21. novembril kaitses Anton Malmi Tartu Ülikoolis eesti ja üldkeeleteaduse erialal doktoritöö „The production of Estonian palatalization by Estonian and Russian speakers“ („Eesti ja vene emakeelega kõnelejate eesti keele palatalisatsiooni hääldamine“). Juhendajad olid kaas­professor Pärtel Lippus (TÜ) ja vanem­teadur Einar Meister (TTÜ), oponent Claire Nance (Lancasteri ülikool, Ühendkuningriik).
Sõnad koosnevad häälikutest ja sõnadel on tähendus, mis võib kergesti muutuda, kui teha väikeseid muudatusi nende hääldusviisis. Ühte sellist muudatust nimetatakse palatalisatsiooniks ehk peenenduseks. Selle käigus muutub kaas­häälikute häälduskoht sarnaseks lähedal asuva täishäälikuga. Näiteks on palataliseerimise tulemusel eesti keeles hulk pealtnäha sarnaseid sõnapaare, nt palk (palga) ja palk (palgi) või sulg (sulu)…

1. novembril, udmurdi kirjaniku ja ühiskonnategelase Kuzebai Gerdi (1898–1937) mälestuspäeval kuulutati tradit­siooniliselt välja hõimurahvaste programmi kirjandusauhinna laureaat. Käes­oleval aastal tunnustati Arvo Valtonit tema märkimisväärse tegevuse eest omariikluseta soome-ugri rahvaste kirjanduse edendamisel ja tutvustamisel.
4. novembril toimunud Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse seminaril kõneles Aare Pilv Johannes Barbaruse ja Johannes Semperi varasest luulest. Vaatluse all olid nende esimesed luulekogud ja nende poeetika muutumise dünaamika. Märksõnad, mille kaudu selle luule sisemist dünaamikat saab vaadelda, on spliin ja eufooria, üksikisik ja mass, loodusidüll ja suurlinnaatmosfäär, estetism ja sotsiaalne närv, erootilised motiivid ning naisekujutus.
7. novembril korraldati Tallinna Ülikoolis tekstiuurijate traditsiooniline aasta­lõpu­konverents tekstipäev. Seekord oli konverents pühendatud Krista…

Rahvusarhiiv kogub, säilitab ja võimaldab juurdepääsu Eesti ühiskonna arengut kirjeldavatele allikatele. Arhiivi kogud ulatuvad ajas tagasi XIII sajandini ja vormis pärgamendist lähimineviku digitaalse teabeni. Rahvusarhiivi hoidlates on kokku üle 10 miljoni säiliku, lisaks veel audio­visuaalne aines filmiarhiivis.
Võimatu on lahutada Eesti poliitilist ajalugu ja kultuurilugu. Arhiivikogude kujunemiselgi on ajalool olnud suur roll. Kui Nõukogude okupatsiooni ajal kadus eraomand ja likvideeriti kodaniku­algatusel tekkinud organisatsioonid, riigistati ka kõigi seltside, ühingute, ettevõtete jt arhiivid, mis koos Eesti Vabariigi riigiasutuste dokumentidega toodi arhiivi hoiustamisele. Enamik neist allikatest suleti erifondi, millele puudus avalik juurdepääs 1980. aastate lõpuni. Riigi ja organisatsioonide dokumentide kõrval jõudsid arhiivi Konstantin Pätsi,…

Foto: Alar Madisson (EKM ERA, VF 5532)
Ajaloos on palju kordi juhtunud, et suurte muutuste aegadel ja uue poole tungimisel endised väärtused taanduvad, jäetakse kõrvale, unustatakse ja need kaovadki. Meie vaimse pärandi – regilauluga – oleks juhtunud samuti, kui eesti rahva ärkamise sajandil poleks Jakob Hurt suutnud rahvast kogumistööle koondada. XX sajandil vajasime juba regilaulu mõistmiseks ja nautimiseks teejuhte. Veljo Tormise ja Ruth Mirovi bibliograafiates ongi kümneid ja kümneid ühistöös sündinud eesti vana laulukultuuri esindavaid ja kaugele levinud koorilaule. Tormise võidukäik maailmas on ju eesti koorilaulu ja kultuuri võidukäik. Regilaulus on sõnal väga suur osakaal ja Tormis oskas seda hinnata. Ta…

5.–7. oktoobril korraldas Eesti Keele Instituut Kuressaares doktorikooli seminari „Püsivus ja varieerumine keeles”. Esinesid selle aasta Wiedemanni preemia laureaat Mare Koit (TÜ, „Küsimused, vastused, argumendid ja rituaalid parlamendi­suhtluses”), Arvi Tavast (EKI, „ÕS-ist ja seonduvast, omade vahel, tehniliselt. Mis värk siis päriselt on?”), Liina Lindström (TÜ, „Varieerumine tänapäeva eesti keeles ja selle murdeline taust”), Lydia Risberg (EKI, „Millal sõnade tähendused ära normiti?”), Karl Pajusalu (TÜ, „Keele püsivus ja Liivi lahe sõnad”), Gerson Klumpp (TÜ, „Kamassi keele muundumine türgi ja vene keelte mõju all: mis püsis ja miks”), Liis Ermus (EKI, „Võimalikke sõnaprosoodia mõjusid eesti keele sulghäälikute akustikale”), Axel Jagau („Sorbi kõnekeele…

30. augustil kaitses Alena Shisheliakina Tartu Ülikoolis etnoloogia erialal doktori­töö „Being a woman and being Tatar: intersectional perspectives on identity and tradition in the post-soviet context” („Olla naine ja tatarlane: identiteedi ja traditsiooni intersektsionaalne perspektiiv postsovetlikus kontekstis”). Juhendaja oli professor Kristin Kuutma (TÜ) ja oponent dotsent Yulia Gradskova (Rootsi Södertörni ülikool).
Siberi ja Eesti tatarlaste seas kogutud materjalidel põhinevas töös uuritakse, kuidas intersektsionaalse identiteediga inimesed, nagu tatari ja moslemi naised, postsovetlikus ühiskonnas oma identiteedist ja traditsioonidest räägivad. Töös käsitletakse soolist ja etnilist identiteeti kohalikust, mitte universaalsest vaatenurgast, sest lähtepunktiks on naiste isiklik kogemus. Traditsioonidest rääkides on naiste jututeemade seas olulisel kohal…

1.–5. septembrini toimus Albaanias Tiranas ja Gjirokastras rahvusvaheline ballaadiuurijate konverents. Eestist osalesid Eesti Kirjandusmuuseumi teadlased Janika Oras, Liina Saarlo ja Taive Särg. 
6. septembril toimus Tallinna loomaaias konverents „Karud looduses, mütoloogias ja usundis”. Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ja loomaaia ühiskorraldusel toimunud konverents oli pühendatud pruunkaru aastale. Peale zooloogide, kes kõnelesid karudest maailmas ja Eestis, esinesid Madis Arukask („Karu lääne­meresoome rahvaste usundis”), Marju Kõivupuu („Kas karune on karvane? Karu eestlaste elus ja folklooris”), Aado Lintrop („Ühe looma mitu nägu. Karu mansi rahva­luules”), Vladimir Sazonov („Karu kui Venemaa sümbol. Uskumused, müüdid, folkloor ja Kremli propaganda”), Elo-Mall Toomet („Karu Artemisega seotud kultustes ja müütides”),…