Rubriik
Valdkond
Aasta
Lühidalt
Meie Peeter. Lugusid, mälestusi, mõtteid. Koost, toim Tiit Hennoste, Toomas Kiho, Janika Kronberg, Sirje Olesk, Katrin Raid. Tartu: Ilmamaa, 2022. 219 lk.
4. detsembril 2021 Peeter Oleski peiedel välja käidud mõte koondada kõikvõimalikud mälestuskillud Oleskist raamatuks sai umbes aastaga väärikalt teostatud. Raamat toobki mitmekesiselt esile Oleski olemuse ja tähenduse eri inimeste, aga ka laiemalt filoloogilise mõtteilma, kultuuri ja ülepea Eesti riigi jaoks. Ligi 60 autoriga teos kätkeb nii isiklikke episoodi- või detailikirjeldusi kui ka ülevaatlikumat laadi ajastuvisandeid (nt ülikooliaeg, taasiseseisvumise algusaastate poliitiline pilt jm). Pärast kaht proloogi, Hando Runneli luuletust „Mis oleks, kui ma oleks Olesk?” ja Mart Laari Postimehes ilmunud…
4. detsembril 2021 Peeter Oleski peiedel välja käidud mõte koondada kõikvõimalikud mälestuskillud Oleskist raamatuks sai umbes aastaga väärikalt teostatud. Raamat toobki mitmekesiselt esile Oleski olemuse ja tähenduse eri inimeste, aga ka laiemalt filoloogilise mõtteilma, kultuuri ja ülepea Eesti riigi jaoks. Ligi 60 autoriga teos kätkeb nii isiklikke episoodi- või detailikirjeldusi kui ka ülevaatlikumat laadi ajastuvisandeid (nt ülikooliaeg, taasiseseisvumise algusaastate poliitiline pilt jm). Pärast kaht proloogi, Hando Runneli luuletust „Mis oleks, kui ma oleks Olesk?” ja Mart Laari Postimehes ilmunud…
Valtoni soome-ugri süsteem
Kirjaniku ja tõlkija Arvo Valtoni soome-ugri hõimuliikumises osalemise mälestuste raamat koosneb seitsmest peatükist. Kõigepealt kirjeldab autor soome-ugri huvi teket ja kujunemist esimeste kohtumiste ning hõimukiindumust määranud isikute, sündmuste ja reiside kaudu. Sellele järgneb Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni kujunemise ja arengu osa ning peatükid Valtoni tõlketööst ja soome-ugri kirjanike kongressidest. Kuues peatükk on kõige heterogeensem. See kirjeldab kohtumisi suure hulga kirjanikega või siis mõtteid nendest, kellega Valton kohtunud pole või on kokkusaamised jäänud põgusaks. Peatükk pakub ülevaateid igasugustest soome-ugri üritustest ja algatustest, nagu soome-ugri uuringute kongressid ja kirjanike kongressid, ning lihtsalt mõtisklusi erinevatel teemadel, nagu sõprus, mehed ja naised, keel, solidaarsus, vastupanu,…
Juri Lotmani kolmainsus
Nii nagu kristluse substantsiks on ilmutuslik kolmainsus Isa, Poeg ja Püha Vaim, nõnda on Eesti XX sajandi ühe kuulsama humanitaarteadlase ja õpetlase Juri Lotmani (1922–1993) mõtteloomingu eestikeelse kompendiumi struktuurseks aluseks kolmainsus: Teadmine, Mälu ja Südametunnistus. Koostajad Silvi Salupere ja Peeter Torop, mõlemad Juri Lotmani mantlipärijad, on Lotmani varem ilmunud (erandiks „Surm kui süžee probleem”) artiklitest-esseedest esinduslikku ja tunnuslikku valikut tehes lähtunud Lotmani 1990. aastal gümnasistidele peetud loengus väljendatud mõttest: „Mida inimesed õpivad? Inimesed õpivad Teadmist, inimesed õpivad Mälu, inimesed õpivad Südametunnistust. Need on kolm õppeainet, mis on hädavajalikud igas koolis, ja mis kõik sisalduvad kunstis. Kunst on oma olemuselt Mälu ja…
Kahe lõpmatuse vahel
Blaise Pascalil on kuulus mõttekäik selle kohta, kuidas inimene on asetatud täpselt kahe lõpmatuse, lõpmata pisikese ja lõpmata suure vahepeale. Ühele poole jääb aine lõpmatu jaguvus, järjest pisemad mutukad ja osakesed, teisele poole maailmaruumi haaramatus, üha suuremad ja suuremad tähesüsteemid. Rein Unduski monograafia paistab välja kasvavat sarnasest äratundmisest: kultuur on viis, millega inimene leiab endale koha kahe lõpmatuse vahel. Ühel pool on indiviidi aistingulise kogemuse lõpmatu mitmekesisus, teisel pool usulise kogemuse lõpmatu ühtsus. Inimesel on tarvis need kaks lõpmatuse riiki töödelda millekski mõteldavaks, mõistetavaks, omavahel võrreldavaks ja aruteldavaks, ning selle tarvis on ta leiutanud retoorika. Retoorika asetab justkui filtrid kultuuri…
Tule tagasi Tartu, metsdändi!
Võib vist öelda, et oma teise romaaniga on Mehis Heinsaar täieõigusliku metsdändina tagasi pöördunud Tartu kirjandusringkonda. Polnud teda vahepeal näha ei Kivastiku Promenaadis, Veinis ja Vines ega muudes kultuursust täis kohustuslikes Tartu lõbustuskohtades. Mulle on meeldinud viimasel ajal mõelda, et Tartu on muutumas Lääne-Berliiniks, sest raudne eesriie on ju jälle langenud alla Peipsi järve peale! See aga tähendab dekadentsi ja dändismi tagasitulekut Tartusse: elatakse nagu viimseid aegu, süüakse severjaninlikult ananasse ja juuakse šampanjat. Kirjanduslik skeene tühja kohta ei salli. . . .
Muutunud Tartu kirjanduselu kontekstis määratleksin Heinsaart tõesti eheda metsdändina. See dändi alaliik veedab küll päevi lamades ja vaadates „Hercule Poirot’d” ning „Midsomeri…
Muutunud Tartu kirjanduselu kontekstis määratleksin Heinsaart tõesti eheda metsdändina. See dändi alaliik veedab küll päevi lamades ja vaadates „Hercule Poirot’d” ning „Midsomeri…
Keeletoimetajate õpetamisest õppejõu pilgu läbi
Keelekorralduse põhimõtted jõuavad tekstidesse mitut teed pidi, nii kirjalike keelenõuannete kui ka vahendajagrupi ehk keeletoimetajate valikute ja otsuste kaudu. Keeletoimetajad omandavad keelekorralduse põhimõtted ja teadmised üldjuhul ülikoolis, hiljem muidugi ka töö ja enesetäiendamise käigus.
Enamasti on keeletoimetajatel filoloogiline haridus, suurem osa toimetajatest ongi lõpetanud eesti filoloogia õppekava. Noorematest keeletoimetajatest moodustavad olulise osa need, kes on õppinud just nimelt keeletoimetamist. Keeletoimetajaks saab praegu õppida Tallinna Ülikooli keeleteaduse ja keeletoimetamise magistrikaval ja Tartu Ülikoolis soome-ugri ja eesti filoloogia magistrikaval eesti keele hoolde mooduli ainete toel.
Ülikoolid ja õppekavad
Kuigi eraldi erialana ei ole keeletoimetamist mitte alati ülikoolides õpetatud, on eesti filoloogia õppekavades ikka lisaks…
Enamasti on keeletoimetajatel filoloogiline haridus, suurem osa toimetajatest ongi lõpetanud eesti filoloogia õppekava. Noorematest keeletoimetajatest moodustavad olulise osa need, kes on õppinud just nimelt keeletoimetamist. Keeletoimetajaks saab praegu õppida Tallinna Ülikooli keeleteaduse ja keeletoimetamise magistrikaval ja Tartu Ülikoolis soome-ugri ja eesti filoloogia magistrikaval eesti keele hoolde mooduli ainete toel.
Ülikoolid ja õppekavad
Kuigi eraldi erialana ei ole keeletoimetamist mitte alati ülikoolides õpetatud, on eesti filoloogia õppekavades ikka lisaks…
„Sõbrad elus ja surmas” valgevenelaste, venelaste ja eestlaste folklooris
Paljude rahvaste hulgas tuntud muinasjututüübi „Sõbrad elus ja surmas” (ATU/SUS 470) keskmes on motiiv aja kulgemisest kiiremini teispoolsuses kui maa peal ja tüüpi kuuluvad muinasjutud kirjeldavad teispoolsusse sattunud elava inimese värvikaid kogemusi. ATU/SUS 470 muinasjuttude levinuima süžee järgi lubavad kaks sõpra teineteise pulmas osaleda. Üks neist sureb, elav sõber kutsub surnud sõbra oma pulma ning satub kutset esitades teispoolsusse. Seal ta kas rändab koos surnud sõbraga tolle maailmas, kus näeb mitmesuguseid imeasju ja paradokse, või satub omakorda külalisena surnud sõbra pulma. Elavale tundub, et ta on veetnud sõbraga (mõnes eestikeelses variandis venna või isaga) paar tundi, kuid oma maailma naastes…
Aegadeülene heitlus I
Viimaste kümnendite üks mõjukamaid „Kalevipoja” käsitlusi on Jüri Talveti artikkel „Rahvust ehitav eepos”, kust pärineb peamine ajend siinse tõlgenduse loomiseks: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „„Kalevipoja” süžees ja koguni filosoofilises struktuuris võib jälgida sarnasust Johann Wolfgang von Goethe „Faustiga”” (Talvet 2003: 888). Selles lühikeses tsitaadis on peidus käesoleva artikli ja järgmises ajakirjanumbris ilmuva järje kaks teineteist toetavat eesmärki: esiteks demonstreerida, kuidas „Kalevipoega” on võimalik tõlgendada „Fausti” ümberkirjutusena, teiseks näitlikustada analüüsi kaudu, kuidas Harold Bloomi mõjuärevuse1 teooriat saab kasutada kirjandusteoste võrdlevaks eritluseks. Seda vaatamata Bloomi võttestiku psühhoanalüütilistele vääritimõistmistele, justkui võitleksid autorid omavahel nagu pojad isadega – Kreutzwaldi ja Goethe loojaisiksustele pole järgnevas analüüsis…
Eesti kompimisadjektiivide polüseemiamallid
Süstemaatilise polüseemia uurimine võimaldab heita pilgu eri tähendusvaldkondade seostele. Adjektiiv võib rõhutada erinevas kontekstis nimisõna erinevat omadust, näiteks kõva pind viitab puudutamisel jäigale, koostiselt tihedale pinnale, kõva iseloom kangele, järeleandmatule loomusele ja kõva hääl hoopis valjule, tugevale häälele. Uurides adjektiive rühmana, saab aimu, mis tüüpi tähenduste vahel regulaarsed tähendusülekanded toimuvad, ja seega, milliste teiste valdkondadega on uuritav semantiline valdkond enim seotud.
Siinse uurimuse eesmärk on selgitada seaduspärasusi eesti kompimisadjektiivide semantilises struktuuris ning tuvastada korpus- ja sõnaraamatuandmete põhjal süstemaatilise polüseemia mallid. Käsitlen artiklis polüseemiamalle põhjalikumalt leksikograafilisest aspektist, sagedamate mallide motivatsiooni selgitan ka kognitiivsete teooriate taustal. Leksikograafiline ülevaade võimaldab teha tähelepanekuid polüseemia…
Siinse uurimuse eesmärk on selgitada seaduspärasusi eesti kompimisadjektiivide semantilises struktuuris ning tuvastada korpus- ja sõnaraamatuandmete põhjal süstemaatilise polüseemia mallid. Käsitlen artiklis polüseemiamalle põhjalikumalt leksikograafilisest aspektist, sagedamate mallide motivatsiooni selgitan ka kognitiivsete teooriate taustal. Leksikograafiline ülevaade võimaldab teha tähelepanekuid polüseemia…
Kaitstud doktoritööd
9. detsembril 2022 kaitses Triin Todesk Tartu Ülikoolis doktoritöö „Ogdžyk töd ‘I do not know that well’: džyk as a degree expression with verbs in Komi” („Ogdžyk töd ‘ma väga hästi ei tea’: džyk tegusõnade määraväljendina komi keeles”). Juhendaja oli professor Gerson Klumpp (TÜ), oponent professor Rogier Blokland (Uppsala ülikool).
Enamikus uurali keeltest moodustatakse omadus- ja määrsõnade keskvõrre kindla võrdlusliite abil. Näiteks eesti keeles on selleks liiteks –m (nt kiire > kiirem), komi keeles aga –džyk (nt ödjö ’kiire’ > ödjödžyk ’kiirem’). Kui aga eesti keeles piirdub võrdlusliite –m kasutamine omadus- ja määrsõnadega, siis komi keeles võib –džyk liituda ka nimi-, ase- ja tegusõnadele. Sellisel juhul…
Enamikus uurali keeltest moodustatakse omadus- ja määrsõnade keskvõrre kindla võrdlusliite abil. Näiteks eesti keeles on selleks liiteks –m (nt kiire > kiirem), komi keeles aga –džyk (nt ödjö ’kiire’ > ödjödžyk ’kiirem’). Kui aga eesti keeles piirdub võrdlusliite –m kasutamine omadus- ja määrsõnadega, siis komi keeles võib –džyk liituda ka nimi-, ase- ja tegusõnadele. Sellisel juhul…
Lühikroonika
2. detsembril 2022 peeti Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumi 17. sügiskonverents „Kui seda metsa ees ei oleks? Metsa kuvand eesti kirjanduses”. Esinesid Valdur Mikita, Madis Arukask, Sirly Hiiemäe, Elo Lindsalu, Mare Müürsepp, Annika Aus, Maarja Vaino ja Aarne Ruben.
2. detsembril toimus Tallinna Ülikoolis VIII teaduskeele konverents. Peep Nemvalts kõneles oma avasõnavõtus Eesti teaduskeelest teadmusühiskonna alustalana. Ettekannetega esinesid Jakob Kübarsepp, Priit Kulu („Eestikeelne terminivara materjalitehnikas ja selle rakendusi”), Helin Puksand („Õppeterminid üliõpilastöödes”), Jaan Alver, Lehte Alver („Eesti-inglise-eesti majandustekstide oskussõnavarast ja tõlkeprobleemidest”), Leif Kalev („Erialase mõisteruumi korrastamine ja arendamine: poliitika ja valitsemise sõnastiku kogemus”), Gerhard Lock („Mitmekeelse teekonna kogemus muusikalise pinge uurimisel ja…
2. detsembril toimus Tallinna Ülikoolis VIII teaduskeele konverents. Peep Nemvalts kõneles oma avasõnavõtus Eesti teaduskeelest teadmusühiskonna alustalana. Ettekannetega esinesid Jakob Kübarsepp, Priit Kulu („Eestikeelne terminivara materjalitehnikas ja selle rakendusi”), Helin Puksand („Õppeterminid üliõpilastöödes”), Jaan Alver, Lehte Alver („Eesti-inglise-eesti majandustekstide oskussõnavarast ja tõlkeprobleemidest”), Leif Kalev („Erialase mõisteruumi korrastamine ja arendamine: poliitika ja valitsemise sõnastiku kogemus”), Gerhard Lock („Mitmekeelse teekonna kogemus muusikalise pinge uurimisel ja…
Tiit-Rein Viitso mälestuseks (4. III 1938 – 2. XII 2022)
Möödunud aasta 2. detsembril lahkus 84-aastasena Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso, üks kõige väljapaistvamaid eesti keele ja uurali keelte uurijaid. Ta sündis 4. märtsil 1938. aastal Tallinnas. 1946. aastal võttis vanemad kaotanud Tiit-Reinu Tartus oma hoole alla tema tädi, farmaatsiaprofessor Alma Tomingas, Tartu Ülikooli esimene eestlasest naisprofessor. Lõpetanud 1956. aastal Tartu 5. Keskkooli, asus Tiit-Rein Viitso õppima Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat, spetsialiseerudes soome-ugri keeltele, sest oli nende vastu huvi tundnud juba koolipoisina.
Ülikooli lõpetas ta 1961. aastal, tema diplomitööks oli „Merendussõnavara vadja keeles”. Pärast seda oli ta aastail 1961–1964 aspirantuuris Keele ja Kirjanduse Instituudi juures Tallinnas. Selle tulemusel kaitses…
Ülikooli lõpetas ta 1961. aastal, tema diplomitööks oli „Merendussõnavara vadja keeles”. Pärast seda oli ta aastail 1961–1964 aspirantuuris Keele ja Kirjanduse Instituudi juures Tallinnas. Selle tulemusel kaitses…
Maarjahein, imevesi ja teised pärisasjad
Valminud on raamat, mis tutvustab osakest Eesti Rahvaluule Arhiivi rikkalikes kogudes leiduvast rahvapärimusest ja selgitab valitud tekstide tausta. Raamatu on koostanud Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristid Reet Hiiemäe ja Mare Kõiva, sealjuures on olnud põhiautoriks Hiiemäe.
Raamatus on lõimitud eesti pärimusaines, naisteema ning nii vana kui ka tänapäevane kombestik – kombinatsioon, mida ei kohta Eesti raamatulettidel kuigi sageli. Esimesena meenub Karmen Kirke 2006. aastal ilmunud „Seks ja võim. Armuelu Eestis läbi aegade”, mis küll esitab materjali peamiselt publitseeritud allikatest, mitte käsikirjadest, ning mille ajaraam on avaram. „Seks ja võim” algab Balthasar Russowi tekstikatkega XVI sajandist ning lõpeb nõukogudeaegsete dr Noormanni soovitustega ajakirjas…
Raamatus on lõimitud eesti pärimusaines, naisteema ning nii vana kui ka tänapäevane kombestik – kombinatsioon, mida ei kohta Eesti raamatulettidel kuigi sageli. Esimesena meenub Karmen Kirke 2006. aastal ilmunud „Seks ja võim. Armuelu Eestis läbi aegade”, mis küll esitab materjali peamiselt publitseeritud allikatest, mitte käsikirjadest, ning mille ajaraam on avaram. „Seks ja võim” algab Balthasar Russowi tekstikatkega XVI sajandist ning lõpeb nõukogudeaegsete dr Noormanni soovitustega ajakirjas…
Ühtsusest ja paljususest kirjandusteaduses, ilma valehäbita
„Tõstan titsi taade” on peale „Õnne tähenduse” ja „Vokimeistri” (mõlemad 2011) kolmas Arne Merilai kirjutiste kogumik, mis koondab tema viimase kümne aasta tähtsamaid tekste. Nende hulgas leidub teaduslik-spekulatiivseid manifeste, eelretsenseeritud artikleid, samuti lühemaid käsitlusi ilukirjandusest ja artiklikogumikest. Pika karjääriga teadlase raamat oma suurte üldistustega lausa kutsub arutama kirjandusteaduse metodoloogia põhiliste küsimuste üle. Enne nende küsimuste üle arutamist aga soovin end raamatu autori suhtes võimalikult läbinähtavalt positsioneerida, et lugeja saaks arvesse võtta võimalikke pimetähne ja eelarvamusi. Töötan nooremteadurina samas institutsioonis. Merilai oli nii mu bakalaureuse- kui ka magistritöö juhendaja ning on aastaid läbi viinud doktoriseminare, milles olen suurel määral omandanud oma…
Minevik karussellil
Head ajaloolist romaani aeglaselt lugeda on suur nauding. Eriti kui lahkuda moodsa elu kiirteelt ja usaldada end rohkem kui kaheksasajal leheküljel laotuvasse minevikku. Muidugi peab paksu raamatu aeglaseks lugemiseks palju vaba ja rahulikku aega olema, milline tingimus küllap ahendab lugejate hulka. Kuid lihtsalt läbi lehitseda seda romaani pole mõtet.
Romaani peategelane on mees Eesti lähiajaloost, Eduard Profittlich S. J. (1890–1942): apostellik administraator ja aastast 1936 katoliku piiskop Eestis, kes suri märtrina Venemaal, Kirovi vanglas, ja kelle pühakuks kuulutamist katoliku kirik praegu taotleb. Ta pole Eesti avalikkusele ei unustatud ega tundmatu isik, kel soovi, leiab eestikeelse käsitluse kõrval ka tema saksakeelse…
Romaani peategelane on mees Eesti lähiajaloost, Eduard Profittlich S. J. (1890–1942): apostellik administraator ja aastast 1936 katoliku piiskop Eestis, kes suri märtrina Venemaal, Kirovi vanglas, ja kelle pühakuks kuulutamist katoliku kirik praegu taotleb. Ta pole Eesti avalikkusele ei unustatud ega tundmatu isik, kel soovi, leiab eestikeelse käsitluse kõrval ka tema saksakeelse…
Kuidas portreteerida ema?
Seda arvustust kirjutades on mu ees laual mu lapsepõlve lemmikraamatud, „Pille-Riini lood” (1963) ja „Midrimaa” (1974), mis sulavad lapsepõlvemälestustega nii tugevalt ühte, et neid on raske eristada. Mäletan, et lugesin jõulukuuse all ikka luuletust „Kuidas leiti nääripuu”, ainult niimoodi, et „näärid” oli asendatud sõnaga „jõulud”. „Nii on see luuletus ju ka mõeldud,” kinnitasid mulle vanavanemad. Luuletust „Mänguvesi” lugedes ja Lüüdia Vallimäe-Margi illustratsioone vaadates tekkis nii väga tahtmine toas natuke ka päriselt veega mängida ja sellest tekkis meil kodus vahel pisuke pahandus, eriti kui mängu käigus need „tünnid ja tonnid” kippusid pärisvett üle ääre loksutama. Kui olin natuke vanem, siis lindistasin…
Kes on esinaine?
Sõna esinaine varasem kasutussoovitus tekitas omajagu poleemikat. Nimelt on eesti keelekorraldus olnud seisukohal, et kui esimeheks saab nimetada nii mees- kui ka naissoost isikut, kes töötab mingisuguse organisatsiooni eesotsas, siis esinaine seevastu saab olla naine, kes juhib ainult naistest koosnevat kollektiivi (vt Mäearu 2008). Siiski esineb esinaine väga sageli ka segasoolise organisatsiooni juhi tähenduses (Kaukonen 2021; Risberg, Kaukonen 2022).
Artikli eesmärk on teada saada, kuivõrd soovitus tegelikus keelekasutuses kajastub. Keskendun küsimusele, kellele esinaine tänapäeva üldkeeles osutab, kas ainult naisorganisatsiooni juhile või ka naisjuhile üldiselt. Samuti vaatlen, millistes tähendustes on sõna esinaine sajandi jooksul (aastatel 1920–2021) kasutatud.
Esinaine keeleallikates
Eesti keeles leidub soolise, sagedamini…
Artikli eesmärk on teada saada, kuivõrd soovitus tegelikus keelekasutuses kajastub. Keskendun küsimusele, kellele esinaine tänapäeva üldkeeles osutab, kas ainult naisorganisatsiooni juhile või ka naisjuhile üldiselt. Samuti vaatlen, millistes tähendustes on sõna esinaine sajandi jooksul (aastatel 1920–2021) kasutatud.
Esinaine keeleallikates
Eesti keeles leidub soolise, sagedamini…
Eesti keeleteaduse ja keelekorralduse areng verbirektsiooni näitel
Eesti keelekorraldus on oma pika ajaloo1 vältel lahendanud üsna erinevaid ülesandeid. Kui eelmise sajandi algul tegeleti ennekõike murrete põhjal ühtse kirjakeele loomisega ja selle kodifitseerimisega (ühiste normingute loomisega; vt Plado 2022; Kasik 2011; Erelt 2002; Tauli 1938; Tuglas 1932), siis hilisematel perioodidel on tegeletud ka normingute ja soovituste ülevaatamisega ning nende ajakohasuse küsimusega (vt nt EKI teatmik: Keelekorralduse teisenemine; EKI teatmik: Mis on muutunud; Erelt 2002: 224–250; Risberg, Langemets 2021; Paet, Risberg 2021; Risberg 2021, 2022; Paet 2022a, 2022b).
Tänapäeval, mil ühiskeelel on tugev positsioon ning murrete kasutus on taandunud, on päevakorral pigem küsimus, kas kunagi seatud normingud vastavad ühiskeele tegelikele…
Tänapäeval, mil ühiskeelel on tugev positsioon ning murrete kasutus on taandunud, on päevakorral pigem küsimus, kas kunagi seatud normingud vastavad ühiskeele tegelikele…
Loodus kahe XIX sajandi keskpaigas sündinud mehe omaeluloolistes tekstides
Moderniseeruv loodusekäsitlus
Moderniseerumisprotsess mõjutas XIX sajandi inimese elu mitmel tasandil. Muu hulgas tõi see kaasa inimese ja looduse suhte teisenemise. Modernne suhtumine loodusesse väljendus üldiselt kahel moel: esiteks tähendas see loodusteadusliku maailmapildi levitamist, teiseks looduse estetiseerimist kunstis ja kirjanduses. Kui esimene viis rõhutab inimese ja looduse vahelist erinevust, samal ajal ka suurt erinevust loodusteadusliku ja varasema – religioosse – maailmapildi vahel, siis teine justkui üritab seda ületada. Ka Eestis võib XIX sajandi teisel poolel näha mõlema pooluse olemasolu. Ühelt poolt jõudsid eestlasteni valgustajate vahendusel esimesed teadmised nii loodusteaduslikust maailmapildist kui ka uuematest maaharimisviisidest, teiselt poolt tõi rahvuslik ärkamine kaasa rahvusromantilise lüürika,…
Moderniseerumisprotsess mõjutas XIX sajandi inimese elu mitmel tasandil. Muu hulgas tõi see kaasa inimese ja looduse suhte teisenemise. Modernne suhtumine loodusesse väljendus üldiselt kahel moel: esiteks tähendas see loodusteadusliku maailmapildi levitamist, teiseks looduse estetiseerimist kunstis ja kirjanduses. Kui esimene viis rõhutab inimese ja looduse vahelist erinevust, samal ajal ka suurt erinevust loodusteadusliku ja varasema – religioosse – maailmapildi vahel, siis teine justkui üritab seda ületada. Ka Eestis võib XIX sajandi teisel poolel näha mõlema pooluse olemasolu. Ühelt poolt jõudsid eestlasteni valgustajate vahendusel esimesed teadmised nii loodusteaduslikust maailmapildist kui ka uuematest maaharimisviisidest, teiselt poolt tõi rahvuslik ärkamine kaasa rahvusromantilise lüürika,…
Looduskultuuri mur(d)epunkte
on sel vahet, kas elu hääbub
varjatult ja nimetult, jõudmata ühtegi
loetellu, määrajasse, luuletusse
või kaob kirglike vaidluste ja
täpsete mõõtmiste saatel?
(Pärtna 2019: 58)
Möödunud sügisel nägin elus esimest korda lähedalt metskurvitsat, kelle mängulende olin maikuus harrastusteadlasena loendanud. Imeilus pruunikirju pika nokaga lind oli lennanud Londonis Saint Pauli katedraali juures kontorihoone suurte klaasakende vastu surnuks ning keegi oli tõstnud ta prügikasti kaanele. Võib-olla oli temagi tulnud Eestist – siinsete kurvitsate talvitusalade kese on nihkunud lääne poole, Prantsusmaalt Ühendkuningriiki. Miks, seda ei osata veel öelda. Talvitusalad võivad muutuda näiteks küttimissurve või häiringute suurenedes, sobivate elupaikade puuduse, nende kadumise ja toidunappuse tõttu, lisaks globaalse kliimamuutuse või kõigi…
varjatult ja nimetult, jõudmata ühtegi
loetellu, määrajasse, luuletusse
või kaob kirglike vaidluste ja
täpsete mõõtmiste saatel?
(Pärtna 2019: 58)
Möödunud sügisel nägin elus esimest korda lähedalt metskurvitsat, kelle mängulende olin maikuus harrastusteadlasena loendanud. Imeilus pruunikirju pika nokaga lind oli lennanud Londonis Saint Pauli katedraali juures kontorihoone suurte klaasakende vastu surnuks ning keegi oli tõstnud ta prügikasti kaanele. Võib-olla oli temagi tulnud Eestist – siinsete kurvitsate talvitusalade kese on nihkunud lääne poole, Prantsusmaalt Ühendkuningriiki. Miks, seda ei osata veel öelda. Talvitusalad võivad muutuda näiteks küttimissurve või häiringute suurenedes, sobivate elupaikade puuduse, nende kadumise ja toidunappuse tõttu, lisaks globaalse kliimamuutuse või kõigi…
Piiratud vaatenurk kirjanike liidule Eesti NSV-s
Mul paluti retsenseerida Eesti Kirjanike Liidu saja aasta juubeli puhul ilmunud raamatut ajaloolase vaatenurgast. Seda ma ka teen, seejuures üsnagi kriitiliselt, kuid samal ajal ma ei väida, et olen eesti kirjanduse vallas piisavalt pädev. Toonitan, et tunnen autorit isiklikult ja hindan teda kui kompetentset kirjandusteadlast. Vikerraadios 1. oktoobril 2022 eetris olnud kirjandussaade „Loetud ja kirjutatud”, kus Olesk saatekülalisena raamatut tutvustas, tõendab samuti, et ta on ajalooliste sündmuste ja seostega oluliselt paremini kursis, kui raamatu lugemisel oletada võib.1
Ühe liiduvabariigi kirjanike liidu ajaloo uurimiseks on kaks võimalust. Kasutan siinkohal konnatiigi kujundit. Bioloog võib konnatiiki isoleeritult uurida. Ta kirjeldab, millised looma- ja taimeliigid…
Ühe liiduvabariigi kirjanike liidu ajaloo uurimiseks on kaks võimalust. Kasutan siinkohal konnatiigi kujundit. Bioloog võib konnatiiki isoleeritult uurida. Ta kirjeldab, millised looma- ja taimeliigid…
Aegade meisterlik taltsutamine
Eesti Kirjanike Liidu 100. aastapäevaks ilmunud raamat on seni puudunud ulatuslik lüli kirjanike liidu ülestähendamise loos.1 Liidu loomisest jutustav Katrin Raidi monograafia kandis idealistlikku pealkirja „Loomise lugu”. Sellega võrreldes on nõukogude perioodi pidevale teisenemisele viitav „Aegade lugu” justkui reserveeritum: nagu vanemaealise tõdemus oma elule vaadates, et ei saa ju ainult luua (liitu, kirjandust), vahepeal peab tegelema ka ajaga, kohanemisega. Esikaane foto täiendab pealkirja tabavalt. See on üles võetud Lydia Koidula haua juures Kroonlinnas, pildi keskel seisab otsekui pahase või segaduses näoga Debora Vaarandi, kes vaatab etteheitva või küsiva ilmega Johannes Semperi poole – tema aga süveneb oma käes olevatesse paberitesse. Taustal…
Kirjandusõpe nõukogude koolis
Kirjandusajalugu käsitleb enamjaolt kirjanike isikuid, teoste ilmumisega seonduvat ning kirjanduslikke tähtsündmusi. Olemas on ka Katrin Raidi (2002) ja Sirje Oleski (2022) monograafiad Eesti Kirjanike Liidu ajaloost, mis valgustavad kirjanduse tähtsaima organisatsiooni n-ö bürokraatlikku poolt. Senini on põhjalikumalt uurimata kirjandusloo see tahk, mis puudutab kirjandusõpet koolides.
Ilmunud on küll Katrin Kalamees-Ruubeli doktoritöö „Eesti keele ja kirjandusõpetuse roll eesti õppekeelega üldhariduskooli õppekavas 1917–2014. Ajaloolis-analüütiline käsitlus” (2014), mis on inspireerinud siinset artiklit. Kalamees-Ruubel (2014: 11) nendib samuti, et eesti keele ja kirjanduse rolli üldhariduses ei ole vastavate dokumentide (eeskätt õppekavade) põhjal seni kuigivõrd uuritud.
Käsitlemata on ka keele ja kirjanduse õpetajate koolitamine, millest…
Ilmunud on küll Katrin Kalamees-Ruubeli doktoritöö „Eesti keele ja kirjandusõpetuse roll eesti õppekeelega üldhariduskooli õppekavas 1917–2014. Ajaloolis-analüütiline käsitlus” (2014), mis on inspireerinud siinset artiklit. Kalamees-Ruubel (2014: 11) nendib samuti, et eesti keele ja kirjanduse rolli üldhariduses ei ole vastavate dokumentide (eeskätt õppekavade) põhjal seni kuigivõrd uuritud.
Käsitlemata on ka keele ja kirjanduse õpetajate koolitamine, millest…
1960. aasta laulupidu Kodu- ja Välis-Eesti lähendaja ja lõhestajana
Kultuurist sai Hruštšovi ajal välismaailmaga suhtlemisel vahetuskaup (Mikkonen 2013: 44). Läänega kultuurisidemete loomise poliitika kaudu sooviti propageerida sotsialismi saavutusi välismaal ja kasvatada Nõukogude Liidu sõprade arvu (David-Fox 2014: 30–35; Kozlov, Gilburd 2013: 362–401). Ühtlasi avas see ukse välisturismile ning kontaktidele läänega, mille vastu stalinismi ajal jõhkralt oli võideldud (Jones 2006). Mõlemal pool piiri intensiivistusid kadunud pereliikmete, sõprade ja kolleegide otsingud. ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakonna juurde moodustati 1956. aastal uus jaoskond nii välismaale sõitvate Nõukogude turistide kui ka välismaalt Eestisse saabuvate turistide teenindamiseks ja kontrollimiseks (Ojamaa, Hion 2000: 37).
Muutunud oludes hinnati ümber varasem Balti põgenike poliitika. Teise maailmasõja…
Muutunud oludes hinnati ümber varasem Balti põgenike poliitika. Teise maailmasõja…
Nõukogude Eesti kirjanike esimesed välisreisid sulaajal julgeolekupoliitilises kontekstis
1944. aasta sügisel langes Eesti pea viiekümneks aastaks Nõukogude Liidu uue okupatsiooni alla, mis tähendas Eesti ja maailma vahelise suhtluse ranget kontrolli. Eriti raskeks kujunes stalinismi aeg. Kuigi eestlased ei pääsenud enam välismaale, lubati kuni 1949. aasta märtsiküüditamiseni siit kirju saata (Raudsepp 2018: 264–265). Välismaale said stalinismi ajal sõita ainult üksikud inimesed.
Stalini surm 1953. aastal andis NSV Liidus lootuse muutusteks ja raudse eesriide murenemiseks, suurem pööre toimus pärast Stalini isikukultuse hukkamõistmist NLKP XX kongressil (14.–26. II 1956). Kirjavahetus läänega oli hakanud taastuma aastail 1954–1955 (Olesk 2002: 151; Talve 1998: 262–264) ja hoogustus 1956. aastal (Raudsepp 2018: 265–266, 274; Kurvet-Käosaar 2015). NSV…
Stalini surm 1953. aastal andis NSV Liidus lootuse muutusteks ja raudse eesriide murenemiseks, suurem pööre toimus pärast Stalini isikukultuse hukkamõistmist NLKP XX kongressil (14.–26. II 1956). Kirjavahetus läänega oli hakanud taastuma aastail 1954–1955 (Olesk 2002: 151; Talve 1998: 262–264) ja hoogustus 1956. aastal (Raudsepp 2018: 265–266, 274; Kurvet-Käosaar 2015). NSV…
Inimene kui looduslik keha
Eesti maastikuökoloogi ja kultuuriloolase Jaan Eilarti raamatus „Inimene, ökosüsteem ja kultuur. Peatükke looduskaitsest Eestis” leidub tsitaat Tammsaare 1930. aasta lühipalast „Raamatute raamat”:
„On olemas imeline raamat, tõeline raamatute raamat, mida loeti enne inimest, loeb inimene ja loetakse ka pärast teda. [—] Et aga inimene isegi on pisitillukene osa tõelisest raamatute raamatust – loodusest, siis ei saa tema enesegi raamatus muud olla kui ikkagi midagi, mis leidub raamatute raamatuski.” (Eilart 1976: 91)
„Inimene, ökosüsteem ja kultuur” esitab tundliku kriitikupilguga sissevaate looduskujutusse eesti kirjanduses ja kunstis – bioloogiharidusega autori ülevaade ühendab loodushoiu ja looduskirjutuse maailmavaateliseks tervikuks. Selline vaade kultuurile polnud toona erandlik,…
„On olemas imeline raamat, tõeline raamatute raamat, mida loeti enne inimest, loeb inimene ja loetakse ka pärast teda. [—] Et aga inimene isegi on pisitillukene osa tõelisest raamatute raamatust – loodusest, siis ei saa tema enesegi raamatus muud olla kui ikkagi midagi, mis leidub raamatute raamatuski.” (Eilart 1976: 91)
„Inimene, ökosüsteem ja kultuur” esitab tundliku kriitikupilguga sissevaate looduskujutusse eesti kirjanduses ja kunstis – bioloogiharidusega autori ülevaade ühendab loodushoiu ja looduskirjutuse maailmavaateliseks tervikuks. Selline vaade kultuurile polnud toona erandlik,…
Naisfiloloogi naeruväärsus ja ebamugavus hilisnõukogude Eesti kultuuris
Siinse artikli fookuses on naisfiloloogi kuju hilisnõukogude (1970.–1980. aastate) Eesti kultuuris. Seda vaatlema ajendasid mind vastava perioodi ilukirjandusteosed, kus korduva motiivina esines naisfiloloog kui naeruväärne figuur, saamatu ja õnnetu nii töö- kui ka pereelus. Keerdküsimuse tüüpi rahvalik nali ütleb: „Mis vahet on mees- ja naisfiloloogil?” – „Meesfiloloog ei ole mees, aga naisfiloloog ei ole filoloog.” Siin kajastub irooniline suhtumine mõlemast soost filoloogidesse, mind aga huvitab esmajoones naisfiloloogi kuvand, kes, nagu allpool näitan, osutus puudulikuks nii filoloogi kui ka naisena. Siiski tuleb seda pilti käsitleda komplementaarselt pildiga meesfiloloogist.
Seesugust kuvandit võib nimetada kultuuriliseks representatsiooniks (vt Hall jt 2018: 12), kultuuriliseks kujutelmaks (vt…
Seesugust kuvandit võib nimetada kultuuriliseks representatsiooniks (vt Hall jt 2018: 12), kultuuriliseks kujutelmaks (vt…
Kaarel Ird ja Vanemuine nõukogude kultuuripoliitika kontekstis
Artiklis tuleb vaatluse alla Kaarel Irdi (1909–1986) töö Vanemuise teatrijuhina põhirõhuga 1960.–1970. aastatel.1 Käsitletakse eeskätt tema seost nõukogude kultuuripoliitika mitmesuguste suunistega, riiklikult oluliste tähtpäevade tähistamisega ja parteilis-ideoloogiliste ettekirjutustega – ning Irdi strateegiaid nende olukordade lahendamiseks. Juttu tuleb Vanemuise teatri tähtpäevadest, mida Ird osavalt vastandas riiklikele korraldustele, samuti Vanemuise üleliidulistest ja rahvusvahelistest suhetest ning loomingulisest tasemest neil aastail. Riiklike suuniste all on siin mõeldud peamiselt valitsusorganitest teatritele saadetud juhtnööre, ettekirjutusi ja nõudeid, mille eesmärk oli hoida teatreid ideoloogiliselt n-ö õigel kursil. Peamiselt sisaldusid need kultuuriministeeriumi ja -ministri käskkirjades ja kirjades. Kuna teatrite rolli elanikkonna ideoloogilisel kasvatamisel peeti väga oluliseks, said teatrijuhid…
Eesti NSV kirjanike liidu kirjanduslikud konsultandid kui väravavalvurid
Kirjanik – inimhingede insener ei „vaatle” tegelikkust, vaid e h i t a b,
kujundab elu, hinnates kõiki kujutatavaid elunähtusi parteilisest seisukohast.
(Jermilov 1950)
Kirjandus oli Nõukogude Liidu kultuuripoliitikas oluline ideoloogiatöö vahend, millel oli ühiskondlikult suur roll: selle kaudu sai kasvatada uut, nõukogude inimest. Ka artikli alguses toodud tsitaat rõhutab kirjanduse ühiskonda kujundavat osa. Sirje Olesk (2014a: 132) on tõdenud: „Kirjandus oli Nõukogude ühiskonnas mõõtmatult olulisem nähtus, kui ta on seda praegu. Ja selle ühiskonna kõike ja kõiki kontrolliv ja ohjav Suur Vend – kommunistlik partei – jälgis kirjandust väga tähelepanelikult.”
Nõukogude kultuurieliit osales aktiivselt sovetiseerimises. Kultuurieliidi liikmeid nähti võimu ja ühiskonna vahendajatena ning neil oli kohustus näidata…
kujundab elu, hinnates kõiki kujutatavaid elunähtusi parteilisest seisukohast.
(Jermilov 1950)
Kirjandus oli Nõukogude Liidu kultuuripoliitikas oluline ideoloogiatöö vahend, millel oli ühiskondlikult suur roll: selle kaudu sai kasvatada uut, nõukogude inimest. Ka artikli alguses toodud tsitaat rõhutab kirjanduse ühiskonda kujundavat osa. Sirje Olesk (2014a: 132) on tõdenud: „Kirjandus oli Nõukogude ühiskonnas mõõtmatult olulisem nähtus, kui ta on seda praegu. Ja selle ühiskonna kõike ja kõiki kontrolliv ja ohjav Suur Vend – kommunistlik partei – jälgis kirjandust väga tähelepanelikult.”
Nõukogude kultuurieliit osales aktiivselt sovetiseerimises. Kultuurieliidi liikmeid nähti võimu ja ühiskonna vahendajatena ning neil oli kohustus näidata…