Insights into Hindrik Prants’s collection of Seto folklore
Keywords: folklore, history of folkloristics, Seto culture, Jakob Hurt, Hindrik Prants
This article focuses on the material recorded by the folklore collector Hindrik Prants, a native of Vastseliina Parish, during his travels in Setomaa between 1887 and 1890. His collecting work is documented in the folklore texts themselves, in letters sent to Jakob Hurt, and in memoirs written some fifty years later. Although these sources differ in content, genre, purpose, and temporal perspective, together they make it possible to examine different representations of the same events, explore their common features, and identify contradictions between them.
Three main issues emerging from Prants’s letters and memoirs concern the collection of variants, the payment of performers, and the recording of morally borderline texts. Because Prants viewed his work through the lens of folklore “salvage”, he regarded texts that had already been recorded as effectively preserved and therefore saw little need to write them down again. The issue of payment arose from the performers’ earlier experiences with folklore collectors who had paid them for singing, while the moral dilemmas stemmed from Hindrik Prants’s Christian background and from the fact that the organizer of the collecting campaign, Jakob Hurt, was a Lutheran pastor.
Rather than focusing on the folk tales and songs themselves, the article examines the textual and contextual material surrounding these recordings, thereby shedding light on both the personal aims of Prants’s collecting work and the broader ideological attitudes that guided it.
Kärri Toomeos-Orglaan(b. 1975), MA, Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum, Junior Researcher (Vanemuise 42, 51003 Tartu), karri.toomeos@kirmus.ee
References
ARHIIVIALLIKAD
Eesti Kirjandusmuuseum (EKM)
Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA)
f 43 – Jakob Hurt (EKS)
f 45 – Jakob Hurt (RKM)
f 193 – Eesti avalikkude tegelaste elulugude kogu
Eesti Rahvaluule Arhiiv
EFAM – Eesti folkloristika ajaloo materjale
EKmS – Eesti Kirjameeste Seltsi rahvaluulekogu
ERA – Eesti Rahvaluule Arhiivi kogu 1927–1944
EÜS – Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogu
H – Jakob Hurda rahvaluulekogu
H, Jõgever – Jaan Jõgeveri kogu
KIRJANDUS
ATU = Hans-Jörg Uther, The Types of International Folktales. A Classification and Bibliography. Based on the System of Antti Aarne and Stith Thompson. I kd. Animal Tales, Tales of Magic, Religious Tales, and Realistic Tales, with an Introduction. (FF Communications 284.) II kd. Tales of the Stupid Ogre, Anecdotes and Jokes, and Formula Tales. (FF Communications 285.) III kd. Appendices. (FF Communications 286.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia, 2004.
Beyer, Jürgen 2011. Kas folkloristid uurivad rahva jutte? Tlk Triinu Pakk. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 52–65.
Hinnamõistatus 1887 = Hinnamõistatuse № 3. seletus. – Olewiku Lisa 4. V, nr 10, lk 159–160.
Hinrikus, Rutt 2010. Eesti autobiograafilise kirjutuse kujunemisest 18. sajandist Teise maailmasõjani. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 5/6, lk 20–37. https://doi.org/10.7592/methis.v4i5-6.516
Hurt, Jakob 1887. Lühikene teadus ja tähtis palumine. – Olewik 18. V, lk 1.
Hurt, Jakob 1888a. Paar palwid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele. – Olewik 22. II, lk 1; 29. II, lk 1; 21. III, lk 1.
Hurt, Jakob 1888b. Esimene aruanne Eesti wana wara korjamisest ja keelemurrete uurimisest. – Olewik 28. III, lk 1.
Hurt, Jakob 1888c. Tõine aruanne Eesti wana wara korjamisest ja keelemurrete uurimisest. – Olewik 11. IV, lk 1.
Hurt, Jakob 1888d. Wiies aruanne. Eesti wanawara korjamisest ja keelemurrete uurimisest. – Olewik 6. VI, lk 1.
Hurt, Jakob 2005a [1871]. Mis lugu rahva mälestustest pidada. – J. Hurt, Looja ees. (Eesti mõttelugu 66.) Koost Hando Runnel, toim Jaak Peebo, Siiri Ombler. Tartu: Ilmamaa, lk 141–159.
Hurt, Jakob 2005b [1872]. Kiri Eesti Kirjameeste Seltsi esimesele koosolekule. – J. Hurt, Looja ees. (Eesti mõttelugu 66.) Koost Hando Runnel, toim Jaak Peebo, Siiri Ombler. Tartu: Ilmamaa, lk 212–215.
Jansen, Ea 2004. Jakob Hurt ja ühine isamaa töö. – E. Jansen, Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. (Ilmatargad.) Toim Siiri Ombler. Tartu: Ilmamaa, lk 19–35.
Jõgever 1886 = J. J—r, Hea nõu kooliõpetajatele, kooliõppijatele ja igale teaduse sõbrale. – Oma Maa, nr 1, lk 21–23.
Kalkun, Andreas 2011. Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 18.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kalkun, Andreas; Sarv, Mari 2014. Seks ja poeesia: regilaulu peidus pool. – Vikerkaar, nr 4–5, lk 91–108.
Kikas, Katre 2013. Ajakirjandus Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogumise mõtestajana. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 333−350. https://doi.org/10.54013/kk666a2
Kikas, Katre 2017. Rahvaluulekogumine epistolaarses kontekstis. Helene Maaseni kirjad Jakob Hurdale. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 272–290. https://doi.org/10.54013/kk713a3
Kirss, Tiina 2010. „Vana tuuletallaja”: August Kitzbergi mälestused eesti autobiograafia tüvitekstina. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 5/6, lk 38–53. https://doi.org/10.7592/methis.v4i5-6.517
Kirss, Ello 2022. Ello Kirsi kogumispäevik. – Maailmade vahel. I kd. Ello Kirsi Setomaal kogutud lood 1938–1940. (Monumenta Estoniae Antiquae VIII:I.) Koost Mare Kõiva, Maris Kuperjanov, Ülle Kärner, toim Paul Hagu, Sulev Iva, Lagle Kasak, Tiina Siimets, tlk Enn Kasak. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, lk 16–30.
Kitzberg, August 1924. Ühe vana „tuuletallaja” noorpõlve mälestused. I kd. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus.
Kuldkepp, Mart 2017. Üks väsimatu rügaja vaimupõllul. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 228–231.
Kuutma, Kristin 2005. Pärimuskultuurist kultuurisümboliks. Saami etnograafia ja seto eepose loomislugu. (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost 3.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Leisiö, Timo 1992. Setumaalta Harjumaalle. A. O. Väisäsen tutkimusmatka Viroon vuonna 1913. (Tampereen yliopisto. Kansanperinteen laitos. Julkaisuja 16.) Tampere: Tampereen yliopisto.
Liljewall, Britt 2013. Recollections of reading and writing: Another picture of Swedish literacy. – White Field, Black Seeds: Nordic Literacy Practices in the Long Nineteenth Century. (Studia Fennica. Litteraria 7.) Toim Anna Kuismin, M. J. Driscoll. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 30–39. https://doi.org/10.21435/sflit.7
Mälk, Vaina 1963. Eesti Kirjameeste Seltsi osa eesti folkloristika arengus. (Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused 7.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Möldre, Aile 2016. An autodidact agent of Estonian book culture: The case of Tõnu Franzdorf (1862–1940). – Reading and Writing from Below. Exploring the Margins of Modernity. (Northern Studies Monographs 4. Vardagligt skriftbruk 4.) Toim Ann-Catrine Edlund, T. G. Ashplant, Anna Kuismin. Umeå: Umeå University, Royal Skyttean Society, lk 269–284.
Paatsi, Vello 2010. Järelsõna. Hindrik Prants ja timä elokäük. – Hindrik Prants, Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi. (Eesti mälu 34.) [Tallinn:] Eesti Päevaleht; Akadeemia, lk 149–154.
Prants, Hindrik 2010. Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi. (Eesti mälu 34.) [Tallinn:] Eesti Päevaleht, Akadeemia.
Prants, Hindrik 2016a. Petseri eestlased. – H. Prants, Eesti asi ja maailma lugu. (Eesti mõttelugu 128.) Koost Hando Runnel, toim Kristina Lepist. Tartu: Ilmamaa, lk 28–34.
Prants, Hindrik 2016b. Koju tulnud „kadunud poeg”. – H. Prants, Eesti asi ja maailma lugu. (Eesti mõttelugu 128.) Koost Hando Runnel, toim Kristina Lepist. Tartu: Ilmamaa, lk 120–128.
Põldmäe, Rudolf 1940. Hindrik Prants – edukamaid J. Hurda kaastöölisi. – Rahvapärimuste Selgitaja, nr 2 (9), lk 73–77.
Põldmäe, Rudolf 1938. Hernhuutlikud elulookirjeldused. – Eesti Kirjandus, nr 9, lk 385–403.
Põldmäe, Rudolf 2023. Rahvaluulekoguja reisuraamat. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused. Commentationes Archivi Traditionum Popularium Estoniae 37.) Koost Mari-Ann Remmel, toim Valdo Valper. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Reinaus, Reeli 2026. Kivi kahe ilma veere peal. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 548–552.
Saukas, Rein 2005. Eesti mõistatuste allikalugu. I kd. (Reetor 5.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond, Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus.
Saukas, Rein 2020. Auhinnamõistatused „Oleviku Lisas” (1887–1888). [Käsikiri.]
SL = Setukeste laulud. Pihkva-Eestlaste vanad rahvalaulud, ühes Räpinä ja Vastseliina lauludega, välja annud Dr. Jakob Hurt. I–III kd. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 104: I–III. Monumenta Estoniae antiquae I:1–3.) Helsingi: Soome Kirjanduze Selts, 1904–1907.
Zetterberg, Seppo 2013. Kultuurisillad ja revolutsioonituuled. Helsingi eesti kogukond 20. sajandi alguses. Tlk Kadri Jaanits, Sirje Olesk. Tallinn: Tänapäev.
Toomeos-Orglaan, Kärri 2018. Kirillitsas kirja pandud seto jutusõ’. – Mäetagused, nr 70, lk 67−90. https://doi.org/10.7592/MT2018.70.toomeos_orglaan
Valk, Heiki 2025. Miikse Jaanikivi ja jaanipäev. Toim Mari-Ann Remmel. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu Ülikooli Kirjastus.
Västrik, Ergo Hart 2007. Vadjalaste ja isurite usundi kirjeldamine keskajast 20. sajandi esimese pooleni. Alliktekstid, representatsioonid ja tõlgendused. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 9.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.