janseni uurimuste poole tagasi pöördumiseks ja nende uueks mõtestamiseks.…
Piret Raua triloogia ja selle tegelased
Merlin Kirikal on oma arvustuses juba asetanud „Portselanist naela” Piret Raua varasemate romaanide „Initsiaal purjeka ja papagoiga” (2018) ja „Verihurmade aed” (2019) taustale. Kirikal sedastab, et neil on palju nii stiililisi kui ka temaatilisi ühisjooni, aga „Portselanist naelas” on ka midagi uut: minavorm, mis tingib senisest intiimsema ja pihtimuslikuma jutustamislaadi.1 Tõepoolest, äratab tähelepanu see, kuidas kujundid-motiivid Raua tekstides korduvad, kuid nende käsitlemise viis muutub, vähehaaval tungivad sisse esimene isik ja psühholoogiliselt n-ö paksem kirjeldus. Peamiselt seda siinses arvustuses vaatlengi.
Raua kolm romaani, kõik välja antud kirjastuses Tänapäev, moodustavad visuaalselt sarja moodi terviku. Ka sisult on need ühtemoodi tänapäevaainelised, täisfiktsionaalsed tekstid, kus…
Raua kolm romaani, kõik välja antud kirjastuses Tänapäev, moodustavad visuaalselt sarja moodi terviku. Ka sisult on need ühtemoodi tänapäevaainelised, täisfiktsionaalsed tekstid, kus…
Mälukirjanduse ökotoopiline potentsiaal
Parim vastus küsimusele, kas romaani loo ümberjutustamine arvustuses rikub romaani lugemiskogemuse, pärineb inglise kirjanduskriitikult Michael Woodilt. Ta ütles, et ei karda kunagi kogu lugu ära rääkida, kuna teose, mille on suuteline ära rikkuma selle loo ümberjutustamine, on õigupoolest ära rikkunud juba see lugu. Epp Annuse teise romaani „Tere, Aleksander” puhul pole sellist rikkumist karta, sest esiteks on see hästi kirjutatud ning teiseks puudub selles harjumuspärases mõttes lugu kui niisugune. Lugeja satub natuke rohkem kui kahesaja lehekülje jooksul tunnistajaks üheksakümne viie aastase mamma Iia muljetest, mõtetest ja mälestustest koosnevale sisekõnele, millega too pöördub vaikimisi oma mõnekuise, neil hetkedel enamasti tema sülle…
Eesti kirjanikud ja meie liit – 100 aastat ja rohkemgi
8. oktoobrit 1922 peetakse Eesti Kirjanikkude Liidu asutamise daatumiks. Friedebert Tuglasest ei saa eesti kirjanduselu institutsionaliseerumise juures kuidagi mööda, seetõttu lugegem tema „Eluloolistest märkmetest” selle päeva sissekannet: „Kolmas kirjanike kongress Tallinna raekoja saalis. Koos 26 kirjanikku ja arvustajat. Kongressi avasin mina, juhatas Metsanurk. Andsin aru keskkomitee tegevusest. Otsustati senise keskkomitee volitused lõpetada, EKL kirjanike keskedustuseks tunnistada ja temale keskkomitee volitused ning varandused üle anda. Tegin ettepaneku EKL-u ajakirja asutamiseks ja, teiseks, kirjandusnädalate korraldamiseks.”1 Samal päeval toimus raekojas liidu 16 hääleõigusliku liikmega üldkoosolek ja juhatuse valimine, seejärel juhatuse koosolek. Tuglase märkus „Olin sedapuhku EKL-u esimeheks 8. X 1922 – 7. III…
Paremad päevad on veel ees …
Käesoleva aasta oktoobri lõpus oleks saanud 60-aastaseks filoloog, religiooniloolane ja tõlkija Marju Lepajõe (28. X 1962 – 4. VII 2019). Tänumeeles Marjule mõeldes avaldame sel puhul tema ettekande „Õhtumaise filoloogia sünd”. Filoloogia valukohad, millele Marju pea seitse aastat tagasi naeruga läbi pisarate osutas, valutavad endiselt: lagunemine jätkub ja ratsionaalsest teaduskorraldusest pole jälgegi.
Mida väiksemaks jäi elamiseks antud päevade hulk, seda sagedamini ohkisime töötegemist segavate asjaolude ja olemise viletsuse üle. Marjul ent jätkus alati jõudu lohutada: „Pole midagi, paremad päevad on veel ees!” Nii olen ühel meelel Viivi Luigega, kellele Marju elu ja surm on meenutanud Poola ülikoolilinna Krakówi Püha Maria…
Mida väiksemaks jäi elamiseks antud päevade hulk, seda sagedamini ohkisime töötegemist segavate asjaolude ja olemise viletsuse üle. Marjul ent jätkus alati jõudu lohutada: „Pole midagi, paremad päevad on veel ees!” Nii olen ühel meelel Viivi Luigega, kellele Marju elu ja surm on meenutanud Poola ülikoolilinna Krakówi Püha Maria…
Võõrsõnade kuju normimise probleeme tänapäeva eesti keeles
Võõrsõnad tulevad keelde mitmel moel, aga eelduseks on alati mingit laadi keelekontakt. Viimase võib olla tinginud muu hulgas kultuuriline, poliitiline või majanduslik üleolek või võim: kirjasõna ja hariduse levik, vallutus, ränne jms. (Vt Myers-Scotton 2002; Paet 2018; Verschik 2019; Auer 2021: 147) Leksikaalsed laenud jaotuvad eesti keeles järgmiselt. Muganemisskaalal kõige võõramad on tsitaatsõnad, puhtvõõrkeelsed sõnad, mis kirjutatakse eesti tekstis nagu vastavas lähtekeeles. Võõruselt järgmised on võõrsõnad, muganenud, ent võõrapäraseid jooni säilitanud sõnad. Viimased tulevad keelde ka algselt tsitaatsõnana käibinud keelendite mugandamisel (vt ka Leemets 2017: 4). Muganemisskaalal kõige vähem võõrad on laensõnad, mis on kodunenud ja kaotanud lähtekeele võõrapärased jooned.…
Tekstiloome ja keeleaines etnoloog Aliise Moora teadustöös
Etnoloog Aliise Moora (snd Karu, 1900–1996) elas oma pika elu suurte muutuste ajajärgul. Sünniaasta määras kuulumise põlvkonda, mis läks kaasa ühiskonna moderniseerumisprotsessidega ning pidi kohanema maailmasõdadest tingitud poliitiliste muudatustega. Samal ajal võib Moorat nimetada „uueks naiseks”, st ta kuulus tollal suhteliselt väikesesse naiste gruppi, kes said ja tahtsid olemasolevaid eneseteostusvõimalusi ära kasutada (vt Kirss 2004: 16). Suulise talupojaühiskonna liikumine moodsa kirjaliku linnaühiskonna suunas tõi kaasa suure kultuuripöörde aastail 1905–1915 ja tähendas ühtaegu juba ärkamisajal alanud naiste emantsipatsiooni kiirenemist (vt Kivimäe 2015). Selles olid määrava tähtsusega kodune miljöö ja hariduspürgimused, erialaste oskuste rakendamise võimalused ning perekondlike ja ühiskondlik-kutsealaste valikute kooskõla. Moora…
Juhan Liivi luulekäsitus essees „Ääremärkused”
Juhan Liivi (1864–1913) luuleteoreetilisi tähelepanekuid on üksnes riivamisi käsitlenud Sirje Olesk (1989: 48–49, 141) põhjalikus doktoritöös eesti luulekultuuri teooriast ja praktikast. Liivi luulekäsitust ei ava aga Tiit Hennoste oma suurteoses „Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul” (2016). Liivi ei leidu Jaan Unduski kogumikus „Eesti kirjanike ilmavaatest” (2016). Tema teoreetiline arusaam on jäänud eesti kultuurile mõnevõrra võõraks.
Liiv on läinud kultuurilukku vaimupimeda laulikuna ja siinses artiklis küsin, mida teadis see pime laulik luulest. Seda teemat puudutas juba Liivi esimene uurija Friedebert Tuglas (1914, 1927). Rääkides sajandivahetuse luuleuuenemisest Eestis, imestab Tuglas (2013: 320): „Mis aga kõige imelikum, Liiv näib olevat ses murrangus palju…
Liiv on läinud kultuurilukku vaimupimeda laulikuna ja siinses artiklis küsin, mida teadis see pime laulik luulest. Seda teemat puudutas juba Liivi esimene uurija Friedebert Tuglas (1914, 1927). Rääkides sajandivahetuse luuleuuenemisest Eestis, imestab Tuglas (2013: 320): „Mis aga kõige imelikum, Liiv näib olevat ses murrangus palju…
Kaitstud doktoritööd
30. augustil kaitses Andres Herkel Tartu Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse erialal doktoritöö „Nāgārdžuna „Keskmise tee juurvärsid“: tõlge ja tõlgendus”. Juhendajad olid Märt Läänemets (Sisekaitseakadeemia) ja professor Ülo Valk (Tartu Ülikool), oponendid Margus Ott (Tallinna Ülikool) ja Indrek Peedu (Tartu Ülikool).
Doktoritöö käsitleb budistliku filosoofi Nāgārdžuna (elas u aastatel 150–250) teost „Keskmise tee juurvärsid” („Mūlamadhyamakakārikā”, edaspidi MMK). Tegu on šuunjavaada koolkonna nn nullteefilosoofia kõige olulisema teosega. Töös sisaldub MMK kommenteeritud tõlge eesti keelde koos sissejuhatusega ning üheksa artiklit. Artiklid puudutavad MMK-s kasutatud budistliku terminoloogia võtmemõisteid ja nende tõlkimist, samuti budismiuuringute metodoloogilisi küsimusi. MMK tõlgete ja tõlgenduste lugu peegeldab lääne filosoofias valitsenud mõttevoolude vahetumist.…
Doktoritöö käsitleb budistliku filosoofi Nāgārdžuna (elas u aastatel 150–250) teost „Keskmise tee juurvärsid” („Mūlamadhyamakakārikā”, edaspidi MMK). Tegu on šuunjavaada koolkonna nn nullteefilosoofia kõige olulisema teosega. Töös sisaldub MMK kommenteeritud tõlge eesti keelde koos sissejuhatusega ning üheksa artiklit. Artiklid puudutavad MMK-s kasutatud budistliku terminoloogia võtmemõisteid ja nende tõlkimist, samuti budismiuuringute metodoloogilisi küsimusi. MMK tõlgete ja tõlgenduste lugu peegeldab lääne filosoofias valitsenud mõttevoolude vahetumist.…
Lühikroonika
4.–6. juulini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis konverentsisarja „Plotting Poetry 5. Popular Voices” järjekordne kogunemine. 2017. aastal Baseli ülikoolis algatatud konverentsisari keskendub arvutuslikele ja statistilistele lähenemisviisidele poeetika uurimisel. Viiendal kokkusaamisel esinesid plenaarettekannetega Chris Mustazza (Pennsylvania ülikool, USA, „The voices we do: Surplus inscriptions in the Poetry Audio Archive”) ja Maciej Janicki (Helsingi ülikool, „Text similarity and alignment in the study of Finnic oral folk poetry”). Osalejaid oli USA-st, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hispaaniast ja Venemaalt. Eestist esinesid Liina Saarlo, Mari Sarv, Susanna Mett, Maria-Kristiina Lotman, Rebekka Lotman ja Kaarel Veskis.
10. augustil korraldas Laurentsiuse Selts Kuusalus IX Eduard Ahrensi konverentsi „Kirjandus – inimeste ja ajastute…
10. augustil korraldas Laurentsiuse Selts Kuusalus IX Eduard Ahrensi konverentsi „Kirjandus – inimeste ja ajastute…
Aruandeid
Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat XIX-XX. Toimetajad Eva Saar, Karl Pajusalu, Mart Velsker. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021. 316 lk.
Möödunud aasta lõpul tähistas Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus (edaspidi: TÜ LE keskus) 20. tegevusaastat juubeliseminari ja mahuka aastaraamatu esitlusega. Õigupoolest lükkus 2000. aastal loodud keskuse juubelipidu aasta hilisemaks ja leidis aset paraku ka väiksemas seltskonnas. Samas oli 2021. aasta täpselt õige aeg tähistada kahe kümnendi möödumist esimese akadeemilise võru keele kursuse toimumisest Tartu Ülikoolis – ja tegelikult kogu maailmas.
TÜ LE keskus on kõigi tegutsemisaastate jooksul olnud interdistsiplinaarne uurimiskeskus, mille tähtsaks ülesandeks on eri teadusvaldkondade lõunaeestiteemaliste uurimistulemuste koondamine…
Möödunud aasta lõpul tähistas Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus (edaspidi: TÜ LE keskus) 20. tegevusaastat juubeliseminari ja mahuka aastaraamatu esitlusega. Õigupoolest lükkus 2000. aastal loodud keskuse juubelipidu aasta hilisemaks ja leidis aset paraku ka väiksemas seltskonnas. Samas oli 2021. aasta täpselt õige aeg tähistada kahe kümnendi möödumist esimese akadeemilise võru keele kursuse toimumisest Tartu Ülikoolis – ja tegelikult kogu maailmas.
TÜ LE keskus on kõigi tegutsemisaastate jooksul olnud interdistsiplinaarne uurimiskeskus, mille tähtsaks ülesandeks on eri teadusvaldkondade lõunaeestiteemaliste uurimistulemuste koondamine…
Sõvva, laulik, laululaiva… Kalevise poisikese eepilised lood nüüd ka võru keeles
I
Kalevipoeg on tuntuim eesti tekke- ja seletusmuistendite kangelane, kelle tegevusest on sündinud mitmesuguseid maapinnavorme. Võib arvata, et Eesti aladel on algselt tegutsenud nimeta hiid, kellest on sajandite jooksul saanud piirkondlikud vägilased (nt Suur Töll/Tõll, Piret, Vanapagan jt). Keeleteadlane ja folklorist Felix Oinas on oletanud, et universaalse olemusega hiiupärimus jõudis Läänemere-äärsetele aladele tõenäoliselt juba I sajandil peaasjalikult ida poolt ning leidis endale alustuseks sobiva maastiku Eesti ala idaosas Põhja-Tartumaal ning Lääne-Virumaal.1 Rahvapärimuse kohaselt ongi Põhja-Tartumaa voored Kalevipoja künnivaod, sulglohud ehk söllid2 Kalevipoja silmapesukausid, muistsed linnamäed tema magamisasemed jne. Maastikul leiduvaid silmapaistva välimusega ja/või eriti kogukaid rändrahne on rahvajuttude kohaselt seostatud samuti…
Kalevipoeg on tuntuim eesti tekke- ja seletusmuistendite kangelane, kelle tegevusest on sündinud mitmesuguseid maapinnavorme. Võib arvata, et Eesti aladel on algselt tegutsenud nimeta hiid, kellest on sajandite jooksul saanud piirkondlikud vägilased (nt Suur Töll/Tõll, Piret, Vanapagan jt). Keeleteadlane ja folklorist Felix Oinas on oletanud, et universaalse olemusega hiiupärimus jõudis Läänemere-äärsetele aladele tõenäoliselt juba I sajandil peaasjalikult ida poolt ning leidis endale alustuseks sobiva maastiku Eesti ala idaosas Põhja-Tartumaal ning Lääne-Virumaal.1 Rahvapärimuse kohaselt ongi Põhja-Tartumaa voored Kalevipoja künnivaod, sulglohud ehk söllid2 Kalevipoja silmapesukausid, muistsed linnamäed tema magamisasemed jne. Maastikul leiduvaid silmapaistva välimusega ja/või eriti kogukaid rändrahne on rahvajuttude kohaselt seostatud samuti…
Soome-ugri rahvad uute väljakutsete eel
Viimased kaheksa aastat on olnud soome-ugri ja samojeedi (edaspidi soome-ugri) rahvastele väljakutsete ajaks. Venemaa Föderatsioon on võtnud selge kursi soome-ugri rahvaste vahelise koostöö piiramisele ja nende assimileerimisele. Sama toimub ka teiste rahvastega, kuid oma arvulise väiksuse ja territoriaalse laialipillutatuse tõttu on soome-ugri rahvad ühed haavatavamad.
Artikli kirjutamise ajal pole veel selged Venemaa Föderatsiooni 2020/2021. aasta rahvaloenduse andmed, kuid 2010. aasta rahvaloendus tekitas masendust. Soome-ugri keelte kõnelejaskond kahanes 2002. aasta rahvaloendusega võrreldes 2 miljonilt 1,5 miljonile: kaheksa aastaga vähenes kõnelejaskond poole miljoni inimese võrra. See on väga hirmuäratav arv. Teades, et soome-ugri keeli kõneleb eelkõige viiekümneaastaste ja vanemate põlvkond, ei saa…
Artikli kirjutamise ajal pole veel selged Venemaa Föderatsiooni 2020/2021. aasta rahvaloenduse andmed, kuid 2010. aasta rahvaloendus tekitas masendust. Soome-ugri keelte kõnelejaskond kahanes 2002. aasta rahvaloendusega võrreldes 2 miljonilt 1,5 miljonile: kaheksa aastaga vähenes kõnelejaskond poole miljoni inimese võrra. See on väga hirmuäratav arv. Teades, et soome-ugri keeli kõneleb eelkõige viiekümneaastaste ja vanemate põlvkond, ei saa…
Põlisrahva ja -keele mõistest Eestis ja rahvusvahelises kontekstis
2019. aastal tähistati kogu maailmas rahvusvahelist põliskeelte aastat, mille kuulutas välja ÜRO peaassamblee 2016. aastal. Põliskeelte aasta kujunes edukaks, kuid selgus, et ühest aastast on vähe, et tõsistele probleemidele laiemat tähelepanu juhtida, rääkimata lahendusteni jõudmisest. Seetõttu otsustas ÜRO põlisrahvaste püsifoorum teha ettepaneku pühendada põliskeeltele terve aastakümme. Selle kiitis ÜRO peaassamblee heaks 2019. aasta detsembris. Aastal 2022 algas 2032. aastani kestev rahvusvaheline põliskeelte aastakümme. Aastakümne eesmärk on taaselustada põliskeeli ja edendada nende kasutust kogu maailmas, kaasates selleks riikide valitsusi, ÜRO allorganisatsioone, eraettevõtteid, teadlasi ning eelkõige muidugi põliskeelte kõnelejaid ja nende kogukondi.
Eesti on diplomaatilisel tasandil pikka aega toetanud põlisrahvaste kaitsmisele suunatud jõupingutusi…
Eesti on diplomaatilisel tasandil pikka aega toetanud põlisrahvaste kaitsmisele suunatud jõupingutusi…
Mis keelt kasutada?
Eesti ülikoolides on nii akadeemiliste töötajate kui ka tudengite hulgas levinud individuaalne mitmekeelsus ehk mitme keele oskus mis tahes tasemel (Cook 2016). Igas keeleolukorras valivad keelekasutajad oma keeleliste ressursside hulgast sobivaimad (Blommaert 2010), mis tähendab valikut mitme kultuuriliselt määratletud keele vahel, samuti nende lahus hoidmise ja koos kasutamise vahel (nn põim- ja rööpkeelsus, vt Mazak, Carroll 2016; Klaas-Lang 2021). Keeleolukord tekib hetkes, kohapeal, aga on ühtlasi seotud ümbritsevaga: „Kontekstid, milles inimesed suhtlevad, on osaliselt lokaalsed ja alles tekkimas, pidevalt kohandatavad hetkes sündivale tegutsemise võimalikkusele, aga samal ajal ka läbi imbunud teabest, ressurssidest, ootustest ja kogemustest, mis on pärit väga erineva…