Noli tacere
Multilingualism in the poetry of Värske Rõhk (2005–2024)
Keywords: multilingualism, Estonian poetry, youth poetry, code-switching, Värske Rõhk, corpus analysis
This article analyzes lexical multilingualism in poetry published in the Estonian young writers’ magazine Värske Rõhk between 2005 and 2024. The corpus comprises 3,086 poems by 328 authors. Combining quantitative corpus analysis with qualitative poetics, the study examines the frequency of multilingualism, the languages represented, their structural relationship to Estonian as the matrix language, and their poetic functions.
Lexical multilingualism occurs in 348 poems (11.28% of the corpus) and does not increase over time. English is the most frequently represented foreign language, followed by Latin and Russian. According to Pieter Muysken’s typology, insertional and alternational code-switching predominate, while congruent lexicalization is less common, suggesting that foreign-language elements usually remain marked and structurally distinct. In a few cases, broader hybridization can also be interpreted as stylized literary imitation of translanguaging.
The analysis shows that different languages carry distinct semantic and aesthetic roles: English is associated with digital culture, pop-cultural references, and performative self-fashioning; Latin with cultural memory, elevated register, and irony; Russian with colloquial, emotional, and obscene speech; less frequently used languages mainly serve to create an estrangement effect or to introduce culturally specific vocabulary. Multilingualism thus appears in Värske Rõhk as a stable and functionally differentiated poetic resource rather than as evidence of increasing language mixing.
Rebekka Lotman(b. 1978), PhD, University of Tartu, Institute of Cultural Research, Associate Professor of World Literature (Ülikooli 16, 51003 Tartu), rebekka.lotman@ut.ee
References
Ahi, Eda 2008. kehvik. – Värske Rõhk, nr 13, lk 10.
Ahi, Eda 2013. prauh. – Värske Rõhk, nr 34, lk 86.
Ahi, Eda 2014. tagasivaatamatu. – Värske Rõhk, nr 40, lk 18.
Argus, Reili 2021. Normikeel ja ühiskeel – eesti keel. [Intervjuu Reet Kasikuga.] – Sirp 23. VII, lk 10.
Argus, Reili; Rüütmaa, Tiina; Verschik, Anna; Baird, Piret 2021. Mitmekeelsus, esimese ja teise keele omandamine. Peamistest teooriatest, uuringutulemustest ja õpetamismeetoditest. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium / Tallinna Ülikool. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/mitmekeelsus-esimese-ja-teise-keele-omandamine-kirjandusulevaade_0.pdf
Aru, Juhan 2014. Silmad. – Värske Rõhk, nr 40, lk 106–107.
Blinsky, Jan 2022. *mäletan et tahtsin isa matuselt teda väga. – Värske Rõhk, nr 79, lk 23.
Boitsov, Mihhail 2024. *poiss istub vastaspoolses trammis; *kuulen kuidas toanaaber jõmiseb unes. – Värske Rõhk, nr 92, lk 76, 78.
Dengo, Päiv 2022. *mu sõber põleb pliidi all. – Värske Rõhk, nr 77, lk 30.
Eik 2018. Kurt. – Värske Rõhk, nr 54, lk 61–63.
García, Ofelia 2009. Bilingual Education in the 21st Century: A Global Perspective. Malden, MA: Wiley-Blackwell.
García, Ofelia; Li Wei 2014. Translanguaging: Language, Bilingualism and Education. Basingstoke: Palgrave Macmillan. https://doi.org/10.1057/9781137385765
Grigorjeva, Sveta 2011. *ma sündisin aastal 1988. – Värske Rõhk, nr 28, lk 44–45.
Grigorjeva, Sveta 2017. grigorjeva 4 life; no selline kurbus. – Värske Rõhk, nr 51, lk 71–72, 76.
Griin, Henry 2007. mõtsik lääs; mis ripakil, see ära, sa va muutlik inime e. polaroid. – Värske Rõhk, nr 10, lk 7, 10.
Haljak, Kristjan 2013. *olen odav chile vein su taskus. – Värske Rõhk, nr 33, lk 80.
Haljak, Kristjan 2014. *ehitasin endale templi eluajal. – Värske Rõhk, nr 39, lk 7.
Heikkilä, Raija Katarina 2023a. emakeelepäevaks. – Värske Rõhk, nr 86, lk 86.
Heikkilä, Raija Katarina 2023b. halli linna nägu. – Värske Rõhk, nr 86, lk 86.
hekdïk 2019. poiss ja preester. – Värske Rõhk, nr 59, lk 15–16.
Holts, Leila 2006. uk. – Värske Rõhk, nr 5, lk 6.
Ilmar S 2022. Shibari. – Värske Rõhk, nr 79, lk 88.
Jakobson, Roman 1960. Linguistics and poetics. – Style in Language. Toim Thomas A. Sebeok. Cambridge: Massachusetts Institute of Technology Press, lk 350–377.
Jass 2006. anima ex. – Värske Rõhk, nr 6, lk 29.
Jonsson, Rickard; Årman, Henning; Milani, Tommaso M. 2019. Youth language. – The Routledge Handbook of Linguistic Ethnography. Toim Karin Tusting. London: Routledge, lk 259–272. https://doi.org/10.4324/9781315675824-19
Jõerand, Saara Liis 2024. Võõrkeelne tsükkel. – Värske Rõhk, nr 89, lk 46–49.
Kaare, Anna 2016. Nutunaine. – Värske Rõhk, nr 48, lk 3–4.
Kaevats, Mihkel 2014. Sool. – Värske Rõhk, nr 39, lk 56–57.
Kaldmaa, Hanneleele 2024. Työmatkalla Itäkeskusesse. – Värske Rõhk, nr 90, lk 56–58.
Kangro, Hanna 2015. *valge paks lumi. – Värske Rõhk, nr 41, lk 16.
Kannel, Astrid 2023. Pärt Uusberg: elame kiirtoidu ajastul, kus elamus tahetakse lihtsalt kätte saada. – Eesti Rahvusringhääling 15. VII. https://www.err.ee/1609034354/part-uusberg-elame-kiirtoidu-ajastul-kus-elamus-tahetakse-lihtsalt-katte-saada
Kaschan, Berit 2010. Voyage Voyage. – Värske Rõhk, nr 21, lk 34.
Kasemaa, Andrus 2017. *isa käest küsisin. – Värske Rõhk, nr 51, lk 3.
Kask, Helin 2021. English-Estonian code-copying in Estonian blogs and vlogs. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 63.) Tallinn: Tallinna Ülikool.
Katkova, Sofia-Elizaveta 2024. *mis me siis täna keedame jt luuletusi. – Värske Rõhk, nr 90, lk 16–23.
Kaukonen, Elisabeth 2014. Merci, Dionysos. – Värske Rõhk, nr 39, lk 29.
Keller, Gary D. 1976. Towards a stylistic analysis of bilingual texts: From Ernest Hemingway to contemporary Boricua and Chicano literature. – The Analysis of Hispanic Texts: Current Trends in Methodology. Toim Mary Ann Beck. New York: Bilingual Press, lk 130–149.
Kelomees, Margaret 2020. *pea ees. – Värske Rõhk, nr 63, lk 42–43.
Kiik, Mona 2019. Jaanuar jt luuletusi. – Värske Rõhk, nr 58, lk 54–57.
Kohl, Katrin; Ouyang, Wen-chin 2020. Introducing creative multilingualism. – Creative Multilingualism: A Manifesto. Toim K. Kohl, Rajinder Dudrah, Andrew Gosler, Suzanne Graham, Martin Maiden, Wen-chin Ouyang, Matthew Reynolds. Cambridge, UK: Open Book Publishers, lk 1–23. https://doi.org/10.11647/OBP.0206
Korts, Eliina 2005. *Õpin ladina keelt. Tacent. Noli tacere. – Värske Rõhk, nr 1, lk 20.
Krause, Marleen 2024. *tuss. – Värske Rõhk, nr 88, lk 31.
Kruusmägi, Anete 2016. *Öelda lahti elust. – Värske Rõhk, nr 48, lk 82.
Kruusmägi, Anete 2018. *Sume öö ja võõrad lõhnad. – Värske Rõhk, nr 53, lk 62–63.
Kulla, Gregor 2021. *need modellid. – Värske Rõhk, nr 72, lk 54.
Kulla, Gregor 2022. *why would i be without. – Värske Rõhk, nr 78, lk 69.
Kuslapuu, Kaisa 2018. *eri leheküljed kahes eri raamatus. – Värske Rõhk, nr 55, lk 98–99.
Käär, Riste Sofie 2022. *keegi põlevate silmakoobaste. – Värske Rõhk, nr 75, lk 29.
Lajal, Lisanna 2021. Parvetamine. – Värske Rõhk, nr 71, lk 52–53.
Lammekyne, Herbert Hissör 2022. *Oled viimasel ajal vist olnud. – Värske Rõhk, nr 78, lk 24.
Leet, Lauri 2013. Kõigepealt? – Värske Rõhk, nr 36, lk 85–86.
Lepa, Allar 2009. *käisin laupäeval ossikõrtsis söömas. – Värske Rõhk, nr 20, lk 2.
Lill, Siim 2015. *Sa tulid mu peale kui India; *mul meeldib priitumas alkohol, eelistatavalt vein. – Värske Rõhk, nr 42, lk 78, 79.
Linno, Saara Lotta; Lukas, Liina 2022. Mitmekeelsus eesti luules. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 792–811. https://doi.org/10.54013/kk776a10
Loit, Leelo 2009. Raamiväliselt. – Värske Rõhk, nr 19, lk 26.
Lomp, Kaimar 2018. .iga kord kui arvan et olen armunud. – Värske Rõhk, nr 54, lk 24.
Lotman, Rebekka 2026 (ilmumas). „ma uskusin alati et meie olemegi noorus / meist nooremaid ei tule”: noorus ja küpsus Värske Rõhu luules. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 38.
Lõhmus, Emma Lotta 2021. *no mis te passite. – Värske Rõhk, nr 73, lk 19.
Läänemets, Janika 2023. *peame piknikku. – Värske Rõhk, nr 82, lk 19.
Merilain, Matis 2009. Vive la Fête. – Värske Rõhk, nr 19, lk 24.
Mets, Urmo 2009. *olen inimajude piraat, ummistan soolestikke. – Värske Rõhk, nr 17, lk 14–15.
Mett, Susanna 2022. abaq; *kallis ma ostsin jälle raamatuid. – Värske Rõhk, nr 75, lk 4, 5.
Mudist, Liisa 2019. *ei sellest ei saa asja. – Värske Rõhk, nr 61, lk 1–2.
Mudist, Liisa 2021. *Me-rii-su. – Värske Rõhk, nr 69, lk 86–87.
Mudist, Liisa 2022. *Kõige rohkem meeldivad mulle maastikus rohulibled. – Värske Rõhk, nr 77, lk 7.
Muysken, Pieter 2000. Bilingual Speech: A Typology of Code-mixing. Cambridge: Cambridge University Press.
Mäemets, Maarja 2019. *jessssssssss. – Värske Rõhk, nr 60, lk 56.
Mändla, Talvike 2015. Tohu wa-bohu. – Värske Rõhk, nr 43, lk 97.
Mändla, Talvike 2022. *Olen sõnatu. – Värske Rõhk, nr 76, lk 59.
Mändma, Gregor 2024. *istun kohvikus. – Värske Rõhk, nr 91, lk 78–79.
Männi, Marian 2009. poolik suudlus. – Värske Rõhk, nr 17, lk 28–29.
Nasari, Kristjan 2011. Sünnipäevakaart iseendale. – Värske Rõhk, nr 27, lk 97.
Novak, Katja 2024. *talve askees. – Värske Rõhk, nr 89, lk 104.
Oras, Laura 2017. Silmad. – Värske Rõhk, nr 50, lk 2.
Paalaroos, Tähte 2022. *Minu Eestis. – Värske Rõhk, nr 78, lk 58.
Parve, Mirjam 2020. kevad Tartu peal. – Värske Rõhk, nr 63, lk 3–4.
Pedaja, Maris 2020. 2020. – Värske Rõhk, nr 67, lk 41.
Peirce, Charles Sanders 1932. Collected Papers of Charles Sanders Peirce. Kd II: Elements of Logic. Toim Charles Hartshorne, Paul Weiss. Cambridge, MA: Harvard University Press.
Praakli, Kristiina 2022. Sissevaade noortekeele uurimisse Eestis. Üldist ja üksikasjalikku. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 1014–1030. https://doi.org/10.54013/kk779a3
Pärtna, Maarja 2010. *kui keegi on sinuni jõudnud. – Värske Rõhk, nr 22, lk 4–5.
Raadik, Maire 2019. EKI keelekool: pole minu tassike teed. – Postimees 29. III. https://arvamus.postimees.ee/6557082/eki-keelekool-pole-minu-tassike-teed
Rannik, Johanna 2023. *ma olen kõige targem inimene toas. – Värske Rõhk, nr 84, lk 10.
Raud, Mia 2023. II. Andante. – Värske Rõhk, nr 82, lk 21.
Reha, Jarmo 2023. FORTIS FORTUNA ADIUVAT. Kuukillud. – Värske Rõhk, nr 85, lk 71–76.
Remma, Siret 2019. *tee linnatänavalt viib vaikusemetsa. – Värske Rõhk, nr 60, lk 3.
Riismaa, Kaur 2015. Lermontovi lugedes. – Värske Rõhk, nr 42, lk 94–95.
Roos, Reijo 2023. kuudestoista syyskuuta. – Värske Rõhk, nr 83, lk 39.
Saar, Jaanus 2023. Tulevikuvisioonid; armastus on nagu… – Värske Rõhk, nr 81, lk 47, 48.
Saaremäel, Liisa 2010. 3 epitaafi „Triumfikaare” ainetel. Haake. – Värske Rõhk, nr 24, lk 8.
Saks, Seio 2021. Dodge this. – Värske Rõhk, nr 69, lk 95–96.
Sarv, Jorma 2010. Suvetuur suveta. – Värske Rõhk, nr 24, lk 29.
Sarv, Jorma 2011. Kevad Puškiniga. – Värske Rõhk, nr 26, lk 27.
Sepper, Märt 2017. Lago di Como ehk kuidas lõunas jahu jahvatada ei saa ja sellega needus murtakse. – Värske Rõhk, nr 49, lk 116.
Sursu 2005. magus jeesus. – Värske Rõhk, nr 2, lk 20–21.
Särav, Sarah 2019. Tabamata ime. – Värske Rõhk, nr 57, lk 16.
Štšur, Svetlana 2023. *Minu sõber on maailma targim loll; *Kui väljas hämardub, lähme otse Stromkale. *„Amerikanka!” Seemisjakis, mis istub hästi. – Värske Rõhk, nr 83, lk 20–22.
Talvet, Marta 2020. Hamburg. – Värske Rõhk, nr 65, lk 67–70.
Tammi, Karl Edgar 2021a. V/M ääratlus sürrealismis. – Värske Rõhk, nr 72, lk 34.
Tammi, Karl Edgar 2021b. Patsiendi R. Radikalitississimus ravikaart. – Värske Rõhk, nr 72, lk 32.
Tasuja, Triin 2008. Salaalaealised. – Värske Rõhk, nr 14, lk 26.
Tasuja, Triin 2018. Femme fragile. – Värske Rõhk, nr 55, lk 32–33.
Teder, Lauri 2011. *tema on see kes lõpuks karjub. – Värske Rõhk, nr 27, lk 105.
Teder, Lauri 2014. Ärkamised II. – Värske Rõhk, nr 37, lk 4–5.
Turk, Kelly 2013. uus postitus. – Värske Rõhk, nr 35, lk 86–87.
Turk, Kelly 2014. Mina väljas vol 1; Mina väljas vol 2. – Värske Rõhk, nr 37, lk 14–17.
Tõevere-Kaur, Anneli 2016. Uus emakeel ehk kas eesti-inglise segakeelest polegi enam pääsu? – Eesti Rahvusringhääling 14. III. https://www.err.ee/556060/anneli-toevere-kaur-uus-emakeel-ehk-kas-eesti-inglise-segakeelest-polegi-enam-paasu
Ulfsak, Maria 2005. Uus kirjandusajakiri Värske Rõhk alustab septembrist. [Intervjuu Priit Kruusiga.] – Eesti Ekspress 18. VIII, lk B86.
Urgas, Silvia 2019. kas hakkas nüüd parem. – Värske Rõhk, nr 59, lk 1–2.
Valner, Elo 2024. *nii raske on olla riigikogu muusa. – Värske Rõhk, nr 88, lk 4.
Vassenin, Mariliin 2014. Eleegiad IV. – Värske Rõhk, nr 40, lk 50.
Veelmaa, Joonas 2018. *ma igatsen seda aega. – Värske Rõhk, nr 53, lk 1–3.
Vees, Astrid 2022. kurjuse lilled. – Värske Rõhk, nr 75, lk 68.
Vees, Astrid 2023. juhõissa pulmad. – Värske Rõhk, nr 84, lk 80.
Veikat, Tiina 2017. *püüdsin sind tabada. – Värske Rõhk, nr 50, lk 104.
Veller, Mattias 2022. *loodan et sa tegelikult midagi ei suuda. – Värske Rõhk, nr 76, lk 40–41.
Verschik, Anna; Saagpakk, Maris 2023. Multilingualism in the Estonian translations of Baltic German Literature. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 31–32, lk 77–107. https://doi.org/10.7592/methis.v25i31-32.23314
Vihman, Virve-Anneli; Praakli, Kristiina; Pilvik, Maarja-Liisa; Korkus, Mari-Liis 2022. Kas noored on inglise keelega ’obsessed’? Millest räägivad korpusandmed? – Philologia Estonica Tallinnensis 7, lk 292–322. https://doi.org/10.22601/PET.2022.07.11
Vihman, Virve-Anneli; Korkus, Mari-Liis; Pilvik, Maarja-Liisa; Praakli, Kristiina 2026. Verinaiss ’very nice’: The integration of English in Estonian teenagers’ instant messages. – Current Insights into Code-Switching. Toim Draško Kašćelan, María del Carmen Parafita Couto, Peredur Webb-Davies, Rocío Pérez-Tattam, Hans Stadthagen-González. (Current insights into bilingualism.) Berlin: Language Science Press, lk 45−88. https://doi.org/10.5281/zenodo.18845926
Viin, Kristina 2016. *luuletajad jalgratastel; *lumised metsad kui täiuslikuks arenenud meel. – Värske Rõhk, nr 48, lk 15, 18.
Viisileht, Ann 2017. täna bussijaama r-kioskis; *teate mõnikord tekib selline veider hirm. – Värske Rõhk, nr 52, lk 22, 25.
Viisileht, Ann 2022. jalutuskäik. – Värske Rõhk, nr 78, lk 5.
Vilu, Tõnis 2013. Tühjast-tähjast. – Värske Rõhk, nr 35, lk 7.
Vissak, Pärtel 2005. *jalutuskäik. – Värske Rõhk, nr 1, lk 28.
Änilane, Eleen 2014. The Day Lou Reed Died. – Värske Rõhk, nr 37, lk 26–27.