Artiklite arhiiv

Rubriik

Valdkond

Aasta

Stalinistlik keelediskurss

Keskkond ja pärilikkus

Stalinistlikus keelediskursis ehk 1920.–1950. aastate keelepoliitilisel võitlusväljal NSV Liidus on kaks autoritaarset peategelast, kõik ülejäänud on enam või vähem kaasajooksikud. Need kaks on Nikolai Jakovlevitš Marr (1864–1934) ning Jossif ­Vissarionovitš Stalin (1878–1953). Esimene neist, Nikolai Marr, oli väljaõppelt Peterburi ülikooli lõpetanud orientalist ning kutsumuselt kaukaasia keelte uurija, aastast 1912 Peterburi, seejärel – pärast ümbernimetamisi – Venemaa ja viimaks NSV Liidu Teaduste Akadeemia (TA) liige, elu lõpuaastail ka selle asepresident Leningradis. Teine, Jossif Stalin, oli Nõukogude Liidu kompartei peasekretär ja paljude muude juhtivate ametite pidaja, bolševistliku liitriigi diktaator Moskvas ja ühtlasi Nõu­kogude Liidu TA auliige 22. detsembrist 1939 ehk enam-vähem täpselt…

Nõukogude aja kirjandus- ja kultuurielu

Saateks

Teemanumbri aluseks on 5.–6. mail 2022. aastal toimunud konverentsi „Sovetiaja kirjandus- ja kultuurielu. Uued allikad, lähenemisviisid, tõlgendused” ettekanded. Konverentsil esinesid uurijad Eesti Kirjandusmuuseumist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest, Tallinna Kirjanduskeskusest ning Eesti Mälu Instituudist. Ürituse korraldamine lasus Tartu Ülikooli Eesti ajaloo rahvus­professuuri, Rahvusarhiivi ja Eesti Teaduste Akadeemia õlul.
Nõukogude aja kirjandus- ja kultuurielule pühendatud konverentsi korraldamine tundus siinkirjutajale mõttekas mitmel põhjusel. Perioodi uurimisel on ühiskonna vaimuelu seni leidnud poliitilise ajaloo kõrval vähem tähelepanu, kusjuures enim on käsitletud sõjajärgseid aastaid. Kirjandus- ja kultuuriteemade käsitlemine on aga kindlasti vajalik mõistmaks nõukogude ühiskonna toimimist laiemalt: võimu ja vaimu sümbioosis kogu…

Kaitstud doktoritööd

21. novembril kaitses Anton Malmi Tartu Ülikoolis eesti ja üldkeeleteaduse erialal doktoritöö „The production of Estonian palatalization by Estonian and Russian speakers“ („Eesti ja vene emakeelega kõnelejate eesti keele palatalisatsiooni hääldamine“). Juhendajad olid kaas­professor Pärtel Lippus (TÜ) ja vanem­teadur Einar Meister (TTÜ), oponent Claire Nance (Lancasteri ülikool, Ühendkuningriik).
Sõnad koosnevad häälikutest ja sõnadel on tähendus, mis võib kergesti muutuda, kui teha väikeseid muudatusi nende hääldusviisis. Ühte sellist muudatust nimetatakse palatalisatsiooniks ehk peenenduseks. Selle käigus muutub kaas­häälikute häälduskoht sarnaseks lähedal asuva täishäälikuga. Näiteks on palataliseerimise tulemusel eesti keeles hulk pealtnäha sarnaseid sõnapaare, nt palk (palga) ja palk (palgi) või sulg (sulu)…

Lühikroonika

1. novembril, udmurdi kirjaniku ja ühiskonnategelase Kuzebai Gerdi (1898–1937) mälestuspäeval kuulutati tradit­siooniliselt välja hõimurahvaste programmi kirjandusauhinna laureaat. Käes­oleval aastal tunnustati Arvo Valtonit tema märkimisväärse tegevuse eest omariikluseta soome-ugri rahvaste kirjanduse edendamisel ja tutvustamisel.
4. novembril toimunud Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse seminaril kõneles Aare Pilv Johannes Barbaruse ja Johannes Semperi varasest luulest. Vaatluse all olid nende esimesed luulekogud ja nende poeetika muutumise dünaamika. Märksõnad, mille kaudu selle luule sisemist dünaamikat saab vaadelda, on spliin ja eufooria, üksikisik ja mass, loodusidüll ja suurlinnaatmosfäär, estetism ja sotsiaalne närv, erootilised motiivid ning naisekujutus.
7. novembril korraldati Tallinna Ülikoolis tekstiuurijate traditsiooniline aasta­lõpu­konverents tekstipäev. Seekord oli konverents pühendatud Krista…

Kultuuriloolistest allikatest ja eraõiguslike arhiivide kogumisest Rahvusarhiivis

Rahvusarhiiv kogub, säilitab ja võimaldab juurdepääsu Eesti ühiskonna arengut kirjeldavatele allikatele. Arhiivi kogud ulatuvad ajas tagasi XIII sajandini ja vormis pärgamendist lähimineviku digitaalse teabeni. Rahvusarhiivi hoidlates on kokku üle 10 miljoni säiliku, lisaks veel audio­visuaalne aines filmiarhiivis.
Võimatu on lahutada Eesti poliitilist ajalugu ja kultuurilugu. Arhiivikogude kujunemiselgi on ajalool olnud suur roll. Kui Nõukogude okupatsiooni ajal kadus eraomand ja likvideeriti kodaniku­algatusel tekkinud organisatsioonid, riigistati ka kõigi seltside, ühingute, ettevõtete jt arhiivid, mis koos Eesti Vabariigi riigiasutuste dokumentidega toodi arhiivi hoiustamisele. Enamik neist allikatest suleti erifondi, millele puudus avalik juurdepääs 1980. aastate lõpuni. Riigi ja organisatsioonide dokumentide kõrval jõudsid arhiivi Konstantin Pätsi,…

Mineviku teejuht

Ruth Mirov 24. XI 1928 – 26. IX 2022

Foto: Alar Madisson (EKM ERA, VF 5532)
Ajaloos on palju kordi juhtunud, et suurte muutuste aegadel ja uue poole tungimisel endised väärtused taanduvad, jäetakse kõrvale, unustatakse ja need kaovadki. Meie vaimse pärandi – regilauluga – oleks juhtunud samuti, kui eesti rahva ärkamise sajandil poleks Jakob Hurt suutnud rahvast kogumistööle koondada. XX sajandil vajasime juba regilaulu mõistmiseks ja nautimiseks teejuhte. Veljo Tormise ja Ruth Mirovi bibliograafiates ongi kümneid ja kümneid ühistöös sündinud eesti vana laulukultuuri esindavaid ja kaugele levinud koorilaule. Tormise võidukäik maailmas on ju eesti koorilaulu ja kultuuri võidukäik. Regilaulus on sõnal väga suur osakaal ja Tormis oskas seda hinnata. Ta…

Teejuhid seto fantaasiamaastikele

Ello Kirsi Setomaal kogutud lood 1938–1940. (Monumenta Estoniae Antiquae VIII. Maailmade vahel I.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, 2022. 565 lk.

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond on Jakob Hurda algatatud välja­anneteseeria „Monumenta Estoniae Anti­quae” all avanud uue alasarja, mis on pühendatud ühe koguja või folklooritundja talletatud materjalidele ja muudele asja­kohastele tekstidele. Selle avataktiks on keeleteaduse üliõpilase, hilisema kirjandusteadlase Ello Kirss-Sääritsa aastatel 1938–1940 Setomaalt kirja pandud rahva­pärimuse kogumiku esimene köide, kaunilt kujundatud ja sisutihe teos. Tekstid olid huvilistele seni tervikuna kättesaadavad internetis folkloristide serveris Haldjas,1 kuid kuna raamatuformaat on lugeja jaoks oluliselt mugavam kui lohisev digitaalne kirjarull, on taoliste teksti­kogumite avaldamine trükis igati tervitatav. Mõtted nende tekstide ilmutamisest antoloogiana on õhus olnud mõnda aega,2 nüüd on suure töö esimene vili valminud ning käsil…

Memuaarid leksikoni kestas

Peeter Raidla. Ajakirjanduse kuldaja saurus. Lehekülgi kirjutamata päevaraamatust. Tallinn: Hea Lugu, 2022. 366 lk.

Algus peletab eemale: üheksa lehekülge ohvrinarratiivi. Ebaõiglane kohtuotsus, Vana Tallinna šokolaadibatoonist välja puhutud promillid ja katuselõhkumine. Selle peale infarkt, stentimine ja intensiivravi. Siiski on ka toredaid hetki, kus läbi murrab ajakirjaniku loomuomane uudishimu. Näiteks proovib infarkti saanud Raidla järele, mida näitavad intensiivravi andurid, kui patsient hinge kinni hoiab.
Edasi läheb lõbusamalt. Raidla ei tee paljude memuaristide tavalist viga, et unustab end lapsepõlve ja kujunemis­aastaid meenutama koos lubadusega teises köites nende seikadeni jõuda, mille pärast kirjutamine õieti ette sai võetud. Aga teist köidet ei tule. Raamatu pealkiri lubab „ajakirjanduse kuldajastu saurust” ja hospitaal­sest sissejuhatusest hüppabki autor aastasse 1981: ta on 26-aastane,…

Liikumine allikate poole

Aivar Kull. August Gailit. Lahtiste allikate poole. (Eesti kirjanikke.) Tartu: Ilmamaa, 2022. 400 lk.

Eduard Ole õlimaalil „Kirjanik August Gailiti portree” (1932) on kujutatud 42-aastast August Gailitit, suits suus, mõtleja poosis käsipõsakil, vasak silm teraselt sihtimas midagi maalilt välja jäävat, pööramata vähimatki tähelepanu alt paremast nurgast tema poole sirutatud käele. Kas selles väljendub lihtsalt tõsine ja kriitiline pilk? Või iseteadliku looja arrogants, omane suurvaimule, kellel jätkub vajalikku jultumust luua oma kunstimaailm olemasoleva reaalsuse kõrvale, osutada oma loomingus millelegi muule kui hallile argipäevale, viia lugeja paremasse ilma või ohu aimuses maalida tema silme ette apoka­lüpsist?
See portreemaal, üks Ole rohketest meistriteostest, on valitud kaanepildiks Aivar Kulli monograafilisele käsitlusele August Gailitist ja peaks niisiis olema sisuga…

Ontoloogiline antoloogia

Jaak Põldmäe „Eesti värsiõpetus” kui kunstiteos1
1
Värsiõpetus on esoteeriline õpetus. See on mõeldud vähestele valitutele, keda võlub ja lummab värss värsi pärast, ilma et sel oleks mingit mõistlikku seletust ja ilma et oodataks vähematki tunnustust väljaspool pühendatute siseringi. „Igasugune kunst on täiesti kasutu,” kirjutas kunagi Oscar Wilde (Tammsaare tõlkes),2 ja see kehtib veel enam värsiõpetuse kohta: õpetus meetrikast, stroofikast ja foonikast, värsskõnest ja proosakõnest on veel kasutum kui meetrumid, stroofid, riimid ja eufoonia ise, sest mõlema väärtus on olemise enese väärtus. Aga olemisest pole vähematki kasu. Olemise väärtus seisneb selles, et olemine on olemas, ja tõtt öelda on just selles ka…

Uurija keset inimkeskset keeleteadust

Juubeliintervjuu Ann Veismanniga

Foto: Ruuben Sonn
21. detsembril tähistab 50 aasta juubelit Ann Veismann, kes kognitiivse semantikuna peegeldab oma töös maailmast arusaamise viise ning mõtlemisprotsesside ja inimeseks olemise teemat.
Milline oli Sinu tee keeleteadusesse? Millised ideed olid toona õhus, kelle tegevus on Sind mõjutanud, kes on olnud inspireerijad laiemas mõttes? Kes on olnud konkreetsemalt eeskujuks ja mis suhtes?
1990-ndad oli keeleteaduses põnev aeg, sest kognitiivne keeleteadus oli just hoogu võtnud ja arenes kiiresti järgne­vatel aastatel. Tartu Ülikooli jõudsid need mõtted professor Haldur Õimu kaudu, kelle loengud inspireerisid nii mind kui ka paljusid teisi. Samuti oli väga uuenduslik Ene Vainiku kohakäänete uurimus1 ja inspireeriv Tuomas Huumo lühike…

taarna mõistatus

Pealkirjaga esiletõstetud taarn : taarna ’kitsas püstloodis seintega kuristik’ (EKSS), on tänapäeva eesti tavakeeles kahtlemata üpris haruldane. Spetsiifilisemates tekstides tähistatakse selle sõnaga püstjaveerulisi kitsaid orge, mille on mägedes aja jooksul kõvadesse kivimitesse kulutanud voolav vesi, näitena kas või järgmine tekstilõik: Gunibi rajoonis [Dagestanis] asub ka Karadahhi taarn – väga kitsas ja pikk kuristik, mis on tekkinud seal aastatuhandeid voolanud väikse oja tõttu. [—] Taarna pikkus on umbes 400 meetrit, kõrgus 160–170 meetrit ja laius vaid 2–4 meetrit ning selle sisemuses valitseb pilkane pimedus. (Dagestanlased)
Sõna taarn on esmakordselt dokumenteeritud 362 aastat tagasi Kullamaa koguduse pastori Heinrich Gösekeni (1641–1681) eesti keele…

Emakeele Seltsi keeletoimkond ja keelekorraldus

Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole

Artikkel kajastab 22. IV 2022 konverentsil „150 aastat oma keelekorraldust” peetud samanimelist ettekannet.
1993. aasta Veski päeval lõpetas Emakeele Seltsi otsus keelekorralduse suunamises tekkinud vaikelu, mille oli põhjustanud vabariikliku õigekeelsuskomisjoni ehk VÕK-i passiivne olek.1 Sama aasta 17. detsembril taasalustas tööd Emakeele Seltsi keeletoimkond. Toimkonna staatuse määrab ES-i põhikiri praegu järgmiselt:
§ 271. Emakeele Seltsi keeletoimkond on eesti kirjakeele normi määramiseks kokku­kutsutav toimkond, millel on Emakeele Seltsi juhatuse kinnitatud kodukord. Keele­toimkonna vanema valib iga kahe aasta tagant seltsi üldkoosolek. Keeletoimkonna liikmed (7–11) nimetab keeletoimkonna vanema ettepanekul Emakeele Seltsi juhatus. Keeletoimkonnas peavad olema esindatud eesti keele uurimise ja korraldamisega tegelevad asutused.2
Seltsi otsusel on toimkonda…

Keelekorraldus Nõukogude Eestis

Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole

Artikkel on täiendatud versioon ettekandest konverentsil „150 aastat oma keelekorraldust” 22. IV 2022, ent olen siin kasutanud fragmente oma paarist varasemast ülevaateartiklist (Kasik 2018, 2020).
45 sõjajärgset aastat, mil Eestis valitses nõukogude võim, on eesti kirjakeele korraldamisel erineva kaaluga. Esimesel sõjajärgsel aastakümnel püüti eesti keelest teha nõukogulikku keelt, keelekorraldajatele jagati juhtnööre teaduste akadeemia juhtkonnast, riiklikust kirjastusest jm võimuasutustest. Järgmise veerandsaja aasta jooksul kuni 1970. aastate lõpuni juhtis keelekorraldust konservatiivse hoiakuga keeleteadlaste põlvkond, kelle meelest kirjakeel oli valmis ja selle norme ei olnud põhjust muuta, täiendada tuli üksnes sõnavara. Küll aga hakati sel perioodil normingute fikseerimise kõrval jagama ka keelekasutussoovitusi ja pöörama tähelepanu…

Rahvakeelsus XX sajandi alguskümnendite Eesti keelekorralduses

Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole

XX sajandi alguseks oli eestikeelne trükisõna muutunud küllaltki tavapäraseks, kuid esimestele katsetele vaatamata (vt nt Viht, Habicht 2022) ei olnud veel kokku lepitud eesti keele reeglites ja sõnavaras ega neid kinnistatud. Charles Ferguson (1968) eristab keele arengut kirjeldades kolme etappi: kirjapanek, standardiseerimine ning normingute ja sõnavara ajakohastamine. Seega oli XX sajandi alguseks eesti keel läbinud esimese etapi, XX sajandi esimese poole Eesti keelekorralduses keskenduti just teisele etapile.
Tänapäeval räägitakse keelekorraldusdebatis üha enam tegeliku keelekasutuse põhimõttest. Muuhulgas on kõigi viimastel aastatel Emakeele Seltsi keeletoimkonnas vastu võetud sõnade vormiõpetust ja tähendusi puudutavaid otsuseid põhjendatud tegeliku keelekasutusega.1 Ka eesti keelekorralduse algusaegadel on tegelikule…

Lühikroonika

5.–7. oktoobril korraldas Eesti Keele Instituut Kuressaares doktorikooli seminari „Püsivus ja varieerumine keeles”. Esinesid selle aasta Wiedemanni preemia laureaat Mare Koit (TÜ, „Küsimused, vastused, argumendid ja rituaalid parlamendi­suhtluses”), Arvi Tavast (EKI, „ÕS-ist ja seonduvast, omade vahel, tehniliselt. Mis värk siis päriselt on?”), Liina Lindström (TÜ, „Varieerumine tänapäeva eesti keeles ja selle murdeline taust”), Lydia Risberg (EKI, „Millal sõnade tähendused ära normiti?”), Karl Pajusalu (TÜ, „Keele püsivus ja Liivi lahe sõnad”), Gerson Klumpp (TÜ, „Kamassi keele muundumine türgi ja vene keelte mõju all: mis püsis ja miks”), Liis Ermus (EKI, „Võimalikke sõnaprosoodia mõjusid eesti keele sulghäälikute akustikale”), Axel Jagau („Sorbi kõnekeele…

Lühidalt

Juris Leimanis. Mustlased Läti metsades, taludes ja laatadel. Tõlkinud Hannes Korjus, värsside tõlge Contra (Margus Konnula). Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2022. 191 lk.
2005. aastal andis Läti kirjastus Zinātne uuesti välja Juris Leimanise 1939. aastal ilmunud roma elulaadi ja pärimust kirjeldava lätikeelse raamatu, lisades sellele folklorist Māra Vīksna sissejuhatuse, mis tutvustas autori, „Läti esimese mustlaskirjaniku” kõrval tema kasuisa, folkloorihuvilise roma Jānis Leimanise elukäiku ja kaastööd Läti rahvaluule arhiivile.1 Jānis Leimanis kogus roma folkloori eri paigus Lätis, aga ka Eestis ja Leedus, ning aitas pojal väljaannet koostada (lk 15). Eestikeelses tõlkes on Vīksna saatesõnale lisatud Eesti uuema põlvkonna roma keele ja kultuuri uurijate…

Tõhus täiendus baltisaksa kirjanduse kojutoomisele

Dr. Bertram. Balti visandid. Värvikaid lugusid 19. sajandi Eesti- ja Liivimaalt. Saksa keelest tõlkinud, kommentaarid ja järelsõna Pille Toompere. [Püünsi:] Kirjastus Bertram, 2022. 359 lk.

Georg Julius Schultz, tulevane arst ja kirjanik,1 sündis Tallinnas toomkiriku ülempastori Christian Timotheus Schultzi perekonnas 22. septembril 1808. Ka tema ema Caroline Charlotte ja emaema olid pastoriperest. Emapoolne vanaisa, Weimarist pärit Franz Asverus (1747–1818) tuli pärast Jena ülikooli lõpetamist 1769. aastal Eestimaale koduõpetajaks ja sai 1775. aastal kuulsa valgustusmeelse Torma pastori Johan Georg Eiseni surma järel tema rahvavalgustusliku töö jätkajaks. Torma-Lohusuu pastori ja hiljem ka Tartumaa praostina teenis Asverus elu lõpuni. Just valgustusliku kõrgvaimsusega Torma pastoraadis möödusid koos vanema venna Moritz Franzi2 ja poolõe Jennyga noore Georg Juliuse lapsepõlveaastad. Vahetu suhtlemine eestlastega, sh eestlastest mängukaaslastega on lubanud tal varakult omandada…

Martin Lipu hiliste värsside semantikast

Martin Lipp. Hilised õied. Luuletused 1910–1918. Kogutud ja korraldatud tormi päivil 1919. a. jaanuari kuul. Tartu: EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus, 2021. 431 lk.

1919. aasta. Seljataha on jäänud noor­eestlaste aeg, ägedad kultuuripoliitilised debatid ja uuendused, mille järel ei loomulik ega luulekeel ole enam see mis kümnendi algul. Trükivalgust näeb pea kümme uudiskogu. Võidutseb futurism: ilmub Johannes Semperi Majakovskist mõjutatud „Jäljed liival”, Erni Hiir avaldab kaheosalise esikkogu „Tantse maailmastik. Täielik teoste kogu” – kummaski osas üks avangardpoees – ja koos Albert Kivikaga värssteose „Ohverdet konn”, mis sisaldab tähtsaimat eesti futuristlikku luuletust „Armluul”.1 Dekadentliku koguga „Maises ringis” debüteerib Jaan Kärner, välja tuleb ka Johannes Barbaruse ekspressionistlik „Inimene ja sfinks”.
Sama aasta jaanuaris, tormi päevil, kogub ja korrastab oma viimase kümne aasta luuletusi 64-aastane vaimulikust luuletaja…

Uurimus armastuse toimimisest rõhu all

Loone Ots. Armastus. Tallinn: Rahva Raamat, 2021. 271 lk.

„Arvan, et on olemas vaid kahte tüüpi armastuslaule. On „mina armastan sind, sina armastad mind” laulud, kuid need on üsna igavad. Ent on ka „mina armastan sind, aga sina armastad kedagi teist” laulud ja järgmine pala on just sedalaadi,” ütles Sting, tutvustades oma hitti „When We Dance”. Loone Otsa debüütromaan „Armastus” kinnitab briti artisti maksiimi: armukolmnurk on enamasti palju põnevam nähtus kui vastastikune sümpaatia. Põnevust lisab seegi, et Otsal on õnnestunud vältida asümmeetrilise kiindumusega seotud klišeesid, nagu kahe kavaleri ebatervislik konkurents või kõikehävitav armukadedus. Tema karakterite armuvalu ja siseheitlusi ei käivita egoism ega taltsutamatu sensuaalsus, vaid hoopis muinas­jutuline voorus ning…

Baltisaksa periood eesti keele korralduses

Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole

2022. aasta aprillis tähistasime eesti rahvusliku keelekorralduse 150. aastapäeva. Sellele mõeldes on õige hetk veel kord tagasi vaadata keelekorralduse „eelajale”, balti­saksa misjonilingvistide perioodile eesti kirjakeele kirjeldamisel ja kujundamisel. Selline tagasivaade tuletab ühtlasi meelde, et teadliku keelearendustöö esimesed dokumendid on XVII sajandi baltisaksa pastorite koostatud keeleõpetused, milles kirjeldati eesti keelt luterliku misjoni vahendina. Artiklis võtame arvesse kirjakeele loomise ja kujundamise taustaideoloogiaid ja sotsiaalset konteksti ning kirjeldame oluliste autorite ja institutsioonide panust XVII–XIX sajandi keelearendusse. Vaatleme ka seda, mida on eri aegadel kirjakeele all mõistetud ja mida arendustöös kõige olulisemaks peetud. Eesmärk on markeerida olulisemate tähistega eesti kirjakeele katkematu arendamise lugu, mille…

Sissevaade noortekeele uurimisse Eestis

Üldist ja üksikasjalikku

Noorte keelepruugi süsteemsem kogumine ja uurimine Eestis sai Andrus Saareste eestvedamisel alguse sadakond aastat tagasi. Üks esimesi teadusajakirja veergudele jõudnud ülevaateid oli Clarissa Alliku (1928) analüüs Tallinna 14–16-aastaste tüdrukute keelest. Noorte keelepruugi järjepidevam uurimine on meil olnud lünklik. Seda võib põhjendada nii uurimissuundade kui ka keeleandmete kogumise prioriteetidega, mõneti hoiakutegagi, mis pole lasknud nendes andmetes näha teadusele väärtuslikku. Silmas tuleb pidada sedagi, et suur osa senistest andmetest on kogutud enne sotsiolingvistika teket. Et sotsiolingvistika kujunemisest saab rääkida alates 1960-ndatest – Eesti keeleteaduses hiljem –, on varasem, suuresti traditsioonilise dialektoloogia raamistikus teostatud andmekorje ning sõnavarakeskne uurimis­fookus mõistetav.
Vanus on kõnelejaga seotud…

Teadus ja sugulus

Soome-ugri etnograafia kujunemine teadusliku kolonialismi taustal

Soome-ugri rahvaste keelesugulus tõestati teaduslikult XVIII sajandil ning peagi hakkasid teadlased otsima nende rahvaste omavahelisi sarnasusi ka muudest kultuurivaldkondadest. Soome-ugri ühtsuse aluseks peeti kunagist algkeelt, algkodu ja ühiskultuuri. Arhailist ühisosa püüti leida soomeugrilaste välimuses ja hingeelus, vaimses ning ainelises kultuuris sarnasusi otsides. Nende ühtelangevuste funktsioon oli mitmekesiselt põhjendada soome-ugri suguluse ideed. Ühiskondlikus plaanis püüti aga demonstreerida soome-ugri maailma kultuurilist avarust. Soome-ugri idee toetamine materiaalsete tunnistustega on selle teekonna intrigeeriv osa. Hõimu­sidemete teaduslikul tõestamisel käsitleti tõendusmaterjalina ka surnu­kehasid, jumalakujusid, rituaalseid esemeid, pühapaikades või kalmistutel leiduvaid asju – neid sai viia muuseumisse ja seega oli nende ainelisus etnograafide jaoks esmane. Ainelise materjali…

 „Vaimustav ja huligaanne”

Pikareskne humanism Jaan Krossi laagrinovellides

See artikkel sündis ammusest tähelepanekust, et Jaan Kross ei ole eriti põhjalikult kirjeldanud küllaltki pikka laagri- ja asumiskogemust, kuigi oma hilisemas loomingus – alates 1980. aastate algusest, kui sai võimalikuks kirjutada Eesti XX sajandi ajaloo teemadel – on ta belletriseerinud suure osa oma eri eluperioodidest. Kross, olles viibinud vangis Eestis nii sakslaste käes 1944 kui ka Nõukogude vanglas 1946–1947, kandis aastatel 1947–1951 karistust vangilaagrites Komimaal1 ja oli 1951–1954 asumisel Siberis Abanis Krasnojarski krais. Laagrile leidub viiteid mitmes romaanis, kuid üheski neist ei tõuse see teose keskmesse. Romaani „Väljakaevamised” (1989) peategelane on äsja laagrist naasnud Mirk, kuid tema ja ta samuti…

Kaitstud doktoritööd

30. augustil kaitses Alena Shisheliakina Tartu Ülikoolis etnoloogia erialal doktori­töö „Being a woman and being Tatar: intersectional perspectives on identity and tradition in the post-soviet context” („Olla naine ja tatarlane: identiteedi ja traditsiooni intersektsionaalne perspektiiv postsovetlikus kontekstis”). Juhendaja oli professor Kristin Kuutma (TÜ) ja oponent dotsent Yulia Gradskova (Rootsi Södertörni ülikool).
Siberi ja Eesti tatarlaste seas kogutud materjalidel põhinevas töös uuritakse, kuidas intersektsionaalse identiteediga inimesed, nagu tatari ja moslemi naised, postsovetlikus ühiskonnas oma identiteedist ja traditsioonidest räägivad. Töös käsitletakse soolist ja etnilist identiteeti kohalikust, mitte universaalsest vaatenurgast, sest lähtepunktiks on naiste isiklik kogemus. Traditsioonidest rääkides on naiste jututeemade seas olulisel kohal…

Lühikroonika

1.–5. septembrini toimus Albaanias Tiranas ja Gjirokastras rahvusvaheline ballaadiuurijate konverents. Eestist osalesid Eesti Kirjandusmuuseumi teadlased Janika Oras, Liina Saarlo ja Taive Särg. 
6. septembril toimus Tallinna loomaaias konverents „Karud looduses, mütoloogias ja usundis”. Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ja loomaaia ühiskorraldusel toimunud konverents oli pühendatud pruunkaru aastale. Peale zooloogide, kes kõnelesid karudest maailmas ja Eestis, esinesid Madis Arukask („Karu lääne­meresoome rahvaste usundis”), Marju Kõivupuu („Kas karune on karvane? Karu eestlaste elus ja folklooris”), Aado Lintrop („Ühe looma mitu nägu. Karu mansi rahva­luules”), Vladimir Sazonov („Karu kui Venemaa sümbol. Uskumused, müüdid, folkloor ja Kremli propaganda”), Elo-Mall Toomet („Karu Artemisega seotud kultustes ja müütides”),…

Teejuht Ea Janseni isiksuse ja pärandi mõtestamiseks

Kultuur ja rahvas. Mälestusteos Ea Jansenile. Compiled by Jüri Kivimäe, Inna Põltsam-Jürjo. Tartu: Rahvusarhiiv, 2021. 346 lk.

2021. aastal möödus sada aastat Eesti ajalookirjutuse suurkuju Ea Janseni (1921–2005) sünnist. Janseni erakordset isiksust ning teaduslikku pärandit meenutava kauni mälestusteose pealkiri „Kultuur ja rahvas” on tähenduslik – just selliselt plaaniti nimetada 1980. aastatel Ea Janseni juhtimisel Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis ette valmistatud, kuid pöördeliste aegade saabumise tõttu ilmumata jäänud kaheköitelist kollektiivset monograafiat (lk 23). Praegune kogumik ei ole siiski selle kunagise plaanitud teose hilinenud tulemine. Pigem võtavad need kaks märksõna kokku Ea Janseni huvide põhifookuse. Rohkete fotode ja Ea Janseni isa August Janseni maalide reprodega illustreeritud mälestusteos on suurepärane teejuht Janseni uurimuste poole tagasi pöördumiseks ja nende uueks mõtestamiseks.…

Piret Raua triloogia ja selle tegelased

Piret Raud. Portselanist nael. Tallinn: Tänapäev, 2021. 199 lk.

Merlin Kirikal on oma arvustuses juba asetanud „Portselanist naela” Piret Raua varasemate romaanide „Initsiaal purjeka ja papagoiga” (2018) ja „Verihurmade aed” (2019) taustale. Kirikal sedastab, et neil on palju nii stiililisi kui ka temaatilisi ühisjooni, aga „Portselanist naelas” on ka midagi uut: minavorm, mis tingib senisest intiimsema ja pihtimuslikuma jutustamislaadi.1 Tõepoolest, äratab tähelepanu see, kuidas kujundid-motiivid Raua tekstides korduvad, kuid nende käsitlemise viis muutub, vähehaaval tungivad sisse esimene isik ja psühholoogiliselt n-ö paksem kirjeldus. Peamiselt seda siinses arvustuses vaatlengi.
Raua kolm romaani, kõik välja antud kirjastuses Tänapäev, moodustavad visuaalselt sarja moodi terviku. Ka sisult on need ühtemoodi tänapäevaainelised, täisfiktsionaalsed tekstid, kus…

Mälukirjanduse ökotoopiline potentsiaal

Epp Annus. Tere, Aleksander. Lugu tulemata jäänud tulevikust. Tallinn: EKSA, 2021. 232 lk.

Parim vastus küsimusele, kas romaani loo ümberjutustamine arvustuses rikub romaani lugemiskogemuse, pärineb inglise kirjanduskriitikult Michael Woodilt. Ta ütles, et ei karda kunagi kogu lugu ära rääkida, kuna teose, mille on suuteline ära rikkuma selle loo ümberjutustamine, on õigupoolest ära rikkunud juba see lugu. Epp Annuse teise romaani „Tere, Aleksander” puhul pole sellist rikkumist karta, sest esiteks on see hästi kirjutatud ning teiseks puudub selles harjumuspärases mõttes lugu kui niisugune. Lugeja satub natuke rohkem kui kahesaja lehekülje jooksul tunnistajaks üheksakümne viie aastase mamma Iia muljetest, mõtetest ja mälestustest koosnevale sisekõnele, millega too pöördub vaikimisi oma mõnekuise, neil hetkedel enamasti tema sülle…

Keel ja Kirjandus